Tänase laupäevase saatega oleme jõudnud tippu teekonnas aasia ääremaile, vaatame riiki, kus elab tsirka 130 miljonit inimest. Inimesi surutakse tipptunnil rongidesse ja kus on palju vulkaane. Selline oleks huvitav lühitutvustus Jaapanist ja saatest. Teekond tippu on nagu ikka kaks inimest, Andres Karu ja Tarmo Maiberg. Tänase teekonnaga on mitu mõtet. Esiteks räägime ajaloost, räägime kultuurist, sumost, samu raidest ning ka sellest, kuidas Jaapan on jõudnud teiste riikidega võrreldes mitmeid kordi tippu, kuid siis taas langenud maailma riikide võrdluses. Esimesed märgid jaapani tsivilisatsioonist leiti juba tsirka 14000 aastat enne meie aja arvamist, kuigi arvatavasti oli hominiili saartel juba 200000 aastat tagasi. Jaapani ajalugu on jaotatud 13-sse perioodi ja ajapuudusel ma neid kõiki eraldi tutvustama ei hakka, kuid praegune kultuur, mida me täna tunneme, sai suuresti alguse jaaniperioodil, mis oli siis aastatele 794 kuni 1000, et üks, 192 ja just toona viidi pealinn narrast tänasesse Kyotasse, mida siis vast laiem avalikkus tunneb Kyoto kliimakokkuleppe järgi. Aga vaatamata sellele, et Jaapan ei olnud ikkagi ühtse valitsuse all suutis toona üks suguvõsa haarata suurema võimu enda kätte ja see tõi kaasa ligi 300 aasta pikkuse suhtelise rahuperioodi. Järgnevatel aasta sadadele võitlevad eri klannid võimu nimel. Meie mõistes oli keskvalitsus küll olemas, kuid see oli nõrk ja proovis vaid makse koguda ja oma esindajaid provintsides määrata. Ja just toona kujunes välja ka selline mõiste nagu Camikaatse. Võib-olla on kuulajad seda kuulnud pigem teise maailmasõjaga seoses ja seoses sellega, kui lendurid ründasid vastase sõjalaevu ning tegelikult pärit näeb see sõna aastast 1247, kui Mandri-Hiina Korea vallutanud mongolid proovisid Jaapanit alistada nende sõjalaevastiku hävitas aga Camikaatse ehk jumalik tuul. Nii kutsusid jaapanlased siis suurt tormi, mis uputas enamik laevu ja tekitas sellise võitmatuse tunde ja ajaloost veel, kui vaatame sinna 16. seitsmeteistkümnenda sajandi keskele, siis oli neil kolm suurt rahvuskangelast, kelle ajal liideti provintside ühtse keskvõimu alla ja kinnitati ka klassistruktuur ning anti samuraide eraldi õigused. Võib-olla on huvitav teada, et samuraid olid algselt tavalised tahumatud sõdalased provintsi valitsejate juures just. Ning alles hiljem, kui saabus rahuaeg, muutusid nad selliseks tänapäeval filmiklassikast tuntuks. Natuuriks, kes tundsid kirja, luuletasid ja tegid muid kauneid kunste. Edo periood muideks, seesama 16 17 sajand tähendas ühtlasi ligi kolmesajaaastast rahu ja õitsengut ning isolatsiooni välismaailmast. See lõppes alles 19. sajandi lõpul, kui valitsevad klannid muutusid keisriga ja kogu selle süsteemiga rahulolematuks. 19. sajandi teisel poolel, kusjuures umbes samal ajal, kui Eestiski loodi üldine koolisüsteem ja sellest ajast peale on hakanud kiire moderniseerimine ning sealt tulenevalt siis ka ambitsioon oma võimu ja tugevust proovida saarest pikkust väilast pool, ehk et siis Hiina, Korea, Venemaa ning kõik teised. Tänapäeval, mida me neid riike tunneme, Filipiinid, Malaisia olid ju jaapani alluvuses. Andres Karu, kes seda ajalootunnetust? Kui sa seal saarel käisid, oli seda näha ka seda vana aega alles ma mõtlen just selliseid budistlikke templeid jaapani oma budistlikke templeid. On ikka ja seal pigem ta on nagu see, et vot võibolla Jaapani puhul nagu tajud seda pigem läbi nende inimeste, kes seal kes seal on, sellepärast, et neis on kuidagi nagu sees siis uhkuse tunne, see Audune meil ju pole vaja näiteid kaugelt tuua tegelikult kui kuskilt noh, mingi majanduskrahh on või mõni suur jaapani tehnoloogiaettevõte või pank läheb hingusele siis ju see, mida meie tegelikult uudistest näeme, on see, kuidas kummardades panga juht või siis muu ettevõtte juht vabandab kõigi ees ja ja harvad ei ole juhud, kus nad pärast seda, kui nad on mõne ettevõtte põhja lasknud, sooritavad enesetapu, et neis on nagu see väärikus ja uhkus. Kui nad inimest nagu alt veavad, siis noh, et nad võtavad täie vastutuse selle eest, et mis iseenesest on väga vahva. Kuigi seal on ka noh, valitsuse tasandil ma olen aru saanud, et eriti viimasel sajandil ja niimoodi on selliste, et, et seda vältida või isegi nagu näiteks kui õlise tsunami nüüd ja maavärin seal, et siis et nad ikkagi varjavad ka mingeid asju tegelikult inimese eest, et seal nagu see auvärk on. Kuidas seda seletada, see on nagu selline noh, näiteks tänavapildis ka võib-olla võrdlusena tuua on see, et kui, kui sa küsid jaapanlase käest teed tänava peal, siis Ta alati vastab sulle ja eriti kui ta näeb, et sa oled nagu selline näiteks närviline, et sul hakkab mingi rong kuskilt ära minema, sul on hirmsasti vaja mingi jaam üles leida, siis ta igal juhul sind juhatab, isegi kui ta ei tea, sellepärast et nende nagu see suhtumine on selline. No ikkagi, peaasi, et ta rahule jääks. Et noh, et me ei tohi nagu inimeste ärritada ja siis ta võib sind tegelikult ka valesse kohta juhatada, et harva nad ütlevad nagu seda, et ma ei tea, kus see on, sellist siirast vastust ei ole ja see mõnes suhtes on ta nagu valitsus on nagu selline, et nad jätavad mingid asjad, rääkimata lihtsalt ja ei räägi halbadest asjadest, et ei külva sellist paanikat, et Niuke kellele meeldib, kellele ei meeldi muidugi, aga jah, et see kõik kuskilt maalt nagu, kui see kogu pilt nagu kokku panna, siis nagu saad aru, et neis