Järgnevad helilõigud on pärit Stockholmi kammerkoori Tallinnas viibimise teisest päevast. Tabasime momendi, kui harjutusel kuulutati välja vaheaeg ja palusime kuuri juhti Eric Ericssoni vestelda meie reporteriga mõni sõna. Härra Eriksson ütles, et koor saabus kontsertmatkale Eestisse filharmoonia kutsel ja koor ei ole varem Nõukogude liidus esinenud. Aga millistes riikides olete varem laulnud? Kammerkoor on olnud Hollandis ja Saksamaal, samuti tegime pikka reisi Itaaliasse, Šveitsi ja Austriasse. Kaks aastat tagasi kutsuti meid Inglismaale, kus me laulsime Benjamin Britteni korraldatud festivalil olnud Boris. Need on kõige toredamad reisid, mis me oleme sooritanud. Kas teie repertuaaris on Eesti ja Nõukogude heliloojate teoseid? Ei kahjuks mitte seda sellepärast, et on olnud raskusi nootide hankimisega. Kuid selle kontserdi ajal õpime kindlasti siinsete heliloojate loomingut tundma. Ka meil on kodust kaasa võetud nooti ja see reis peaks rikastama nii teie kui ka meie koore uute lauludega. Kas te tunnete isiklikult eesti heliloojaid või dirigent? Ja me oleme kuulnud Ernesaksa korist, tal on väga hea kuulsus. Paari tunni pärast on meil võimalus nendega kohtuda ja neid kuulata. Aga kuidas siis möödus esmaspäevane kontsert? Ja väldid Steldabori folgis külje. Taimutsušang, men Riifalat vasu Sova folg näida obla Leo. Olime väga põnevil, et kuidas kuulajaskond meid vastu võtab. Otsustades, aga aplausi järgi, oli rahvas meiega väga rahul. Teie publik oli igal juhul sümpaatne. Pärast harjutuse lõppu toimus kohtumine Stockholmi kammerkoori ja riikliku akadeemilise meeskoori vahel. Algul lauldi vastastikku, pärast aeti juttu ühises kohvilauas. Kohtumine lõppes ühislauluga, milleks oli Brahmsi. Hälli laulis juhatasid Eerik Eriksson ja Gustav Ernesaks. Tull toimus Estonia kontserdisaalis Stockholmi kammerkoori teine kontsert. Pärast kontserdi lõppu palusime professor Gustav Ernesaksa jagada oma muljeid. Kõigepealt on rõõm märkida, et Läänemeri muutub laulude mereks nivelt. Stockholmi kammerkoor on külas Tallinnas ja see on väga rõõmustav sündmus meile. Tema andekas juht Erik Eriksson on, on koorist kujundanud suurepärase kunstilise üksuse, mis kannab kõige tugevamalt kriitikat. Kõigepealt koorikava oli väga huvitav. Kooril on suur kunstiline distsipliin, stiilitunne eriti hiilgab ja eeskujuliku intonatsiooniga omab kõik vokaaltehnilised küljed. Kuulajad olid kõik mitmel õhtul järjest väga tähelepanekud ega lasknud lauljaid sugugi lavalt ära. Olime väga rõõmsad selle külapostile. Järgnevad sõnad kuuluvad muusikakriitik Aurora Semper-ile Suurepärane kammerkoor hirmus ilus ja pehme tooni andmine, väga kõlav ja repertuaar itel laiem kui tavaliselt kammerkooril. Ta hõlmab nii vanu meistrit kaasaega ja romantik, kuid nauding oli teda kuulata. Eile õhtul võeti Tallinna raadiomajas osa Stockholmi kammerkoori repertuaarist helilindile esitamiseks hiljem Eesti raadiokuulajatele. Samas toimus veel väga soe ja südamlik kohtlemine Eesti raadio segakooriga. Stockholmi kammerkooriga koos sõitis Eestisse ka Rootsi riikliku kontserdbüroo produtsent Harry Holt, kellega meil oli järgnev jutuajamine. Kõigepealt palusime teda lähemalt rääkida Stockholmi kammerkoori tegevusest. Stockholmi kammerkoor koosneb noortest rootslastest, kes on kas äsja muusikaülikooli. Või on seda lõpetamas ja peale selle on seal üksikuid, kes võib-olla on kooris laulnud kaks, kolm kuni viis aastat. Iseenesest see on ju võib olla vastukäiv fakt, kui öelda, et koor asutati 1945. Aga kui mõelda selle struktuuri koorile selliselt, et kooriastumise mõte oli just noortele