Teekond. Tibu-tibu-tibu. Teekond tippu tere. Mägede riikidega saates oleme seekord välja valinud müstilisema vulkaanisaare, kus inimesed elavad aastaringselt ja on uhked oma väikeriigi üle. Kuigi arvudes tunduda, et inimesi elab seal vähe ehk vaid kolm inimest ruutkilomeetri kohta, on nad siiski maailma sõjaliselt tugevaima alliansi liikmed. Paljud on mõelnud saart külastada, vähesed on selle ette võtnud kasvõi selleks, et vaadata keisrid, vulkaane, lund või jäävälju ehk siis räägime Islandist. Nagu tavaks, räägime kõigepealt ajaloost ja väikeriigi ajalugu on lühem. Kui paljude teiste saates käsitletud oma viikingiajastust palju kaugemale polegi vaadata, siis keegi seal püsivalt ei ole elanud. Asustus tekkis aastal 874, kui Norrast saabunud Ingult Arnarsson rajas sinna talu. Väidetavalt elasid seal enne iiri mungad, kes Skandinaaviast saabudes lahkusid, kuid sellele väitele tõendeid leitud. Islandile saabusid inimesed lisaks Norrale Iirimaalt, Šotimaalt ja teistelt Briti saartelt. Peagi ehk 930. aastal lõid elanikud maailma esimese parlamentaarse institutsiooni ehk altingi, kus kevadeti koos käies lahendati saarel püsimise mured. Parlament jätkas oma tegevust ka hiljem isegi Norra ja Taani ülemvõimu all. Alles 1799 katkes töö 45-ks aastaks. Peamiseks elatusallikaks oli Island, lastel karjakasvatuskalapüük ja kaubandusomavahel tülitsenud aadlikud ei suutnud kogu saar enda võimu alla saada nii ja nii nad pidid siis 13. sajandi keskel tunnistama Norra kuningavõimu. Sadakond aastat hiljem läks saar taanlaste kätte ja nende võimal püsiti siis kuni 1918. aastani, kui sõlmiti Taaniga liiduleping ja seal tunnistas Kopenhaagen Islandi iseseisvust. Eelnevalt. Nii Eesti ärkamise ajal loodi Taani võimal Islandi omavalitsus ja lõpuks Taani valitsuses Islandi ministeerium. Eks rahvusromantism ja Taani koolides õppimine tõukaski islandlased oma riigi loomise suunas. Islandi kuningriik eksisteeris kahe maailmasõja vahelisel ajal, kuigi välispoliitika oli jäetud Taani juhtida. Ja teise maailmasõja ajal okupeeris Saksamaaema taanimistetu. Islandlased jätkasid oma nii-öelda neutril reaalsuse hoidmist, kuid sedagi mitte kauaks. Saare okupeeris Suurbritannia, mis hiljem andis koha üle Ameerika Ühendriikidele. Sellele vaadati toona saarel väga pahaselt, kuid jõu vastu ikkagi ei saanud ju midagi teha. Ning teise maailmasõja lõppedes kiitis 95 protsenti elanikkonnast heaks iseseisvuse ja nüüd tähistab siis Island oma sünnipäeva. 1944. aasta seitsmeteistkümnendast juunist alates. 46. aastal lahkusid Ühendriikide okupatsioonijõud, kuid vaid viis aastat hiljem sõlmitud kaitsega. Kokkuleppe alusel tulid USA väed tagasi, et riiki kaitsta kogu külma sõjaaja ja ameeriklased lahkusid lõplikult saarelt 2006. aastal. Praegu kaitstakse Islandi peaaegu, et samamoodi nagu balti riike ehk et siis õhuturbe rotatsiooni alusel. Ja muideks On ju Island siis Nato looja liige ning seda hoolimata faktist, et sõjaväge ei ole. Saates räägimegi nüüd sellest finantskriisist kindlasti, kuid ka pulkaanidest, sest Island onju vulkaaniriik. Andres Karu on kuhi vahiljonil vulkaani, seal. Islandil võib olla. No jagub ikka noh, võib-olla päris igale eestlasele ühte jagu, aga neid on ikka seal päris palju. Isegi sellele on muidugi lähemalt. Et vaata, et igale Islandlasele on peaaegu oma vulkaan, mõni neist on kustunud ja pisike ja mõni on suurem ja tegutseb väga aktiivselt. Aga neid on seal tõesti igal sammul. Muidugi üks asi, mis kohe tuli nagu pildiliselt tuli ette, et ma Islandil olen käinud kaks korda, 2009 käisin juulikuus ja 2010 käisin maikuus ja seal ringi sõites nagu käia, siis siis nagu ka Eestis on need sildid, et näitab, et vot siin on, ma ei tea, Tuglase sünnikoht ja sünnimaja ja need pruunid sildid, mis Eestimaal on, islandlased on neid nagu kuidagi palju paremini kasutanud, sest neil on, neil on noh, praktiliselt sa ei näe ümber mitte midagi, aga kogu aeg, mingid viidad nagu näitavad kuhugi ja kõik asjad on noh, kas kõige paremad, kõige suuremad, kõige kõrgemad või mis iganes. Nad on seda defineerinud kuidagi niimoodi, et ma tea põhja Islandi kõige kõrgem, juba kustunud vulkaane on ju näitab silt. Järgmine silt näitab, et Põhja-Islandi kõige kõrgem veel tegutsev vulkaan ja nii edasi, nagu et noh, kõik on mingi mingi Mare osa, kõige suuremad, kõige kõrgemad ja nii edasi, et selles suhtes mõnes mõttes müüb päris hästi, sest nende pruunide siltide peale ikkagi tuleb tahtmine pidurit vajutada ja kaema minna, mis seal siis toimub? No 2010. aastal oli Island maailmakuulus selle poolest, et Jeff Atlayakul otsustas pursata ja jättis tuhanded lennukid maa peale ja sajad tuhanded inimesed lennujaamadesse või siis kodudesse ootama oma järgmist lendu. Kas sa selle vulkaani otsas oled käinud? Ei ole, kõige lähem koht, kuhu me jõudsime, oli umbes viie kilomeetri kaugusel, sest tõesti seal maikuus ta kui meie käisime mai alguse poole, siis ta täiesti töötas alles. Ja kui me sealt ära lendasime, mingi kümmekond päeva hiljem, siis paar päeva läks veel, siis ta keeras kraanid selleks korraks kinni. Aga väike täpsustus on lihtsalt see, et Jõkul iseenesest tähendab liustikud. Nii et tegelikult see Krimm võldu kohas, mis oli see vulkaani enda nimi, et see nimi, kus sees on eestlase