Eesti põllumajandusülikooli õppejõud, doktorant vilja vilja saab, teie teete praegu üsna usinasti tööd oma doktoridissertatsiooni kallal ja samas on teada teie uurimisobjektiks on samas ka üsna põnevad alad ja valdkonnad mida sageli on seostatud isegi mitte päris tõsiteaduslike asutustega millega on rohkem tegelenud inimesed, kellel on võib-olla erilised võimed, sensitiivivõimed ja nii edasi. Siiski sellest pisut edaspidi. Kõigepealt aga teie doktoritöö teema. Doktoritöö teema hõlmab Eesti piimafarmides olevaid jahutus, säilitusseadmeid, nende töökindlust, tehnohoolduste diagnostikat. Ja selles valdkonnas on mul olnud kogemusi ja, ja uurimusi juba jällegi kümmekond aastat. Ja on seotud ka minu otsese erialaga, sest ma olen lõpetanud Leningradi külmtööstuse tehnoloogiainstituudi. Nii et püüame hoolitseda selle eest, et saaks kvaliteetset piima. Kas te olete ise ka maapoiss ja piimaandjad on teil tuttavad? Ja kuni seitsmekümnendatel aastateni pidas minu emaga lehma ja teisi loomi, nii et mul endal on kohe otseseid kogemusi. Ja teiseks pärast instituudi lõpetamist tuli mul üle kolme aasta töötada Tartu sovhoosi rõhu suurfarmis farmi insenerina, nii et seal tehnikast kuni lehmade sünnitamisteni välja. Nii et loomapidamisega on tihe kokkupuude alati olnud. Nüüd aga kergitame väikest saladuskatet selle teise teema juures see on siis maa, kiirgused, veesooned ja kõik muu, mis sellega seonduv. Kas ka selle valdkonna juurde viis teid juba lapsepõlves keegi? Lapsepõlves ma mäletan, vanemad tihti suhtusid minusse kui natukene erilaadse mõtlemisviisiga lapsesse. Ma väljendasin oma usku juba tollel ajal saatusesse. Aga vaatlikum tegevus selles valdkonnas üldse huvi inimeste ja looduse ja maailma saladuste vastu algas kuskil 20 eluaasta vanuselt, nii et 15 aastat sai kogutud väga suur kogus informatsiooni loetud materjalide näol ja. Teie külas või seal lähedal ei olnud mõnda niisugust teadjad meest või naist kes oleks tegelenud näiteks vitsaga, käinud ringi, otsinud kaevu kohta ja. Ausalt öelda ma nooruses küll seda ei mäleta ja võib-olla tollel ajal olid need asjad keelatud. Aga kui ma jätkasin oma tööd põllumajandusakadeemias, siis esimesed kokkupuuted olid mul, härra Meeme Karolin ikka ja härra Henno sellega et nende käest ma sain nagu üht-teist teada, mis asjad on veesooned ema kiirgusega. Ja nüüd siis paralleelselt oma teadusliku doktoritööga olete te jätkanud ka selle teise valdkonna uuringuid ja kui vahel keegi ütleb, et nojah, et kõik võivad ju väga huvitavad asjad olla, aga nendega tegelevad siiski inimesed, kes on teadusest kaugel, siis teie puhul võib öelda, et nende asjadega tegelev inimene, kes on teada selle väga lähedal Tavaliselt iga inimene tegeleb vastavalt oma võimete piiridele ja kui on valitud väga kitsas eriala ja püütud seal sügavuti minna, siis tihtipeale võib-olla ei jätku aega oma silmaringi laiendamiseks teistes valdkondades ja tegelikult seda maailmas kogetud, et selline suhtumine viib tavaliselt ummik tulemuseni. Inimene peab olema aga nii kirjanduses kui ka filosoofias ja ka teistes teadusvaldkondades üht-teist teadja inimene. Nii et no nii-öelda üldine huvi siis maailma saladuste vastu on nüüd konkretiseerunud ja ma arvan, et nende maa kiirguste näol oleme jõudnud haarse nähtuseni, mis mõjutab tegelikult kõiki eluvaldkondi. Kindlasti olete need uurinud ka selles osas oma huviobjekti, et kui kaua niisuguse teadusega võib seda nimetada teaduseks. Ma isiklikult arvan, et ta muutub küllaltki pea täiesti teaduslikuks nähtuseks juba sellepärast, et viimase 500 