Tere päevast, kallid raadiokuulajad, vikerraadio eetris on saade Rahva teenrid, mina olen saatejuht, Heidit Kaio, Eesti Päevalehe laupäevalehe LP tegevtoimetaja, tõsi küll, viimast korda sellas ametis siin, nüüd selles eetris. Nüüd ma vahetan töökohta ja see on ka minu debüüt saatejuhina rahvateenrite ja minuga koos on stuudios Aivar Hundimägi ja Mikk Salu Äripäeva ja Postimehe ajakirjanik. Tervist. No nii, kas te eile siis õhtul poisi kontserdil olite? Ma saan aru, et kõik endast lugu pidavad inimesed pidid seal kohal olema. Mina ei olnud, et ei ole Pet Shop Boys selline selline bänd, mis, mis tõmbaks, tõmbaks lauluväljakule ja ja põhimõtteliselt seetõttu, aga saan aru, et palju rahvast oli kohal ja, ja nii põlvkolenic kajastusi vaadanud, et oldi rahul eriti vanemate lugudega. No järelikult mina ka endast lugu. Ära seda nüüd nii üks-ühele. Jah, sest mina ka ei olnud kohal, et ma ei ole üldse siin suve pil. Ma ei tea, kas me ühelgi kontserdil käinud Aga no mis selle, mis selle Pet Shop Boysi ja Õllesummeri fenomen siis on, et et siin on käinud Bryan Adams, Zuckero, Elton John, see Carreras, no kas siis tõesti eestlased on Pet Shop Boysi fännid, et need kõike rüselesid eile seal õllesummeril laulukaares. Ei tea, poisist ma nüüd ei tea, mitmendat korda siin on ka, endaga, on ka vähemalt paar korda vist vist Eestit külastanud ja need kontserdid on, on olnud rahvarohked. Et võib-olla see on selline hea kooslus. Õllesummer on reeglina meelitanud päris suure hulga rahvast, eile oli ilus ilm. Ja noh, ju tal on siis ütleme, midagi öelda on turgusid, nimetasid, et ju ta siis on nii hea bänd. Ja mingi mingil põhjusel eestlaste jaoks ja siis Eesti inimeste jaoks on mingid sellised kultusbändid, nad ei pruugi tuua võib-olla 70000 inimest, aga noh, ma ei tea, Depašmaud või Metallica, neid võib ikka alati mõne aasta tagant siia tuua. Pet Shop Boys on samasugune. No samas oli seal ka väga odav piletihind 15 eurot võrreldes siin näiteks rock summeri piletihinnaga, et et see, ütleme, et linnatundlikum publik võis, võis teha oma otsuse selle põhjal, aga samasse Mul on ma ise mõtlen ka seda, et üks üks argument võib olla see, et õllesummer on siiski hetkel töötav kaubamärk, et inimesed tulevad siiski nii-öelda Töötava kaubamärgi peale, et rocksummer on siiski selline nostalgia laks ja ja pole tee, pole veel sinna nii-öelda sissetallatud ja kas nüüd saabki tallatud, ei tea? Mina käisin eelmine aasta esimest korda õllesummerile, et minu arust noh, ma ei tea, mulle ei, mulle ei meeldi seal mingisugust šašlõkki süüa ja õllevaatide vahel patseerida, et aga noh, ma ei tea. Jah, et võib-olla noh, kui on palju räägitud just rock Summer, sest et mis, miks sa siis ebaõnnestus, võib vist öelda, et evanast võib vist küll jah, nii-öelda juubeliüritus, et, et noh võimalik, et seal ei olnud selliseid. Selliseid magneteid oli küll palju erinevaid bände ja heal tasemel bänd, aga ei olnud sellist, mis, mis tõmbaks suure hulga rahvast kohale. Et õllesummeril ongi seal on nagu küsimus selles, et kas ta on nagu muusika kuulamise koht või on ta saslõkki söömise ja, ja õlle joomise kohta, eks, et seal on nagu kaks asja proovitud, ühildatud ühildada ja ja ta on ikkagi aastaid juba väga hästi töötanud ärilises mõttes hästi, et, et ta nagu läinud inimestele. Kuigi vaadates nagu selle õllesummeri korraldajate reaktsioone, siis tundub, et ka siin on publikuarvu teema on siin hästi valus teema, et võib-olla ta ei ole siis loodetud hulgal inimesi kohale meelitanud. Jah, ilmselt on vist tulemused on okei, aga, aga mitte nii suurepäraselt, kui, kui taheti. Et alguses jah, mingi kolmapäev, neljapäev olid tegelikult pildid internetis üsnagi tühjadest. Lauluväljakuplatsidelt. Ma ei tea, kuidas teile tundub. Ma ei ole mingisugust statistikat teinud, aga kas sellel suvel on kuidagi neid kontserte ja üritusi rohkem kui kui varandani? Minu meelest on neid lausa lausa massiliselt, näiteks täna oleks võimalik minna õllesummerile läbile Saaremaal, Muhumaal ja siis on veel üks indis festival Kilingi-Nõmmes, et ja ei olnud, tulemus on ju riburada ja olnud juba on neid igavene hulk, et, et mingisugune mingi arusaamatu julgus on kontserdikorraldajatest sellel aastal küll olnud. Ei tea, ma arvan mulle jälle tuhandselt Helmast oli ka neid palju või, või noh, kui sa vaatad, et kogu aeg, noh keegi keegi proovib aga midagi teha ja neid tuure nagu on, on pidevalt, eks, et et ei, ma ei oska hinnata, märga võrrelnud, et kui palju on, kas sellel aastal Aga mis mulle endale kuidagi tundub, et praegu on nagu massiliselt, igal pool. Vaatad, mingid reklaamid, kuhugi kutsutakse mingi festival, mingi üritus, jälle mingi välismaa artist väiksem või keskmine nimi, eks ole. Muuseas, ma arvan, et selle õllesummeri fenomeni üle juurdlevad paljud kontserdikorraldajad, et mis neil siis sellist on, mis, millega nemad saavad need inimesed kokku ja ja teised mitte, aga ma ei imestaks, kui see on kui see ongi see, et seal legaalselt õllejoomise koht, et keegi ei teegi kuued seal mingisugune muu üritus ja samas on näiteks ajakirjandus ja teinud oled teinud suuri pingutusi, et selle ürituse noh, nagu imagot mitte just väga positiivsest küljest näidata ja ometi see inimestele selgelt ei, ei mõju, et näiteks. Ja üks fenomen õllesummeri puhul on see, mida ma olen kuulnud just muusikute kohta, et seal esinevad ju ka eesti artistidest täiesti silmapaistev plejaad inimesi. Ja ma saan aru, et üks põhjus on see, et sinna pannakse korralik tehnika üles, et see on juba selleks puhuks pannakse siis on see võimalus nagu mingisuguse projektiga kokku tulla, et näiteks neljapäeval oli Mihkel rauda ühe projektiga väljas, kus olid siis ka Lenna ja Liis Lemsalu ja, ja veel teisigi ja ja ma põgenike käes, kes pidid seal kohal olema, et seda üritust korraldada, ütles, et see oli super super kontsert. Et kuidagi see õllesummer tõepoolest oma oma nii-öelda omad koju toov nagu printsi termineid kasutades. Eks see nende ärimudel on vist ka natuke teistsugune kui kui lihtsalt kontsert. Nad saavad raha ju päris mitmest allikast, et need inimesed söövad, joovad, ja ma eeldan, et need, kes seal müüvad seda sööki-jooki, et ka nemad maksavad, et võib-olla sellepärast nad saavad ka näiteks piletihindu hoida madalamale. Jah, ja ta ju sai alguse vähemalt 20 aastat tagasi, nagu selles mõttes väga väga soodsate