need juured sellistel sellel käitumisel on siis nagu kuskil tõenäoliselt ikkagi sajandite ja sajandite ja aastatuhandete tagant. Tegelikult ongi, et jaapani poliitiline kultuur on läbi imbunud endiselt sellest samast klannide süsteemist, et omasid tuleb aidata ja, ja korruptsioon on täiesti igapäevane. Võib-olla ma teen natukene liiga, aga, aga see ei ole avalik, aga, aga tegelikult aidatakse omasid inimesi väga palju. Ja siis, kui see ilmsiks tuleb ja tavaliselt tuleb see teise klanni nii-öelda abil abil ja siis, siis on muidugi pahameel on suur avalikkusel ja siis vabanetakse ja lahkutakse siis ametist või elust. Aga lähme nüüd edasisele maastiku juurde, et Jaapan on selline vulkaaniline saarestik ja kuigi ma ajaloo juures praegu seda ei maininud, siis vähemalt kaks mäge on neil olnud pühad ja sellisteks legendide aluseks. Üxenjei Acoya on teine ning siin on ehitatud jaapani budismi templid juba kaheksasajandatel aastatel. Jaapan peaks ju olema täismägesid. Nad ongi tegelikult kui nagu ütleme nii, et ma ei näinud muidugi oma reisil tervete Jaapanisse ma nägin siis suurima või noh, peamise saare ehk siis untsu saared mõndasid piirkondi Tokyo ümbrust, siis Sendai linna ümbrust natuke ülevalpool ja siis Osaka linna ümbrust natukene allpool Tokyot, et ja siis mägedasid siis tegelikult, kui sa seal ringi liigud, diskuna sa mainisid ka seda, et 130 miljonit elanikku või see on vist ma arvan, et maailma rahvaarvu, kui sealt on vist nii-öelda top 10 riik selles mõttes ja, ja tegelikult ju võrreldes paljude riikidega meeletult väike ala. Ja ja see väljendubki selles, et Lähed seal ringi sõites kas mägesid on need vulkaanid või on need, muidu nad seal on ka näiteks Jaapani Alpid, niuke seal põhisaarel, siis mis üsna saare keskosas kulgeb, et kas sa näed neid mägesid, millest osa on vulkaanid või siis sa näed asulaid, sest noh, kuskil peab elama ja jaapanlastel ka lisaks megakeskusele nimega Tokyo, onju ja selle ümbrusele on siis hästi palju suuri linnu ja neil on ikkagi kerge selline ihalus ka oma elupaiga järgi, nii et kes vähegi on saanud siis natukene suurtes metropolides väljas ikkagi proovivad ka oma väikest maja omada. Kogu aeg on kas mäed või on järved või siis on asustatud punkti. Kas Tokyos või suurlinnades on üldse näha seda lapsele kingiti raamat, kus dokiat tutvustati sellega, et inimesi surutakse rongidesse metroodesse. Tipptunni ajal ongi ametlikult palgatud. Ja on olemas tüübid mingites muidugi nad on nagu pärisele Tokyo keskel on selline sinijuku on see üks mõned võib-olla teavad seda sinijuku ristmiku kaudu, mida kutsutakse mingiks kas see oli 1000 inimese ristmikust, sest see on umbes nagu kunagi oli siin kaubamaja juures, et ühel hetkel pannakse kogu autode liiklus seisma ja siis kõik jalakäijad igas suunas saavad minna üle tee ja see tähendab, et iga mingi see intervall võib-olla mingi neli, viis minutit, et iga nelja viie minuti tagant on sinna kogunenud 1000 inimest, kes nagu ületavad seda ristmikku. Et vot see sünjuku niuke, täielik keskus seal seal seal on tõesti see, kus metrodes on ikkagi tipptundidel selline tunglemine, et ongi inimesed, kes suruvad nagu ka, et muidu jääks, on 10 inimest, jääks iga ukse juurest välja ja ongi, suruvad peale ja, ja mahuvad sisse inimesed, maod siis ongi täiesti olemas, et üsna metroos on üldse meil nagu minu jaoks kõige suurem selline vaatamisväärsus oli, et kuidas nad oma aega tajuvad, mõned kindlasti panevad endale mingi äratuse telefoniga või mis iganes. Aga see, kuidas nad tulevad, enamus jaapanlasi magab metroos, on see tema sõit 15 minutit või on see 45 minutit, mingit vahet ei ole, nad tulevad, nad jäävad mingid pooleteist minutiga magama. Tukuvad umbes pool minutit enne oma peatust, teevad silmad lahti, tõmbavad suunurga kuivaks ja tõusevad püsti ja lähevad sirge seljaga välja, nagu ei oleks vahepeal mitte midagi juhtunud. Et no suurepärased magajad on jaapanlased, nagu kasutavad iga hetke nii-öelda päevast. Aga see kannad seda oma loodust, eriti imetleja rongiaknast. Noh, ega seal ei olegi, et enamus rongid vähemalt Tokyos on ka, mis liiguvad nagu metronoom maa all ainet, siis on nagu see, et ega neil ei olegi seal suurt midagi vaadata. Aga veel mõned reeglid on seal toredad, et noh, näiteks telefoniga nii-öelda rääkida metroos näiteks ei või sellepärast et see segab teisi inimesi ja üldse hästi jaapanlastele omane on see, et sa pead võimalikult vähe peaksid häirima nagu teisi inimesi. Nende selline käitumisjoon, et mis tuleb igale poole kaaslaseid metroos ei räägita telefoniga ja ja iga pisiasja pärast ei tülitata teist inimest ja noh, neil on ka muidugi kõik on nii korras ja paigas hästi puhas ja et seal ei olegi vaja tihti nagu millegipärast nagu reeglid on nii ammu paigas, et noh, ei olegi vaja nagu üle küsida. Kas muusikat kuulatakse ketras ja see kõrvaklapid on peas ikka, et seda muusika kuulamist. Kusjuures ma pean ütlema, et pildiliselt mina käisin seal 2011 septembrikuus, et siis pildiliselt mulle isegi nagu tundub, et Tallinna ühistranspordis isegi võib-olla neid kõrvaklappidega muusika kuulajaid on natukene rohkem isegi küll, aga noh, lastakse oma nutitelefonil nii-öelda lehekülg üles-alla ja võetakse mingit infot ja suheldakse ja ja kui telefoniga rääkida ei tohi, siis noorsugu loomulikult Chatipsis kas sõnumitega või nii edasi, et tehnoloogiliselt käib aktiivne suhtlemine kogu aeg ikkagi rongis