kõrvale enam-vähem sobivam Jakul mille noh, öökulliga seda ära seostada, kuidagi jääb meelde, et jogurtit siis tähendavat, tähendab liustikke siis liustikke on seal muidugi päris palju ja me seal naabruses kohe üsna lähedal asub ka Euroopa suurim liustik Vatnayakul. Ja nende kõrgeim tipp on siis just nimelt selle Vatnaiacully lõunapoolses servas üsna mõne kilomeetri kaugusel ainult ookeanist. Milline see mägi on, mis Islandil on siis kõige kõrgem? Tegelikult tegelikult kuidas ma ütlen, see, see liustik vaata, Jõkul kasvab tegelikult seal salongi mere ääres on mingi, ütleme kahe kolme kilomeetri laiuselt on selline tasasem pind ja siis konkreetselt hakkavad nagu mäed kohe kasvama. Nii et tegelikult tunduvad need mäed oluliselt kõrgemad, kui nad tegelikult on, et kõrgema tipu kõrgus on tegelikult 2110 meetrit. Aga Fannadals nukker, on tema nimi ka niuke eestlasele üsna noh, mitte väga kõrvapäraselt ei kõla. Et Ta tundub nagu oluliselt kõrgem, kui oled mägedes käinud, siis eemalt vaadates tundub, et noh, tõenäoliselt on ta niisugune kolm pool 1000 meetrit võib-olla kõrge, tegelikult 2100, ainult ja liustikuga kaetud loomulikult, et ta on lihtsalt, et üks liustikunurk on nagu kõrgem. See on ka põhjus, miks seda tahma ja tuhka ju nii palju Euroopa poole saadeti, et reageerides veega nii-öelda tulles läbi liustiku, siis kõige rohkem nagu tahma tuhka tekib just sellest, et vesi sinna põleva laevaga nagu reageerima satub ja sealt tuleb, et seetõttu ongi noh, Islandi vulkaanipursked tavaliselt oluliselt, et rohkem lennuliiklust mõjutavad, kui kuskil ekvaatori lähedal purskavad vulkaanid lihtsalt tuhk on niivõrd palju rohkem seda tahtma. Kuidas sinna saada? See sinna saada on selles mõttes noh, nagu ma mainisin, et ma käisin kaks korda, et tegelikult see ju tähendab ka seda, et esimene kord ebaõnnestus ja siis tuli vähem kui aasta pärast uuesti minna. Mille üle me takkajärgi olen muidugi tänulikud, sest noh, kui tihti ja kui paljudel ikka avaneb võimalus nagu tegutsevat vulkaani näha seal naabruses, kuhu sa, isend ronimas oled. Et sinna saamine on iseenesest lihtne, pileteid on lihtne leida, sinna tehakse ka igasuguseid sooduslende, noh, need küll tavaliselt algavad siis kas kuskilt ühendkuningriikidest või kuskilt sealt kandist või Kopenhaagenist või kuskilt. Kui pileti peal oled leidnud, siis mine kohale ja ja ega, ega muud ei olegi. Ma arvan, selline põhiasustus on seal siis pealinna Reykjaviki ümbruses. Et maandud tavaliselt kehvlaviki lennujaamas, mis on mõned kümned kilomeetrid Reykjavik ist eemal ja vist minu teada kaks kolmandikku saare elanikest elabki Reykjavikis ja selle vahetus ümbruses vist oli mingi 300000 elanikku, umbes 200000, neist on siis Reykjaviki, Reykjaviki ümbrus. Ja, ja kui juba seal olla, siis kõik selles mõttes mida, nagu vaja läheb, on tegelikult olemas, et on olemas kämpingud, on olemas hotellid, autorendid selle peale, et tihti peab varem mõtlen lihtsalt, et mida suuremat ja võimsamat džiipi tahad, seda varem pean natukene mõtlema selle peale ja kui vähegi saare peal tahad nagu ringi käia, siis igal juhul peab neljaveoline auto olema, mõned teel on ka keelatud, näiteks ainult esi- või tagasillaveoga masinatele. Aga jah, lühike vastus on see, et minna sinna suhteliselt lihtne. Seal olla on täitsa mõnus, kui nüüd tuul kõrvale jätta. Mitmekesi te seal käisite? Esimese reisime, tegime kuuekesi ja teise reisi tegime neljakesi ja mõlemal korral me rentisime ka auto ja jaa, mahtusime mõlemal korral siis ühte autosse ära, et esimesel korral oli auto lihtsalt natukene suurem, teinekord väiksem. Ja, ja võib-olla me rohkem siis keskendume sellele teisele käimisele, kus kus nagu tippu jõudsime, siis unikaalses Ragnar ja Kristo vennad omavahel ja siis Aare hommik, kes, kellega ma olen päris palju käinud ka erinevates mägedes. Neljakesi oleme siin neli meest, olime teisel korral. No mille poolest see mägi siis teistsugune on, meil on siin eelnevalt olnud Burundi Ruanda, et kus sai põhimõtteliselt jalgsi matkates üles minna, kui sul on head matkasaapad jalas, et et too erisuse teile Seal üks asi on muidugi see, et kuna noh, peaaegu Islan riivab oma põhjapoolsete nukkidega polaarjoont, siis tähendab see ühtlasi ka seda, et liustik algab tegelikult väga madalalt, et mingi umbes noh, mõnes kohas tuleb see praktiliselt sedasama vaata öökulli, mõned servad tulevad tegelikult praktiliselt nagu mereni välja ja ehk siis null meetri kõrgusele merepinnast praktiliselt otsapidi ookeanis. Ja kui võtta nüüd see tipp, kus, kus meie käisime siis Vannadalsnikkur, siis seal saab nii-öelda omal jalal minna ilma jää ja lume peale astumata saab umbes 700 meetri kõrgusele. Edasine rada siis läheb mööda liustiku. Aga tegemist on sellise küll lauge mäega. Et seal ainult viimased 250 meetrit tõusu on sellised, kus kus nagu tuleb ka kassid ikka korralikult alla panna ja kirkaga päris kõvasti tööd teha, et püsida ja olla valmis ootamatusteks. Aga tegelikult pannakse umbes 900 meetri kõrgusel pannakse ennast köide ja see ei ole niivõrd, kuna mägi on lauge, siis see ei ole loomulikult sellepärast, et sealt keegi hullult nagu võiks lahti libiseda, kuhugi alla ära kelgutada, kui teised teda kinni ei hoia, vaid pigem see, et noh, lihtsalt