See kujundus on vist pühapäevasel ennelõunal paljudele juba tuttavaks saanud. Tere tulemast kuulama saadet vikerkäär. Valter ja Jaak Ojakäru külaline on täna üks huvitav mees. Ma tean vähemalt ühte asja päris kindlalt öelda, et tema suu peale kukkunud. Tere tulemast, Priit Kuusberg. Tere. Ma tean, et sinu arvamused muusikast on vahel vägagi teravad. Aga nad on üldiselt päris tabavad. Kuidas sa ennast ise praegu iseloomustaks, oled sa nüüd basskitarrist või oled sa rohkem juba helirežissöör, mis sinu põhitegevus praegu on? No praegusel ajal ma enam võib öelda üks kolmneli aastat kindlasti aktiivse muusikuna ei tegele, pigem rohkem helirežissöörina ja ja viimased paar aastat valdavalt ainult tõsise muusikaga. Kergemuusikaga ei ole enam aeg-ajalt tegeleda. Kas ei ole aega kuulata olnud, seda kuulata on natukene, sest ma olen selline harrastus, autojuht, käin maal oma talus väga tihti ja siis kuulad raadiot tee peal. Aga sealt tuleb põhimõtteliselt enamuses aeg nagu kerget muusikat, sealt tõsist muusikat ei kuule. Tõsis muusikat, kuulan igapäevases töös. No ma olen kindel vähemalt selles, et sinu arvamuste teravus on säilinud kõigest hoolimata. Ja kuna meil on traditsiooniks juba kujunenud omamoodi Vikerkääru saadetes puudutada ka mingit tähtpäeva mis kuskile sinna lähedale satub, siis tänases saates alustaksime sellisest mehest nagu Proyconic ja nüüd ma annaks jutujärge Valter Ojakärule. Jah, rikkonnifon viimasel ajal võib-olla vähem kuuldud, vahepeal oli ta tohutult populaarne. Orkestri juht tema sünnist möödus 80 aastat. Oma elus on ta siiamaani, aga noh, ega ta nii palju enam ei ole teinud plaati, nagu ta varem tegi. Näiteks mul on siin välja kirjutatud mõned andmed, et ajakirja Bilbort top ta seal oli tema 37 albumit aastail 1957 kuni 73, see oli tema siis top 40 oli 28 ja top 10 oli 11 albumit ja 11 albumit olid siis ka Briti edetabelis, nii et see on muidugi ikka kohutav arv, mis teda osteti, aga huvitav on ka see, et tema tema leidis jälle, räägime ikka selles nišis, tema leidis selle õige nishi, ta tuli välja, vaatame seda 57, see oli siis, kui rock n Raul hakkas kõvasti tuure peale võtma ja tema tegi vanade lööklaulude standardit. Pisut kohendatud orkestratsioone orkestri ja vokaalgrupiga neile, kes vihkasid rock n rolli ja tuleb välja, et sel ajal oli ostjaskond ikkagi nii suur, et ta elas sellega väga hästi ära, tema muusikat nimetati. See termin on hästi tuntud iisilist ning kergesti kuulatav ja tal oli eraldi veel üks teine reklaam, nimi oli sellele muusikale häppi õnnelik või rõõmus biit. No kõik lood ei ole rõõmsad. Ja kust ta siis üldse nii välja kerkis, ta tegelikult oli trombonist mängis paniverigene orkestris pop Crosby orkestris hävičeimsi orkestris Ardi suur, kes siis ta hakkas ka Aranseerima jotaranseerimisest, tuligi see idee tal välja ja ja hiljem siis oli tuntud orkestri juht Mich Miller sokutas ta Colombia Rowotkasing kompanii süsteemi ja, ja seal ilmusid tema plaadid ja seal tema karjäär siis nii-ütelda õitsele lõi. Ja no kui meil hiljem aega veel on, siis kuulame võib-olla ka ühte pala sellest plaadist, mis ta tegi Moskvas kus olid siis puhtalt tolleaegsed nõukogude asjad peale. Ja ma olen hakanud mõtlema seda just lugedes tema elulugu. Et tema naise nimi on Veera ja tütre nimi on Tamara. Nii see vihjab nagu natuke sinna Venemaa poole, et võib-olla siis oli see ka üks põhjus, miks ta nii meelsasti tuli. Teine põhjus on muidugi see valuutarubla, mis ta sel ajal sai, see oli. Päris päris kõva raha nendele, kes siia tulid. Nojah, mis, mis rohkem räägime, kuulame võib-olla siis sissejuhatus ühte tema nihukest