aasta jooksul on sellest valdkonnast väga palju publikatsiooni avaldatud ja järjest rohkem on autoriteks tuntud Akkadi imikud, tuntud teaduste doktorid, dotsendid ja muidugi küllalt suur hulk insenere, diplomeeritud insenere ja muidugi asjaarmastajaid. Nii et haritum inimene, seda suurema huvi ja sihikindlusega, ta püüab seda loodussaladust avastada. Aga siiski, millal kõik see alguse sai, millal niisugune nähtus tähelepanu keskmesse tõusis? Esimesed teated on umbes 3000 aastat. Tuntud riikide nagu Hiina rahva tarkustest kuid nagu enne mainisin, kirjalikke publikatsioone on umbes 500 aasta jooksul avaldatud. Ja nüüd viimasel ajal on peetud kõikides maailma riikides väga sagedasti teaduslikke konverentsi sellel teemal ja Eestis ja on siis Teaduste Akadeemia juures pidevalt selline sektsioon töötanud. Ja samas ka registreerib anomaalsete keskkonnanähtuste registreerimise analüüsi missioon Eestis selliseid nähtusi ja on loodud 89. aastal Eesti pildurite ühing ja samas balti vabariikide pildurite ühing. Ja teate nendest ühingutes osalevad põhiliselt teadlased. Millal teie siis sinna jõudsite, selle rihmaga kokku või, või nende mõtete juurde? Tead elu on ikka niimoodi üles ehitatud, et inimene hakkab rohkem tähelepanu pöörama igasugustele nähtustele siis kui ta saab nendest mõjutatud ja ma isiklikult siis umbes viis aastat tagasi sattusin sellistesse tingimustesse ma pean silmas elamistingimusi, kus ma tunnetasin mingisugust dis susta terviseseisundit muutust ja see tahes-tahtmata põhjustas siis sellise huvi asja vastu, et millest sellised muutused on põhjustatud ja tookord ma pöörduksingi siis härra Meeme Karolin juurde, kes võib-olla julgelt selle nähtuse uurimise pioneeriks siis ja ka tema abil Enno kaldega, kes püüdis selle objekti kohta Ta oma hinnangu anda, nii et see oli umbes viis aastat tagasi. Kui te olite oma lapsepõlvekodus hiljem õppisite Leningradis ja siis mitte kunagi ei häirinud teid miski. Ei häirinud, kuigi tagantjärgi mõned nähtused siiski nüüd on seletatavad siis nad on ikkagi põhjustatud need nähtused maa kiirgustest, nii et nüüd võib võib-olla mõned varem saladuseks jäänud või seletamata jäänud põhjused täiesti selgelt, et välja tuua ja ka parandada olukorda. Mis häiris teises viis aastat tagasi? Noh, see on üleüldine reaktsioon inimese organismi poolt, et esiteks kui inimene satub niinimetatud halbades maa kiirgusväljades siis algul tekib stimuleeriv efekt. Inimene muutub olla temperamentsem, maks reipamaks aktiivsemaks, et selles nagu ei olegi midagi halba. Kuid organism siiski võitleb pidevalt iseseisvalt kujunenud nähtusega. Kui läheb umbes Hakkavad tekkima võib-olla atraktiivsed nähtused, et organism lülitab tugevamini kaitsereaktsiooni sisse kasvõi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu higistamise näol. Tekivad väsimus, tunded, roidumus, aktiivsuse langus kiiremini, inimene allub epideemia istele haigustele. Ja selline huvitav tähelepanek tekib, et kodus on niukene halb enesetunne ja väljaspool kodu ei ole. Kui sellistes tingimustes kauem edasi elada, siis võivad tekkida tõsisemad tervisehäired nagu südame rütmihäired võivad rikkida ka liigestepõletikud. Siis pidevad stressid, hirmutunded juba kardavad ka väljaspool kodu aktiivselt suhelda teiste inimestega või kasutada ühiskondlikke transport vahendeid hakkavad kasutama närvi, rahusteid. Praeguse statistika järgi umbes viie kuni 12 aasta vahemikus, olenevalt närvisüsteemi vastupidamise võimest ja tugevusest. Iga inimene tunnetab, et nende niinimetatud halbade kiirgust olemasolu