edasi. Lihtsalt vaikne. No kuulame korraks ka ühe vanema põlvkonna muusika sellise laagri tüüpi laulu esitajaks. Ja ilus loodus ja haavas Sasha ja. Toovad sinu. Nad luts ja. Ja jätkame siit saatest, Andres Karuga, räägime Jaapanist, Jaapani mägedest. Alustame ka vast sellega, et kuidas siis Jaapanisse minekuks ette valmistasin. Noh, idee muidugi, Jaapan on alati kõlanud kuidagi sellisena, et noh, sinna hirmsasti tahab minna ja ja selles mõttes ühel hetkel ma lihtsalt toksisin sisse otsingusse, palju piletid maksavad ja avastasin, et et noh, see on täitsa hoomatav summa, mis tuleb välja käia selle eest, et lennata Jaapanisse, ta oli seal kuskil 600 euro kandis edasi-tagasi reis ja, ja lihtsustab ju see, et viisat ei ole vaja. Tegelikult sa lähed kohale Euroopa Liidu kodanikuna ja, ja noh, see piirikontroll on seal selline noh, mõned paberid tuleb ette ära täita. Aga noh, Aasia mõistes on neid küsimusi seal ikkagi suhteliselt vähe, aga ikkagi, et mis ametit pead ja sellised mina kirjutasin, et ma olen mägi kiitsis lihtsustas nagu minu läbisaamist sellest piirikontrollist sellepärast et oli näha, et piiri piirivalvurile nagu väga see amet meeldis. Et tuli üks mägi giid, võib-olla oli ka eristus spetsialistide ja kelle iganes reast ja, ja tegelikult noh, kes on Ameerikas käinud, siis küll ei ole Enn elektrooniliselt mingit luba teha, aga noh küll, võetakse sult sõrmejäljed ja tehakse sinus ka värske pilt nii-öelda sinna dokumendi juurde ja see kõik on üsna tavaline ja vaadatakse su kotka läbi, aga noh, midagi meilt küll ära ei võetud. Ega meil ei olnud ka ju midagi keelatut kaasas, et selles mõttes, et valgustatakse läbi, aga probleeme ei olnud. Et selles mõttes on Jaapanisse minek imelihtne. Muidugi, mis noh, Tokyo puhul ikkagi kehtib, et kui sa tahad elada nagu valge inimene seal, siis, siis see on ikkagi päris kallis. Aga samas, kui sa oled seal natukene koha peal olnud, siis ta ikkagi nii kallis ei ole, kui see kumu tema kohta käib. Et seal tegelikult leiab Lähed peatänavast natukene kõrvale ja juba on natukene teised hinnad ja on mingid söögikohad, mingid stiili söögikohad, mida tasub eelistada, lihtsalt, et kui sa tahad kogu aeg sushit süüa, siis seal muidugi kallis, sellepärast et tooraine on väga värske ja need on tõesti imelised, kõik. Kui kaua kohapeal oli kohapeal meie reis oli muidugi Me oleme kuuekesi, et me kolm tüdrukut, Kairi, Kristel ja Kadri ja siis kolm meest, siis Mikko, René ja mina. Ja meil oli niimoodi, et meil kogu reis kestis kolm nädalat, aga sellest umbes seitse, kaheksa päeva. Me lendasime vahepeal Osakas, lendasime ka Lõuna-Koreasse, nii et käisime ka Lõuna-Korea kõrgemal tipule, siis tuleme Jaapanisse tagasi ja siis Tokyost lendasime uuesti siis Euroopa poole. Et ütleme siis, et jaapani osa oli kaks nädalat ja sellest ütleme nii, viis päeva läks mäe peale, siis mõned logistilised päevad sinna, lisaks sõit osakasse ja nii edasi ja siis pärast Lõuna-Koreast naasmist, siis me jagunesime üldse. Meie grupp jagunes minu arust kolmeks vahepeal sest igaüks tegi lihtsalt seda, mida, millest ta oli unistanud, et ta Jaapanis kindlasti tahab teha, kes läks vaatama vormelirada ja kes läks, tutvus seal siis Osaka ümbrusega ja mina läksin taisse, mis on üleval põhja pool. Et näha seda alavust, siis tsunami oli enam-vähem aasta varem või Poolast varem üle käinud. Et mis kellelegi just seda pakkus, mis kedagi huvitas, et seda siis tehti pärast Lõuna-Koread. Kus kohas mägi paiknes, mis oli teie peamine siht? Ta on üsna saare keskosas, et kui, kui teil on nagu Tokyo silme ees, siis ta linnulennult on Tokyost umbes 80 kilomeetrit. Nii et hea ilma kanda Tokyost isegi täiesti nähtav, kui ei ole väga sudune ja futšis san, on ta pikk nimi, siis kõik ter futšina teavad ka püha mägi ja hästi populaarne mägi, sest elu jooksul vähemalt korra peab iga jaapanlane seal otsas ära käima, seal nende omavahel reegel ja, ja selline veidikene turistikas muidugi sellisel septembrikuul veel eriti noh, suvel oli ta tõenäoliselt veel aste turistikamaga, isegi septembris oli. Ja, ja sinna sõit võtab rongidega see üsna lihtne saad, saad sinna mäe alla väiksesse linnakesse, mille nimi on kava kutsiku saad nagu kohale ja siis juba saad hakata vaatama, kuidas nõlva mööda üles minna. Kas see null, kas see nõlv on raske või mitte, kuidas eelmine kord, kui me rääkisime Brundisti, seal tundus, et läksid lihtsalt matkasaabastes jalutasid üles, aga kuidas, kuidas? Tegelikult üsna sama sellepärast et tegemist on vulkaaniga ja kuigi ta on nii-öelda Jaapani Alpide nagu osa siis nagu ka Kaukaasias näiteks Venemaal ja Gruusia piiril on see, et on Kaukasuse peaahelik, mis ei ole üldse vulkaaniline, aga kõrgeim tipp nagu seal kohe, et seal kõrval on siis Venemaa kõrgem Elbrus, nii on enam-vähem siis Jaapanis ka, et enamus ahelikust ei ole vulkaanid, aga siis futsi jällegi on ja enamus vulkaanide laugelt, see tähendab, et noh, mida allpool seda laugem, et alguses on ikka päris lihtne, aga mingites kohtades on see, kus seal on muidugi ka mingid toeks sulle ketid välja pandud ja saad ennast nii-öelda üles vinnata, kui tahad. Et aga sellist ohtlikku kohta nagu päris ei olnud, kus peaks nagu julgestama vastastikku või peaks panema nii-öelda klemme kuhugi prakku ja ehitama jaamasid, et seda kindlasti ei olnud, et ikkagi oli see matkasaabas piisavalt soojad ja vee- ja tuulekindlad, riided ning, ning