tüüpilist Reigo orkestri Palazemporteri. Üks neid, üks neid asju. No Priit Kuulber, sina oled vist minuga umbes samaealine, selles mõttes, et rai Konif ja tema ansambel olid ju ka tegelikult selline. Pane tuuleõhk siin omal ajal stagna ajas üks esimesi selliseid, kes, kes siiamaale jõudsid. Seda kuulati ka selles mõttes väga himuga, tollal. Loomulikult eks meloodiafirma poolt välja antud plaadil, kus selliseid välismaa artistid olid, need olid ju väga nõutavad ja tagaotsitavad. Ja just siin tuli meelde. Mul kadunud kolleeg Olavi Soomre, Eesti televisiooni helirežissöör, nagu tudeeris sellel ajal, kui Moskvas lindistamas käis, seda heli räsis suur ja siis seal skonnifi, siis nagu paljastas oma sellise saundi efekti, mis tema koorile, orkestrile on omane. See tuli. Mingi arv korda, mis on millisekundites magnetofoni, helipeade vahe ja siis tempo vastavalt orkestrile tempo löökides minuti kohta seal mingi kindel valem, mille järgi tal oli nii, et alati, kui ta võttis lugu ette, hakkas dirigeerimine stopperi järgi väga täpselt, tempod on nii, et need teinekord, kui keegi huviline on kuulata ja mõõta stopperiga need Konifi tempos ei peaks väga täpselt standardsed olema, nende väga vähe kõiguvad. Jutt oli vahepeal sellest Konifoli arti suur kestis. Võib-olla kuulame vahepeal ühte Palamist arranžeerija arti zooorkestrile. See on siis nagu juba nii tulevikumuusika, sellest, mis kunagi võis tema oma orkestris juhtuda sel ajal ta oli lihtne tromboonimängija seal sooorkestris. Aga need tema, noh, organisatsiooni võtted on seal juba nagu kuulda, see on üks kösshini pala. See on nii tore. See oli siis täiesti tundmatud rombonisti rei Konifi arranžeeringu orkestrile. Mis mulje see endast jättis? Ei no väga põnev igal juhul ja on tunda, et inimene on selle muusikaga, mida ta mängib, väga hästi kursis need siit võis kohata hästi selliseid Benny Goodmani leivavõtteid ja kõike selliseid orgestratsiooni nippe, mida vähegi võimalik ära kasutada. Ja muidugi kõige huvitavam oli see lugu vahepeal ära ja siis tuli see trummiplaadilöök ja hakkas nagu otsast peale jälle. Väge tenorisoolo ja need teie poole peal need selline väga huvitav efekt. Selliseid lugusid nimetatakse helioperaatori õudusunenägude, eks, sest et nad üheksal juhul 10-st tõmbavad mikseri maha sel hetkel, aga lugu läheb veel edasi. Me ootasime siin kolmekesi, millal Viivika oma nuppu alla tõmbab, aga ta siiski et siis tähendamata, kuna ta nägi, et naersime kõik hoolega. Nuia niisugused niisugused, muide mina tahtsin küsida seda, et jutt oli just sellest, et Reikonnif trumbonist. Kas sa oled pidanud mingit arvestust selle kohta või, või tundub mulle lihtsalt niimoodi, et just väga paljudes trumbonistidest on tulnud tuntud orkestrijuhid, Tommy Dorsey, Glenn Miller, rei konid? No ja oli trump petiste ka Harry seimis ja, ja panivereigan ja nii et lõpuks ikka enam-vähem ära niimoodi iga iga pillirühma mitte ainult tromboonimängija ja kontrabassimängija saali heider väga kuulsa orkestri ja Charlie vingu, vabandust, Charles. Ja, ja, ja näiteks meil. Mulle tuli meelde arranžeerija oskus, Elo raudne trumbonist oli meil üks paremaid arranžeerinud omal ajal, kui ja hiljem teatris väga palju tegi seda tööd ja nii et ja tromboon on küll nagu teisedki. Kuigi ta ütleks, ma tuli praegu meelde, et Artur Kapp olevat kunagi oma kolleegile vedroni ütlenud, vedru oli teatavasti kontrabassimängijat. Noh, ega kontrabassipill. Aga, aga tähendab, mul tuli sellega see meelde, et kui ma veel muusika kallis, õppisin viiulit, siis mul oli seal ka konflikt oli selle viiulimänguga natuke kaheksa aastat saidist õpitud