kokkusattumuse tulemusena. Et rajal oli tegelikult Eesti nagu õlletootjatel Sakul ja, ja kohalekooki läks, et meil oli, oli vajadus sellise tugeva või suure ürituse ärge, et nad noh, väga oluline oli ennast reklaamida, teha nähtavaks ja ja, ja ma arvan, et see tõenäoliselt andis sellise hea stardikiirenduse, et lihtne oli selle kaubamärgiga turule tulla ja, ja nüüd on ta nii eestlastele ja teistele sisse juurdunud ja noh, eeskujuks on, eksju saksa, saksa õllefestival, mida, mida Riho Rõõmus sellele üritusele alusepanijad on nagu eeskujuks toodud, et millal ta proovib jäljendada? No ma arvan, et on aeg teemat muuta, et jätame siis need inimesed ilusat laupäeva nautima sinna õllesummerile ja ja võtame, et ühe, ühe ma ütleksin ajaloolise sündmuse, mis Eestis on sellel nädalal toimunud nimelt läksid käiku uued elektrirongid ja ma nimetaks seda ajalooliseks just selles mõttes, et sellist sellist nagu kvalitatiivset muudatust Eesti transpordis ikka annab meenutada, et ma julgeksin võrrelda seda isegi näiteks Georg Otsa käima panemisega Helsingi vahel või, või kui, kui Tallink sai nagu Läänemere suurimaks reisijateveolaevafirmaks, et, et see siiski on väga, väga oluline ja kvalitatiivne muudatus, mis, mis toimunud on. No see on ikkagi sõna otseses mõttes jälle üks samm nagu idast läände, eks ole, kõik sa vihjad vanad rongid meenutavad neid vanu Vene filme, nüüd on hoopis hoopis teistsugused ja hoopis teisest maailmast, et ei pea seal vähemalt sümboolselt on see kindlasti väga suur asi. Minu jaoks on ka see noh, selles mõttes ma olen ise sõitnud Euroopa riikides rongiga ja sa naudid seda või selle selles mõttes nagu mõnus vahemaid. Vahetada reisida, et Eestis see nii ei olnud. No muidugi, ma ütlen korraks vahele, et kui mina esimest korda Saksamaal käisin ja kuulsa Deutsche paaniga sõitsin, esimese sõidu ajal oli äike, rongi jäi seisma, pandi kuhugi metsa vahel maha. Sihtpunktist tagasi tulles oli mingi puu kukkunud. Raudtee peale jälle tõsteti kusagil metsa vahel maha ja kust ei saanud, mitte kusagile. Ei saanud ära, buss ei olnud, kõik taksod võeti kohe ära. Hea küll jah, aga need on see, need kaasaegsed rongid, et need võtmeküsimus on see, et kui tihedalt neid suudetakse käituda koos olla ja kui, kui kiiresti ütleme see rongi või kui kaua see rongisõit aega võtab, eks, et et et kuina kate suudetakse tihedalt käima panna, on kliente, et siis tõenäoliselt kujuneb väga selline oluline oluline transpordiliik ja konkurents bussitranspordile. Eks, et küsimus ka selles, et mismoodi kogu see transpordikorraldus on ühildatud Tallinna linnaga, et noh, täpselt siin on väga palju võimalikele, et inimesed hakkaksidki rohkem kasutama kasutama ühistransporti, mille hulgast siis on rong. No ma ise sain küll sellise dünamo mõte, et ma sellel nädalal pidin kolm korda rongiga sõitma, siis esimest korda sõites sain sõna rongi peale, ma olin tohutult elevile too nüüd ma näen selle uhke rongi ära. Teist korda sattusin asendusbussi peale, mis käivad siiamaani, nii et, et ma sõitsin rongi asemel bussiga ja kolmandat korda siis tõesti joppas ja sain, sain siis selle rongi ära proovida, kusjuures samamoodi olles Lääne-Euroopa rongidega sõitnud siis muidugi, et need on uued rongid, mis on Eestis ka, et need on, annavad nendele Lääne-Euroopa liikvel olevatele rongidele ka silmad ette, just kasvõi sellepärast, et nad on tuttuued, et nad on ju nii-öelda nõelasilmast tulnud ja seal on ikkagi kõvasti mugavusi sees. No näiteks see, et seal on wifi. Mida ma saan aru, et eestlased peavad nagu enam-vähem nagu inimõiguseks, et kui seda ei ole, siis ei maksa üldse jutule tulla. Samas on seal sees ka mingisuguseid näiteks selliseid ülikalleid monitore, et kohe seal ukse kõrval on monitor, kust on võimalik näha, kui kiiresti rong parasjagu liigub. Missugune temperatuur väljas on, kus ta peatub, selline lame lameekraan. No ma ei tea, ma kardan, et see on küll nüüd loetud lühikeste aegade küsimus, mil need sisse lüüakse, et, et selliste pandalisi huvi, ma kahtlustan, et ei maksa küll alahinnata. Ühel rongil visati kivist paar päeva tagasi juba esiklaas sisse, kusagilt silla pealt. Ma ei tea, mingisuguse pätipooltest. Kusjuures me meil oli nagu sõpruskonnas ka see aruteluks, et kuidas saab juhtuda uus rong ja visatakse sisse klaas ja siis siis see kusjuures politseikirjeldustes oli ju rattasõit ja keskealine meesterahvas, kes pidas rota kinni ja siis viskas klaasi sisse ja ma tunnistan, et ma ei kahtlustaks üldse, kui, kui see tegelikult oli üsnagi teadliku vihaga tehtud akt, sest need, nende rongide vilistavad kohutavalt, nad liiguvad läbi eramurajoonide nii Nõmmel kui ka siis kui, kui ka sealt edaspidi ja, ja, ja nendel noh, ütleme, et vanu ronge ikkagi oli kuulda sellelt produkte tüki järgi, aga need rongid on niukse kilede läbi lõikama vilega üle elamurajoonide karjatavad, et et see võib niisugune hommikusel ajal veel eriti kusagil viie paiku ikka närvi päris päris mustaks lüüa. Huvitav, kas nad jäävadki vilistama, võib-olla seal mingi alguse asi, sest siin tehti ju tegelikult ka meediakampaaniat juba tükk aega ette, et uued rongid tulevad ja need palju vaiksemad, palju kiiremaid jääted. Olge palju ettevaatlikumad äkkinud praegu niimoodi alguses inimeste harjutamiseks vilistavad rohkem, noh võib-olla ma ei tea. Kuigi noh, see vile ma ei tea, kui seda saab tuunida kuidagi vaiksemaks, siis see on nüüd küll see koht, kus see tuuning Snap tuleks üles otsida, et, et need on silmapaistvalt kõva häälega. Teiseks, selline intsident aitab kindlasti veelgi teemat üleval hoida, eks, et kui oleks mingi muu kauba või teenusega tegemisse, võib ka mõeldud reklaamiga paania, et lihtsalt uudiskünnist ületada ja ja epalise kahju oli 15000 eurot, et võib-olla selle saab nüüd hoida mõnes teises kampaaniakulusid kokku, et rongid on nii-öelda pidevalt uudiste tähelepanu all ka tänu sellele nii-öelda huligaansuseni. Ja kui kindlustus kinni maksab, ma ei tea, kas maksab, aga kui maksab, siis siis pole see, et ei olegi hull. Samas kui mina seda uudist lugesin, ikkagi tekib jälle selline viha või mingisugune, et kes need inimesed on, et see ei ole muidugi mingi esmakordne ikka me teame, et kusagil pargis mingid uued pingid on siis alati mingid tüübid tulevad kohe esimese asjana tahavad nagu ära lõhkuda. Nii need rongid on tõesti, nad on superluks, seal on mõnus