Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku reede, viienda juuli olulisemad sündmused. Mina olen Mall Mälberg. Mahun sümpoosionil, kuhu lähed, Eesti leidis president Toomas Hendrik Ilves et Eestil on oma innovatiivsusega võimalik mitte ainult meie endi, vaid ka teiste eurooplaste elu paremaks muuta. Hinnad on aastaga tõusnud 3,8 protsenti. Kaubad olid joonis aastatagusega võrreldes 2,6 ja teenused kuus protsenti kallimad, teatab statistikaamet. Enim mõjutas hindu elektrihinna tõus. Egiptuse pealinnas Kairos sai vabariikliku kaardiväe peahoone lähedal sõdurite ja kukutatud presidendi Mohamed Mursi toetajate tulevahetuses surma vähemalt kolm inimest, teatasid uudisteagentuurid Reuters ja AFP. Mõlemad agentuurid teatasid ka viitega pealtnägijatele, et sündmuskohal oli haavatuid. Egiptuse sõjale esindaja ehitas aga, nagu oleksid sõjaväelased avanud Mursi toetajate pihta tule. USA-s loodi juunis 195000 uut töökohta, mis on julgustav märk USA majanduse kohta, teatas uudisteagentuur Reuters. Põltsamaal on käimas ulatuslikud jõe, tammi taastamise ja uue kala pääsla rajamise tööd, nende maksumus on üle 1,6 miljoni euro. Pärnusse võetakse Läänemere kunstipark. Pianist Mihkel Poll sai täna kätte presidendi kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia. Euroopa meistrivõistlusteks valmistuv Eesti kuni kahekümneaastaste korvpallikoondis lõpetas kontrollturniiri kahe võidu ja ühe kaotusega. Homme on enamasti pilves ilm, kohati sajab hoovihma. Sooja on 19 kuni 25 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt sel nädalal toimuva Eesti sõprade kokkutuleku üks peasündmusi oli täna toimunud sümpoosion, kuhu lähed, Eesti Mari Rebane käis kohal. Eesti sõbrad on need ettevõtjad, poliitikud ja kultuuritegelased, kelle tegevus on Eestile aidanud areneda dünaamilise majanduse ja ärksa kultuurikeskkonnaga euroopalikuks riigiks ning võib-olla võtmeroll Eestisse välisinvesteeringute toomisel. Täna toimunud sümpoosion keskendus e-demokraatia ja e-riigi teemadele. Sümpoosionil kõnelenud president Toomas Hendrik Ilvese sõnul peame Eestis paljud e-vallas iseenesestmõistetavaks, mis mujal riikides nii ei ole. Ja siis on väga tore, kui sellised inimesed tulevad siia nagu see Eesti sõbrad ja kõik suu ammuli, et kuidas on võimalik, et see on kõik siin võimalik teha, me ise nagu peame selle kõik normaalseks ja noh et me võiksime natuke rohkem usaldada omasi ka siis, kui me teeme kaalutlevad demokraatiat ja ühtlasi, kui me teeme, nagu me teeme midagi uut siin IT valdkonnas, väga loodan, et meie lähenemine, mis on ikka avatud, läbipaistev, tarbijale suunatud, mitte siis lihtsalt pappi teenimiseks mõeldud teenused, see mudel võetakse üle Euroopa poolt. Üks esinejatest oli doktortiimses, riskin Stanfordi ülikoolist, kes kõneles rahva esindusliku valimi teavitatud ja läbi kaalutud arvamuse väljaselgitamises ning kaalutlevad demokraatiast mis on sisuliselt sama kui rahvakogu tänavune arutelupäev. Doktorfiskini hinnangul on Eesti väike ja siin oleks kaalutletud demokraatia riigi valitsemisele mõnest suurriigist otsesem mõju. Kuid ka Eestis tuleb lahendada küsimus, kuidas motiveerida inimesi kaasa mõtlema. Doktorfiskin. Väideti pik