ja siis viiuliõpetaja ütles mulle, et kuule, Priit kuulmist nagu vähevõitu, käed suured, mängisin kontrabassi, sealt pole kuulmist. Nii et seal saab niisamagi pihta, jorra ei arva, mis seal ikka anda, ma targu jätan selle õppejõu nime nimetamata, kui ta seda saadet Köler külla siis endale meelde tuleb. No ja see on kõige suurem õnnetus, kui kontrabass valetab, kui konservas mustalt nägid, aga teda on kohutavalt raske mängida puhtalt kontrabassi tänu sellele, et keel on niivõrd pikk, selle tänu sellele eksimine tunduvalt lihtsam kui mõne lühema keelega pilli peale ja peale selle ta nii jänese keelab füüsiliselt jõudu vaja. 100 100 viga, aga noh muidugi eks seda pilli saab ilusti mängida. Ja eriti kõrged positsioonid, need lähevad ju mõnel isegi. Ma olen väga kuulsaid trombooni, vabandust, kontrabassimängijaid kuulnud, kellel iga kord ei õnnestu päris puhtalt muidugi pidevalt. Nii kapriisne veel ei olnud. Ärataja. Kui nüüd küsida, et mis vahe on viiulil kontrabassi vahel, siis see habemega anekdoot et üks põleb teisest kauem ja Niimoodi nad räägivad. No aga kuulaksin võib-olla veel ühte palareikkonnifilt tema sellest nii-ütelda džässi perioodist, kui ta neid vanu säsi teemasid siin, eks Joažeeringi teema pöörlendi hällilaul plaat natuke krõbiseb, aga lugu ise väärib kuulamist. Mul oli vahepeal niisugune omamoodi vei konisid mürgitus ja ma arvan, et võib-olla on paljudel teistel ka olnud, sest asju, mida imus palju kuuldud on, palju pakutud on ei jõua lõpmatuseni kuulata, aga eile, kui ma hakkasin valima tänase saate jaoks võimalikku materjali, ma pean ütlema suure rõõmuga, kuulasin teid üle ja kuidas ülejäänud kahemeeleolu puhul võib-olla lahkaks üldse sellise siis tuleb praeguse aja muusika ja nii-öelda võetakse, ütleme, raadiojaamades ja loomulikult sellise muusika kuulamine ja inimestele mõjub väga tervendavalt nii-öelda kõike selle industriaalsel muusika, ma nimetaks kõrvale, mis praegu tuleb. Et see aeg ilmselt tuleb tagasi selliseid vanemaid asju tulema, meloorilisemaida, rahulikumad ja elutempot ju on väga kõrgeks kruvitud, ehk siis vaja mingit leevendust. Tollal ilmselt oli küsimus siiski selles, ma ennem juba nagu korraks mainisin seda, et tegelikult see rei konfi orkester ja koor oli, ma ei tea, mis põhjusel üks neid väga väheseid, kes siis lääne poolt pääsesid sinna meloodia plaadifirma lindistusstuudiosse ja, ja kuna see valik oli tõepoolest niivõrd väike tollal siis loomulikult see tappis ära sellepärast et päevast päeva ainult seda rai Konifid kuulata oli natuke liiga palju. Praegu on natuke teine asi, nüüd on valik on kohutavalt suur. Aga millegipärast need kipuvad väga Ühe ühe ühe hõlbalised olemas. Ja ma olen vahel mõtlenud, et taoline muusika nokume, ütleme üks termin võiks ju olla ka nuusak. Ja siin oli ühe saksa firma esindaja või omanik või mis ta oli. Ja nemad otsivad just sedalaadi muusikat. Ta rääkis, et neil on terve motellide kett ja kus on igasugust baarid ja niisugused. Ja millegipärast meil ei ole veel saadud sellest aru, et taustmuusika ei saa olla agressiivne, taustmuusika ei saa olla niisuguse viimase vindi peale keeratud. See on tüüpiline taustraasika. Kui me paneme selle praeguse vestluse taustaks, see ei häiri meid, endidega, meie kuulajaid. Kui siia me võime teha katset, vestleme edasi ja Viivika paneb järgmise loo juba käima ja vaatama, kas see segab või teisega. Nonii vestleme siis nüüd rahulikult edasi. Lugu jääb taustaks, nojah, see pala Franklini šansoone ta voor minu väga nappide prantsuse keeleteadmiste puhul võiks tähendada armastuse laul või armulaul. Muidugi, siin on see nüanss ka