Meie tänases saates on taas külaliseks Eesti põllumajandusülikooli doktorant. Vilja viljasoo. Me räägime teemal maa magnetkiirgus ja selle toime meile inimestele, ka teistele elusorganismidele, aga samuti meie kodudele meid ümbritsevale loodusele. Kõigele. Me oleme oma kahes saates juba rääkinud sellest nähtamatust. Kiirgusväljast, mis meid kõiki haarab, ümbritseb ja oleme pikemalt selgitanud ka tema tekke olemust ja tema enda füüsilist olemust, nii võib öelda vast. Aga nüüd vaataksime natukene lähemalt seda, mismoodi ta siis tõepoolest meid Mõjutab leppisime kokku, kus siis, et kõigepealt toimub maakooreseaduspärane polariseerumine magnetilist, eks põhja populaarseteks osadeks võiks öelda sinise värviga osadeks ja Punase värviga osadeks ehk magnetilisi, lõunapopulaarsusega seotud territooriumit. Ja rääkisime ka sellest, et nii nagu põhjapolaarne lõunapolaarne magnetväli võib mõningas mõttes olla erinev siis tõenäoliselt magnetväljad on alati seotud elektriväljadega ja elektriväljad. Looduses tekivad põhiliselt laat osakeste liikumise tulemusena ja need laetud osakesi Me nimetame joonideks, see tähendab õhk, õhuookean ei ole neutraalne reaalne, vaid sisaldab kas positiivseid joone või negatiivseid joone sisaldab vabu elektrone ja need osakesed siis liiguvad moodustavad elektri välja. Ja meie siis püüdsime välja selgitada, millised energiad inimese või bioloogilisele organismile kõige rohkem mõju avaldavad. Ja siinjuures võiksime kokkuvõttena öelda, et eelkõige muidugi peaksime tähelepanu pöörama magnetväljadele nende polaarsustele siis elektriväljadele ja elektrivälja potentsiaalile kas on tugev või nõrk või on positiivne või negatiivne. Ja elektromagnetväljadele kas on madalsagedusliku või kõrgsageduslikku ud. Samuti pöörasime tähelepanu laetud osakest selle nende otsese mõju tõttu inimorganismile või bioloogilisele organismile. Ja püüaksime siis nende energiate analüüsi tulemusena välja selgitada, millised energiat siis otseselt maa kiirguste puhul inimese organismile kõige rohkem mõju avaldavad. Kuidasmoodi nüüd, kui inimene on sattunud sellesse niinimetatud halba tsooni tema töökoht, tema kirjutuslaud, näiteks, kui ta istuva tööga on halvas kohas ja ta istub seal kaheksa tundi järjest, Läheb koju tema voodianalas kohasta, magab kaheksa tundi järjest taas nii-öelda kiirgustsoonis. Kuidas ongi see kõigepealt inimesele, kohe hakkab mõjuma. Nikku tähtsast mõjust inimese organismile. Hapnik on Oksodeerija ja organismis meie toitained ja keemilised protsessid, mis toimuvad organismis, on alati hapnikku kaastoimel. Kui see keskkond, korter, töökohta on kinnises ruumis, siis nende eelpool nimetatud energiate analüüsi tulemusena võiksime öelda, et kinnises ruumis tavaliselt elektriväljad puuduvad, nii et lülitame selle komponendi välja. Teiseks mõningas mõttes ehitusmaterjalid, Ecreaneerivad, elektromagnetväljasid ja ka siin muidugi mõningane mõju vähenemine ja ei ole ka rohkem uurimusi maailmas selle kohta, et looduses tavalise foon taustal olevad elektromagnetväljad inimeste tervist otseselt kahjustaksid rohkem meie tähelepanu võiks püsima jääda magnetväljal maalsusel ja ka siis laetud osakestel ehk niinimetatud aero joonidel ja inimese organismi närvisüsteem on seotud elektrilist demagoogiliste protsessidega siis need elektrilaengud, mida organism elutegevuseks saab, tavaliselt siis omandatakse õhus olevatelt joonidelt ja meie keha, nagu te teate, hingab rohkem kui meie kopsud. Ja siin võime ka