sõita, et see noh, ütleme, et see on tõeline arguv, tõsine argument selleks, et rongi rohkem kasutada, kuigi ma ei kujuta ette, kas, kas see tõesti, kas sellel, mis on siis pärast sõda maha pandud liinil, nagu see kulgeb läbi isegi, mis pärast sõda, see on ju vaja, peaaegu ajalooline liin, Nõmme on olnud kogu aeg Tallinna nii-öelda suvilapiirkond, kus inimesed on käinud. Samas ei ole seal suuri elamurajoone, et seal ei ole ju korrusmaju ega midagi, et kui palju need, kui palju seda reaalselt selle järgi vajadust on, et see saaks sealt nagu selline oluline läbimurre toimuda ühistranspordikasutusse. Et mul on seda nagu raske näha siin. Ei oska hinnata ja nad ise on, et me elektriraudtee siis juhid on ise küll optimistlikud, nad usuvad, et neil on võimalik reisijate arvu kasvataja tänu nendele uutele uutele rongidele, et ja noh, teine mis, mis mõttes on see, mille poolest võib-olla on veel oluline see selle rongitulek, et on, riik on nagu muutnud oma senist sellist põhimõtet, mis ta on rongiliiklus kasutanud, et seni ju maksime dotatsiooni riigi poolt siis Marcel Vihmanni ettevõtele Edelaraudtee, kes korraldas seda rongiliiklust Eestis elektriraudtee kõrval, et nüüd riik otsustas 2014 lõpet Marcel Vichmann ettevõttega lepingu ära, et ta võtab kogu selle rongiliikluse enda kanda ja, ja paar aastat on, on see tema kontrolli all ja siis otsustab edasi, mis teha, et sellega selline eeldus, et need uued rongid tuua. Et tõenäoliselt eraettevõtjaga oleks olnud keerulisem saada seda kokkulepet, tema uuendab rongipargi ja, ja mis see dotatsiooni suurus teeb, aga see summa tegelikult, mida me kõik maksumaksjatena maksame iga aasta selleks, et, et nad rongid liiguksid, on, on päris suur. See on kõikides riikides, kus, kus kohalik rongiliiklus, on see paratamatu ja nii see on, aga samas noh, et selles mõttes on tõesti selline märgiline, need uued rongid, et, et minu jaoks on seni olnud rongiliikluse selline nagu moto kunagi Rein Langi poolt välja öeldud lause või mõte, et et rongiliiklusele Eestil ei ole, Eestis ei ole mõtet, palju odavamalt sõita autoga, et meil lihtsalt on vahemaad, on nii suured inimesi on nii vähe, et lihtsam on hoida inimesi nii-öelda ühe või kahekaupa autodes liikuma liikumas, et see praegune samm on ikkagi väga märgiline, et investeerida. Ma tean, siin ettevõtjad on öelnud, et kui see summa, mis riik kulutab raudtee doltatsiooniks, et kui see ka taksode peale laiali jagada, et hoolitseda selle eest, et mingid kindlas piirkonnas inimesed saaksid oma hädapärased sõidud ära teha, siis tuleks ka odavam, eks, et aga võib-olla see on ka selline irooniline, et tõenäoliselt noh, riik peab mingis osas seda raudteetransporti doteerima, aga aga sõltub ka selle kasutajate hulgast, et, et kui suur see summa on ja kas ta peab seda tegema nagu lõpuni, et võib-olla ta mingil hetkel on, on ka selles mõttes nagu isemajandav või tulus tulus äri ilma ilma riigi toeta, et see sõltubki sellest, et kui mugav on sõita, kui palju teda kasutatakse. Ja eks need uued rongid ole ka selline väljakutse bussifirmadele. Bussifirmad ise on juba väga palju investeerinud ja, ja uuendanud oma masinaparki. Nojah, samas jälle mina olen ikkagi sellel seisukohal, et seesama liin, mida praegu uuendati, kuhu need uued rongid läksid, mis liigub siis Tallinnast läbi nõmme läbi Keila Paldiskisse, et tegelikult seal ei ole väga suurt tagalat. Et see siiski see rongiliin on, on selliselt joonel kulgeb ajaloolistel põhjustel ja mitte sellepärast, et seal elab hetkel nagu suurim hulk inimesi ja, ja ma pakuksin, et reaalsuses näiteks Lasnamäe suunal oleks selline asi nagu oluliselt vajalikum või või mingi ükskõik missuguses teises teises suunas on see oluliselt oluliselt tähtsam. Ma minu jaoks ka siin skeptiliseks, et kui ikkagi Euroopas, kus sinna miljonilinnad on üksteisest mõnekümne kilomeetri kaugusel ja nad ei ole sealgi suutnud ennast isemajandavaks teha, et siis siin Eestis mingisuguste 500000-ni väikegi asulate vahel nagu sõites. Teine, ma arvan, et me jäämegi sellele ikkagi peale maksma. Teine suund, kus noh, muidugi on rongiliiklus väga oluline kohaliku arengu või piirkonna arengu seisukohalt on suund Tallinn Tallinn-Aegna-Tallinn poolelt, et sealtpoolt noh, bussiga saada saada pealinna on, on oluliselt keerulisem ja, ja noh, ma arvan, et kui kui et, et see võib olla koht, kus, kus tavaliselt inimesed kasutavad meeleldi, kasutavad rohkem absoluutselt room käe kui, kui, kui muid vahendeid, et nad on ka Tallinnale üpris üpris lähedal Ma arvan, et see on jälle Aegviidu on selles mõttes hea näide, et, et tegelikult on see tänu sellele rongiliiklusele Aegviidus saanud selline nagu satelliitlinn, kus, kus elanikkond on väga tihedalt siiski Tallinnaga seotud ja ka isegi ka töökohtade mõttes seotud, et, et see on tõesti närvid, on küll väga hea näide sellest. Aga noh, põhisuunad on ikkagi Tartu, Tallinn-Pärnu, Tallinn, eks, et kust võiks nagu see suurem reisijate hulk, lõpptulemus on tulla, kui, kui kiirused oleksid, oleksid kiiremad. Kas nad on lubanud ka tihedamaid graafikuid vist edu uute rongidega on lubanud. Aga noh, see saab, see saab olema küsimus, Ma olen, mina olen selle rongi, selle rongiliini tihe kasutaja ja senisest plaanist, need rongid ei ole ülemäära täis rahvast olnud. Et nüüd noh, tõsi, kas nüüd siis uue mugav liiklusvahend toob rohkem inimesi, võimalik? Täitsa võimalik, et praegu on, hetkel võib olla ka lihtsalt see, et uudishimu, et inimesed lihtsalt uudishimust seda ütleme, et see, need rongid on nagu kohaliku turismiobjekt, et ma lähen vaatan selle rongi ära, et sõidan ära sellega piletit kallimaks piletid hetkel ei ole kallimaks läinud, aga seda lubatakse, et see on nagu täiesti nii-öelda nimekirjas üleval. No nii, aga aga rongid siis rongid rongidega sellel nädalal on tulnud ka mitmeid uudiseid nii-öelda meie toidulaua kohta, tõesti, need on nagu päris päris mitmeid, et üks on siis see, et eestlane maksab toidult Euroopa ühte kõrgeimat maksu. On tulnud mitmed uuringud, et meie toidukorv on Euroopa Liidu 10 odavama hulgas ja toidule kulub eestlasel keskmiselt 69 eurot kuus, mis siukse, viieliikmelise perekonna puhul tuleks siis 345 eurot. Aga Äripäev oli just see, kes tõstatas üles siis selle selle teema, et et eestlane maksab toidud Euroopa ühte kõrgemaid maksu, et siin on võrdluseks toodud ka seda, et et