veel, et see on siiski väga tuntud meloodia ja võib-olla mõni, kellele see kohutavalt meeldib. Praegu tahaks hea meelega maha lüüa, et me räägime selle maha keeratud selle meloodia. Ärme ütleme, et see on liiga hea meloodia selleks, et siia peale rääkida. Nõgena. Seda pala kuulates tekkis meil siin väike diskussioon räigonnifoli toonud ühe niisuguse peenikesi pilli sinna värvi mõttes juurde ja no ei olnud sugugi kroonika või kuidas ta pilli nimetas, oleks, ei oskagi olla, aga teda nagu suupilli mängitakse aga natuke akordioni ja vahepeal aga, aga ilmselt süntesaatoritega ei tollal tollel ajal olid olemas küll, aga noh, neid kasutati ilmselt sellistes muudes kohtades ja nad on väga algelised. Tema vist ikka puhtad naturaalsete pillidega. Kas sina, Priit, mäletad esimest süntesaatorid, mis inglased meile kingitud, see, mis Eesti raadiole, aga enne seda oli veel Eestis, ennem oli Sven Grünberg ele ehitatud messi messi ansambli aegadest ja aga no päris selline vabriku pill oli, esimene oli ja Eesti Raadio alla ühehäälne selline pisikene karbikene ja ja tal ei olnud, klaviatuur oli peale joonistatud, Tal ei olnud klahve ja siis sai ühe näpuga niimoodi igasuguseid helisid. Muide, see mees sellest firmast, kes selle pilli kinkis. Mul oli juhus temaga sõita ringi autoga siin ja tema tahtis hirmsasti näha kolhoosi. Ja mina olin siis nii, nii kange, üheselt võtsin kätte ja viisin ta sealt piiritsoonist läbi Kirovi kolhoosimustriga. Muidugi meie autost välja ei tulnud, aga sõitsime seal ringi ja siis. Ja, ja siis ta vaatas Eraputus peades. Kolhoos, kolhoos, aga ma ei tohtinud ka seda kõige viimast näidata. Ja siis ta imestas veel seda, et et kuidas meil autod, mul oli siis esimene lada ja. Küsis kohe, et noh, auto hind ja et palju palka saan ja kuidas nad nii kallid need autod on? Ma ütlesin jah, aga bensiin on meil sama kallis kui mineraalvesi. Asja käega, midagi, midagi sel ajal maksis 10 kopikat. No ja see viis nüüd minevikku, meid, aga, aga tulevik on nüüd järgmine pala. Tulevik ei ole tume-tume. Luuberi Hill. Mis nuugarjand mustikas sinikas. Must sõstar. Ei tea? Ei julge tõlkida. See on üks pala, noh kes teist nimetab selle pala esitajaid kes selle välja tõi, kes päris esimesena ei oska, karis vaadavast väga vana ja aga no eks domine batoone, kes on kõik teinud Domina esituses, on ta vast kõige tuntum aasta. No ja aga, aga selles ongi selle Manici noh, ütleme niisugune orkestreeri ja talente ta leidis, nagu kohe kuuleme oma oma niisuguse lähenemise Äsjakuuldud palad kuulates kõigepealt meenus meile muidugi, et seda lugu on teinud ka rock Hotell, on aga peale selle, Priit rõhutas veel kord seda, et kuulake täpselt sama tempo jällegi stopperiga või noh, ühesõnaga sekundi pealt. Nojah, siin on ära kasutatud seda, sellist nii-öelda eelviidet või kuidas seda publikule seletada. Ühesõnaga, et et sellist kajaefekti nagu see on tema muusikale kõigele omapärane õhk juures kena ruumi ruumi viivist on kasutatud sellist eelviidet seal Kaja juures, et saaks seal hästi õhuliseks ilusaks. Tegelikult ma tahaksingi ma tahaksingi just selle juurde tulla tähendab siis tegelikult tempo ei ole muidugi ainumäärav. Kui me nüüd selle saundi juurde tuleme ja kes paremini sellest oskaks rääkida, kui sina siis kõrvutades näiteks kas või laaste orkestriga, seal on midagi samalaadset, tähendab, see on siis teatud kajab või mismoodi tähendab, see on mingisugune täiesti tunnetatav saun, mis on fronifi, saun, Sahundakse nonii, ärke, kuidas, kuidas see on saavutatud, no seda nüüd nii täpselt ei oska öelda, aga see ongi just selle magnetofoni helipeade vahelise viitega