pakkuda repertuaari sügavustes laiendamist siis on see põhimõte kestnud kuni tänaseni, nii et koorist on lahkujaid tordega suur. Juurdetulijate arv on muidugi sama suur ja repertuaar on ka väga rikkalik, nagu kuulsime siin katsetajatelgi. Ka selle kohta võiks öelda, et iseenesest on ju vastukäiv nõuda rikkalikku, repetooriasamaalselt koorist välja lasta mitu lendu pidevalt aasta aasta järgi. Aga see kooritöötamise põhimõte on selline, et juba sisseastumisel nõutakse niivõrd suuri oskusi noodist, lauslaulmist, Atonaalse muusikatundmist. Et kooritöö iseenesest põhineb kahe ja poole tunnisele harjutusele igal nädalal. Kuna koori liige ise hoolitseb siis oma hääleseade eest ja muu koolituste tasu tasuvad igaüks omaette. Kuidas teile tundus olevat kontakt Tallinna kontserdipublikuga? See kontakt oleneb õhtust õhtusse ja kui nüüd räägime neist kahest õhtust, siis ei pruugi ju kehtida terve Tallinna publiku kohta on terve hooaja jooksul. Aga võiks otsekohe nentida, et kontakt oli vähe erinev esmaspäevase ja teisipäevase publiku vahel see võis olla tingitud kooriga maast, mis oli teatud määral erinev. Võiski olla tingitud sellest, et osa publikut oli uus. Teisipäeval võiks öelda, et esmaspäevane ja võib-olla oli oma ilmelt pisut reserveeritum tagasihoidlikum ja selle tõttu ka publik võib-olla reageeris samasuguselt natuke, võib-olla tagasihoidlikumalt, kusjuures teisipäevakava oli põimitud rahvaviisi alustel. On võib-olla see publiku? Oli võib-olla saavutatud juba kolmveerandkava jooksul, nii et võiks öelda, Teisipäevane reaktsioon oli soojem. Kas laule teinud laule? Lauljad jäävad juuli ootuste rahule ja see tuleb sellest, et nende võrdlusmaterjal on esmajoones Rootsist pärit, kus üldse aplausi tega ollakse väga viisakad, nii-öelda kombekad. Ja teiseks, neil on muidugi ka teisi reise välismaadele selja taga ka nende võrdlusmaterjali võrreldes Rootsiga selline, et nad jäävad ju väga rahule just Tallinna publiku reaktsioonidega. Seda oli ju märgata ka lisapalade andmisel. Teisipäevane kontsert kui peaaegu esmaspäevase kordamiseks peale teisipäevase erikava. Kas te olete varem ka käinud koos Stockholmi Kammerkooriga välisreisidele? Ei, ma ei ole nendega mitte koos reisinud. Küll olen ma neid lindistanud, kui ma töötasin Rootsi ringhäälingu juures produtsendina mõned aastad tagasi. Ja see reis nendega koos on praegu minu esimene ja selliseks põhjuseks on võib-olla ka see, et kogu see asjaajamine on teatud määral minu initsiatiivi kaudu käinud ja selle kogu selle küllaltki, kui ajalugu on vähemalt kolm aastat pikk. See algas juba professor Ernesaksa külaskäiguga Stockholmis, kui oli juttu kooride vastastikusest läbikäimisest ja tema oli väga vaimustatud Rootsi raadiokooride kõrgest tasemest. Aga see asi sai teoks nüüd siis sellel sügisel. Ja selle tõttu on siis ka minu kaasasõitmine saks saanud et olla neile tõlgiks ja juhiks ja samaaegselt ka neid aidata. Võib-olla siin, meie kodumaa miljöömõistmisel. Missuguseid kohtumisi teil on veel Tallinnas olnud, nende päevade jooksul kohtumisi olnud väga palju ja siin võiks nimetada neid suuremaid kollektiive kõigepealt näiteks meeskoor, riiklik akadeemiline meeskoor korraldas niisukese vennasliku vastuvõtuseeläbi, et lauldi teenilisele. Nemad esitasid peaaegu poole oma reedest kavast rootslastele ja Stockmanni kammerkoor laulis ette mõningaid palu oma repertuaarist. Võiks öelda, et mees kuriga kohtumise üldmulje oli väga sügav. Eric Ericssoni juures eriti, kes on ju umbes 15 aasta jooksul olnud Rootsi ikkagi parima meeskoori peadirigent, see Orphei treener keda on ka võib-olla