liustiku sees on praod ja vahel võib lihtsalt lume all olla peidus pragu ja sa võid kukkuda sinna prakku ja seetõttu pannakse ennast küll köide, aga kassid pannakse tõesti alles viimaseks 250-ks tõuseb näiteks pannakse alla, sest siis läheb nurk läheb tiba järsemaks ja, ja seal enam juba tavalise matkasaapaga ei püsiks. Kusjuures juhtus niimoodi, et minul mingi puhkepausi ajal ma kotist nagu mingit süüa võttes tõstsin oma kassic korra välja, panime kivi peale kuskil pooleteistkilomeetri kõrgusel ja siis, kui me hakkasime neid vahetult enne lõppu, siis tahtsime jalga panna, siis avastasime, et ahah, et ma olin sinna unustanud. Nii et meil tõusu raskendas natukene see, et siis sama aare hommikuga ja siis tegime mõistliku valiku, et kummalgi oli üks kass jalas nii-öelda ise valisid, kumba jalga eelistasid, panid jalga, aga sai hakkama selles suhteliselt kahel ülejäänud ühiskonna liikmel, siis oli, olid mõlemad kassid ja siis andis kindlasti juurde. Seega sinna mäele ei, niisama ikkagi ei lähe, et seal peab olema juba selline professionaalsem varustus ja, ja üks prohvet. No seal on tegelikult nii, et nad üldse me olime ikkagi väga erandlik grupp, et ma tean, et Eestist on seal varem ka käidud ja tavaliselt ikkagi mindud nii-öelda oma grupiga, aga enamus inimesi, kes sinna tippu lähevad, on tegelikult kommertsekspeditsioonide liikmed. Et seal hommikul parkimisplatsis on nagu näha, et kõikide erinevate selle ilm juba on ju selline Tuult mainisin, aga noh, seal on ka sademed on noh, aastaringselt praktiliselt igal ajal on see, et ilm võib hetkega nagu keerata ära ja ilmaennustust ei tasu nagu väga uskuda. Et siis niikuinii-öelda aken nagu avaneb, et on tipu tegemiseks võimalik päev, nii on kui meie hommikul telgist nina välja pistsime kuskil nelja ajal hommikul või et siis oli seal lähedal asuv niuke parkimisplats, oli selliseid džiip ja hästi kõrgele tõstetud, väikebusse täis, nii et meiega koos samal päeval läksime tippu tõenäoliselt oma paarsada ronijad tippu jõudes ka, oli seal oma, kuna tipus oli ootamatult selline väike niuke platookeane üks umbes sajameetrise läbimõõduga. Ja, või noh, ütleme siis, et üsna ringikujuline 50 meetrise diameetriga umbes ja kuna seal oli tuulevaikne, siis keegi väga kiiresti alla ei kibelenud, nii et kõike selle tippu jõudnud jäid sinna ka pikemaks ajaks, nii et me saime umbes 100 inimesega koos seal tipus tegelikult olla, mis mõnes suhtes oli nagu tore mõnes suhtes tegelikult on lahe olla tipus ka üksinda või neljakesi ainult. Mida seal tipus tehas? Pilte vaadata, ringi, suhelda teiste inimestega, on minu jaoks oli see hästi emotsionaalselt ka tähtis hetk seal 2010., sest ma minu viimastel aastatel Plaan oli olnud, et ma proovin tõusta siis kõigepealt iga Euroopa riigi kõrgeimasse tippu ja Island oli tegelikult viimane, 45., nii et sellega, et ma sinna tippu jõudsin, sai tegelikult üks üks etapp minu eesmärkidest nagu läbi, et kõik Euroopa riikide kõrgemad tipud said tehtud, et siis siis oli ju tarvis nii-öelda tähistada seda. Aitäh. Kas Islandi mäe tipust avaneb teistsugune vaade? Ta on noh, see maastik on seal selline, kuidas ma ütlen, et üks asi on, et liustikud siis nagu ma ütlesin, et ta on ookeanile nii lähedal, et sa tegelikult näkku ookeani, mis mäetippude puhul ei ole väga nagu tavaline, et sa näed nagu ookeanimäe tipust või siis õigemini, et sa näed seda nii lähedal on ju kuskil 150 kilomeetri kaugusele kui vaade noh, kui ulatub nägema, et siis see on nagu normaalne, aga aga jah, tõesti nõnda, et sa oled linnulennult ütleme 10 kilomeetrit ookeanist, et see, see on üsna haruldane ei ole triigi kõrgemas tipus. Et seetõttu oligi nagu see, et liustike osa siis oli see ookeani osa, siis kolmas oli muidugi, et silmapiiril paistis purskav vulkaan, kuidas tuhajuga sealt ülespoole läks ja siis vaikselt Euroopa poole nagu ära sõitis praktiliselt üle meie peade. Ja, ja neljas pool on siis selline ilma liustiku katteta, selline puhtalt vulkaanilise kivimist nagunii-öelda saare osa, mis põhimõtteliselt terve saare keskosa on selline, mis seal lihtsalt vulkaaniline maastik, kus praktiliselt keegi ei ela, et mõnes kohas on mingid teed, lähevad niuksed pinnasteed sealsamas selle vulkaanilise tuha peal sa sõidad ja teenimetuse pälvib selle eest, et sealt lihtsalt on natuke rohkem autosid läbi sõitnud, siis see ongi tee. Et seda osa oli natukene näha, nii et üsna mitmekesine, kuigi värvide koha pealt vaat nüüd peab korra ja 2009.-sse tagasi hüppama, et siis meil oli selline õnn, et meie grupis oli üks geoloogia, üks geofüüsik ja nendega koos oli selles mõttes aeg-ajalt said nagu pildi endal palju ilusamaks, sellepärast et nemad oskasid rääkida. Oi, näe, vaata, meie vaatasime lihtsalt, mingid kivid on kuskil ja mingid natukene erinevad toonid ja siis nemad kogu aeg rääkisid, oh näe, vaata, kuule, see on ju selle selle purske taga järgi ja vaata, see on varasem, see peab olema varasem, sest see on tumedama, on ju? Umbes noh, meil oli iga asja kohta nagu seletus, et miks, miks meile tundus kõik üks vulkaaniline tuhk, aga nende jaoks oli hästi põnev muidugi see, kuna nad teadsid lihtsalt meie meie nagu eriti ei teadnud, sest nad jäid tihti pidama kuhugi, rääkisid pikki lugusid sellest, et miks see nii on