seal millisekundites seda siis lastud kajaseadmesse pärast tagasi võetud ja seda kokku miksitud nii-öelda. Ja sellega ongi saavutatud see selline nii-öelda firma saunaga, kui tempod natuke nüüd erinevad sellest, mida ta tema kasutab ja hakkab seal selline login hakkab tekkima, ühesõnaga see peab olema väga täpselt ajastatud see tempo, et ei hakkaks see video nii-öelda oma pead huvitama, et seda saab täpselt ära kasutada. Kas sinu arvates näiteks konfitseems laast kasutavad sedasama nippi? Ei kasuta oma lastega on juba seal natuke teistmoodi ja ilmselt no eks aja jooksul, et vahendeid ka kaasajastusega Leitele mingeid muid asju, aga Agonnifil on kohe selline absoluutselt kindel oma saund, minagi, teised teistel on selliseid suuri punt on ju teisigi, kes kasutavad ka siin vokaalansambleid nii bigbändi lisatud juurde, aga sellist nagu Canifi sounds on täitsa selline ekstra ekstra sound. Kas sa Friid sel ajal töötasid raadios, kui meie kaja sound saadi niimoodi kätte, et selle stuudio uks tehti lahti, sead sinna meeste tualetti, pandi mikrofon. Ei, mina ei saa, aga ega tsirkust on küll sadama. Näiteks ma mäletan, kui me 40 oli see vist seitsmendal aastal, kui siin alava keldris lindistasime rüütlikutega ja Naissoo mängis meil kontrabassi ja see oli pisike väike toakene, kus olime seal keldris ja kadunud Veeber lindistas ja ei saa passi kätte nõidule kassi üksainuke üksainuke Siuke pott, mikrofon oli seal mingi ale. Siis ei aidanud muud mitte midagi, kui naistõsteti koos passiga laua peale, nii et oleks mikrofoni kõrgusel, siis. Ja siis tuli bass korraga sisse. Ja need asjad oma egole algele seda öelda, aga aga nüüd sellest näiteks üks suur vaidlus on, kas lindistada fonogrammi peale, et kõik muu on juba valmis ja siis solist tuleb, mängib peale. Mina olen kuskilt lugenud näiteks Nashilist seal. Need kantrilauljad hakkasid selle vastu protesteerima ja väga paljud hakkasid jälle koos orkestriga lindistama, et nad tahavad seda. Muidugi koos on. No milles selline? Ükshaaval mängimine tuligi, see tuli sellest, kui need mitmerealised makid nii-öelda turule ja siis leiti selline võimalus, et saab ükshaaval peale mängida, et keegi ei eksi ja kui midagi viltu läheb, kuidagi parandad ära, eks ole, sest kui kõik korraga mängivad siis jälle midagi, kostab kelleltki sisse, aga noh, nüüd on stuudiod läinud paremaks ja eraldatus on võimalik, igaüks mängib ise ruumis kuskil või, aga noh, eks pillimiste tase ei ole läinud kõrgemaks ja aga peale selle muidugi sellised noh, koos mängu feelingut ja mingit jazzmuusikat näiteks. Ma ei kujuta ette, et tuleb, Lembit Saarsalu mängib üksinda ja siis on meil Tõnu Naissoo tuleb, mängib üksinda sellele peale midagi, mingit standardit sellest tuleb pärast ausalt öeldes päris jube tulemus välja, seda ei ole võimalik. Kas sa oled seda kuulnud, et ma isegi ei taha hästi uskuda ei saa, aga see võib tõsi olla, et üks viiuldaja, kes ei suutnud neid paganiiliga kriise nii mängida kohutavalt rasked, olevat ükshaaval mänginud noodid ja siis mingi aparaadi peale kokku pannud hiljem tuhandetest kildudest nagu mosaiigi. Teoreetiliselt on see võimalik, eks noh, omast kogemustest, kui siin viimastel aastatel on selline montaažitöö üha tihedamaks läinud, et varem ütleme, kui interpreet tuli, mängis plaaditäie muusikat, siis oli noh, ütleme nii, kolm, 40 lõiget, seda võis pidada täiesti normaalseks nähtuseks on ikkagi palju, aga seal isegi palju ma ütleks, aga no nüüd alla 100 lõike üliharva. Üliharva, aga kuna masinad on läinud digitaalseks, millega lõigatakse kääridega lõigata, siis petab esineja ikka kuulaja täiesti