võimalik Eestis võib-olla isegi kevadel kuulda ja ta teab, milliseid nõudeid võib asetada ühele meeskoorile ja milliseid nõudeid asetavad teatud kompositsioonid. Ja temal oli ka võimalus juhatajana seda meeskoori ja just ühte Rootsi Villems teena mari laulu oma käe järgi tõlgendada, nii et tema oli väga sellest koorist vaimustatud. Teine suurem kohtumine toimustena Tallinna muusikakooli konservatooriumi ka koostöös, kus üks sadakond õpilast ja peale selle, mitu õppejõudu olid kaasas ühel demonstratsioonil ja loengul Rootsi kuriloomingu arengust. Ütleme, kuni sellest algusest peale, kui ta nii-öelda oli üldse rootsilik. Nagu kõigil teistelgi maadel, oli Rootsis väga palju muusikuid ja alles 18. sajandi tekkisid esimesed Rootsi koorilaulud. Sealt alates oli see loeng üles rajatud kuni tänapäeva rootsi lumi kuni välja. Muidugi oli siis pearõhk pandud kaasaegsele Rootsi loomingule, mida siis demonstreeriti, millest siis ka kõneldi. Loengu pidas, eks oli Erik Eriksson, kellel on sellest kooriloomingust väga sügav isiklik kogemus. Ja tema kõneles oma kogemustest nii-öelda viimase 30 aasta jooksul kooridirigendina. Selle tõttu oli see loeng mitte niivõrd teoreetiline, kuivõrd konkreetne ja kindlasti palju Uigaku. Järgnevatest sõnavõttudest avaldus, siis võiks üldiselt öelda, et inimestel oli hea meel, et võis ausalt tänada ilmad pruugiks näkku valetada. Ees on neid veel mitmed kontserdid Eestis. Ja see kuur sõidab omaniku bussidega Viljandisse kus on siis kontsertõhtul? Jätkub vist aega väikseks ringsõiduks, kus näidatakse Viljandi kindlust ja Viljandi ümbrust. Ja siis reede hommikul läheb sõit edasi Tartu kus on kohtumisi ülikooli kooridega. Palju praegu Rootsis Eesti koorilaulu harrastatakse seda koorile laulu harrastatakse tublisti rohkem, kui seda võib-olla Estraadilt kuulda on. Seal võiks nimetada, tegutseb kaks kooris, on siis üks meeskoor Lembit Leetma juhatusel ja üks segakoor mida juhatab Harri Kiisk. Ja on veel väiksemaid koorikesi, aga korrapärasemat tegevust harrastavad need kaks. Eriti see pisikene kammerkoor võiks öelda, mis töötab kisa juhatusel esineb sagedasti, kuna talle antakse otseseid tööülesandeid Sealsete eestlaste gruppide poolt. Ja ma loodan, et siit leiab nüüd noodieksemplari, mida ma saan kaasa Viiani sellel kisakoorile kui meeskoorile et siis sealset repertuaari rikastada ja need laulude ette kanda. Samuti on seal ettekandmisele tulnud ka väljaspool kodumaad elavate eesti kommunistide uudisloomingut. Muidugi, erilise huviga oodatakse seal riikliku akadeemilise meeskoori külaskäiku mille osas need on leping sõlmimisel järgmiseks septembriks. Samaks ajaks, kui Stockholmis aset leiab iga-aastane suur muusikafestival. Ja selle raames on ette näha vähemalt üks esinemine või kuni kaks esinemist Stockholmis. Ringreis nüüd veel Eestis jätkub, aga kuidas te võiksite kokku võtta oma esialgseid võllid? Kahe esialgse kokkuvõtte punktina võiks esiteks öelda, nagu koori dirigent Erik Eriksson ütles oma lauljate kohta, et kooris on palju noori muusikainimesi, kes mõne aasta pärast või juba praegu on vastutusrikastel kohtadel muusikaelus. Nendele on koori vastuvõtt ja see sügav südamlikus väga positiivselt mõjunud ja nemad saavad sellest kindlasti jutustama üsna mitu aastat. Teise punktina võiks mainida seda, mis ütles maestro Ernesaks, et tema arvates on Meri senini olnud rahu meri, aga nüüd on saanud ka laulumereks. Kuulsite helilõike Stockholmi kammerkooriviibimisest Eestis. Selle nädala tähelepanud enamaks külalisansambel. Pliks on kahtlematult Rootsi kammerkoor, pikemalt esimeste esinemiste