näiteks Rootsi kui Eestis on siis toiduainete käibemaks 20 protsenti, siis Rootsis on näiteks toite ja mittealkohoolne jook makstud kahe protsendist 12 protsendise käibemaksuga. Saksamaal, Prantsusmaal seitsme protsendise Soomes on 14 protsenti ja noh, seda loetelu võib siin uljalt jätkata, et, et Eesti on selgelt väga kõrge käibetoidu toidu käibemaksuga riik Euroopa liidus. Muuseas, ma kohe küsiks, et kui tavaliselt on Äripäeva lugudes vähemalt minul lugejana on ma tajun väga hästi, mida nagu Äripäev ise asjast arvab, et mille poolt või vastu nad on siis kuidagi selle toidu käibemaksu teema osas te olete kuidagi hillitsetud olnud, et peab, jääb mulje, et ei tee noh, ühe sees seda on arutatud, et mis, mida te võiks arvata, aga, aga vist on nii poolt kui vastu argumente väga selgelt seisukohta. Ja me tegelikult esmaspäevases lehes ütleme ütleme, juhtmeta nagu omases häälega, see, see artikkel tegelikult sündis, sündis ühte teist artiklit tehes, mis nüüd esmaspäeval ilmub, et et viimasel ajal Tal on, on Eestis maksuamet teatanud mitmetest sellistest öeldud kuritegelikest jõududesse gruppidest, kes on teinud käibemaksupettusi siis toidukaupadega suhkruga ja mõtlesime seda seda uurima, seda käibemaksu teemat ja ja selle võrdluseni, mis siis reedel ilmus, et kui kuidas on toidukaup erinevates Euroopa Liidu riikides maksustatud, et me ütlesime, tööltan Ungarile, kus on on väga kõrge käibemaksumäär 27 protsenti ja, ja mida siis peetakse selliseks ütleme siis kurjategijate mekaks, et see kõrgedega käibemaksumäär meelitab sinna maksupettureid, et kuna neil on seal võimalik rohkem rohkem teenida ja sealt tekkis see ideed teha selline võrdlus? Ajalooliselt me oleme tegelikult ka Äripäev on olnud nagu seda meelt, et, et mida ühetaolise on, on maksusüsteem, et, et seda parem ja mida vähem on on näiteks käibemaksuerisused. Sellega te toetate siukest Eesti meinstriim maksupoliitika, juhtmõtet. Me ütleme toetame ligi, et Ligi on ka olnud aastakümneid, võib öelda, et sama meelt aga, aga kui sa sissejuhatuse tegid, toit on on Eestis võrreldes teiste riikidega kõrgemalt maksustatud siis tegelikult see tulenebki sellest, et, et Eestis on, on väga vähe maksuerandeid tehtud käibemaksu puhul ja need pigem on neid üritatud ära kaotada ja meil on üks üheda Pauline. Paljudele teenustele ja kaupadele on üks ühetaoline määr 20 protsenti ja, ja seetõttu ta kui me võtame ta toiduga vaata võrdlusesse, et siis ta tekitab sellise olukorra, kus kus meil on toidukaup, kõrgemini maksustatud kui paljudes teistes Euroopa Sama sellel meil neid maksuerisusi on, et need on ju kogu aeg olnud, et kaupu, millele on väiksem käibemaks kehtinud ja selle, selle kohta on ka häid põhjendusi alati olnud, et miks selliseid, selliseid asju võiks olla, et kui ma ei eksi, siis ravimite mingid lastetooted, kui ma ei eksi ja noh, raamatud, ajakirjad on olnud, nendel on teatripiletid, kontserdipiletid on tõusnud muidugi need, aga need, aga need maksuerisusi on olnud erinevatel aegadel. Et see tegelikult ühetaolisust on nii-öelda hea hea öelda küll, aga mitte alati pidav. No see on ajalooline pärand, et ma kujutan ette, et kui oleks puhtalt ligi teha, siis ta kaotaks ka need erinevused Täpselt, aga see, mis ta võib-olla tekitab või mis siin on, on ka ka sel nädalal olnud nagu arutlusteema on ju tehtud võrdlusi, et et kui palju siis maksab Eesti kaubandusketis või Saksamaa kaubandusketis mõni toiduaine või toidukaup ja ja ja noh, väga palju öeldakse ja ma ise olen kogenud, et, et Eestis noh, on esmatarbekaubad, toidukaubad suhteliselt kallid võrreldes mõne teise riigiga võib-olla just sellised Kesk-Euroopa riikidega. Et võib-olla see on nagu diskussiooni või teemakoht, et, et mida teha, et kas siis meie ostujõud suureneks kiiremini või, või siis see hinnatase ei, ei kasvaks nii kiiresti, et et noh, käibemaksu puhul on öeldud, et see ei ole, ütleme, kui seda nüüd hakata neid erandeid tegema, toidukaupadele käibemaksu langetama, et, et see ei pruugi anda sellist effekti. Et need kohe ka toiduhinnad siis poodides kukuvad, aga noh, ma arvan, mingi positiivne mõju sellel kindlasti oleks, küsimus on, kas see on nagu mõistlik, et võib-olla teisi lahendusi Mina olen ka tegelikult ligi juttu alati nagu suure suurte silmadega kuulanud, kuidas ikka, ühetaoline maks on ikka väga hea, aga ma tunnistan, et selle toidukaupade puhul nüüd nüüd ma näeksin küll võimalust nagu erisuseks. Samas Soomes, Rootsis on ka toidule madalam käibemaks, aga seal mina küll ei taju, nagu, et toit oleks odavam eriti võrreldes Saksamaaga, et kus, kus võib tõesti nagu veidi tajuda mitte ainult toidu, vaid ka paljude teiste asjade puhul sellist nagu suhtlist odaust. Et kiusinaga mingit nagu muud põhjused. Noh, kindlasti on palju puid, kasvõi seesama võrdlus Ungariga, eks, et et kui me vaatame Eurostati, see oli vist küll eelmise aasta suvetase, et kus olid, et ütleme siis hinnatasand või toidukorv oli hinnatud, et pandud reastatud Euroopa Liidu riigid siis toidukorvi maksumuse järgi, et siis siis Eesti on seal tagantpoolt 10, Euroopa liidu riigi hulgas, et meil on siis suhteliselt odav ja seal meist veel odavam on Ungari, kus tegelikult käibemaksumäär, eks nagu ma ennem ütlesin, all on, on kõrgem, et et see näitab, et ega see noh, sõltub väga paljudest asjaoludest. Tõsi, eelküpsetatud ja sellest, et kui palju inimesed on nõus maksma nii palju, kui nad on nõus maksma, nii palju kaupmehed küsivad? Meie Ungari puhul võib muidugi olla ka see, et nad on ise suured tootjad, et, et nendel on toorainet, mida müüa on, on seal kohapeal päris palju, et nad ei sõltu niivõrd sisse toodud kaubast kui, kui näiteks Eesti võib-olla sõltub, et see, see kindlasti on erinev, kusjuures Saksamaa suhtelises odavuse suhtes meenub mulle kohe Krister Kivi artikkel Eesti Ekspressis, kus ta käis lennukiga Saksamaal toitu toomas ja suutis ka sellisel juhul nagu odavama odavama toidukorvi koostada, kui, kui siit Eestist ostes. Et see on tõesti tõsi, et, et Saksamaa toit toidukorv mõjub odavama Kuigist Eurostati statistika seda kuidagi ei kinnita, aga aga siuksel puhtalt tunnetuslikul moel, see tundub niimoodi. Mis aga puutub sellesse nii-öelda Eesti käibemaksu suurusesse, siis siis minu meelest on see selles mõttes nagu eriti nagu oluline mõttekoht, et toit on meil kallis ja ta võtab väga suure osa toidukorvis siiski