konstanteerida seda, et umbes 15 kuni 20 protsenti õhus olevast hapnikust neetud osakestest. Me saame kopsude kaudu ja kuskil 80 85 protsenti kehapinna hingamise kaudu. Et inimese keha kujutab endast energiakollektorit ja see on väga ratsionaalne, ökonoomne homne lahendus, otseselt rakk saab siis õhust olevat laetud osakesed. Ta saab otseselt ka õhust hapnikku ja tegeleb selle hapnikuga, koom transportimise ka ja energia transportimise organismi iseseisvalt. Nii et kui vaadelda ühte rakku eraldi, siis rakub põhikoostises on enamus Mendelejevi tabeli elementidest, aga põhielementideks on hapnik, lämmastik, süsinik, vesinik ja kuskil ühes rakus on 10 14. astmes hapniku aatomit, nii et väga suur arv. Kui hapniku omastamine organismi poolt on mingil põhjusel pidurdatud, siis me väljendasime seda sõnadega või tunnetes, et raskem hingata. Aga organism vajab oma eluprotsessis kindla koguse hapnikku ja siin hakkab juba selle koguse vähenemisega tervisehäirete süvenemine. Kui teisest küljest meie organism on enamalt jaolt veega täidetud umbes 60 65 protsenti siis vesi, nagu me teame, on negatiivset potentsiaali elektrist laengut kandev aine. Ja meie organismis on siis kogu elektriline potentsiaal negatiivne. Ja nüüd, kui me seda tasakaalu püüame positiivset potentsiaali suhtes säilitada siis peame organismile andma järjest juurde negatiivseid elektrilaenguid. Ja seda saab teha kõige paremini hapniku abil sel juhul, kui hapnik on negatiivselt ioniseeritud. See tähendab, et hapnikku elektronkattes võiks olla siis üks elektron rohkem ja seoses sellega meie organism kui vastupidiselt, siis raskendatud kujul hapnikku ja saab positiivseid elektrilist potentsiaali juurde hakkapreflektoorselt selle vastu võitlema. See iseenesest kujutab energiakulu ja ka esimesed sümptomid, väsimustunne ja väsimustunne. Kõigepealt peegeldub närvisüsteemiga ja võib-olla ka närvisüsteemi ärrituvused. Samuti ka siis kiired reaktsioonid. Ärrituste näol võib olla kuni pea valudeni ja üldine enesetunne. Teatud aja möödudes sellises keskkonnas pidevalt halveneb. Kui me näeme väga niisugust kiirelt vahelduva meeleoluga ja üsna vähe vaoshoitud inimest võib-olla, et on tegemist lihtsalt sellega, et inimene on olnud talle vales paigas sunnimaiselt kas töökoha või elukoha tõttu. Koleerikud son kliinikut, mina hoolikud, flegmaatikud on alati olemas, aga need keskkonnatingimused võivad antud iseloomuomadusi võimendada. Ja kui räägime põhitüüpidest nagu fanclub kliinikust ja ka mõningas mõttes flegmaatikust siis sangliinik võib alguses nendes halbades kiirgusenergiatest aktiivsemaks muutuda, flegmaatik passiivsemaks muutuda, see tähendab, kalduvad rohkem sellesse iseloomuseisundisse, mis omasem koleerik. Seoses sellega muutub rohkem agressiivsemaks ja temperament samaks. Nii et võime öelda lühidalt need väljad võimendavad antud iseloomuomadusi. Muidugi, meie närvilisus või meie rahulikus see on kuidagiviisi rohkem kaheteistele, kaaslastele jälgitavam meile endale võib-olla arusaadavam, aga kindlasti toob see kaasa väga palju salapärast, millele me ei oska ise ka õiget seletust või, või põhjust anda. Huvitav on siinjuures tuua näiteid nende inimeste kohta, kes on töökohas või kodus pidevalt viibinud halbades kiirgusväljades. Nende organism harjub selle energiaga ja kujundab välja siis refleksi ja tihti siis Eesti vaba valik, kui tingimustes need inimesed valivad järjekordselt sellised istumiskohad kus energia on halva toimega inimesele. See on siis umbes