ärane. Päris. Kas küsimus on nüüd selles, et esineja tunne, läinud lohakamaks, vennad on läinud kehvemaks või, või on nõudmised läinud suuremaks? Näiteks ma pean ütlema seda, et ma olen mitmete väga niukse soliidse firma plaatidelt kuulnud väikesi eksimusi, mida nagu ei panda pahaks või ma ei tea, tähendab, ilmselt on asi selles, et kogu elu need kallimaks. Nii see lindistusaeg on läinud väga kalliks ruumid, mida üüritakse, noh, tõsise muusika puhul tabasid kontsertsaalid või siis kirikud või muud sellised kohad. Need maksavad kõik kole palju ja väga tihti praegu plaatidelt kuuleritele mingi auto sõitis mööda, enam ei panda isegi väga pahaks, sest no näiteks Eesti kontserdisaalis praegu ei saagi lindistada momendini, kuna seal on nii suur tänavamüra ja seal võib-olla võetakse vastu midagi ette, aga omal ajal näiteks ma mäletan väga hästi, pandi lihtsalt liiklus kinni. Ööseks oli küll ja telliti miilits, miilits pani liikluse kinni ja liiklus seisis ja väga hea oli lindistada, aga praegu panna liiklus seisma, eks ma ei kujuta ette, milline raha tähtsa peavad olema, mitu nulli seal peab taga olema. Et see, see ilmselt määrab praegu sellise asja. Aga, aga eks muidugi interpreetide tase peaks olema läinud küll kõrgemaks, aga tänu sellele, et see lindistus aega on ainult kõik intensiivsemaks, siis noh, tahetakse võimalikult kiirajaga võimalikult maksimaalne tulemus. Nagu džässimuusikuid, keda mina põhiliselt kuulan, siis muidugi tase on õudselt tõusnud. Tähendab seda, mida praegu mängitakse kolmekümnendatel aastatel. Ei kujuta ette, et seda oleks ka muidugi vot vaja, sest sel ajal sel ajal olid trumbid mujal mujal ja ei olnud selles kohutavas tehnikas ei olnud trumbid, vaid olid mujal. Kui ühe näite tuua, siis sina vist olid selle plaadi produtsent, kui Raivo Tafenau mängis selle esimese akordioniplaadi sisse ja seal oli palju, seal oli 14 lugu ja sa ütlesid, et see oli kahe päevaga ja et tegemist oli nii-öelda eesti professionaalsemad noorema põlve pillimeestega, kes tulid, said stuudios kokku, said nii-öelda noodid ette ja mängisid need paari korraga sisse, nii et ei ole üldse probleem. Stuudiomuusikute põlvkond, kui selline eestist nooremapoolne on olemas, aga kurb on see, et džässmuusikuid ei ole. On potentsiaalse noore inimesega, nad töötavad laeval, sest eks majanduslikku olukorda paneb asja paika. Siin olles ühel meeldivalt jazzi õhtul viibides Taivo Sillar juures, kus Winskeewitzia Saarsalu oma kvartetiga seal esinesid ja siis oligi no üks üks selline noor kitarrist, mis noor muidugi noor tegelikult Mart Soo on väga meeldiva mulje jätab, kui ta ikka sama põllul edasi jätkab, siis võib sealt midagi tulla. Aga keda ei ole trummi mängijaid, lööjaid võib-olla leiaks, aga mängijaid ei ole. Kõik tegelevad muul põllul, sest üks miks neid mängijaid ei ole, need, need elektroonilised kastid, kus käib 220 volti sisse ja tuleb tulevad siis need kõik muud helid iseenesest nagu välja. See on paras surm trummilööjatele. Ma ootan seda mängijat trummimängijatele, mina ootan seda päeva, kui selline kast tehtaks, kust lauluhääl välja tuleks. Siis ma hakkaks muusikaga jälle tegelema, et paned siit, näed siit Elvis Presley tuleb siia Ivo Linna ja ise räägid mingi sellise tekstikese sisse, annad helistiku sisse ja takka tuleb. Selline vahva kastike kuluks väga ära ja usu, see tuule kutsuks mõne hea pillimehe kokku. Sõbrad mängiks mõne hea loojana lisaks laulusolistid, kes ka siis nii kasutada. Sest nendega on veel palju rohkem probleeme kui pillimängijatega. Puhtalt laulmine ei ole Eestis ammu moes enam. No ma loodan, et lauljad ei kuula praegu, no