ära ja ja see on selline natukene isegi selline, noh, ma ütleks kriisi teema selles mõttes, et pärast euro euro käibele tulekut inimesed siiani väga hästi ei taju seda, kui paljuneda toidud täpselt või kui palju kaup täpselt maksab. Ja ma kahtlustan, et neid peresid, kes kuu lõpus nagu halva üllatuse ees, et et raha nagu pangakontolt on tiba varem otsa saanud, kui on planeeritud, ilma et oleks mingit tohutult suuri kulutusi tehtud, et neid peresid on päris palju. Ja just sellepärast, et, et neid ostuotsuseid, igapäevaseid ostuotsuseid, mida sa teed niikuinii, et sa ei pääse sellest kuhugi. Et need otsus ostu ostuotsuseid tehes ei tunnetata nagu asjade päris hinda, et seal ütleme 10 senti vahet 50 senti isegi mingisugusel kaubal vahet, et seda ei tunneta, nagu, kui suurt erinevust Isegi lähemalt ma juuni alguses olin, olin Riias ja noh, mulle seal küll tundub, et, et Riias on odavam või, või kaubad või ka teenus, et kasvõi väljas söömnet on odavam võrreldes võrreldes Tallinnaga, et seal küll kohalikud lohutavad, ütlevad, et pole hullu, tuleb euro ja läheb. Muidugi, subjektiivsed kogemused on olnud väga-väga petta, et kui mina käisin Riias, Jimi ostis, mulle tundus just vastupidi. Et see, selles mõttes ma, ma olen alati hästi, et iga igasugustega selliste ekspert eksperimentide suhteliselt sõidame Saksamaale ja ostame nagu odavaid viinereid ja ütleme, et oi, kodav, kõik seal on, et. Jah, aga toit on noh, selles mõttes ma olen teiega nõus, et toit on nagu noh, oluline, möödapääsmatu Ostruktuurset Me peame seda ostma ja ja, ja kindlasti on see nagu probleemiks, et et paljudel peredel pole see seda valikuvõimalust. Et nad peavad ikkagi väga palju palju raha lugema ja võib-olla tegema selliseid noh, tarbimisotsuseid ka toitu valides, mis, mis ei pruugi olla olla kõige kasulikumad, tervislikud, et, et selles mõttes natuke Jürgen Ligi IRL-i kommentaar või põhjendus, mis ta tõi, et miks mitte teha toiduga erisusi, et, et see tundunud veenev, et kui ta rääkis, et me sellega, et meil on kõrge kõrge maksumäär toidukaubale, et me siis kaitseme ülegaalil ülekaalulisusest inimesed, meie probleem on, eksju paksud inimesed või, või see, et toitujad palju üle ja läheb raisku. Vaata, see on, see on ju natuke mööda, aga ütleme, see sisuline probleem minu jaoks on ikkagi see, et sellest madalamast käibemaksust võidaksid kõige rohkem need inimesed, kes ostavad Stockmanist. Mida kallimat sa ostad, seda rohkem see võidab. See, kes käib sotsiaalmajas tasuta suppi söömas, tema ei võida midagi. See, kes käib Maximas või säästumarketis, tema võidab ka vähem. Ma ei ole sellega päris nõus, et see võit on suhteliselt muidugi, et, et see, kui me paneme need rahakotid kõrvuti, siis jah, sellel, kes käib Stockmannis, on, on see võit suurem, aga, aga see, kellel on nii-öelda sissetulek väiksem, ta käib poes ikkagi ja tema jaoks see nädal on väiksem sissetulek, siis igasugune võit, mida ta sealt saavutab, on, on oluline. Et jah, et ma, mina arvan, et see ei ole argument, et karikad võidaksid. Nojah, aga, aga kui sellise noh, kui riigi mingisuguse sotsiaalpoliitika üks eesmärke Eestis ka mujal on ikkagi mingi sissetulekute erinevuste tasandamine ikkagi mingisugune ümberjaotus rikkamatelt vaesematele, et siis siis selline nagu maksulangetus seda eesmärki ei täidaks seda mingi kaudne mõju, oletame noh, näiteks, et riik kaotaks mingi 100 miljonit eurot. Riigituludena see number numbri ma võtan täiesti laest. Siis tähendaks, et riigil on 100 miljonit eurot väheneb, et anda raha, ma ei tea, noh mingisugustele, lasteaedadele või, või mingitele vaestele või kellel iganes, kellele riik peaksid jagama. Ka nii pidavat siis riigil on 100 miljonit vähem teha, mingeid lollusi sunnib nagu, kuna raha on vähem, et see sunnib paremini vaatama. Aga see on selline. Samas kui arvestada seda, et, et kui see raha jääb inimestele kätte, siis nad tegelikult tarbivad rohkem. Et see selles mõttes raha ei jää ju nii-öelda täie käibest ära. Et vaid ta suundub teistesse kohtadesse. Pigem mis võib-olla et see, kui mingitel teenustele kaupadel käibemaksudest alandada, et ta võib-olla tekitab mingi elavnemisega ta jätab võib-olla sellesse sektorisse siis rohkem rohkem raha, et võib-olla sealt sealtkaudu oleks meile kasulik. Kätet loob eeldused selles sektoris, äkki palgad tõusevad kiiremini või töökohti, luuakse juurde, et, et siin on see vaidlus selle kontserdikorraldajate riigi vahel, et mida siin on, on kontserdikorraldajad öelnud, et et kui te tõstsite käibemaksumäära kõrgemaks, et siis nüüd kontserte on vähem, nad toimuvad Riias ja nii edasi, et me ei saa suuri staare siia tuua, kuigi ma saate alguses rääkisime, eks, et tegelikult üritusi Toimuma mina pigem eelistaks muidugi käibemaksu üldist langemist. Ma toon ühe võrdluse, et sattusin hiljuti lugema ühte vist Madriidi ülikoolis tehtud uuringut. Hispaania nimelt mõni aasta tagasi vist esimese riigina Euroopas, Euroopa Komisjon tahaks teha seda üleeuroopaliselt, võttis kuidagi kontrolli alla need pangakaartide, mingid teenustasud, seal kaupmehed tegid kõvasti lobi ja siis lõpuks valitsus, pangad ja kaupmehed. Selliseid lausa sellise nagu ühisele, et et nüüd need teenustasud lähevad alla ja et et see hind või see või see. Mõtlesime, et peaks kajastuma WD kaupade hinnast, mõtlesin, et nüüd need ei pankade ega kaupmehed ei võta nüüd seda võitu endale, vaid see peaks jõudma tarbijale nüüd sellest mõni aasta mööda läinud ülikool madridi ülikool uuris seda ja no tegelikult ei ole tarbijateni jõudnud, see. Nojah, see on nagu tõesti kõige suurem risk, et, et see, et juhul, kui tõesti käibemaks langeks, siis see tegelikult tarbija sellest ei tunnetagi seda, vaid see siiski on nagu kaupmeestele võimalusi sama oma nagu marginaali suurendada. Ja aga ma arvan, et vot siin ma olen nagu kop meestega nõus, et tegelikult see konkurents on, on päris selline tihe ja vihane, et selline esmatan kaupade turul, noh ma usun küll, et mingi mingi efekt sellest sellest langetamisest oleks aga see, mida Mikk ütles, et võiks üldiselt langetatud, see ongi see, mis me esmaspäeval ka juhtkirjas haridus välja ütleme, pigem võiks võiks noh, kui üldse käibemaksu teemal nagu rääkida, et siis mitte avada nüüd seda seda sellist, mitte lastud džinni pudelist välja ja hakata tegema erinevatele kaupadele teenustele erandeid, vaid vaid pigem