sama, nii nagu suitsetaja või liigne alkoholipruuki ja teab küll, et on halb, aga ikkagi läheb oma harjunud teed pidi. Antud juhul juhib inimest alateadvus. Miks siis organism tahab seda halba süvenevalt saada? Organism püüab kohaneda antud keskkonnatingimustega ja teatud piirini on ta selleks võimeline. Ja see just nüüd kohanemisest tulenev efekte kujundabki sellise alateadliku refleksi ja toimib siis loodus, üldine seadus, et sarnane tõmbab sarnast. Et inimene uuesti täiesti teadmatult valib, sellised halvad kohata kas siis vabadel toolidel kuskil kohtumistel või keskkonnas kas või metsas kännu peal just sellise kohani, et teda juhib juba alateadlik refleks. Eelmises saates me rääkisime koera ja kassi näitest, et evolutsioonilise kujunemise põhjal on kas see, kes tunneb ennast paremini niinimetatud halvas ruudus või halval soonel ja koerale on see kassipaik vastuvõtmatu. Et tema maaelu tõttu on kujunenud teisiti kuidasmoodi, siis inimene, see kõrgem imetaja nii tuim ja tundetu on, kuigi ka tema peaks tundma millegagi, kui ta valesti on sattunud. Tunneb selle ära, ainult et inimesel on antud vaba tahe seda ignoreerida. Ja me esimeses saates puudutasime see olu, et juba tuhandeid aastaid on suured linnad ja asulad satud ainult valgetele kohtadele ja headesse energiatesse. Siis viimase meie ühiskonnakorralduse juures, kus põhimotoks oli funktsionalismist, on inimestele põhieesmärgiks kujunenud mugavad ela, mis tingimused ja siin juba tihti peale puutume kokku selliste vastustega, et ma parem võta, on närvisüsteemi tasakaalustavaid ravimeid. Kui läheksin kuhugi, mitte mugavustega elamistingimustesse. Sajandeid tagasi olid olemas teadjad inimesed, kes oskasid mõõta maa kiirgusvälju, ilmselt kuidas nad seda tegid, seda oskate teie, härra vilja, sa võib-olla paremini öelda, kes märgistasid ära need kohad ja paigad, kus inimasulad tekkisid. Aga nüüd meie maailmatargad, nagu me arvame, teeme need asulad sinna, kus meil on lihtsalt mugavam teha kas kommunikatsiooni mõttes või mingis muus mõttes. Tarkadel valitsejatel olid alad Teie nõuandjad ja targad valitsejad. Kuulasid nende nõuandjate nõu just uute linnade ja asulate rajamise suhtes. See ju garanteeris alluvate tervisliku seisundi, see garanteeris nende töövõimelisuse ja, ja siis, kui oli üks inimene, terve oli kogu riik terve ja jõuline ja sellest tuli ka rikkus. Nüüd toimuvad natukene sedalaadset reageeringud, et rohkem elada, kuidas olukord jõuab ja võib-olla siinjuures maniksingiga ära sellised olulised mõtted, et tavaliselt kui alguses ütlesime, et inimene on see mida ta sööb ja joob, teiseks, et inimene on see, kuidas ja mida ta mõtleb. Ja nüüd lisaksime juurde, et inimene on ka see missugustes kiirgusväljades ta elab. Ja meie ühiskonnas ka maailmas praegu teadusliku tehnilise progressiga on arvatud, et inimene suudab loodusest üle olla, kuid looduse üheks põhimotoks on sellised sõnad nagu, et loodus töötab aeglaselt, aga väga kindlalt. Ja siin ka jälle tuleme selle fakti juurde tagasi, et umbes viie kuni 12 aasta vahemikus hakkavad inimesed tunnetama tõsiselt tervisehäirete näol nende kiirguste eripärasid ja võib siis eristada kahte tüüpi inimesi, et kellel kõik on korras ja laabub ja teised, kes siis samas kõrval on pingestatud seisundis ja takerdunud seisundis ja tervisehäirete käes vaevlevad, nii et meie ühiskonnas võiks öelda eesti kohta tehtud statistika järgi, umbes arvestades kõrghooneid umbes kuni 30 protsenti peredest on sellistes ebasoodsates