loodame, et ei kuule või kui kuulevad, siis hakkavad harjutama või mõtleja ja seda no ja mis teha, no kuulame siis veel, kuidas puhtalt lauldakse või. Järgmine pala on siin kõigile väga tuntud pala sellest muusikalist minu veetlev leedi. Me oleme nüüd kuulanud juba vanu džässipalu ja pop lugusid ja äsjane oli muusikalist pärit KÕIK rei Konifi seades. Aga huvitav on see, et ta ei ole jätnud kõrvale ka kantrimuusikat. Ja kantrimuusikasse on tihtipeale minnakse ühest küljest väga sentimentaalseks. Teisest küljest minnakse jutustama ühte lugu, see on nagu mingi novell või? Järgmine ongi üks lugu sellest, kuidas üks issi on otsustanud kodust ära minna teise naise juurde. Ja tütar jookseb talle järele ja hüüab, et isa, ära käi nii ruttu. Ja siis noh, nagu kantrimuusikas ikka on imeväel isa hakkab mõtlema, et näed, et miks ma siis ikka ära näha ja siis lähen koju tagasi. Muidugi, paljusid neid, kes on oma perekonna nii-ütelda pooleks raiunud paneb natuke mõtlema, et see nii lihtsalt see asi ei käi, aga muusikas ja muinasjutus võib see nii käia. No siin on tunda hoopis kvalitatiivselt uut muusikat, need on muutunud orkestri koosseisu, siin on sellise väiksemaga komborühma peale rõhk pandud ja natuke viiuleid juurde. Võidab alles veel jäänud ja kohati ka vaske, aga mis on põhiline ja on antud tulnud, sõnum on tekstandatud noosikas. Ja seda, seda ilmselt seda juttu ei oleks ilma tekstita. Jah, aga, aga üldse selle perioodil sel perioodil tunduvalt muutis seda oma oma taktikat. No ja kõik see Sauda kõik on hoopis teistsugune ja nad ilmselt on, aga kas selle, selle plaadi eelmise vahe on kindlasti ma ei oska nüüd öelda, kui palju, aga siin hoopis helipilt ja kõik on väga kvalitatiivselt muutma. Nojah, kui me mõtleme seda, et 70.-te aastate keskpaigani oli tema niisugune kuldaeg see ongi päris lõpust ja me teame, et seitsmekümnendad ei olnud need, mis olid viiega ja väga, hoopis midagi muud. Aga no ikkagi väga positiivne ja meeldiv muusika. Ja eks seal oli väga palju nagu ikka, ideede genereerijal, palju jäljendajaid. Kes sulle kõigepealt meelde tulevad, Priit? Simson aasta. No see oli üsna ja, ja üks temport. Nõukogude liidus oli muide üks mees oli, oli Soulski tema tegi oma bändiga vokaalgrupiga, kuna eks meil Eestiski anavarre Seegeri bigbänd koos koori ja solistidega maagi mängisin seal aastaid ja ja selliseid kõrgajal oli seal päris suur koor oli, seal oli oma 20 inimest, laulis siis nii palju ja, ja, aga, aga see oli selline noh, küllaltki lühike periood. Ja siis sai ka väga sellises stiilis tehtud Canifi Canifi Lugusidki minu meelest lausa sorre kirjutas seal iseenda kässujaga. Päris vahva. No ja, ja eks neid emiteerijaid oli, noh, kui me räägime lastist, see oli muidugi hästi kuulus ja lasti võttis mitte ainult koni, siis minu arust ta Ta virutas selle orkestri saundi, need trompetit ja Alberti pealt, see tuli ka samal ajal väga populaarne uus niisugune suund välja, nii et no kuulamist lasti, vala vaatame, kuidas kõlab. Paraku kuna saateaeg ei ole mitte piiramatu, siis olime sunnitud selle C, mis lastemuusika, näite praegu hajutama teise pala pealt seal popurrii, mis tegelikult koosnes kolmest loost. Aga kõik see lasti nii-ütelda, see firma avanes sellega täielikult. Igal juhul, ma arvan küll. Ja see eelmisel aastal ju samamoodi nagu Raikoni omal ajal selline lääneiidol meie jaoks, keda käidi vaatamas isegi toonases Leningradis. Ma mäletan, et isaga oli kunagi, kas see oli 72 või kuskil seal ma neid aastaid ei mäleta. Aga siis nad tulid Leningradi esinema, Tallinnasse nad veel ei tulnud, polnud veel rock summerit hea aeg. Väike kõht