langetada tagasi sellele kriisiaegsele tasemele. Näiteks 18 protsenti, et mis alguses 20-le protsendile tõstmine oli, oli nagu ajutine vähemalt et, et selle üle võiks diskuteerida, et omal ajal tõuske hästi kiiresti erilist debatti ja arutelu ei olnud. Et nüüd võiks siis vähemalt arutleda sel teemal, et kas kas langetada või sekungi kasulikum ta hätta. Ja muuseas, kui ma seda äripäeva koostatud tabelit vaatan, et Euroopa riikide käibemaksust ja toiduainete käibemaksust, ega siis see viib päris must-valge ka ei ole, et Eesti tõepoolest on siin kõrgemate seas. Aga eks ole, on ju teisi riiki Ungarisse rääkisid teine näide. Põhjamaa Taani, eks ole, kus on samamoodi 25 protsenti kõigele sealhulgas ka toidule, et noh et pigem see näitab mulle seda, et, et siin ei ole sellist väga selgelt eelistatud lahendust. See on nagu üks asi oleks teisest nii palju parem, siis kõik riigid teeksid seda. Ja nende erisused võivad tulla tegelikult ka sellest, et mis on konkreetsetes riikides, milline tööstus seal on või mis on sellised traditsioonilised ettevõtmised, et nende lobi või siis selline kuluaarides on, on noh, aastate jooksul olnud olnud mõjusam ja siis seal on õnnestunud selliseid erandeid poliitikutelt välja kaubelda. No mina kui ütleme, suurtarbija viieliikmelise pereliige, ma leian, et absoluutselt ükskõik, missugused meetodid selleks, et saada toidu hinda alla on tavalisele inimesele väga oluline, et see on, see on kindlasti nüüd see koht, mida ilmselt poliitikud väga hästi taju, kuivõrd suur suur teema see tegelikult on, et tõesti ma olen, ma olen see näide, kes tuleb poest, sellepärast on suurperedel on suurte kotid tõesti iga jumala päev, päev suurte kottidega või noh, kas nüüd iga päevaga siiski väga tihti, et ma tajun nagu selle toiduhinna toidu hinna suurust väga teravalt ja ma kardan, et see on see, mida, mida nagu võib-olla Toompeal väga hästi ei tajuta, kuivõrd oluline teema see ikkagi nii-öelda väikese inimese jaoks on ja see siin ei ole küsimus nagu selles, et kas see on nagu sotsiaaltoetus või mitte või et, et kes on õigustatud või mitte vaid et see puudutab väga väga-väga suurt hulka inimesi ja, ja see puudutab eelkõige või noh, nagu kõige tugevamini ju tegelikult peresid, kus on mitmed liikmed, et see, selles mõttes on see ju noh, tõesti, et kui on paar kaks inimest, kes, kes käivad Stockmannis ostmas, siis võidavad ka nemad sellest, aga samas on see väga oluline koht, kus kus sääre suured pered võidavad, mina leian, et igasugune võimalus toidu hinda langetada on see, mida peaks kaaluma, kusjuures veel selles kontekstis, kus meil need kodukulud on niigi suurenenud, ma tooksin kohe elektri näiteks, et, et need ütleme kodudele või nii-öelda lihtsalt igapäevaseks toimimiseks vajaminev summa on noh, nagu suureneb iga iga iga kuuga. Aga see on ka siin on ka teine alternatiiv, et võib-olla noh, proovida see maksusüsteem, ta nii või mida ka Eestis on proovitud teha, et, et nendele inimestele jääks rohkem rohkem kätte raha, et kas siis tõsta tulumaksuvaba miinimum langetada tulumaksu. Härra, et siis ta saab ise otsustada, et siis nende konkreetsete inimeste otsustusvõimalus on suuremad. Ettevõtte tulumaksumääraga on jällegi see, et seda, kes rohkem teenib, sellele seega rohkem saab. Et see et see nagu ei puuduta neid, kes, kelle sissetulekud on väiksed või puudutab meid vähem. Noh, kui tulumaksuvaba miinimumi tõsta, siis sealt ikka võidaksid nemad ta siiski, aga fakt on see, et muidugi, et kui toiduainete käibemaksu langetada, siis ma olen täiesti võin garanteerida, et riigina riigi rahakott läheb pingelisemaks ja näiteks mingisugune tulumaksuvaba langetamise teema nagu kohe tõstetakse, lükatakse ma ei tea, kui sahtlisse ja vutti keeratakse, lukk sahkerdas, kui võti visatakse ära, et et ma, ma olen nõus sellega, et et poliitikud, perearst ei taju väga hästi seda hinnasurvet mis tõesti tuleb sellistest välti võtetest kuludest nagu toit ja eluase. Aga ma kardan, et niimoodi nagu pikas perspektiivis see netovõit ka nendele vaesematele ei pruugi. Noh, seda ei pruugi tulla. Et kusagilt mujalt mingite teiste asjade kaudu kelle kaotavad selle raha, et ma ei tea Jah, et kui veel numbritest, siis eelmisel aastal toidu käibemaks moodustas 18 protsenti kogutud kogutud käibemaksust, mis riik riik kogus, et noh, lihtsalt nagu võrdluseks, et mis summadest, et see on siis mingi kaks, üle 200 miljoni miljoni euro koguti kokku nagu toidu pealt, et ärge seda natukene alla tõmmata, et noh, küsimus, et kui suur see võit tegelikult on, eks, et mis me inimestele kätte jätame, see raha, et, et kui palju see tegelikult aitab? Jah, ja võib-olla veel nagu detailsemalt, kui palju sellest ütleme, oletuslikud mingist 100-st miljonist näiteks jõuab, siis ma ei tea, kõige vaesem kolmandiku kätte kui palju, nagu kõige ülemine kolmandik ja nii edasi. Et võib-olla kui ütleme, probleem on, vaesus, et võib olla. Probleem ei ole vaesusest, pigem on probleem selles, et puudutaks väga suurt osa nii-öelda just seda keskklassi, et ta tegelikult ei oleks niivõrd selline meede nagu kõige vaesematele, kuivõrd just sellisele keskklassile. Võib-olla mitte vaesemaid ostujõud, eks, et võib-olla võiks siis olla see noh, tegevus või selgemalt suunatud kuidas, kuidas kiiremini meie nagu eestlaste ostujõudu suurendada, aga. Mis, mis on muidugi hästi avalik suhtumine, et, et mitte, et me oleme vaesed, vaid püüame rikkamaks saada. Me oleme vaesed, aga võib-olla on kasulikum proovida saada kiiremini rikkamaks kui, kui nagu erilava sellele ajale, erinevate ümberjagamisega noh, üritada seda, seda nagu vaesuse probleemi lahendada. Aga mis, mis võiks võib-olla Eestisse tekkida või, või puhkenud, et, et võiks puhkeda võib-olla selline aktiivsem maksudebatt, meil on tegelikult maksud. Aga millest sa saaks tulla maksudebatt on see, et meil on ühetaolised maksud. Ja meil on nii, et meil on väga noh, väga selgelt välja kujunenud nagu positsioonid, arvamused, eks, et et Reformierakond ja IRL on nagu hästi jäigalt ühel seisukohal. Opositsioon on, on teisel seisukohal ja võib-olla on nagu selline, et asi ei ole nii mustvalgelt, võib-olla on ka selliseid halle toone, et, et on nagu lahendusi, mis mis mis oleks nagu kompromissina või sobiks, sobiks erinevatele poliitilistele jõududele sedasama? Käibemaksuga noh, senisest enam siis mängimine, erandite erandite