Heaven Foremgi a question oli EKRE, sest igas ühiskonnas, kõikides riikides, maailmas inimesed ei ole motiveeritud nende asjadega kurssi viima sest oleme ratsionaalsed ignorantselt ja iga üksiku valija häälel ei tundu olevat kuigi suurt mõju väga asjade õigesti korraldada. Suudab inimesi veenda tegema rasket mõtlemise tööd, kaaluma läbi kompromisse, arutama asju eriarvamusel olevate inimestega ja võtma arvesse argumente. Arvan. Nii väikeses ühiskonnas nagu siin võiks paremini töötada. Ericssoni president ja tegevjuht Hans Vesperi ütleb, et inimesed peavad arvestama, et tehnoloogia ja e-teenused arenevad valguskiirusel edasi. Mainib viibilumis. Skandaalseid usume, et aastaks 2018 on praegusega võrreldes kolm korda suurema hulga inimestel ligipääs internetile. See on fantastiline, saame niimoodi muundada inimeste elusid, ärisid ja meie ühiskond ei sõida, toimub tehnoloogiaga seoses palju häid asju. Aga loomulikult peab iga tehnoloogilise revolutsiooni ja muundumisega arvestama teatud riskidega, mis nendega kaasnevad. Statistikaameti andmeil tõusid hinnad juunis maikuuga võrreldes pool protsenti ja eelmise aasta juuniga võrreldes 3,8 protsenti. Riina Eentalu küsis, mida kaupmehed sellest arvavad. Maxima keti avalike suhete juht Erkki Erilaid ütles, et toidu hinnatõus on pikka aega olnud kiirem kui keskmine tõus, mis oli siis aastaga 3,8 protsenti. Toit ja mittealkohoolsed joogid tõusis 4,8 protsenti aastatagusega võrreldes siiski tuletatud ja öelda, et see oli nüüd kõige väiksem hinnatõus sellel aastal siiani oli siis märtsis 5,1 ja, ja mais oli näiteks 6,6 protsenti, kallinesid toiduained, toiduained on tõesti üsna kiiresti kasvanud ja selles on süüdi peamiselt tõepoolest köögiviljad. Näiteks kartuli võiks tuua, mis meie käitis on tõusnud 50 protsenti. Mis teie andmetel dikteerib sellise tõusu? No ikka kasvav tarbimine, tarbija kindlus on, on kõrgem ja kahtlemata ka palgatõus. On olnud juttu maksu vähendamisest toiduainetele rahandusminister on leidnud, et see mõju tarbijani ei jõua. Selle jagavad kaupmehed ja tootjad. Soomlased on näiteks mänginud selle käibemaksuga paar korda niimoodi, et on tõstnud ja langetanud seda. Ja tegelikult on olnud niimoodi jah, et umbes natuke poole on siis sellest langusest olnud tarbijatele kasuks järgmisel aastal, kui siis käibemaks on muudetud. Et selles mõttes ei saa kindlasti ministritega nõus olla, et nagu kaubandus võtaks, siis kogu selle osa ära. Eesti Kaubandus on lihtsalt olnud olnud kahjumis, on olnud väga väiksed tootlused. Me räägime tõepoolest käibes siis ühest kuni kahest protsendist käibest. Ehk siis, kui käibemaks on 20 protsenti toiduainetele, siis kaupluste kasum on vaid kaks, maksimum kaks protsenti käibest. Selveri direktori Andres Heinveri sõnul hinnad kasvavad, kuid mahud samavõrra ei kasva. Niisiis, käibekasv on tulnud hindade arvelt. Väike muutus selles, et võib-olla positiivne, et jookide ja mahlade müük on kasvanud, eks ole ka vanus ja, ja lahja alkohoolse eest langenud, et võib-olla on ka hakatud tervislikumaid otsuseid tegema. Hinnatõusu taga on ka elektrihinna tõus, leiab Heinver. Segandub hindadesse ja teiselt poolt on kasvanud tarbija enda kodukulud. Midagi, arvab