Kas te sattusite elama linna, oli see näiteks mitmekorruseline elamu? Need kiirgused avaldavad mõju ka kõrghoonetes kõige ülemisel korrusel sest lihtsalt öeldes tegemist on külgenergiaga, mis on mateeria üldine omadus, magnetism ja magnetenergiatega on siis seotud teised füüsikalised energiat nagu elektriväljad laetud osakesed, nii et kui magnetväli läbib kõiki hooneid, siis ka läbib ta kõrghooneid ja sellega kaasneb siis ka selline negatiivne või positiivne mõju. Kõrgustes. Teil oli ka samuti mitmekorruseline elamu. Kas sellisel juhul, kui see halb piirkond või veesoon või maakiirguse koht on nüüd maja all ja kas esimesed korrused on rohkem ohustatud või see ei tähenda, see mõju on nii tugev, et läheb edasi üles kõrgustesse. Kui nüüd võimaluste lahti mõtestada, et mis maakiirguse, mis on veesoon, siis maakiirgus on primaarne ja seaduspärane nähtus, veesoon tavaliselt on maa sisse siis voolav vesi ja selle vee liikumise tulemusena võivad turbol Lindsetest pulbitsevatest liikumistest hõõrtumistest veesoone külgpindade vastu tekkida siis täiendavad kiirgused ja tavaliselt veesoone kiirgus siis võimendab maakiirgust. Ja kui veesoone kiirgus võib ulatuda kõrguses noh, teise korruse tasemele siis võib-olla kolmandani veel maksimum, oleneb maja ehitusmaterjalidest on veesoonekiirgust võimalik Ecreaniseerida. Aga maa kiirgus on niinimetatud looduslik, seaduspärane struktuurne nähe ja seotud eelkõige magnetväljadega, aga magnetväljad on kõikidel korrustel, et siin on tegemist siis kuni kuni kosmosesse ulatuva nähtusega. Kõigil halb ühtviisi. Jah, mitte nüüd absoluutselt kõigil selles mõttes, et on territoriaalselt erineva tugevusega maa kiirgusi ja on ka inimmõistuse teeneid nende maa kirguste mõju vähendamise suunas. Tartus, Tallinnas või Sankt-Peterburis või teistes vanades linnades. Loodud arhitektuur võimaldab maa kiirgusi nende mõju vähendada inimesele ja põhiliselt siis naturaalsete ehitusmaterjalide kasutusele võtmisega ja Õigete arhitektuuriliste lahendustega ja ka õigete orientatsioonidega niinimetatud ilmakaarte suhtes. Et kui Tartu kesklinn on ehitatud männipuust parvede peale ja ligi meeter paksust seintest ja need tellised on põletatud savist ja isolatsioonimaterjalid manuaalsed ja katused on ka õigete kaldenurkadega kuskil 45 kuni 47 kraadi ja orienteeritud põhiliselt ristimagnetiliste meridiaani tega siis koguse arhitektuurne lahendus töötab negatiivsete maa kirkuste vastu. Ja inimene võib seal sellistes tingimustes elada. Et küllaltki tervislikult ja küllaltki hea enesetunde juures ligi 30 aastat. Aga kui võrdleme nüüd samades tingimustes suvises pinnasel ehitatud Annelinna on männipuust parvede asemel raudbetoonvaiad maa sisse löödud siis sendi paksused on 20, sentimeetrite täis rauda, katused, lamedad. Et selline ehitusstiil ei vähenda negatiivsete magiirguste mõju, vaid võimendab isegi seda. Nii et natukene tagasi vaadates ajalukku on meie esivanemad on targemad olnud ja võib-olla lihtsalt ajastu võimaldas seda. Taluõued on targalt rajatud taluhooned, laudad, aidad, elumajad. Aga eks me kõik tea, et alles hiljuti oli functionalismi ajastu. Ja siis ehitati selliseid põhimõttega, et peasid funktsioneerib. Ma olen näinud vahel mõnd inimest, kes on pendliga mõõtnud voodite asendeid. Mul on jäänud selline arvamus, et need niinimetatud kiirgusvööndid võivad minna mitu korda ületoana, näiteks kas selles on mingi tõetera või see on üsna nii meelevaldselt lahendatud ja ka meelevaldselt suhtutud asjasse. Kõigepealt peaksime kokku leppima, et kui me siiski pretendeerime