käimiskepid muidugi kui kõrge nägin 3776 meetrit, et selline keskmike hulgas, ütleme ühe päevaga jalutatav või mitte, ta on ühe päevaga käidav, kui sa oled heas füüsilises vormis, ütleme nõnda raja algusest, et raja alguses saab sõita. Minu arust oli see kuskil kahe poole kilomeetri kandis oli see raja algus, et sa tegelikult jõuad ühe päevaga ka tipus ära käia, ka meie tegime seda natukene, tegime seda distantsi lühemaks, et noh, põhimõte oli ikkagi. Me käisime ühe päevaga, me liikusime veidikene, kuna me tahtsime ööbida tõlkidega ja mitte kuskil raha eest, siis meil liikusime rada mööda natuke edasi ja leidsime ühe sellise varjulisema, mitte eriti mugava niukse nõlva, kus me siis laavakivide sisse tõmbasime kahele telgile veidi siledama aluse ja siis magasime selle ühe pooliku ära, sest nagunii hommikul on mingi neljast äratus ja viiest hakatakse juba tipu poole minema ja siis tegime küll ta ühe päevaga ära. Andres, milline see nägi välja nägin, ma saan aru, et kui tegemist on pulkaaniga, siis tekib ettekujutus sellisest mustast või hallist nõlvast, kus ei kasva mitte midagi. Nojah, kõigepealt, kui nagu suuremat pilti rääkida, siis enamus Jaapanit tutvustavatel madi hapu Klettidel, kus kaartidel igal pool on muidugi futši pilt alati olemas, nii et, sest on ka hästi klassikaline vulkaan selles suhtes, koonus. Seal on enamus aastast on nagu tipplumine, et selles mõttes hästi-hästi ilus ja, ja teda armastatakse pildistada just kas maikuus või siis, kui kõik kirsid seal ka veel õitsevad, et siis need kirsioksad ja siis putsi seal taustal, et neil on hästi levinud pildid, sest täitsa nagu ma ütlesin noh, 80 kilomeetrit, ainult Tokyost, siis Suht lihtne on pealinnast natuke väljasõite füüsiga teha, üks imeilus pilt. Aga taimede koha pealt on, need saavad teatud hetkel saavad otsa, et seal kuskil kahe poole kilomeetri peal veel on sellist võlu metsaliku metsa küll, kus on niisugune, eriti kui seal mingi pill peal on, nüüd läbi udu näed nagu sellist kummastavatetkus kus ma kujutan ette, et võib päris palju inimesi käia, kusjuures selle jalamil on veel üks mets, mille nimi mulle praegu meelde ei tule, aga mis mis on kõige populaarsem enesetappude sooritamise mets, et ta ongi nagu kummastav, nagu juba välimuselt ja tegelikult on see, kui sa sinna satud, siis, siis noh, seal võibki olla väga kummastav, sest päris palju surman seal liikunud. Kuna ma ei tea mitmendal kohal maailmas, aga väga eesotsas jaapanlased omaenesetappude poolest on, siis neil on selline komme, et jälle, et mitte jääda kuhugi kellelegi kaela, siis minnakse kuhugi metsa, mõned seal mõtisklevad natuke aega ja leiavad, et see ei ole hea mõte ja tulevad uuesti tagasi välja kusjuures kasutavad, kuna see on niisugune noh, väga raske on sealt ka väljapääsu leida, siis mõni võtab stiilis lõngakera kaasa ja kerib selle lahti ja läheb kilomeetri metsa sisse siispärasele lõnga pidi läheb välja tagasi, kui lõng alles on muidugi onju ja siis seal eraldi käivad mingid brigaadid käivad siis läbi kammima seda ala, et siis jälle kõik, kes on kuskil leiavad mõne hüvastijätukirja, siis, siis teavad, et sealt lähedalt tasub otsida ka seda inimest, kes tema maiseid jäänuseid. Aga jah, et ühel ühel hetkel saavad need metsad seal läbi. Ja siis siis on tõesti selline pigem pruunikas mitte niivõrd nagu must, vaid pigem sellist pruunikat nagu laavat on seal ja ikka väikse kivimid ja muidugi muidugi vaade on selline, noh, kui ilm vähegi lubab, siis iga riigi kõrgemast tipust näeb super hästi kogu ümbrust ja tegelikult hea päevaga fikseerika Tokyo sealt ära, onju, kui õiges suunas oskad vaadata. Ja, ja selline noh, see maastik on muidugi imeline, selles suhtes sa näedki järvesid, sa näed neid teisiti. Sa näed, tipust, näed tippu enda kraatris näed ka lumelaike, kui isegi mäenõlvadel enam ei ole ja ja see hästi sinine taevas ja kuskil eemal paistab juba ookean ja, ja kõik, see on tegelikult hästi maagiline. Muidugi see mägi, nagu ma enne ütlesin, on üsna selline noh, tähendab täis ehitatud igasuguseid neid tšeltareid, neid onne on ja kus saavad inimesed ööbida, paljud lähevad sinna kahe päevaga. Et esimese öö kuskil 3200 peale, siis järgmine päev käivad kolme, seitsme peal tipus ära ja siis laskuvad alla tagasi. Et siis hästi noh, rada on tihti uskumatult laiaks tehtud, hästi palju on ehitatud laviini tõkkeid ja, ja mida iganes, et neid tuhandeid ja tuhandeid kõndijaid, kes seal käivad iga aasta, et neid kuidagi kaitsta, et mõnes suhtes nagu igav, samas hästi turvaline, onju ja paljud jaapanlased piirduvad sellega, et nad jõuavadki põhirada pidi kraatri servale? Kraater on seal selline noh, mitu kilomeetrit läbimõõduga ja sellel kraater on veel mitmes osas, et noh, et on ühest ja teisest august nii-öelda on seal pursanud ja mõnest varem mõnest hiljem, et siis tegelikult kraatri servalt, mis ei ole kõrgem punkt, kui seda päris kõrgemasse punkti minna teisel pool kraatri servast, siis see võtab niukse tunnikese veel nagu lisaastumist ja paljud, nagu sellest loobuvad, et jäävadki sinna 3600 meetri peale umbes, aga aga kõrgeim tipp on jah niuke 3770 ja paljud lähevad siis ka sinna läbi kraatri, siis kuna kraater ise ei ole sügav, vaid ta on selline lihtsalt niuke, sealt on võimalik üsna mõnusalt läbimine. Seda hirmu ei ole, et kui lähed sealt kraatrist läbi, et järsku nüüd viskab üles. Noh, Jaapan on õnneks nagu see maa, kus iga aasta mingi