Keelesäuts. Ma loen ette ajakirjanike kirjutatud laused milletaolisi, ma arvan, et nad rääkides kunagi ei moodustaks projekti, mille raames need üritused toimuvad. Eesmärk on tutvustada eesti muusikat. Ta vihjas inimese, kes seni oli vedanud õlitööstuse rajamist lahkumisele eelmise aasta lõpus. Ta istub Hermanni genotsiidimuuseumi, kus kohe on algamas ekskursioon eest. Tänasel Keelesäutsu, mida te praegu kuulate, teema on lõhutud fraas. Just see viga kõigis nendes lausetes on sõnadele, mis kuuluvad kokku, moodustavad fraasi on kiilutud, vahele kõrvallause. Näiteks esimeses lauses on fraasi projekti eesmärk sisse paigutatud lause, mille raames need üritused toimuvad. Projekti, mille raames need üritused toimuvad, eesmärk nagu ma ütlesin, kõneledes selliseid konstruktsioone naljalt ei ehita. Kõnekeele lauseehitus on muidugi üldse lihtsam, aga ma arvan ka, et kõneleja tajub, et kuulajal oleks sellist fraasist väga raske aru saada. Sellisel juhul suulisest kõnest tavaliselt korratakse lauseliiget see projekt, mille raames need üritused toimuvad, selle projekti eesmärk. No sellist fraasi kirja muidugi üldiselt ei panda, tajutakse, et see on kohmakas. Kirja pannakse lõhutud fraasid, arvatakse, et see on parem lahendus, aga ega ei ole, selle kohta käib lausa reegel. Omastavas käändes täiendid põhisõnast lahutada ei saa nagu lahutatega, põhisõna ja tagasena näiteks viimases lauses muuseumi ees sinna vahele ka ei panda, kõrvallauset, aga reegel reegliks tegelikult ma arvan, et siin peaks piisama keelevõistlust. Ja selliste lausete kirjapanijad lihtsalt eiravad oma loomuliku keeletaju, mis neil kindlasti olemas võib-olla arvavad, et kirjakeeles ei olegi, seal kohta, on ikka. Kui fraas kõlab halvasti, siis võib kahtlustada, et see on ka kirjakeele reeglite järgi vigane. Nii et need lauset tuleb ümber sõnastada. Kohal on lahendus üsna lihtne. Need üritused toimuvad projekti raames, mille eesmärk on tutvustada eesti muusikat. Teinekord muidugi tuleb rohkem nuputada ja mõnikord peab leppima sellega, et lause läheb pikemaks.