tegemine, et tuleb vähemalt debateerida, selle üle, võiks, aga noh, ma nüüd rahandusminister Ligist, ma saan aru, et kui me talle ütlesime, et me tahaks sellel teemal kirjutada, küsisime kommentaare, siis siis ta tõenäoliselt ohtu, kas sa ikka hoolt ja ütles, et ah, et õudne teema või mõttetu teemaga või midagi sellist. Mul ei tsiteeri täpselt, aga no midagi pole teha. Peaaruanne teel see debatt tuleb siis, kui sotsid ja Keskerakond saavad võimule, hakkavad neid makse muutma, kindlasti hakkavad muutma. Ja küll siis ka Reformierakond ja IRL ärkavad ja hakkavad ka oma argumente teravamaks lihvima ja enam ei piisa sellest ütlemisest. Ah mõttetu teema. Nüüd on mul hea meel, et see selle debati üleskerkimine on väga-väga tänuväärne, aga, aga meie saade hakkab paratamatult lõpu poole surfama ja me ei saa kuidagi jätta, rääkimata ühest suurest suurtest sündmustest, mis nii-öelda välismaal käivad, et ma arvan, et paljud inimesed on sellel nädalal ehmatusega ajalehtedes vaadanud, et issand, seal seal Egiptuses käärib täiega ja, ja moslemi maadika käärivad täiega, et seal on käimas väga-väga suured suured protsessid. Et kuidas teie vaatate seda, mis seal Egiptuses toimunud on? Toimus riigipööre minu jaoks natuke üllatav, et kui see nii-öelda asja ära toimus sõja sõjaväe abiga, et siis teised riigid või siis ütleme, demokraatlikud riigid Euroopas, paja Ühendriigid ja teised, et see suhtumine sellesse toimuvasse oli, oli ikkagi üli ettevaatlik, üli ettevaatlik, ülikahepalgeline, et, et mis siis nagu juhtus, et, et sõjavägi tuli võttis demokraatlik president ja esileedi maha saatis parlamendi laiali ja, ja tõenäoliselt see põhjus, miks seda niimoodi noh, hästi, ettevaatlikult on hinnatud Saksa välisminister kolist üks esimesi, kes nagu ütles ära tegelikult diplomaatilised viisakalt, aga milles on probleem on ikkagi selles, et see ütleme Egiptuses demokraatia vaatlikult valitud parlament ja ka riigipea, et need ei olnud võib-olla siis sellisele demokraatlikule Euroopale nagu vastuvõetavad või, või nad tegelikult ei järginud neid ideaale, mida, mida Euroopas jälgita. No ütleme siis niimoodi, et nad valiti demokraatlikult, kuigi siin oli ka mitmeid rikkumisi ja nii edasi, võit oli ülinapp vist mingi 51 protsenti versus 48 protsenti. Aga kui nad võimu võimule tulid, hakkasid võimu teostama, siis noh, kvality demokraatlikud, aga see, mida nad nagu tegid või tahtsid teha, see enam nagu eriti demokraatlik ei olnud, et. Nad läksid võimu kindlustama ja tegelikult tõrjusid ära noh, võimult või juhtimisest, need jõud olid oponeerivad. Kui ega läänemaailma ei olegi mingeid häid valikuid, et Egiptus tõestab ja kõik ülejäänud selle piirkonna riigid tõestavad sedasama. Nendes riikides on tegelikult ainult kaks nagu võimu. Üks on sõjavägi ja teine islamistid. Kõik need, kellesse läänes räägitud, seal loodetakse igasugused liberaalid või demokraadid või, või sekulaarsed jõud, et noh jõuetud või nendel ei ole, et. Jah, et sa Egiptuses toimuv on võib-olla selline noh, lootuste purunemine siis, ütleme sellises vanas maailmas Euroopa Euroopas ja Loodesaareni toodete, et pärast seda araabia kevadet ja mis on kaks pool aastat tagasi, noh, puukesed nüüd nagu muutub see piirkond demokraatlikuks selles, selles mõistes, nagu meie seda aru saame, aga aga tegelikult jah seda ei, ei, ei toimunud, et või, või ei toimu, et seda on nagu raske, raske. Selge on see, et, et see, mis Egiptuses toimus, see on nii-öelda seal piirkonnas Egiptusest demokraatia lõppema, et et seda ei saa, me, meil on raske oleks ette kujutada seda, et kui rahvas on rahulolematu Andrus Ansipiga, siis Riho Terras juhiks väed Toompeale ja võtaks Ansipi maha ja see tundub lihtsalt pigem nagu koomika valdkonda kuuluv mõttevälgatus. Ja samas Egiptuses täiesti reaalne. Ja nüüd küsimus on siis selles, et mis edasi Ja mitte esimest korda, et sõjavägi on nendes riikides seal sõjaväe ikka aeg-ajalt võtabki nagu valitsejad maha ja. Aga ta noh, tehti nagu seda selles mõttes nagu väliselt väliselt väga viisakalt, et selle nende armeejuhi, kui vaatasin, kuidas seda põhjendas väga noh, väga ilusat, ilusat sõnadeta. Jah, justkui, et mul ei olnud nagu rohkem, meil on rohkem valikuid ja me olime. Aga järgmine riigipea, kes nüüd ükskõik, kuidas ta seal ametisse pannakse, kas ajutine või tehakse mingid valimised, öeldakse, et demokraatlikult, siis ta teab, et, et olemas üks kindral või, või hulk kindraleid, kes lihtsalt ütlevad talle, et tegelikult sa pead nii tegema, kui sa ei tee, siis sa tead, et pikka pidu sul ei pruugi pruugi seal riigi eesotsas olla. Kusjuures ma püüdsin paaniliselt koduseid üles otsida ühte vana taimi, artiklite, mis, mis oli avaldatud umbes aasta tagasi, siis, kui need eelmised rahutused Egiptuses olid, mis, mis oli väga põhjalik ülevaade sellest Egiptuse sõjaväelasest juhtkonnast. Ja mis selle puhul kõige üllatavam oli, oli see, et nad on kõik ühel või teisel moel Ameerikaga seotud olnud nad on nende, nende ütleme, taustas on Ameerikal täiesti oluline koht, et nad ei ole ütleme, ameeriklaste jaoks võõrad võõrad tüübid, kes on kusagilt välja ilmuvaid, vaid need on, nendega on ikkagi koostööd tehtud, nendega on koos asju aetud kujuna, kuigi, tõsi, see võib olla kordseid, näiteid sellest, kus, kus Ameerika on ju siin paljude paljude riikide paljude isikutega koostööd teinud, kelle, kes pärast hiljem ütleme, vaenlase kujuks osutuvad, et sellist kahepalgelist mängu mängitud on. Aga noh, mis edasi saab, et tõenäoliselt sõltubki, nüüd on küsimus, et kas seal puhkeb kodusõda või puhkeet, kuidas konflikte, hädasi võimendub seal teine küsimus on, et kui ühtne see, see noh, armee anne, et kas seal tekivad mingid konflik konfliktid siis armee juhtkonna seas või mitte ja ja eestlastele võib-olla selline noh, otsene mõju, mis sealt võib tulla, on läbi kütusehinna tõusu, et kui see piirkond jääb nagu rahutuks pikaks ajaks, et siis me võib-olla ekstoidule jääb vähem raha ja peame hakkama kütusele. On kulud ja noh, muidugi need tuhanded või lausa kümned tuhanded eestlased, kes ikka sealkandis talvel puhkamas hammustavad käijat. See kõige otsesem seos jah, et tegelikult nende eestlaste hulk, kes on päriselt Egiptuses kohal käinud, on üsnagi silma silmapaistev. Et ilmselt noh, siin niipea enam selliseid sinnakanti reisiplaane ei teha. Üks probleem ka ju, miks need rahutused praegu