ma ei tea, 6000 maavärinat ja ma ei tea, mitu 1000 väiksemat Niukest muud ka vulkaanilist aktiivsust kuskil fikseeritakse, nii et ta on selline seisma loogid on seal hoopis teisel tasemel, kui seisma loogid kuskil mujal maailmas, nii et mäed ikkagi vihjavad tavaliselt enne, et midagi on tulemas ja jaapanlased oma ettevaatlikkusega ja sellisem alalhoiuinstinktiga nagu ikkagi sel juhul pannakse mägi lihtsalt kinni, kui mingit ohtu ja minu tähendab putši viimane purse jääb ka ikka päris pika aja taha, tegelikult. See oli tsirka paarsada aastat tagasi just. Aga miks ainult üks mägi, sest Jaapan täismägesid, et oleks võinud ju ka teisi võtta sealt ette, mis seal võib-olla ehk väljakutsuvam. No vot see ongi, et mis, mis eesmärgid on, et kuna minu eesmärk on ikkagi käia võimalikult paljude erinevate riikide kõrgemates tippudes, siis oli see loogiline valik, et me vahepeal lendama hoopis Lõuna-Koreasse ja käime nende kõrgeima vulkaani hallassaani otsas chacho saare peal. Et see oli nagu üsna loogiline valik ja, ja tegelikult, et aeg on see tihti, mis paneb need piirid paika. Et kuna, kui me oleks tahtnud veel mõnda tippu teha, siis me praktiliselt oleksime Jaapanis näinud ainult mägesid Lõuna-Koreast ainult ühte mäge, põhimõtteliselt siis oleksime tagasi tulnud natukene, tahtsime hingata ja tunnetada seljaajuga, seda jaapani kultuuri ka ja näha Jaapanit natukene laiemalt ka väljaspool mägesid miljoniskulptuur siis. No vot, seal on ka hästi see, kuna ta on selline noh, tehnoloogia areng on seal meeletu ja nad on ikkagi ju noh, pioneerid selles suhtes alati ja noh, sa Tokyos võib minna kuhugi tehnikakaubamajja, mis on üheksa korrust kõrge on et on kõige uuemat tehnikat täis ja siis nad seal karjuvad ja püüavad su tähelepanu ja, ja noh, et seal on selliseid paiku, et ta nii ühtepidi nagu väga arenev ja samas need traditsioonid, et nad nagu noorem noorem elanikkond siis on selline, kes isegi mingis suhtes otsib nagu konflikti natukene vanema generatsiooniga ja üritavad nagu meie mõistes ikkagi seal tänaval näiteks kas või riietuses, sa näed nagu selliseid üle vindi keeratud riideid ja mistõttu ka Tokyo on muidugi üks maailma moepealinnadest, et seal nagu julgetakse olla olla üle piiri, minna üle piiri. Et see, see, kuidas sa näed seal nagu mis värvikirevus ja millised, nagu isegi futsi peale ronides on see, et see ikkagi noh, kui paneb kummikud jalga, siis nad on ikkagi nagu mitut erinevat värvi ja pigem sellised rõõmsad, roosad ja kollased ja siis seljas, kui sul on mingi vihmakeep, siis seal erkkollane kindlasti, et noh, et oleks hästi nagu näha ja selline isegi nagu mäkkekaaslase tihti ja kõik need sallid ja mingid säärised ja, ja asjad, et see on sukad ja sokid ja et see on niuke omaette fetiš, on seal paljudel nagu juba see see nagu riiete ja värvikirevuse värk, et et ongi, et noh, noored nagu püüavad hästi palju nagu üleolevalt ka aeg-ajalt suhtuda, kuigi perekond tavaliselt sellele mingil hetkel paneb tõenäoliselt piiri peale lihtsalt kuskilt maltsa nagu ei saa ülbeks minna nagu või liiga ülbeks minna. Et ongi selline hästi noh, vastuoluline ei ole õige kontrastide maa, kindlasti on Jaapan. Üks kontrast on ka väga populaarne muusik nimega ja ripam juba, kelle lugu inveiderin, veider, tuli alles maikuus välja ja, ja see nii-öelda viimane hitt noorte seas äärmiselt populaarne. Viimane hitt, mis oli Bon Bon Bon, sellel oli Youtube'is, vaatame siin 47 miljonit ja kõik kiidavad seda. Kuulame korraks siis seda inveidrit. No see lugu, mida me kuulsime, oli siis noorte Bofiidel Jah, kõla kõlas nagu üsna selline, no ikka ikka. Kusjuures täitsa usun, et noored seda kuulavad. Just nende jaapanlaste stiilis ja aga räägime sellest kultuurist veel üks kultuuri osa, millest ajaloos ka on palju räägitud, on samuraid, kuid need on põhimõtteliselt nüüd juba välja surnud elustiil, aga üks on veel alles ja see on sumo. Kui palju seda tänavapildis näha on, et jaapanlased austavad suma? Seal mõnes kohas muidugi märkad, eriti nagu pealinnas Tokyos. Kui sumo tänapäeval on selline, et aastas iga kahe kuu tagant toimub sumo suurturniir, väiksemaid turniire toimub pidevalt ja tänu Barutavale me teame ju nendest turniiridest natuke rohkem kui keskmine eurooplane, ütleme nii, et Euroopas ongi, et kus riigist mõni sumo Tron kõrgele jõudnud, sealt nagu seal nagu teataks selles kultuuris. Ja kuus suurturniiri toimub aastas ja neis kolm toimuvad Tokyos ühes ja samas sumohallis ja selle suma halli läheduses on, on näha tõesti nagu seda, kus keegi ozeki või Yoko suuna reklaamib, mingit asja ütleb midagi, kuskil mingi pilt temast üleval on kujud tänavatel erinevate kuulsate sumotoride omad ja, ja kuna me sattusime septembris, kui just nimelt toimubki Tokyos ka sumo suurturniir siis siis vahetult selle halli ümbruses loomulikult oli noh, neid lippe ja igasuguseid, noh, iga sumotori personaalne lipp kuskil ja et seda seal oli ikka üsna palju näha ja tänavapildis muidugi ka neid maadlejate nii-öelda abistajaid ja, ja nii-öelda nõrgemate liigade maadlejaid, kes seal ringi käisid ja ükskõik, käisid poest oma oma nii-öelda iidolile paremale sumotorile kas või toitu ostmas või mida iganes tegema, et siis neid nägi seal showriietes ja nagu nad liiguvad, nagu nad ei tohigi muud moodi liikuda teatud kui nad on teatud levelile jõudnud teatud tasemele, et siis tegelikult nägi üsna palju ja me siis muidugi võtsime ka