energiaväljades. Siis peaks ju arvama, et üks pere elab ühtedes ruumides. Et see pere on kõik valdavalt halvas tervislikus toonuses nimega sageli hoopis selliseid olukordi, et samas toas elab heas toonuses inimene elab halvas toonases inimene. No siin seevastupanu võime peegeldubki kõige rohkem tavaliselt meesterahvad on vähem tundlikud ja mehed ka püüavad mitte välja näidata Ta oma tervise toimuvaid muutusi. Ja naisterahvad jällegi vastupidiselt, et on tundlikumad ja ka reageerivad nendele energiatele ja ka otsivad nii klassikaliste meditsiiniasutuste juures või siis ka rahva ravijate juures abi. Olen kokku puutunud selliste terviseloo kirjeldustega küllaltki paksude kirjutatud kaartidega kus lõppkokkuvõtteks öeldakse üleüldine haigestumine, arstid ei suuda anda põhjusele hinnangud. Ja muidugi ajaloos on palju tarku arste olnud, kes ei hakka oma patsienti ravima, kui ei selgita välja missugustes elutingimustest elab. Ja kui on tingimustes algpõhjus, siis juba on selge, mida tuleb ette võtta. Iga kuulaja hakkas mõtlema, et mine tea, mine tea, eks igalühel on ju teatud tervise häireidki paraku võib-olla et see on seotud minu halva kar Ta oli ka, võib-olla see on seotud minu halva magamiskoha või minu halva töökohaga, et mida siis teha kuidasmoodi me saame ära määrata selle oma elamise olukorra. Kas iga inimene on suuteline ise näiteks mingisuguseid mõõtmisi toime panema või tähendab ta seda, et kui kõik hakkame ise nii-öelda soperdama, siis saame ainult valed vastused. Sellistel juhtudel olek üks kõigepealt kriteeriumiks enesetunne. Need inimesed, kes üleüldiselt pikema aja jooksul oma elamistingimustes või töökohtades on täiesti rahuldavalt enesetunde säilitanud, ei ole midagi otseselt tähele pannud, siis elagu ja suhtuge sellesse probleemi rahulikult. Mõningaid muidugi juba kvalitatiivseid tähelepanekuid tuleb kindlasti arvestada. Me rääkisime ka sellest, et on tihedama võre sammuga struktuur ja siin korteritest võivad läbida need musta ja valge energiavahelised ribad. Et kui nendel ribadel nüüd just mõni kehaosa satub, siis seda iga inimene pikema aja jooksul märk ka tervise nii-öelda häire näol. Ja Üheks võimaluseks on lihtsalt intuatiivselt korteris mööblit ümber paigutada, seda teevad ka enamalt jaolt naised ja tänu just nende tundlikkusele nad tihtipeale kohe tunnevad vajadust mööbli ümberpaigutamiseks mitte ainult nii-öelda esteetilise väljanägemise pärast. Nii on elamistingimusi või ka töökohti, kus pidevalt inimesed on küllaltki ärritatud ja nihukeses kulunud seisundis, neid kohti tuleks siis uurida välja, selgitab Ta ta just selle kiirgusvälja olemuse kas on sellest või mõnest muust põhjusest. Ja siis muidugi oleme ühe suure raske probleemi ees kuidas siis olemasolevaid tingimusi parandada. Ja siinjuures tahaks öelda, et maailmas enamus selle ala teadlasi ja reaspetsialiste ei ole suutnud töötavat efektiivset lahendust pakkuda. Siinjuures Euroopas Papa patenteerimise osakonnale on esitatud isegi üle 100 ja üheksa tüüp b-ni konstruktiivseid kui ka energeetilisi mudeleid ja lahendusi lihtsatest materjalidest kuni generaatorite. Nii. Ja olen nende tööpõhimõtete ehitustega natukene kursis ja on jäänud selline mulje, et ei ole siiski uurijate töö nii põhjalikult vilja kandnud, et nad oleksid ära avastanud või lahendanud selle kiirguse nüüd tekkemehhanismi ja ka siis põhimõju inimese organismile. Et kui lühidalt ette rutates öelda selle korteri või töökoha parandamisest, siis, kui on tegemist