ja miks sellised värvidest Aga miks siis esimene kord ebaõnnestus? Esimene kord ebaõnnestus sellepärast, et tegelikult seoses selle kommertsteemaga hoiavad Islandi nii-öelda need, kes kommertskorras inimesi sinna viivad, hoiavad ka sellel sellist kerget saladuseloori, nii et täpselt nagu ei tea, et kus see rada algab, on ju, et sa võid kaardi järgi nagu mõelda nagu välja enda jaoks mingi tee, aga see ei pruugi olla õige. Kui sa küsid kellegi käest, siis nad väga ei taha sulle rääkida, on ju, kui nad saavad aru, et sa ise tahad sinna minna, et nad hoiavad sellist nagu väga ei soodusta seda, et inimesed lähevad neile raha maksmata sinna tippu, kuigi see on täiesti lubatud. Ja, ja seetõttu me esimene katse oli meil selline noh, me panime ikka selles mõttes julma, et me läksime täiesti sellist suurte jääplokkide vahelt jääpuuride ja kirkadega kõvasti mütates. Läksime nagu ülespoole sellises kohas, kus nagu noh, päris algaja nagu, ilma juhendamiseta ikka hakkama ei saa, et me tegelesime ikka tõsise jääronimisega ja lihtsalt aeg sai otsa, et me ühel hetkel avastasime, et et jah, et siin on veel mingi 900 meetrit on tõusta ja, ja me oleme alles sealmaal, et ülespoole ei saa ja siis me pöördusime tagasi ja alates järgmisest päevast, kui me juba teadsime, kust õige rada läheb, millega saab nii-öelda 700 meetri kõrgusele saab nii-öelda kahe tagumise jala abil, ainult et kui, kui me selle nagu teada saime, siis enam ilm ei lubanud üles, et tuul ja vihm ja, ja kõik sinna juurde kuuluv oli nii tugev lihtsalt, et mingi kaljunuki tagant enam nina ei saanud välja pista. Et seetõttu jah, esimene kord ebaõnnestus, teinekord meil õnnestus, sest me juba teadsime, kust rada läheb ja me leidsime ka, kuigi ilmateade ei lubanud head ilmal lähimaks kaheks nädalaks, umbes et siis leidsime selle ühe akna ja meil selles mõttes nagu vedas. Kuulame vahepeal siis ühe Islandiga pihituses muusikapala, mille pealkirja ma ei hakka välja ütlema, sest islandi keelt ma ei oska. Aga see on välismaal levitatav Islandi rahvamuusika. Ja jätkame Andres Karuga mägironimise juttu. Ma saan aru, et see ei ahvatle öökulli. Liustikul paiknev vulkaan on sul veel endiselt hingele, et miks. No ma ikkagi nii nii hästi ja mõnusalt purskavad vulkaanid näinud ikkagi see oli esmakohtumine, kui me liikusime oma selle saareriigi kõrgeima tipu suunas, et see esmakohtumine oli selline, et me läksime nagu lähemale, vaatasime ühte koske. Me teadsime, et selle kose nagu vesi, kõik tuleb sealtsamast liustikul, sellesama mäe lähedalt oli näha ka, et on selline hall vesi, tuli sealt ülevalt alla. Aga päev oli hästi pilvine. Meile eelmine päev oli üks Briti Briti endine sõdur, kes oli kunagi mingi Põhja-Iirimaal kahurikilluga oli vastu pead saanud siis sõjaväes pidanud ära tulema. Samadel põhjustel, et siis tema oli käinud seal umbes 15 kilomeetri kaugusel kaemas ja temal olid imelised videod ja pildid sellest, kuidas pilvitu taevas oli ees. Suur suur tuhasammas läks üles. Aga meie, kui lähedale sattusime, siis paraku oli nagu kõik oli pilves. Sealt. Nii et me, me ei näinud alguses mingit tuhka ega mitte midagi, aga siis me jäime sinna veidikene kauemaks ja vaatasime, pilved ikkagi niimoodi liiguvad, et vahepeal mingid aknad tulevad siis nagu see ühel hetkel oligi klaaris nii palju ära, et äkki sa nägid, et valgete pilvede vahel on mingi tume kiiresti nagu taeva poole söösta, selline rünkpilvede kogum ka mis paneb nagu ülespoole siis küll maa külgetõmbejõu nagu mõjul mingil hetkel aeglustab oma käiku ja siis vaikselt hakkab Euroopa poole ära minema, mille üle keegi õnnelik ei olnud nagu eriti välja arvatud islandlased, sellepärast et ta läks nagu pealinnas ja selle ümbruses, kus enamus rahvast elab, läks nagu teises suunas, et noh, näiteks Reykjaviki lennujaam oli praktiliselt terve purske ajal kogu aeg avatud, nii et tegelikult sai sinna päris hästi. Näiteks Põhja-Ameerika poolt sai nagu kogu aeg väga hästi sõita. Ja siis siis ta näitas meile ennast natukene. Me saime, pildikus, on juga ja siis tuhapilv on enam-vähem koos, aga muud pilved ikkagi kaitse nagu üldpildi ära. Ja siis me vahepeal sõitsime nagu saare peal ringi, käisime ka ühe teise kuulsa vulkaani Hekla otsas, mis on niisugune peaaegu 1500 meetri kõrgune, mis purskab viimasel ajal keskmiselt iga 10 aasta tagant korra või 12 aasta tagant, nii et noh, järgmist purset siin oodatakse kohe kohe kohe ja siin seisma loogid räägivad, et jah, aktiivsus juba toimub ja ma ei tea. Lumi sulab sealt ülevalt natukene, et mis tähendab, et laava on tõusnud nagu ülespoole ja ja nii edasi, et tõenäoliselt Hekla hakkab jälle varsti purskama meie kõigi rõõmuks, sest ta niuke rahulik purske eriti tavaliselt lennuliiklust ei häiri, aga no on jälle, millest rääkida ja millest pilte vaadata, on ju. Ja, ja siis me otsustasime, et ikkagi me tahaksime nagu neid paremaid pilte ja tahaks ikka nina päris sinna vulkaani lähedale panna, sest me teadsime, et islandlased suhtuvad vulkaanide oluliselt rahulikumalt kui meie siin. Sest nemad on nendega harjunud ja nende jaoks on see mingist hetkest pigem nagu selline võimalus nagu näidata ka saare külalistele minna selle lähedale, minna kraatri servale, nii-öelda, kui sa tead kustpoolt läheneda ja, ja näidata