kätte ja mõtlesime, et kui me juba siin oleme ja et kuidas me siis ei lähe sumo suurturniiri ühte päevagi vaatama ja siis me poistega Mikko ja Reneega siis ostsingi endale ühe päeva piletid ja läksime vaatama, kuidas Baruto seal Madistab, et see oli selline 15 päeva kestab tavaliselt ühest pühapäevast kuni ülejärgmise pühapäevani, iga päev on üks matš igal sumotoril ja siis lõpus loetakse võidu kaotuse kokku ja jagatakse edetabel nii-öelda ümber ja ja meil läks selles suhtes õnnelikult, et küll istusime Areenis suhteliselt kaugele, aga aga me nägime ka päeva, kui Baruto oma vastase alistas. Mis oli muidugi väga selline emotsionaalne hetk meie jaoks ka, et elasime talle kaasa, seal hõigatakse ikka, kui nad seal oma soojendus ja venitus ja Earrituaalseid liigutusi teevad seal enne, siis nagu hõigatakse seal kellelegi armu futši, igavesed hõiked igalt poolt käivad, siis me tahtsime. Kaidole tahtsime ka anda. Siis Kaido Höövelson, ile parudole tahtsime anda vihje, et eestlased on ka saalis, et äkki see annab talle väikesegi Jõukillu juurde, mis vahel võib olla piisav ja siis meie võitsime kõik, kolmekesi lugesime enam-vähem kolmele ja siis hüüdsime talle Kaido, hästi pikalt ood venitades, nagu jaapanlased seda ise teevad ja siis me ise lootsime, et äkki see aitas ka natukene kaasa. Kas see turniiri pilet oli kallis? Ta ei olnud nii uskumatult kallis, ma isegi täpselt ei mäleta, aga äkki äkki see võis olla seal ülemistel tribüünidel, kus meie olime, või see hind olla umbes kas 30 40 eurot oli see ühe päeva pilet, et sa tegelikult võid minna varakult seal järjest tugevamaks, need liigad lähvad, lõpetavad siis kõige tugevamad, nende hulgas ka Baruto ja meie läksime siis. Põhimõtteliselt istusime lõplikult maha siis tugevuselt teise liiga ehk Jürjo nagu matside hääle, siis vaikselt kogusime seda ärevust ja, ja vaatasime, kuidas jaapanlased käituvad ja ja siis ootasime seda hetke, millal Baruto tuleb ja teised kuulsad mootorid tulevad areenile. Läheme edasi selle kurvema sündmusega, mis on Jaapanit mõjutanud viimase paari aasta jooksul, ehk et siis maavärin 2011. aastal, see oli siis 11. märtsil tabas maavärin magnituudiga üheksa. Ja faktidest nii palju, et see oli niivõrd võimas, et tekitas kuni 40 meetri kõrgusi hiidlaine liigutas jaapani peamist saart shut siis 2,4 meetrit ida poole ja muutis maatelgi väidetavalt 10 sentimeetri võrra. Ning maavärin nõudis kümneid tuhandeid inimelusid ja sundis veel rohkem inimesi oma kodudest lahkuma. No toonane peaminister nautocaan ütles, et tegemist on 65 aasta suurima ja raskeima kriisiga ehk et siis põhimõtteliselt kriisiga, mille sarnast ei ole pärast teist maailmasõda Jaapanis olnud. Sa käisid seal ise kohapeal just selles piirkonnas, kus see hiidlaine haaras selle maa endasse ja, ja puhastas kõigest, milline see vaatepilt oli. No mina olin seal siis pool aastat hiljem septembrikuu sees, märtsis oli maavärin ja tsunami ja siis pool aastat hiljem. Ma läksingi sinna, ma läksin üksinda, ma sõitsin, kui, et kohast nagu aru saada, siis teel Tokyost üles põhja poole Sendai linna, kuhu ma sõitsin siis teele jäi ka Fukushima on ja kus on, kus lähedal on siis viga saanud ka tuumaelektrijaam. Et sellest veel veidikene ülespoole siis ma läksin, oli see Sendai linn ja minu minu eesmärk seal oli see, et ma tulen kesklinnas, lihtsalt tulen. Linn on enam-vähem kohe ookeani kaldal. Ja siis tulen kesklinnas lihtsalt võtan seljakoti selga ja hakkan sirgjooneliselt minema ranna poole ja teen pilte ja vaatame, mis, mis toimub. Ja tegelikult sellised esimesed märgid olid muidugi linnas, kus seal rippusid erinevad mehed kuskil köitega koputasid mingeid maju, väikest haamritega läbi, et praod nagu ära märkida, tõmbasid seal kriidiga jooni peale ja ja seal üsna vaadatakse selle järgi, et mis majas tohime edasi elada ja mis tuleb lihtsalt maha lõhkuda. Nägime ka neid, milles ei tohtinud enam elada, et nägime tühje krunte, kus oli näha, et just äsja oli see maha võetud või ma räägin küll mitmuses, aga nägin siis, et aga sellised tõsised märgid hakkasid, võib olla umbes seitse kilomeetrit enne randa. Et see maapind on seal üsna selline sile, seal on see laine sai, seetõttu sai see laine tulla ka nii sisemaale sisse, et seal ei ole nagu mingeid niukseid kohe rannas mingeid mägesid ees või mingeid kõrgendik, et muidu oleks kindlasti laastamistöö olnud oluliselt väiksem. Aga siis juba seitse kilomeetrit rannast jah, oli, oli näha selliseid hooneid, mis olid väljapoolt, olid millegiga nagu pihta saanud ja noh, kui tavaliselt võib jääda niisugune mulje, et mingi auto on talle sisse tagurdada või midagi, et mõned plaadid paigast ära lükanud, siis noh, see tõenäosus, et see oligi auto on ju oli väga suur, aga lihtsalt see auto tõenäoliselt kanti sinna vee poolt, siis ta lihtsalt sõitis sinna v veevooluga sisse ja tekitas selle kahjustuse. Jaa jaa, tegin pilte, liiklus on seal edasi ja siis umbes võib-olla kilomeetri pärast hakkas nagu järgmine tendents oli selline, et neil majadel on nagu paljudel eesti maiadelgi, et on selline eeskojas on nagu kahe kahe tala peal, lihtsalt väike varikatus. Ja enamus vanadele äkki märkasin ühel hetkel, et oli näha koht, kus varikatus oli olnud, aga enam enam ei olnud, see tähendab, et jälle selle lainega oli ükskõik, oli seal mingi mahuti või mingi auto või seal lähedal lõiga lennujaam, see võis olla ka lennuk, onju, mis, mis oli