teadvusele, siis me ei kasutaks selles valdkonnas kasutusel olevaid termineid võtmine veel olemas, ripub pükstes oma esimeste tähelepanekute uurimistega ja kasutaksime terminit määrame me pendli abil määrame kõiki nähtusi ja see võiks meie hobi olla mitte eesmärgiga teadusele kaikaid kodarasse visata. Tuletan meelde torid selli katset. Omal ajal teda loobiti võib-olla isegi mäda sõnadega, sest ükski aristokraatlik daam ei uskunud, et atmosfääri rõhku olemas, sest keegi ei tundnud seda. Ja tal jäi üle ainult võtta elavhõbedapurk, panna toru ja tõestada, et mingi rõhk surub selle 760-ni. Samas on vist midagi samamoodi. Nüüd tuleb mulle meelde selline huvitav juhtum Newtoniga, et tal kukkus õun pähe. Aga Archimedes sonis vanni ajas vett kõvasti põranda peale ja, ja ma usun, et enamus füüsikuid on vannis käinud ja enamusvesikuid. Ainult et ainult njuutonit Archimedese õnnestus nagu matemaatiliselt kirjeldada. Ja, ja võib ka siin juhtuda, et enamus inimesi ja see ongi täiesti seaduspärane nähe on nendes kiirgusväljades viibinud ja isegi maganud nende energia tugevamate kohtade peal, aga võib-olla on meil võimalus tulevikus kirjeldada teaduslikumalt ja arvesse võtta. Eriti lootustandev on teaduse areng elektroonika valdkonnas, sest me oleme ka teinud elektroonilisi mõõtmisi nendes kohtades ja küllaltki huvitavaid seaduspärasusi avastanud. Kas te võite öelda, et need väljad on nii sagedased, et praktiliselt iga maja iga korter on nende mõjuvõimu all? Ja loomulikult on süsteem, looduses on süsteem ja praegu ma isiklikult olen sellisel seisukohal, et keskkooli füüsikaõpikus kirjeldatud magnetvälja teooriat tuleks revideerida. Ja need nähtused on kõikides korterites kõikides majades. Ainult teate, maailm on jaotunud kaheks boonuseks, eriti meie maailm on olemas, positiivsed, laetud osakesed on olemas, negatiivselt laetud osakesed on olemas, külm on, soe on hea, on halb. Ja On olemas ka mees ja naine. Samas me oleme ju kõik inimesed. Samamoodi on ka magnetväljadega, kui me koolimagnetit meenutame, üks ots on punane, teine sinine. Me võiksime ju ka öelda, et see on üldine magnetväli. Aga samas punase pulga otsa pool olev magnetväli on natuke erinev sinise pulgapoolses otsas olevast magnetväljast, nii nagu natuke erinev mees naisest naine, mehest, magnetväli on siis nende nähtuste karkassiks. Ja kui magnetväli tekib maa sees dünamo põhimõttel maakera pöörleb maa sees, magma pöörleb. Kuid pöörlemise tulemusena magma liigub tsentrifugaal jõu mõjul maakoore poole. Maakoor jälle omakorda avaldab talle vastu mõju. Samas on poolused ju külmemad ja magma temperatuur. Ekvaatoril poolustel on ka erinev. See põhjustab konvektiivse liikumise. Ja kui kujutame endale ette maakera orbiidil Ta on natuke kaldu, sellest tulevad meie aastaajad siis magma liikumine on magnetvälja tekke põhjuseks. Kaasaja füüsika kõige nii-öelda töötab oma kontseptsiooni järgi siis tekib küsimus, et aga kuidas täpsemalt see magma liigub ja magma liigub siis, võttes osa väga erinevatest füüsilistest nähtustest ja kujutab endast siis S-kujulist trajektoori nii ühelt pooluselt teisele ja jälle vastaspooluselt sinna esimese pooluse suunas ja hakkavad siis maakeral tekkima sellised kaheksakujulised trajektoorid. Ja nüüd kokkuvõttes, kui magnet, siis meil on selline üldine omadus, et ta on alati tib poolse iseloomuga, see tähendab punane siin poolus alati on seotud siis seda võib üle kanda kuni elektroni positron jaatumini. Ja kui klassikalise filosoofia alusel maa ja kosmoseüheks üldiseks seaduspäraseks on vastandite vastastikune