Andres Heinber jutust alandada makse toiduainetele. Turul konkurentsiolukord on ikkagi väga tihe ja sind on kliendi võitmiseks oluline komponent. Lihtsalt minna seda teed, et et midagi nagu selle järgi ei muutu või positiivset muutust ei ole, ma arvan, et turu regulatsioone ei, ei võimalda. Edasi ülevaade viimaste tundide välisuudistest Janek Salme. Egiptuse pealinnas Kairos sai vabariikliku kaardiväe peahoone lähedal sõdurite ja kukutatud presidendi Mohamed Mursi toetajate tulevahetuses surma vähemalt kolm inimest, teatas uudisteagentuuri AFP korrespondent sündmuskohalt. Uudisteagentuurid teatasid ka viitega pealtnägijatele, et sündmuskohal oli mitmeid haavatuid. Egiptuse sõjaväe pressiesindaja eitas aga, et sõjaväelase tabasid Mursi toetajate pihta tule. Tema sõnul kasutasid sõelad väelased vaid paukpadruneid ja pisargaasi. Tuhanded Mursi pooldajad avaldasid meelt ka Aleksandria ja asja jutti tänavatel. Ismail iias tulistasid sõdurid õhku, et ajada laiali morsi pooldajaid, kes üritasid tungida kohaliku kuberneri hoonesse. Uudisteagentuuri Reuters teatel kutsusid egiptuse liberaalid oma toetajaid tänavatele meelt avaldama. Sõjaväelise riigipöörde heaks kiitnud rahvuslik päästerinne teatas, et inimesed peavad kaitsma revolutsiooni. Rahvusliku päästerinde esindaja ütles Reutersile, et moslemi vennaskonna ja nende liitlaste plaanid korraldada täna protestiaktsioone tähendavad sisuliselt konter revolutsiooni. Egiptuse sõjavägi on rõhutanud, et meeleavaldused peavad toimuma rahumeelselt, samuti on sõjavägi lubanud vastaspooled lahus hoida. Aafrika Liit peatas täna Egiptuse liikmeks oleku, Aafrika Liidu rahu ja julgeolekunõukogu sekretär Admure Gambudsitlas. Egiptuse liikmeks olek on peatatud kuni põhiseadusliku korra taastamiseni. USA-s loodi juunis 195000 uut töökohta, mis oli tugevam näitaja analüütikute konsensusootusest. Tööpuudus püsis aga endiselt 7,6 protsendi tasemel. Avaldatud numbrid annavad julgustavaid märke USA majanduse olukorra kohta, märkis uudisteagentuur Reuters. Majandus on näidanud edenemist vaatamata kõrgematele maksudele, riigi kulutuste kärbetele ja märkidele nõrgemast nõudlusest välismaal. Kaks nädalat tagasi teatas USA föderaalreservi esimees Penbernancy, et keskpank võib sel aastal hakata vähendama riigi võlakirjade osta ning lõpetada need täiesti järgmise aasta keskpaigas. USA föderaalreserv ostab iga kuu USA riigi võlakirju umbes 85 miljardi dollari eest. Hispaaniale ja teistele Euroopa riikidele öeldi, et USA luureprogrammide paljastaja Edward Snowden on kolmapäeval Austrias vahemaandumise tegema sunnitud Boliivia presidendi lennuki pardal selgitas Hispaania välisminister diplomaatilise tüli tekkimise põhjust. Nad ütlesid meile, et info Snowdeni pardal viibimisest on kindel, lausus välisminister José Manuel karsseia Marqaiu Hispaania televisioonile. Ta ei täpsustanud, aga, kes nad olid ja keeldus ütlemast, kas Hispaania oli lennuki asjus ühenduses USAga. Minister kinnitas vaid, et Boliivia lennukil oma õhuruumi sisenemise keelanud Euroopa riikide reaktsioon tulenes sellest infost. Keda see Eestist keskkonna tseeringute keskus investeeris 1,62 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi raha, et renoveerida Põltsamaa jõe pais rajada sinna puuduv kalapääs. Tänu kalapääsule peaks oluliselt paranema Põltsamaa jõe vee kvaliteet, mida peetakse praegu kehvaks. Olev Kenk käsitleb teemat. Põltsamaa jõele rajati pais algul ümberkaudsete mõisate jahuveskite käivitamiseks. Hiljem ehitati see ümber hüdroelektrijaama tööks, kuid oma esialgset otstarvet pole see täitnud juba aastaid. Sellegipoolest ei soovinud linn paisu lammutada, nagu selgitab Põltsamaa linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Sven lass, oli paisu kordategemise ning selle tarvis euroraha saamise eeltingimuseks. Kalapääsu rajamine. Iga paisu juures peab olema töötav kalapääs, sellepärast pais oma loomult on nii-öelda takistav tegur looduses ja peab olema nii-öelda eluslooduse läbipääs tagatud. Vastasel juhul, kui me 100 paisu juurde ei seda kalapääsu rajaks, siis mingil hetkel seisaks ees see küsimus, et mis sellest paisust saab ja kõige rangem meede siis oleks see, et me peaksime olemasoleva paisumis Põltsamaa linnas on pikka aega olnud lihtsalt lammutama. Põltsamaa jõel on kokku kuus paisu, kahel neist on kalapääsud juba olemas, ülejäänud valmivad tänavu või järgmisel aastal. Miks kalapääsu on üldse vaja, selgitab keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Aimar Raco. Kalapääs on vaja selleks, et kalad pääseksid liikuma mööda Põltsamaa jõge. Probleem on see, et Põltsamaa jõe lõigud on alamjooksul ja ülemjooksul pisut erineva morfoloogilise iseloomuga ja mis tähendab seda, et kaladele kudemiseks on vaja tihtipeale jõuda jõe kesk- või ülemjooksul ehk kus on võib-olla siit kivised kärestikulistes jõelõigud, mida allpool ei ole. Aga kui paisud on ees, siis sisuliselt kalal puudub see võimalus nendele aladele pääsemiseks ja need kalapääsud, mis nüüd siis praegusel hetkel rajatakse, peaksidki siis selle probleemi juures likvideerima. Samamoodi on tunnistatud Põltsamaa jõe vee kvaliteediseisund kesiseks hoolimata sellest, et tegelikult vee keemiline kvaliteet on jões hea. Aga just seetõttu, et kalad ei pääse jões liikuma, on tema seisund tunnistatud kesiseks. Pärast seda, kui need paisud peaks saama kalapääsud, peaks selle jõe seisund ka sisuliselt hea taseme saavutama. Vähemalt. Kalapääsu rajamiseks kasutatakse olemasolevat ringvoolukanalit. Voolukiiruse vähendamiseks paigutati kanali põhja suured kivid, mis tagavad kaladele turvalise läbipääsu. Põltsamaa sajandi ehitiseks peetavad tööd lõpetatakse esimeseks detsembriks rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Pärnu jõe vasakkaldale rajatakse Läänemere kunstipark. Esialgu on Pärnu linn, Eesti Arhitektide Liit ja Pärnu uue kunsti muuseum algatanud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi, et leida parim lahendus, millised võiksid 10 Läänemere äärse riigi kussi paviljonid tulevikus välja näha. Silvia sool jätkab esialgu. Kui on küll vara rääkida veel sellest, millal Läänemere kunstipark võiks valmida, pargi asukoht on ka välja valitud. Kunstipaviljonid hakkavad paiknema Pärnu kesklinna sillast pisut ülesvoolu jõe vasakkaldal ja osaliselt vee peal jätkab Läänemere kunstipargi idee algataja Mark Soosaar. Kuna. Me olime paljude asjaolude tõttu sunnitud selle