viinud just maja ise oli alles jäänud, aga selle kahe tala peal oleva varikatusel jälle ära viinud, et siis tekkis nagu mingil hetkel see, see ala ja siis kuskil viis kilomeetrit rannast hakkas selline noh, kõik on ju telekas uudistest ja nägid neid pilte, kuidas need autod seal ujusid ja mingi kuhugi teede ristumiskohta kuhjusid vahepeal ja siis tulivett nii palju peale, et ühel hetkel lükkasid need autod jälle järgmisesse ruutatakse. Mereäär ongi selline suur ristküliku ruudukujuline niuke teede, teede teed tekitavad sellised ristküliku ruudukujulised siis alad ja nendega. Nüüd on see erinevus, et kui kui kevadel ei olnud seal nagu rohtu, eriti siis nüüd on kasvanud selline pooleteistmeetri kõrgune niuke viljakas, hästi kastetud, siis ju ookeani poolt selline hein heinamaaks mõtteliselt muutunud või kõrge rohisel. Aga kuna neid autosid ja kõike seda muud sodi oli nii palju, siis neid on siiamaani seal meeletult-meeletult palju, nii et põhimõtteliselt saab rohu seest näedki lihtsalt, kuidas auto katuse paistavad, kuskil on mingi mahuti kuskil tee ääres, kohe näed, on kuskil ka mingeid tualettpott või või kuuter või osa mingist jahist või mis iganes, et noh, seal on kõike seda sodi ja lisaks veel puud ja kõik kõikvõimalikud ehitusmaterjalid, need vedelevad igal pool, et umbes viis kilomeetrit rannast hakkas siis see, kus oli see kõrge rohi ja sealt paistsid põhiliselt auto katusele kõrgemad asjad välja ja mõned puuoksad ja seda ala siis jaapanlased praegu mitte praegu, vaid siis 2011. aasta septembris hästi jaapanlasele omase niukse põhjalikkusega puhastasid, et selliste trimmeritega tõmmates rohi maha ja siis oli hunnik veoautosid, mille kastidesse siis kohe sorteeriti, nagu, et puitaks ühte kasti, mingeid ehitusmaterjalid läksid, teise autod lohistati teede lähedal, et saaks mingit kraanat tõsta kuhugi mingite masinate, kastsin kõikidele autodele sildid küljes, et nad, nad olid siiski ära fikseeritud. Ma ei tea, kas siis kindlustuse jaoks või kuidas iganes, et olid nagu, millel oli number alles siis oli see sinna peale kirjutatud, oli lihtsalt vot ei, auto on siin on ju, et olid kuidagi ära registreeritud, aga nad kõik loomulikult läksid mahakandmisele otse, et seal ei olnud midagi, et seal olid uued suured prügimäed olid üsna ranniku lähedal, kuusis kuhjati neid kõiki asju, kus neid tulevikus tõenäoliselt tekivad seal väiksed vabrikut, kus hakatakse seda kogu saidi ümber töötlema ja taaskasutusega tegelema. Ja, ja vot, et umbes viis kuni kolm kilomeetrit rannast siis oli selline ala, kus siis käis selline aktiivne tegevus. Ja siis mingil mingil hetkel oli nagu juba see, kus sellega võib-olla mingi kolm kilomeetrit rannas, kus oli järgmine tendents majade puhul. Et majade esimese korruse paistsid läbi, mis tähendab, et laine oli nii tugev, et, et majad ei ole ka muidugi sama tugevalt kui siin Eestis. Ja noh, kuna kliima nii palju soojem, siis on üsna sellist nii-öelda kübloki laadset materjali on paljuski ainult soojustus, on ju mõnel seinal ja niuke õrn mingi kate peal. Et siis selle oli kõik minema pühkinud, enamust ei olnud jõutud veel poole aastaga taastada ja paljud ei tulegi sinna enam ela tagasi elama ja palju Nendel puhkudel paraku ei ole ka enam kedagi tuleks elama ja siis oligi lihtsalt see kõik esimese korruse paistsid läbi lihtsalt. Tuliseerindend said aru, et see laine on tulnud ikka täie hooga siin ja pühkinud kõik oma teelt ja, ja kui, kui nagu veel edasi minna, siis võib-olla oligi umbes nädal-poolteist või kilomeetri rannast oli see, kus kus hakkasin nägema lihtsalt vundamente, kus oli terve maja oli nagu laine ära pühkinud. Et ühel vundamendil oli ainuke asi, mis oli muidu sile pindumusena, et me hakkame siia kohe ehitama maja peale, niuke mulje jäi sihuke värske, korralik aga ainukene asi, mis oli jäänud, oli siis mingi treipink, mis oli kuskil garaažis või kuuris oli noh, põhimõtteliselt betooni külge poltidega kinni pandud, et see oli ainukene asi, niuke roostes treipink oli, oli jäänud ja siis ülejäänud lihtsalt sile vundament absoluutselt mitte midagi seal peal ei olnud. Ja noh, muidugi juba mingi vähem kui kilomeeter rannas, kus olid mingid tööstushooned, mõned siis seal oli näha ka seda, et kuigi nad olid enamus ehitatakse betoonist ja hästi tugevalt, siis siis purustuste järgi oli näha, et sealt oli ka teiselt korruselt oli käinud laine läbi ja aga seal oli nagu merepoolsed küljed olid näha, korralikult pihta saanud ja seal ei olnud enam mitte midagi alles ning päris viimane nii-öelda see nagu rannapark oli siis juba noh, niuke ütleme pool kilomeetrit, kuni siis laps 100 meetrit mereni lõppesse park ära nagu puud ära. Et sealses kõik puud praktiliselt olid alles enamuses männid olid, need, kõik olid paralleelselt maaga ja siis nagu sisemaa poole nagu pikali maas praktiliselt paralleelselt maapinnaga. Et siis seal oli, lihtsalt tõmbas selle metsa nagu külili, mõni üksik niuke, noorem puu oli pysti, aga muidu jah, selline kurb. Sellises jah, just, et lasteaias kohas käia, et tekitama sellise suure ängistus tunde. Ütleme võib-olla äng, ängistus ei ole nagu võib-olla päris täpne ta, aga ta teeb mõtlikuks või noh, see sama sama tunne, mida sa mägedes tegelikult saad, kui sa kui sa näed kuskilt mingit laviini kuskilt liikumas või mida iganes, et noh, et ta paneb seal nagu päris ilusasti selles mõttes paika ja paneb sind mõtlema mingite asjade