nagu, et mis seal siis toimub ja me teadsime, et grupid on seal nagu lähedal käinud, et me lähme ka, et vaatame, et kuidas seal siis lähemal on, on ju, et kas see on reaalne sinna lähedale minna ja me valisime niukse tuulepealsest küljest nagu lähenesime, pill meile peale ei tuleks ja ja, ja see oli päris põnev, sellepärast et kõigepealt Island ise on selline, kuidas ma ütlen, pannkoogikujuline või niuke ümar. Ja, ja tegelikult põhimaantee teebki saarele nii-öelda tiiru peale, sest nagu ma enne mainisin ka, ega sisemaal mingit elu ei ole, seal on lihtsalt laavaväljad ja ja midagi seal eriti ei kasva, kui seda just ei ole istutatud kasteta pidevalt. Ja siis, kui kui seda põhimaanteed nagu maanteel number üks loomulikult pidi saab saarele tiiru peale teha, siis sealt, kus kus siis toimub vulkaanipurse, seal toimus juba tohutu üleujutus selles mõttes, et alguses, kui laava seal kogu selle nii-öelda vulkaani peal olnud liustikukihina ära sulatas, siis siis see tuli mingi noh, umbes 100 meetri laiuse suure niukse mässava jõena pani ookeani suunas nii-öelda Gadjama ja selleks, et sildu säästa sellel maanteel number üks, siis islandlased jälle kogemuste varal teadsid, et tugev vool viib sillad muidu ära, aga silda on palju raskem taastada, kui teetammi seal lihtsalt teetamm oli, mingist neljast kohast oli tõmmatud koppadega, lihtsalt tehti veele teed tõmmati eest läbi, lihtsalt niuksed mitmekümne meetri laiused augud sinna sisse ja siis lasti see vesi ookeani poole nagu minema. Ja kui meie jõudsime, siis oli õnneks oli see enamus veest oli ookeani jõudnud ning nad olid selle tee taastanud, et muidu oleks pidanud ümber saare sõitma mingi 1000 kilomeetrise ringi umbes tegema. Ja siis oli juba põnev see, et vaat, nägid, et assa, kui laialt on tulnud, on ja sa nägid kogu seda uut sängi nagu, mida varem ei olnud olemas ja mis oli tekkinud nüüd selle ühe vulkaanipurske nagu tagajärjel päris, kohati nagu ka mitmesaja meetri laiune selline alavuse nägid, et on, on toimunud päris aktiivne kiire vool nagu mõned nädalad tagasi alles. Et siis me liikusime huviga juba lähemale, me teadsime, et üks tee viib ja mingi kämping on kunagi olnud seal teisel pool vulkaani nii-öelda Leaksime seda teed mööda, see oli muidugi hästi loominguline selles suhtes, et kohati on see tee ikkagi üle ujutatud ja kohati sõidad nagu jõgedest läbi kogu aeg, aga õnneks on sellised madalad, nii et noh, ukse vahelt vesi sisse ei tulnud, meie grand Vitaral, mis ei ole nagu Islandi mõistes nagu mingi maastur, see on pigem nagu linna out. On Grand Vitara, et seal on ikkagi niuksed väga kõrgeks tõstetud Land Rover, Discovery ja, ja patrollid ja siis mingid masinad, mida Eestis näiteks sõitma selts ei näe, sest need ongi mõeldud natuke raskemate teede jaoks kui Eesti teed. Ja, ja siis me lõpuks jõudsime talle nii lähedale, et umbes linnulennult viie kilomeetri kaugusele ja siis me siis me mõtlesime, et me jääme sinna ööbima järgmisel hommikul piiluma. Aga seal vahepeal käisid nagu mingi kõvem kärgatas seal üleval, et mingi Pähe tugevam purse oli, tulemused, tuule suund natukene muutus. Selle purskava mäe peal oli ka niuke äikesepilv, samal ajal siis pööras nagu vaikselt meie peale. Siis ühel hetkel avastasime, et kui vihma hakkas sadama kõik vihmis nagu jope peale nagu tuli, et kõik see oli hall, põhimõtteliselt siukest tuha vihma hakkas sadama ja üsna selline mitte niuke kergelt hall, vaid ikka üsna hall. Ja siis ma mõtlesin, et ahah, et kui me siiani ööseks jääme, siis me oleme kogu varustus ja kõik asjad, et me oleme täiesti noh, paksu hallikihi all siin hommikuks, et ärme jääme siia ja kuna see sadu läks nagu tihedamaks, siis ühel hetkel me saime aru, et pressitud kähku nagu minema tõmmata, et muidu on nagu jube jama juba varsti. Ja, ja oligi selles suhtes nagu jama, et kui me autosse nagu jõudsime siis vot need tuhagraanulid, need pisikesed nad tegelikult kristallid, et ta tundub ja tolmab nagu tuhk on ju, kui sa sõidad tahavaatepeeglisse, vaatasin Islandist, siis tundus nagu sõidaks kruusatee peal, kuigi sõitsid asfalttee peal nagu tolm seal, aga tegelikult on tegemist ju kristallidega ja kui, kui sa paned lihtsalt nagu kojamehed tööle ja lased veejoad esiklaasile, siis ta tegelikult mingi napi 10 minutiga sa teen oma esiklaasi selliseks, et ta kraabib niimoodi ära, et sa sealt enam läbi ei näe, nagu, et siis pole nagu vahet, kas sa lased vett või ei lase enam. Ja meil nagu see oht oli, et siis meie nii-öelda põgenemistaktika oli see, et mina olin roolis ja sõitsin nii kaua, kui vähegi natukene sellest klaasist veel läbi nägin, noh kusjuures seal tee oli ju ka täpselt kogu ümbrusega nagu sama värvi, nii et ta ei eristunud nagu kuidagi sealt sellest, et ei olnud nagu teetammi või midagi ja siis lookles igatpidi ja vahepeal veeloigud. Ja õnneks olid siis veel hoiutusest kõrvalistmelt siis kui me kuhugi veeloiku sisse sõitsime, kõrvalistmelt. Aare hommik, panin siis kaheliitrise veepudeli, pani kähku vette, ammutas sealt kiiresti nagu kaks liitrit vett, siis kõrvalt siis viskas lihtsalt autost väljumata tuha visco tuli peale, ei tahtnud ennast ära määrida, 50 nagu esiaknalt selle suure kihina maha ja siis ma sain juba panna veejoad peale ja kojamehed tööle ja tõmbas