tekkisid, oli, oli selles, et, et kogu see majandusvaldkond või need muutused, et see, need kukutatud riigipea ei suutnud piisavalt reforme teha ja teisalt, et ka ütleme sellele turismile nagu pööratud enam nii palju tähelepanu, et turism on oluline, Egiptuse puhul oli oluline nagu tuluallikas riigile, aga aga võimule demokraatlikult siis võimule saadud saanud jõud, islamistid, nad ei, ei pidanud seda oluliseks. Mis on minu meelest täiesti hämmastav, ma kirjutasin endaks suisa üles, et, et kui 2010. aastal käis Egiptuses 14,7 miljonit turisti siis 2012. aastal alla 10 miljoni euro ehk siis viis miljonit vähem. Väga-väga oluline langus ja samas ma julgen arvata, et sellise välisraha sissevoolu poolest on see ikkagi väga-väga oluline sektor olnud Egiptusele kogu aeg ja samas on selge, et mida rahutu vana see piirkond püsib, seda, seda vähem turiste seal käia saab ja käib. Täpselt see on selline allakäiguspiraal, et mida rohkem nad mässavad, seda vähem turisti tuleb, seda vähem tuleb raha Egiptusesse, seda raskemaks see olukord läheb. Ja seda rohkem nad mässavad. Mis, mis lõpuks tähendabki, et ta võib viia nagu sellistele väga pikaaegsetele konfliktidele riigi sees, eks, et kodus pideval kardetakse, on, et võib-olla seda levikut ikkagi ka teistesse riikidesse. Naaber konnaseteta võib muutuda, et selles mõttes on need sündmused nagu oluliselt tähelepanuväärsed võimud pikaks ajaks selle piirkonna taas muuta, väga selliseks ettearvamatuks ebastabiilseks. See see point on ikkagi selles, et see riik on tegelikult nagu lõhestanud, et see kukutatud president sai ülinapilt, eks ole, võimule siin ei saa rääkida sellest, et siin oleks mingisugused noh, me võime öelda, et mõned üksikud kindralid on ja et saamelis kindlates kuidagi lahti, tegelikult on seal ikkagi vähemalt pool rahvast nende kindralite taga, et noh et ei olegi mingisugust head lahendust. Kusjuures minu meelest on see ka hea, vabandust, et mul on konditsioneeri, külmetuset on see ka hea näide sellest, mismoodi need, see araabia kevad podiseb edasi et isegi need piirkonnad, mis tunduvad, et on natuke rahulikumad siis tegelikult nad podisevad seal vaikselt edasi ja, ja siis mingi hetk ikkagi need katlakaaned popsavad pealt ära, et siin on hea näide, on ka rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse teadur Hannes Hanso ütles kusagil, et juuni alguses käisid ühel Eestis Eestis veel Lähis-Ida-teemalisel konverentsil Egiptuse osalejad, kes, kes saaksid siis juba täiesti nagu sihukse enesestmõistetava jutuna, et 30. juunil alustame president Mohammad Mohamed Morsi mahavõtmist, et see oli nagu selline, noh, ütleme selline kokteiliklaasi jututeema, et mis näitab seda, et see ei olnud väga spontaanne teguviis, vaid siiski noh, nagu väga pikalt ette planeeritud, et pikalt ette planeeritud rahutus pikalt ette plaanitud valmisolek selleks, et et et hakkab jälle mäsu pihta. Aga see konflikt ikkagi hakkaski pihta, see rahulolematus vist juba eelmise aasta lõpust kuidagi proosa sügise alguses jah, et kui need toimusid põhiseaduse siis muutmised ja kui tegelikult, et noh, seesama nüüd juba kukutatud riigipea üritas oma võimu ikkagi kindlustada, tõrjus ära just noored naised, reformimeelsemad inimesed, kes tegelikult tänu kelle protestidele ta lõpptulemusena võimule sai, et nad Mubaraki vastu nagu mässu makest. Kiire põige turisminduse tagasi tõesti tegelikult turismisihtkoht ja neile nii palju, et, et ega see raha kusagile minemata ei jää ja türgi võtab nad muidugi kõik need kõik need sojamaa ihalejad tänuga vastu ja lahutab nende meeleveel kümnekordselt ära, et, et, et see, kus ma selle jutuga nagu natuke tüürin, on see, et, et see nädal oli ka selle poolest eriline, et et Euroopa Liit uue liikme, Horvaatia olete te käinud kunagi Horvaatias. Olen mina ei ole, aga tahaks väga minna, soovitan. Paistab, et ta on eestlaste seas ka järjekordselt siukseks turismisihtkohaks tõusmas, kuna ta tegelikult on ju suhteliselt odav riik, pigem on küsimus selles ühenduses lennuühenduses, sinna aga aga. Jah, Egiptusele muidugi üks pluss eestlaste jaoks, et see on selline ainukene mõistliku hinnaga mõistlikus lennukauguses olev riik sellise keskmise rahakotiga inimesele, kus enam-vähem kogu aasta võid sa leida päikest kusagil jaanuaris, mida Türgis või Horvaatias, eks ole, ei ole. Absoluutselt ma tean just, et lastega perede jaoks on solvunud, et kogu aeg väga oluline sihtpunkt, et kusjuures egiptlased selle selle teenuseliigi ja olid täiesti lihvinud täiuslikkuseni, et kuidas võtta selliseid lastega peresid vastu ja nendele see elu seal võimalikult basseini ääres mugavaks teha ja nad ära majandada, nii et kusjuures ma kujutan ette, et need tohutut hotellikompleksid Sharm el Sheikhis ja mujalgi, et kuidas need seal praegu järjest tühjaks jäävad ja võib-olla mõne aja pärast suisa suisa varemetes on. Aga jäätete, need Horvaatia on siis siis Euroopa Liidu liikmeks saanud, Türgi võtab hea meelega kõike liikvel olevat turistid vastu ja samas on ka on olnud kuulda siis neid toone ja noote, et, et Horvaatiaga ka Euroopa Liidu laienemine lõpeb ja, ja nüüd vähemalt mõneks ajaks ja Türgi Türgi siiski sinna sisse selles raksus nii peas niipea pääsed. Kuidas, kuidas teie okst ootaksite nendeks Türgi liitumist Euroopa Liiduga? No lähitulevikus mitte, et Türgis ju on ka vaikselt nagu hakanud kataljale nagu podisema täpselt samamoodi miks raisanud sõjaväelased ja vähemalt viimased paar aastat, eks ole, et et tõenäoliselt ei ole valmis ja mulle tundub, et nad isegi on natukene vähem tahavad. Noh, võrreldes siin 50 aasta taguse ajaga, et nad on ise ka hoogu maha võtnud Mina olen Türgi Euroopa Liiduga liitumise. Ma lihtsalt olen mõelnud, et see tundub kauge, utoopiline ja ja mul täpselt samamoodi, ma ei ole tegelikult mõeldud. Ja kuidas oma noh, ütleme mina näiteks mõtlesin seoses sellega, et välisminister Urmas Paet kirjutas väga tulise arvamusartikli selle kohta, kuidas nagu, et kus siis veel Türgi koht on, kui mitte meie üksmeelses peres, mis, mis on just see, et ahaa, et ohoo, siin põhjamaal poleks selle peale mõelnudki, aga aga näib, et poliitilised suunad on väga-väga hoogsalt sinnapoole võetud. Aga noh, sellega on aeg meil siis ka nüüd otsad kokku tõmmata ja eetris oli rahvateenrite saade stuudios saatejuhina Heidit Kaio ning ajakirjanikud Mikk Salu ja Aivar Hundimägi.