pargi vee peale rajama. Sisveedee hakkas meeldima. Muideks, algne idee pärineb arhitekt Jaak Huimerind, kes ütles, et lähmegi vee peale, miks ka mitte, sest et kui seal on ravil on vee peal, siis teine peegeldab ju veest, astume, saame topeltefekti, igal riigil oleks siis oma kultuurilaevuke. See ei ole sugugi mitte mõeldud ainult professionaalse kunsti jaoks, vaid ka rahvakultuuri ja rahvusliku kunsti eksponeerimiseks. Jõe kaldale on planeeritud 600 ruutmeetri suurune näitusesaal koos konverentsi ja teenindusruumidega. Esimese sammuna on käima lükatud rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, et leida parim lahendus, millised võiksid 10 Läänemereäärse maa kunstipaviljonid tulevikus välja nägema hakata. Pärnu linnaarhitekti karri tiigisoni sõnutsi on linnapoolseks sooviks tuua linnamelu jõele lähemale ning muuta jõe kaldad atraktiivsemaks. See olemasolev pargiala, see peaks ikkagi võimalikult suures osas säilima, ma loodan, et need uju, paviljonid tulevad võimalikult atraktiivsed ja huvitavad, et hakkavad seda Pärnu jõekalda äärt elavdama ja toovad sellele tähelepanu, et täna on Pärnu jõeäär suhteliselt alakasutatud. Kunstipargi eskiis oodatakse kuni 10. oktoobrini ning žürii teeb oma valiku novembrikuu jooksul. Mark Soosaar asub, et Läänemere kunstipargist võiks saada Pärnu jaoks oluline turismimagnet. Teades Veneetsia kogemust, kus statsionaarselt igal suvel toimuma hakkas kunsti või arhitektuuribiennaali külastajate arv on kusagil 500000 ja miljoni vahel, siis noh, Pärnus, esialgu tagasihoidlikumalt, ma arvan, et kusagil 100000 turisti võiks küll suve jooksul käia selle näituse pärast Pärnus. Kõik sõltub sellest, kas riigid tulevad kaasa ja kui head ekspositsioonid välja seatakse. Silvia soon Pärnu. President Toomas Hendrik Ilves andis täna kätte presidendi kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia, mille pälvis pianist Mihkel Poll, kelle looming ja kunstiline tegevus on andnud märkimis väärse panuse Eesti riigi ja kultuuri tutvustamisele maailmas. Mihkel Poll on ERSO resideeruv artist ning andnud kontserte eriorkestriga väga mitmes riigis üle maailma. Ühtlasi õpib noor pianist Eesti muusika ja teatriakadeemias ning annab koolides klassikalist muusikat tutvustavaid kontsert loenguid. Mihkel Polli. Ütleme, et presidendi preemia asetab talle ka vastutuse ootustele vastata. Mis see preemia on ühest küljest väga suur tunnustus ja samas ka motiveering edasiseks tegutsemiseks ja kindlasti ka nii-öelda positiivne mitte öelda kohustus, ma ei suuda praegu paremad mõelda aga midagi, mis mis seab teatud ootused ka edasi eksiks, nii endale kui ilmselt võib-olla teistele kuidagi õigustada seda, seda preemiat. Ja nüüd spordiuudised Merili Luuk. Kodust, eks Euroopa meistrivõistlusteks valmistuv Eesti kuni kahekümneaastaste korvpallikoondis alistas Rakveret toimuval kontrollturniiril Ukraina lisaajal 82 80 Eesti parim oli Martin Paasoja seitsmeteistkümne punktiga. Eesti lõpetas turniiri kahe võidu ja ühe kaotusega ning sai Leedu järel teise koha. Koondise peatreener Andres Sõber. Pärast tänast mängu. Tore mäng oli selles mõttes, et noh, võita on alati tore ja see, kuidas me suutsime ennast peale eilset