esiakna korra puhtaks. Siis gaas põhja umbes sõitsime jälle nii kiiresti, kui saime nagu põhimõtteliselt järgmise loiguni ja siis kordus sama protseduur ja niimoodi me sealt tulime ikka ma arvan, mingi kümnekonna vahepeatusega kuskil veeloikudesse, lihtsalt lõpuks tulime läbi ja siis jäi see vihm jäi meil õnneks tuha vihmi selja taha ja ja ühtlasi muidugi kiirelt sündis otseselt, ah noh, eks ole natuke juba, et mis me sinna lähemale ikka lähme. Põhimõtteliselt anti vihje ära, et et ega seal väga lõbus ei pruugi olla seal Balkanil lähemal. Kohalike reaktsiooni ka küsisite, et kas see ongi tavaline nähe. Jah, neil ongi, nad võtavad hästi rahulikult, noh see on isegi uskumatult rahulikult, et noh, Reykjavikis kui rääkisin, et noh, sinna praktiliselt tuks jõudude ained seal ei olnud nagu mingit probleemi, aga ütleme siis saare niuke kaguosa oli nagu see, mis jäi põhiliselt siis jäi selle Euroopa poole suunduva tuhapilve alla siis sealt, kui me läbi läksime, siis noh, selles mõttes, et kui kui nagu meil inimesed hommikul tulevad, pühivad on ju puulehed umbes, mis vahepeal on, pühivad oma tee pealt ära, sest nemad samamoodi tegid lihtsalt vulkaanituhaga käisid jälle üle ja noh, samamoodi mingi noh, katustel oli näha. Noh, et nad voolikutega vahepeal lasin nagu katuselt ka seda paksu kehtimaadi selline rennides oli nagu näha sellist paksu mustakihte tuhka täis ja, ja neil on nagu selline, noh, vesi on meil selline lõputu ressurss seal peaaegu ja sealhulgas ka soe vesi, nii et neil on niuksed tasuta autopesemiskohad igal pool, et need olid muidugi aktiivses kasutuses, sest autod olid üsna tolmused kogu aeg ja pesid seal oma majasid väljas. Sellist pilti ma ei olnud nagu näinud, et kuidas keegi oma maja seina peseb, nagu poolikuga tulebki niuke hall hall segu voolas sealt maha, et aga selle kõige juures on äärmiselt rahulikud, et nende jaoks on see üsna tavaline islandi islandi päev nii-öelda. Et nüüd kolm kuud jälle purskab mingi vulkaan, et noh, peame tuhka pesema, et võtavad rahulikult. Kuulame vahepeal veel ühe korra Islandikat. Hiigla taadiouca drive, värv, marstan, värv, hõlmastandmeini, lenda Võrba võrran, pre. Võõrhan, tooriumiste. Aga ei, kahtlaselt varbaid, joo. Tänases teekond tippu saates räägime Islandist, mis on ilmselt nii mõnelegi eestlasele tuttav, aga ega me tegelikult kohalikust elust ei tea väga palju. Et Andres Karu, kas inimestega suheldes oli tunda seda 2008. aasta finantskriisi, sellist järgset depressiooni või madalseisu ka või mitte. See on selline suhteline, islandlased on päris hea huumorisoonega, nagu viskavad seal nalja on ju ka selle vulkaanipurskega oli ka ju nad sidusid selle kohe selle finantskriisiga ära, onju, et noh, umbes inglise keeles. Vidont saav Käspad, vihev äss on vist tuhk on, meil ei ole nagu sularahaga, meil on sees, meil on tuhka teile kõigile pakkuda, on ju kõvasti pähe raputada ja tegid seda nagu üsna rõõmsalt finantskriisist noh, neid just nagu mäletan, see 2009, kui me seal mõndade Norra ja Rootsi ja Islandi geoloogidega ühel õhtul nagu maas istusime, juttu puhusid, siis, siis olid just nagu need teemad, et Island, kes ei ole Euroopa Liidu liige, on ju tõsiselt kaalus nagu seda, et nad tahaksid ikkagi Euroopa Liidu liikmeks saada. Ma ei tea, kaugele see nüüd. Siis kestab veel läbirääkimised, ma pakun, et siin võib olla, jäävadki katki või jäävadki kestma. Jah, tõenäoliselt, mida paremini neil hakkab minema, seda rohkem nad seal ära unustavad, et nad tol hetkel Euroopa liitu tahtsid saada, sest üks üks põhjus, miks nad ju ka ei taha, Euroopa Liit on see, et siis nad peaksid nagu avama ka oma nii-öelda neil ei oleks enam oma merd, kust ainult nemad tohivad kala püüda ja kõike muud vaalasid ja mis seal ümber on. Et siis nad peaksid selle avama kõikidele euroliidumaadele umbes ja see on üks põhjus, miks sellel mõttel on väga palju vastaseid. Siis nad rääkisid sellest jah, aga samas täpselt nagu vulkaanipursete puhul nad on üsna rahulikult, võtavad seda ja ja kogu see noh, tegelikult ka pealinna Reykjavik on üks minu lemmikpealinn just tänu sellele, et seal on selline rahu nagu pisike, suhteliselt madal. Ja siis sa näed, et inimesed nagu ratsionaalsed ja sellised ei rapsi ja, ja ei eputa nagu niipalju kui enamasti selle tarn nagu pealinnades nägema, et et lapsed käivad ka, et sa näed mingit lasteaiarühma, siis seal seal ei ole nagu Eestis on hästi tüüpiline, et vanemad püüavad nagu riietega oma staatust näidatav noh, laste kaudu, mis on nagu eriti nagu tobe minu jaoks olnud kogu aeg. Et seal on nagu see, et ikkagi villased riided on raudselt need Islandi lapsed, kui nad tuleks samade riietega kuhugi eesti lasteaeda, nad oleksid ikka noh väga põlu all, ma arvan, aga suhtuvadki täpsustan ta rahulikult ja ratsionaalselt ja niimoodi nagu ei rapsi nagu selles mõttes, et see selle nagu igale poole ka samamoodi nad ei ületähtsusta seda majanduskriisi. No praegu nad hakkavad juba majanduskriisist välja tulema, et viimased andmed näitavad, et majanduskasv eelmisel aastal oli 1,6 protsenti mis näitab, et, et nad saavad, nad saavad asjast üle, aga. Üks lihtsalt vahemärkusena see, et nende tekkis nagu küsimus sealsamas geoloogide ja geofüüsikutega maas istudes, et keegi nagu tõstatas meie