ainult võreseinaga Paigutada ja inimene võib oma istumise saada valgele energiale ja kõik laheneb. Kui on tegemist aga üleüldiselt selle suurema astme kiirgusväljaga terve maja või terve korter või osa ridaelamust on selles energias siis praegu on mõningad ideed nende kiirguste blokeerimiseks, Graneerimiseks või summutamiseks olemas, aga ei ole ühtegi konkreetset katset tehtud, see lihtsalt ei ole ajaliselt olnud võimalik ja ka selle poolest, et ei ole siiani päris lõplikult selgeks need võib-olla teooriasse pandud, et mida need kiirgused endast siis füüsikaliselt kujutaksid. Ja kui me need probleemid lahendame, siis järgmine etapp oleks proovida päästa, mis päästa annab. Ma olen kuulnud, mõned inimesed on proovinud remondi käigus näiteks panna seinte kaitseks põranda kaitseks tinapaberit näiteks ja niisugust materjali, kas sellel on olnud mingit mõtet või on see päris niisugune asjaarmastajate mäng? Esiteks, vastame küsimusele missugustes tingimustes inimene ennast hästi tunneb vastus. Puhkame kõik veekogude ääres. Me jalutame parkides. Me armastame saunas käia. Kui viskame leili või oleme paadiga järvel või koskede ääres või vee peal siis nendes kohtades ka heades männimetsades, segametsades on palju joone ja need joonid on domineerivalt negatiivset elektrilist laengut kandvad. No nagu lava peal istudes leili visates tekib Polvu elektriline efekt, v kiire aurumise tulemusena kerisekividelt tekib palju negatiivseid joone. Nedi joonid kokkupuutes kogu kehapinnaga annavad nii elektrilist kui ka hapniku näol keemilist kosutust inimesele. Saun, kus leili visata? Siin on võib-olla tegemist saunaga hindele kolm, kolm miinus ja kui seal kerise peal on veel niisugused kunstmaterjalid nagu isolaatorid ja kui on kerise küttematerjaliks elekt siis ütleks, et korraliku sauna seal ei ole. Üks korralikum saun on muidugi tavalistest ahjutellistest ja maakividest valmistatud, aga ka hästi töötavad täiesti koolihinde neli metallahjud ja eriti siis, kui on metallsärgiga ümbritsetud ja täiesti täiesti rahuldavalt ajab asja ära, nii et kui heades maa saunades saame juba efekti kuskil poole tunni jooksul, siis seal metallahjudega saunas võib-olla tunni aja jooksul. Aga kus on tõesti ainult kunst, elekter ja kunstmaterjalid seal, noh võib-olla ei saagi seda head efekti kätte. Tuleme selle juurde, et inimene, kui on hea ionisatsiooniga negatiivse Janisatsiooniga keskkonnas, siis ta kosub ja kui on halva ionisatsiooni kõrt positiivse organisatsiooniga keskkonnas, siis ta hakkab deklathrma organismi enesetunne ja seisund taanduvad. Ja nüüd, mis puudutab kaitsematerjalide kasutamist tinapaberite vooliumite plekkide ja reformide näol siis kasu esialgu nendest on, miinimum on ja võib-olla praktiliselt puudub. Kõige suurem positiivne efekt on saavutatav, kui me korteri siseviimistluses ja korteri mööblist mööbli valikul lähtume naturaalsetest materjalidest ja üheks väga heaks keskkonna negatiivse ionisatsiooni roni. Soodustajaks on meil Eestis kõige rohkem käepärasem mänd ja kask. Ja kui teha siseviimistluses nende materjalidega seinte katmist, lagede katmist ja ka viia miinimumini meistrate dekrate tapeetide ja samuti lamineeritud mööbli kasutamine siis igal juhul me saavutame teatud märgatava efekti kogu korteri mikrokliima ja eriti siis energeetika paranemise suunas. Kas see on piisav? Ma muidugi arvan, et ei ole, aga märgatava efekti ta annab ja võiksime öelda, et sellega ka pikendame nendes tingimustes vastupidamise aega.