jälle nagu mobiliseerida ja alguses oli tubli ja vahepeal jälle tekkis auk sisse, aga, aga see teine poolaeg ja lisaaeg oli minu meelest noh vähemalt selle meeskonna juures. Nüüd ma pole tükk näinudki, et nad nii vägevalt oskavad võidelda. Võta turniir kuidagi kokku, ma arvan, et see pakub sulle rahulolu. Ja miks ta ei pakuna, miks ta ei paku, tead, et et sai proovida alguses ma kartsin ise, et, et see noh, eks ta võttis ka muidugi, mahlasid välja, aga me oleme noored, tugevad mehed, külma jaksame, tead, nüüd on vaba päev vabu päevi ka veel, aga eelkõige see, et noh, et meeskondadega mängida nagu Leedu ja Ukraina, Ukrainale napilt kaotas näiteks Itaaliale turniiril tead, kes on meie alagrupis minu meelest seda enesetunnet tõstis kõvasti see turniir poistel ja enesekindlust eelkõige. Täna sai ametlikuks, et valitsev Eesti korvpalli meister Kalev Cramo osaleb tänu vailt kaardile uuel hooajal Euroopa tugevuselt teises korvpalli sarjas ehk eurokapil. Tugevuselt kolmandas sarjas Euro-challenge'i osalevatele Tartu rocki ja Rakvere tarva korvpalliklubidele loositi täna aga vastased. Tartu rock loositi ühte alagruppi koos lätlaste, Ventspilsi, rootslaste Södertälje Kingsi ja Austria meeskonna viinitsepteriga. Rakvere harva vastasteks on Prantsusmaa klubidi soon hollandlaste Den Boschi ja Antwerb Jeans Belgiast. Mängudega alustatakse novembris Eestis maadleja Kaido Höövelson ehk Baruto ja pühapäeval Nagoyas algavas suurturniirist Nagoya-basho põlvevigastuse tõttu kõrvale. Järgmiseks suurturniiriks Aki-basho oks vajub Baruto aga aste madalamale. Juurjo divisjoni ning Eesti tennisemeistrivõistlustel selgusid finalistid naistest ja selgitavad meistritiitlikaitsja Eeva Palma ja tunamullune finalist Tatjana Vorobjoo. Meeste finaalis on vastamisi Markus Kerner ja tiitlikaitsja Vladimir Ivanov. Ja nädalavahetuse ilmast räägib Helve Meitern, palun. Päratuur tõusis täna napilt üle 30 kraadi Viljandis ja 30 kraadi lähedale Kagu-Eestis kuid sealt üle läinud ja kohe-kohe idapiiri taha suunduvate äikesepilvede liini all langes õhutemperatuur viis-kuus kraadi madalamale. Niisiis madalrõhulohk koos hoo ja äikesepilvedega eemaldub täna õhtul Venemaale. Öö hakul võib veel kohati Ida-Eestis hoovihma sadada ja võimalikum äike. Homme tugevneb Eesti kohal kuiva ilma pakkuv kõrgrõhuhari. Eeloleval ööl ja homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib veidi hoovihma sadada. Öösel tekib udu. Puhub edela ja läänetuul kaks kuni seitse, päeval lääne ja loodetuul kolm kuni üheksa, saartel ja looderannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Sooja on öösel 12 kuni 17 ja homme päeval 19 kuni 25 kraadi. Päevaks. Esmaspäevaks jääme kõrgrõhuala kaugesse idaserva on vähese ja vahelduva pilvisusega kohatise vähese hoovihma võimalusega ilm. Tuul puhub läänekaarest kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja rannikul võib-olla veidi tugevamaid puhanguid, kuid esmaspäeval ulatuvad loodetuule iilid saartel ja looderannikul kuni 13 meetrini sekundis. Sooja on öösel 11 kuni 16, päevasel ajal 20 kuni 25, esmaspäeval, Ida-Eestis kuni 27 kraadi. Aitäh, Helve Meitern, te kuulsite, viienda juuli Päevakaja, mina olen Mall Mälberg. Kena õhtut.