riista oli liiga väike koht, teha polnud ju veel ka linnahalli põld Lenini-nimelises kultuuripalees. Aga muidugi ja tol ajal see, nagu öeldakse, jättis kustumatu elamuse see kontsert, ehise kontsert, mina ei ole kunagi austanud, aga kontsert oli hea. See oli, kui ka tullakse ja professionaalselt tehakse ja hea meeleolu ja hea muusika ja pillimehed ja lauljad, no mis tahta. Sina oled ju käinud vist Leningradi ja Moskva vahet kuuekümnendatel juba vaatamas. Penikoorma orkester käis vist Moskvas kunagi Jaano, tänu sellele saigi neid kuuldud ja omal ajal Jounsime ellu vist. Käisime Leningradis kuulamas ja Piivi kingi ja keda iganes. No viimane kõik kolme Mefini, jah, ja siis see oli väga-väga hea elu elamus, midagi. Söögist passib viimane käik, minul küll Leningradi rohkem ei ole seal enam, siis läksid piirid kinni, lihtsalt tekkis Eesti vabariik. Ja aga nüüd kui neid imiteerides rääkida, üks imiteerida oli ka ida pool, ega siis ida pool kari magatud sulgpatjadel ja see oli Saksamaast rääkides siis jah, Saksamaast just jah, mäletan laast oli, oli laast on ju tegelikult ka võetud nimi, ta õige nimi, saksa nimi on, ma ei mäleta, mis sakslane Saksa ja Seimslast. Aga Joachim ehk jogurt seega oli, on ida pool ja kuulame natuke tema muusikat üsna pisut. Aga see on täpselt seesama üks-ühele söe ja aga miks kortse ehist räägid? Mul on olnud au seda orkestrit juhatada, sellel tasandil mängida ja. Ta kasutamata juhust seda siinkohal demonstreerida ühelt väga viletsalt kliendilt. Pean tunnistama, et seda soolot ma olen mõnikord varemgi kuulnud ja alati seda kuulates tuleb mulle selline mõte pähe, et Valter Ojakäär oli omal ajal päris korralik saksofonimängija. Muidugi, ega muidu poleks orkestris 25 aastat peetud oleks sealt sule saanud kohe, aga võib-olla räägid nüüd siis lähemalt ikkagi, et millisel moel see võte on tehtud ja kuidas sa selle jogurt Zweigi orkestriga kohtusid? Noh lühidalt, see oli niimoodi, et tollal oli seal üks väga populaarne helilooja Kertnaczynski ja minul oli juhus temaga. Ma ei mäletagi isegi, kuidas me tuttavaks saime. Temal oli oma teleshow ja sinna kutsuti neli külalist, üks Slovakkiast, üks Rumeeniast, üks Ungarist ja üks Eestist. Ja mul tuli siis selles saates juhatada seda orkestrit ja siis ka üks väike lookeri saksofoni mängida kaheksa takti. Ja see oli siis Gert Mihhailise koor ja ju kurtsvegi orkester. Loodetavasti said ka raadiokuulajad, arvavad lõpus. Viimane salm esitati juba eesti keeles. Aga tulles tagasi rei Konifi juurde, Reigo nišimuusika on kõlanud ka vene keeles. Nimelt tegid nad ju Ühe plaadi Moskvas vene heliloojate või noh, tollal nõukogude heliloojate loomingust. Ja võib-olla värskendame natuke mälukuulamiste pala sellelt plaadilt, mis tookord nalja anti. Nonii, Priit Koorberg, kas see biit oli sama, millest sa ennem rääkisid? Ansambli puhul on tegemist oli tollel ennistusele Nõukogude parimate muusikutega ja seda on ka tunda muidugi ka neid vist ei ole suurt midagi järgi jäänud peale tama. Helipeade vahe nii-öelda, mis on see saudi omapära, aga noh, vene keel ja nii edasi ja sa ikka ei sobi, on kvalitatiivselt midagi muud. Ma tahaksingi tänase saate lõpuks tänada Priit kuulbergi meie külalist. Sinu arvamused olid isegi liiga leebed, minu arvates ma tean sind kui väga terava keelega meest, aga sa hoidsid end veidi tagasi noh, hea muusika kohta ja sa ei ole midagi öelda pahasti. Nii või teisiti, suur tänu sulle osalemast Vikerkääru saates Valter ja Jaak Ojakäär kuue külalisega kohtuvad teiega jälle nädala pärast, aga lõpetama jääb siis üks pala sellest tõelisest originaal Raikonifi koorist orkestrist.