suuruse ja enda väiksuse üle, seda, seda loomulikult, et seda tegi. Aga samas oli see, et no küll inglisekeelselt lihtsalt töölised väga ei räägi, et nekesel puhastasid ala, et siis sa said nagu samas nagu leevendasid seda kuidagi, et nende jaoks oli kuidagi hästi sümpaatne see, et oli üks valge mees, suure seljakotiga fotoaparaat rinna peal, tuli, jalutas ja tegi pilte ja tundusid neile noh, nad hästi soojalt võtsid vastu, et neile meeldis, et keegi tuleb ja ka pool aastat hiljem nagu et mitte ainult nagu siis, kui see oli uudiste esinumbrid, olid need Jaapani sündmused, et ka hiljem on nüüd keegi, kes kes tuleb ja vaatab ja tunneb huvi ja siis soojus kuidagi nagu tuli kaasa ja ja nad ise on hästi leplikud, et see, see kandub sulle kuidagi nagu üle. Jaapanlaste üks üks kindel omadus ongi see leplikkus, et noh, mis hakkab silma nagu mitmel pool, et nad, nad lepivad sellega, et said kümned, tuhanded inimesed surma, nad, nad lepivad sellega, et keegi otsustab, et akna alla sulle paigaldatakse jalakäigu ülekäigu ja jalakäijate ülekäigukohale mingi selline elektrooniline muusika, mingi tindindi lindidendidendidendide, mis paneb 24 tundi ööpäevas on ju kahte erinevat muusikat, seda muusikat, millega tohib üle tee minna ja seda muusikat, millega ei tohi üle tee minna on ju. Et nad lepivad sellega. Muidugi tõenäoliselt on väga tihti ka see, et ta elabki seitse aastat seal majas, lepib kogu aeg, et akna magamistoa akna all tal see muusika mängib ja siis ta läheb sinna futsi alla, sinna metsa, kus enesetappe tehakse ja ja teebki enesetapu, et, et mitte koormata oma ängiga, on ju teisi inimesi. Et selline leplikkus on üks kindel märgusõna, nagu jaapanlaste puhul ka. No mul õnnestus tsirka aasta pärast seda maavärinat Jaapani asevälisministriga juttu ajada, siis temast rõhus just seda, et, et me oleme sellest katastroofist üle saanud. Me oleme taastanud suht palju majandusest ja nii edasi, et teine pool näitab jälle seda, et nad suudavad katastroofidega hakkama saada. Mobiliseerida ennast just. Jah, nad on loomulikult see ei ole ka nende jaoks midagi uut, et see on sama nagu noh. Ma olen Islandil olnud samal ajal, kui seal vulkaan purskab ainet, siis kui kogu muu maailm on nagu tagajalgadel ja mõtleb, et milline katastroof, islandlased ise on väga rahulikult, sest neil kogu aeg vulkaanid purskavad, onju et Jaapanis on ju see, et neil kogu aeg maa väriseb. Mitte nii suured tsunamid muidugi, aga ikkagi tuleb jälle laine ja pühib ühtteist jälle minema ja et nad, nad on sellega harjunud ja, ja nende, see elustiil on ikkagi nii ühtepidi jälle vastakuti muidugi jälle see, et on need tuumaelektrijaamad, aga samas on ta nagu Need ei tee tuumaelektrijaamaga on ikkagi ka ju pigem loodust säästa, on ju, et see tuumaenergia kaudu onju, et aga lihtsalt alati ei tule välja, aga nad oskavad seal looduse jõudu ja seda oskavad väga hinnata ja niuksed looduse lähedased inimesed ikkagi. Tuumaenergiaga noh, nüüdseks on peaaegu Jaapanis juba peaaegu lõpetatud, et tõepoolest hakkasid pärast seda Daiichi tuumajaama katastroofi mõtlema, et kuidas seda asendada ja seda asendusvõimalusi otsitakse siiamaani, see läheb ka Jaapani majandusele päris palju maksma. Aga kui nüüd tulla sile algse idee juurde tagasi see mägi jaa, jaa. Soovitus inimestele, kas neil tasuks seda mäge vaatama minna, külastama minna või mõnda teist? Seal noh, putsi on selle, selles mõttes ma kindlasti teda kahel käel soovitakse, et ta on, ta on üsna turvaline, kui sinna minna ikkagi hooajal, mitte talvel, see tähendab, vaid just suvisel ajal või noh, septembris kestab ka hooaeg, et ta on täpselt sellise kõrgusega ja sellise raskusega, et tegelikult on ta igale normaalses füüsilises vormis olevale inimesele täiesti vastuvõetav enda ja, ja tegelikult see tippu jõudmise protsent on seal üsna suur või vähemalt kraatri servale jõudmise protsent on väga suur, et selles mõttes soovitan teda sellepärast, et kui te ei ole nagu elus varem näinud vulkaani, siis ta on üks maailma ilusamaid vulkaane niisugune klassikaline koonus lumisel tipus, kõik see muu, ta on üsna lihtsasti tippu tõusta või nii, et sa ei pea nagu erivarustus sinna kaasa tassima, kui hooajal lähed. Ja ta on turvaline just selles mõttes, et sul on väga palju inimesi kogu aeg ümberringi, et on need teised, et kui midagi peaks juhtuma või lihtsalt enesetunne läheb halvaks. Et kui sa pead laskuma, et siis sa isegi ei pea kasutama nagu seda, et nagu matkagruppi kuulan, kui kellegagi midagi juhtub, siis läheb keegi saatjana läheb alla kaasa, on ju, kui, kui vähegi mingi oht on, et seal on see võimalus, et lepitakse kokku lihtsalt, kus all kohtutakse ja saad mõne teise grupiga minna nii-öelda alla, kes on juba tipus ära käinud ja teel allapoole, et isegi pea teineteise keelest aru saama, seal inimesed saavad väga lihtsalt aru sellest, kui on mingi mure ja tuleb kedagi saata ja jaapanlased on väga osavõtlikud selles suhtes, et ta on hästi turvaline, et isegi täiesti soovitan esimeseks tipuks võtta. Samas on nagu kõrgust, onju ta on sellises riigis, mida tasub nagunii külastada ja ja, ja, ja muidugi ääretult ilus vaade sealt tipust. Sellise hea sooviga ongi hea teekond tippu lõpetada ja täname teid kuulamast. Saadet jääb lõpetama selline muusik nagu kan, kes alustas oma karjääri 87. aastal ja suutis 90. aastal võita jaapani parima muusikapala tiitli. Kuulame seda meid abstes Maristama.