grupis selle küsimuse, aga kuulge, et vaata, et teil on ainult suured džiibid, sõidavad siin ja jube CO2 on ju levib igal pool, et et sellel on ju ka Euroopa liidus, on nagu omad kvoodid on ju palju seda tohib olla, et kuidas te loodate need nagu paika saada. Ja siis üks geoloog siis sellele väga mõnusasti vastasesse. Nojah, et muidugi, et kui selles probleemi tõelises sügavusest rääkida, jutumärkides siis on nagu see, et vot seesama vulkaan on ju, et kui ta purskab, on ju või ma ei mäleta, et ta tõi selle suhtarvu, et mitme tunniga ta annab sama palju CO2 gaasi umbes välja, kui, kui annab terve Euroopa autopark terve aasta jooksul, umbes et ta tõi selle, et see oli, küsib, kas päevades või tundides, et noh, imelühikese ajaga, et millest me räägime, nagu oli see vihje, et jube tore on rääkida mingist CO2-st ja jube jubedast saastamisest, aga et noh, et tuleb vaadata natukene suuremat pilti tegelikult, et mul lihtsalt tuli nagu meelde ka see, et mida nad Euroopa Liiduga ja selle kandidaadiks olemisega seoses natuke rääkisid. Aga Reykjavikis veel rääkides, kui milline see linn väljana Tangi üsna hooned, enamus on siiski sellised madalad, seal on kuidas ma ütlen ka selliseid parke ja, ja noh, ta on täiesti ookeani ääres, nii et seda ookeani serva seal seal on põhiliselt sellised madalamad majad või meenutab sellist noh, ütleme nii, et vähe kui Eestiga võrrelda, siis võib-olla ta meenutab neid nii-öelda põllupealseid, mis on nüüd maju-maju täis ehitatud, aga neil on see vahe, et noh, need on ehitatud siiski mõnda aega tagasi ja seal on juba kõik see taimestik ja kõik on natukene suuremaks kasvanud ja et ta nagu ilusam natukene. Aga arhitektuur on üsna moodne. Et jääb silma sellega, et noh, käivad ajaga kaasas ja ja mõned nii-öelda nagu noh, kui Tallinnaga võrrelda, mõned pilvelõhkujad on ka sees, aga muidu üldiselt selline madal, rahulik mõnus parkida ja, ja kõige muuga selline pealinn on üks minu lemmikuid lihtsalt selle õhkkonna, et selle rahulikkuse tõttu No see, see ehitusbuum oli, neil ka täitsa olemas, tunnevad tänu sellele suurele rahale, mis sisse tuli ja ja üks huvitav fakt veel, Island on maailma rahuindeksi järgi kõige rahulikum riik maailmas, madal kuritegevus, poliitiline stabiilsus ja armee, mitte olemasolu. No näed, kas kuritegevust ei olnud siis järelikult üldse näha? Ei, ei näinud seal midagi. Seal noh, üsna tundus ka, et jäetakse oma asju täitsa rahulikult lukustamata aeg-ajalt ja ja poodides on näha see noh, ei ole turvamehe silmad kogu aeg kramplikult sinu peal ja kaamerat nagu igast nurgast võtmas, sest ikkagi usaldatakse. Kui see kuritegevuse protsenti madalam, siis tõenäoliselt ka kauplustele ei teki nagu pidevalt miinus. Seetõttu nad võtavadki seda rahulikumalt ja noh, kui kui keegi ei varasta, siis keegi varastaks. Aga kas väljaspool linna käisite, ma mõtlen, et, et hästi palju on olnud selliseid dokfilmi, kus räägitakse lamba ja hobusekasvandustes sellistest farmidest, et palju seda poolt neid. Põhiliselt mööda sõites nagu jah, lambaid on seal tõesti palju, et nagu kõige-kõige levinum ongi lammas, hobuseid näeb ka ma päris nagu selliseid suuri hobusekarju, mul ei tule praegu silme ette, et ma oleks kuskil märganud niukseid paari viie kaupa selliseid hobuse väikseid seltskondi ikka nägi. Üldiselt jah, päris sellist farm ei näinud, üks asi, mis seal nagu silma hakkab, igal pool ongi kõik see need igasugused, et nii-öelda siis soojuse noh, nad ei ole elektrijaamad, vaid kuidas me seda nimetame. Need jaamad, kus siis pumbatakse praktiliselt maapõues voolav soe vesi otse inimeste torudesse ja noh, põhimõtteliselt ta tuleb sul nii küttena kui sooja veena tuleb täiesti tasuta kätte seal minu teada tervel Islandil. Et need olid nagu, mis hakkasid silma nagu, et igal pool oli jälle mingi väike korsten ja kuskil suitses midagi ja siis võeti maapinnast võeti jälle seda sooja vett ja suunates lihtsalt torudesse, suured torud läksid kuhugi linna suunas mööda labast pinda. Aga jah, selliseid suuri nagu hobusekasvandusi või lambakas on siin nagu ei näinud, pigem nad tundusid sellised väikefarmid. Nojah, mis kokku moodustavadki tõenäoliselt üle saare nagu päris suure suure nagu arvuneid, hobuseid, lambaid, aga me nägime ikkagi selliseid noh, meie mõistes suuri talukarju. Mainisid, et esimesel korral kohtusite eri inimestega teistest Euroopa riikidest, kas eestlasi ka kohtasite, sest ma tean päris mõndagi seal läinud Islandile elama ja nii mõnigi on ka seal olnud koolides kooliõpetaja. Jah jah, on teisele poolele vastus, et jah, et teame, et seal tõepoolest on, eriti muusikakoolides on jah palju Eesti õpetajaid aga meie ei kohanud ega ei otsinud ka selles mõttes, et kui me oleks tahtnud, meil olid ka mingid mingid kontaktid olemas, et kui, kui satute sinnakanti saarel, siis minge on seal elab eestlane ja meil olid need olemas, aga meil aeg surus ikkagi niimoodi takka, et me mõtlesime, et lähed Islandile siis nagu ühtepidi on muidugi tore nagu rääkida kohaliku eestlasega eesti keeles nagu hästi vahetuid, muljeid ja nagu mingit informatsiooni, mida mis võib olla nagu abiks, aga teistpidi nagu kui lähed Islandile, siis ühtepidi ta pigem ju suhelda ikkagi Islandlastendiga. Et me neid eestlasi ei näinud, aga Eesti