toime siis miks ei peaks vastastikune toime magnetvälja näol olema ka Electronis positronis on, kindlasti on. Ja kui alguses kujutame endale ette maakera pooleks jaotatult, et üks poolkera on sinine, teine punane siis tegelikult see jaotumine toimub järjest väiksemate territooriumite ulatuses, kuni selle pisikese elektroni välja. Ja millistesse jaotunud astmetes inimene kõige paremini sobib siis praeguse süsteemi kohaselt oleks neid astmeid viis ja meid kõige rohkem mõjutaksid teine ja kolmas aste. Ja kui lihtsustatult ette kujutada neid territoriaalselt, siis võite endale ette kujutuseks luua pildi, kus magnetpulgad on üksteise kõrvale paigutatud, nii et punased ja sinised kogu aeg on vaheldumisi. Ma vahest toon sellise allegoorilise näite nagu malelaua, et osad on siis mustad ja osad on valged ruudud. Ja nüüd olemegi jõudnud selleni, et kumb siis on parem, kas must või valge praegu kokkuleppeliselt siis kõik sooviksid elada valges ruudus. Ja kui esialgu näiteks talu või linna mikrorajooni kujundamisel oleks vaja teada seda kolmanda astme võrgustiku süsteemi nende mõõtmeid, siis need mõõtmed on kogu Eesti ulatuses erinevad ja On põhjustatud geoloogilise struktuurist tegemist siis on viie astmega. Kui me kujutame ette neid astmeid malekarpide näol siis suuremate karpide sees oleksid nagu väiksemad karbid. Ja kui nüüd inimesele mõjust räägime, siis tegemist oleks niinimetatud kolmanda või teise karbiga. Ja need karbid siis omavad ruudustikku kus ühe ruudu külje pikkuseks kolmandal astmel vastavalt oleks 20-st meetrist kuni 200 meetrit või vahest kilomeetriteni ja teisel astmel pooleteistmeetrist kuni 20 meetrini. Niimoodi oleks siis Tartus kolmanda astme ruudu külje pikkuseks kuskil 30 meetrit, Tallinnast näiteks kuskil 60 meetrit ja teise astme ruudu külje pikkuseks. Tartus oleks keskmiselt. Mida me peame oma eluaseme puhul siis arvestama, kas seda esimest suuremat meeter mõõdustiku või seda teise või kolmanda astme Eluasemerajamine saab alguse kolmanda astme siis kiirgusvõre arvestamisega, see tähendab kolmanda astme valgele ruudule tuleks rajada elamu või talu. Ja kogu ehitus ja ehitusobjektid konkreetselt tuleksid rajada kooskõlas teise astme kiirgusvõrega. Nagu mäletate, selle kiirgusvõre sammuks siis oli umbes poolteist kuni 20 meetrit, niiet Tallinnas võiks võib-olla üks tuba sattuda täielikult valgele ruudule ja teine tuba mustale ruudule, aga Tartus juba. Ühes toas vahelduvad valged ja mustad ruudukesed, see tähendab siis tegemist on teises Me kiirgusväljaga. Me jõuame tegelikult sellise huvitava mõisteni, et inimene on tegelikult see missugustes kiirgusväljadest elab. Ja kui nüüd võrrelda Tartut Tallinnaga, siis ühe ruumühiku kohta on siin energiatihedus suurem kui Tallinnas ja see avaldab siis domineerivalt mõju inimese ajutegevusele ja Tartu ongi kujunenud hariduse ja kultuuritsentriks ja teaduse tsentriks. Ja muide omal ajal väga suur hulk Venemaa teadlasi käisid siin oma töid kirjutamas. Tallinnas on rohkem võimalik aktiivsed tunnetus elu elada, mis on seotud poliitikaga ja armastusega. Sama võib ka rääkida Pärnu kohta ja sellist keskkonda seal energeetikat mõjutavad ka muidugi merekliima lähedus. Nii et võib-olla pöörata tähelepanu sellele, et kõikidest Eestimaa maakondadest või nimetame siis rajoonidest, ei olegi võimalik teadlasi saada ja poliitikuid saada ja siis kultuuritegelasi, nii et kogu Eesti territoorium võib kujutada endast sellist terviklikku süsteemi, kus iga koht töötab ühiskonna osana ja terviklikkus siis kujuneb kõikide osade koostööna.