kohalolekut, vot see oli mulle päris. Mõned Eesti õllemargid on seal päris mõnusasti esindatud, näiteks seal on ka spetsiaalsed poed nagu Rootsis ja Norras on ju, et sa pead eraldi nagu kangemat alkoholi, kui tahad osta, siis pead minema nagu eraldi poodi, sinna alla läheb ka selline noh, tavaline õlu on ju, mille kangus on võib-olla 4,2 või 5,3, onju. Aga mulle meeldis see, et kui me lõpuks ühte alkoholipoodi läksime, too näe eesti õlu, siis noh, astus sisse, mingi noh, ilmselgelt näha, et Islandi mees, kes väga sirgelt läks vuttidele Islandi õlut võttis väga hästi ja siis väga noh, ta teadis enne mida ta läheb ostma, siis võttis üht Eesti terve kasti nagu ja siis sõitis minema. Siis me tundsime, et oh jah, tööd on eesti poisid teevad siin nagu ta ütles, et see väike niuke, Eesti kohalolek oli seal küll olemas. Milline see tänavapilt välja näeb, kas on sellised väikesed majad ajakistega või on siis tõesti selliseid kortermajad? Nii ja naa, kesklinnas on loomulikult see üsna tihedalt on mingites mingeid tänavad, on sellised kitsamad ja siis seal on üsna tihedalt on sellised, mitte väga kõrged, aga majad on nagu teineteise kõrval. Võib-olla seal taga on ka hoov, me lihtsalt sinna ei näinud, et tänava pool on ta ikkagi võid isegi võrrelda, nagu noh, Tallinna kesklinnaga, selles mõttes, et majad on üsna nagu fassaadid on kõik nagu praktiliselt ja lähvad, ainult sellised noh, saad sõita autoga hoovi, kuhugi taga tahapoole ütlevad kangialused nagu läbi, et üsna üsna sarnane sellele, et noh, täna väär on ikkagi maju täis, aga jah, nagu ma rääkisin, et näiteks seal, kus meie Reykjavikis kämpingus olime seal jälle selline täiesti madalamate eramajade rajoon, kus siis tõepoolest on võib-olla siis ka osaliselt buumi ajal osaliselt juba varem, osaliselt et ka peale buumi võib olla noh, kuigi väga vähesel määral on see ehitatud ikkagi selliseid ühe pere ja kahepereelamuid ja mõnusad aiakesed vaikselt nokitsevad ja teevad, et selline rahu on seal jah. Ainult Islandlastega suheldes, mis on nende peamised sellised mõtted või mured, millised nad on? Mina nagu ei saanudki aru, et neil mingit muret noh oleks, ma ei tea, noh, ilma üle nad muidugi kurdavad, seal on nagu see tuul, mida ma enne mainisin, no see on ikka selline, et me nägime seal mõndasid rattureid nagu sõitmas saare peal. Et siis selle tuulekoha pealt, mille üle siis tõesti islandlased ise ka nagu kurdavad, et muidu oleks nagu täitsa okei siin elada, kui seda tuult ei oleks, et okei, lase temperatuur olla, südasuvel on ju 13 kraadi plussis, aga kui tuult ei oleks, siis oleks täitsa nõnda, et me käiks, kõik on ju palja ülakehaga siin ringi. Aga paraku on see tuul, onju, ja siis kui me neid rattureid vaatasime, need on tõelised kangelased, nagu selles mõttes, et seal on salongi noh, eriti sisemaal, kus on nagu sul ei ole mingeid puid ega mitte midagi, ei ole ju tuuletõkkeks, aga mitte milleski, et kuidas on nagu sõidavad, kus vahepeal tulebki selline puhanud tuleb peale, et sa lihtsalt jäeti seisma ja hea, kui tagasi nagu ei lükka sind ja siis on seal ju, ega tegemist ei ole nagu sileda pinnaga. Ma ei, ma ei tea, kuidas on mingeid tõuse nagu vastutuule seal näiteks võtavad, et seal tõenäoliselt vahepealt tullakse lihtsalt ratta seljast maha ja toore jõuga lihtsalt lükkad selle ratta vahepeal mingist künkast üles. Ja jah, et tuul on jah, üks väheseid asju, mille ülena. Kurdavad on veel midagi, mis Islandist neile Mulle meeldis, noh, ma olen suhteliselt selline veeloom, mulle meeldib väga palju ujuda ja mulle meeldis, et seal on tõesti suht olematute rahasummade eest on igas vähegi asulas põhimõtteliselt igas külas on ka need termobasseinid ja kõik asjad, et kus sa saad käia sulistamas ja mida suurem koht on, seda rohkem on tehtud ka igasuguseid trenne, kust alla sõita ja erineva temperatuuriga basseine ja kõike seda pluss veel noh, tavaliselt basseinid, kus seda lihtsalt on ju 25 meetrit või 50 meetrit nagu sirgelt ujuda nagu distantsivööde. Et mulle meeldis väga väga näiteks see, et neid nii-öelda veekeskusi on nagu seal seal väga palju siis mulle tegelikult meeldis. Just selle maikuise teise käimise juures meeldis see, et hooaeg ei olnud nagu alanud ja isegi kui, kui käisime nii-öelda selle kõige suurematest turismikohtades, mis ei ole Reykjavikis nagu kaugel, kus suur keiser purskab noh, tegelikult ta ausalt öeldes peab, ütleme muidugi, et ta on maailma kõrguselt teine keiser, aga ta purskab tegelikult noh, ka iga paari aasta tagant korra viskab selle suure suure samba üles, aga õnneks on seal ka tiba väiksem. Keiser on kõrval, mis paneb iga viie, seitsme minuti tagant paarikümne meetrise sambal. Et noh, see on üks suuremaid kohti, kus käiakse siis seal lähedal on minu arust Gulfossoli ta nimi on üks v rikkamaid Islandi jugasid, et et need ei olnud nagu ülerahvastatud, et me saime seal ennast nagu noh, sa ei pidanud nagu üritama üle teiste nagu pilti teha niukses, nagu nagu paljudes turismikohtades on ja maailmakuulsatest kohtades. Et mulle väga meeldis see islandi üldine rahu ei olnud nagu maikuus veel väga rikutud. Saate lõpetame ühe Eesti lauluga, nimelt on Jaan alavere juhendamisel Islandi koor, islandlased siis valmis eesti keeles laulma ei saa mitte vaiki olla, on pealkiri.