ja muljete kohta kuulsite juba meie neljapäevaõhtuses saates, kus jagas oma muljeid ka kooriga kaasa sõitnud Rootsi riikliku kontsertbüroo produtsent Harri oint. Nüüd on aga koor ringsõidult Viljandisse ja Tartusse ka juba tagasi ning muljete ring on seevõrra laiem. Stockholmi kammerkooriringreis Eestis on niisiis lõudnud lõpule. Enne ärasõitu ulatasin veel korraks mikrofoni koori dirigendile Erik Eriksson, ele vahendajaks tõlkija palusime Harjoldi Rootsi riikliku Concerto produtsendi, kes on kooriga Eestis kaasas. Niisiis, missuguste muljetega koor nüüd koduteed alustada? Suva Tseedeetseeemm, Philda, riik ja millel kui nüüd muljeid kokku võtta enne ärasõitu, siis võiks öelda, et elamused on ületanud kõik ootused iseenesest on olnud nii, et igal päeval on olnud oma väiksed üllatused ja kõrgpunktid. Aga lõppkokkuvõte on ikkagi nii, et võiks öelda üle ootuste. Res ookean, Sookeanskaapokin veel lehed, need restorhoones, inspireerinud võõras, vaadeldes publiku vastuvõtule siis võib öelda, et neid iseloomustab Viljandis, Tartus ja Tallinnas suur soojus ja suur asjatundlikkus. Selle tõttu on meil ammu selgeks saanud, et meie kool on tulnud maale, kus koorilaulul on väga suur ja oluline tähtsus. Sbeseelpufallandi kehans. Vigantseja veaks uuniana infelian Niiame siikil. Lihashungid harja. Kommentaar programmile oli lühidalt umbes selline, et oleks nad teadnud, et kaasaegse rootsi muusika vastu nii elav huvi valitseb ja seda nii suure asjatundlikkusega kuulatakse. Siis oleksid nad võib-olla hoopis teistsuguse programmiga siia tulnud, aga ta lubab oma. Eveljannaliltris sängitati meedliv vanadega devaim reeglit Cyriipincurösson Levnalyt häält õigud veel. Eriti peaks ka veel toonitama seda isiklikku sooja kontakti, mis on tekkinud kooriliikmete ja siinsete koorile. Olejate vahel. Meenub eriti just eile õhtu Tartus kus siis igale kooliliikmele anti üle väike kingitus. Ja sealt linnast lahkus üks sügavalt haaratud Rootsi laulukoor. Ja niipea, kui avaneb võimalus ühel teie kooril Rootsi tulla, siis oleme meie esimesed neid tervitamas. Kõige südamlikkust. Koori repertuaarist jäi osa ka Eesti raadio helilintidele. Need laulud jäävad siia. Jääb siis tõepoolest vaid loota, et ka isiklikud kontaktid edasi kestaksid. Eksamil andiski anonüümfi hapnik. Eriksson ütleb, et see on ka tema soov ja tema lootus. Teiega härrault oli meil viimane jutuajamine mikrofoni ees kolmapäeva õhtul. Pärast seda järgnes kooril kohtumine teatavasti heliloojate majas. Selleks ka nagu kuulda, päris hästi korda. Heliloojate majas juhtus minuga niimoodi, et mina ajas nede nooremate heliloojatega kõrvaltoas juttu. Nii et minu muljed on nagu läbi seina jõuste kuuldud, aga ma nii palju ütleksin, et Ericssoni koorile oli see väike. Kavamisel esitati väga suureks elamuseks, sest seal tuli esitamisele üks teos, mida nad alles ise hakkavad järgmisel aastal õppima. Ja kooriliikmete käest on olnud kuulda, et just võib-olla see, et nad ühise repertuaari vasta ei suurt huvi tunnevad, osa osutus võib-olla selleks kõige koligiaalsemaks koosviibimiseks ja ö filia. Neli sambla, Rihuk Minnena Sacheris, Lissa sääsilt. Okso kaabus väldib. Ernesaksa koori ja raadiokoorikõlaline oskus ja laulutehnika mõjus meile väga sügavalt ja oli nii-öelda Rootsi mõiste järgi fantastiline. Aga need elamused said kaugelt ületatud kolmapäeva õhtul, kui esines heliloojate liidu kammerkoor justiitskeelse kavaga, millega meie võib-olla kõige rohkem ka Rootsi sisetöötame. Rootsi kuriloomingu areng toimus just läbi muusikaajaloolise tagaukse kaasaega. Aganad tundsid ennast erilisel viisil kolleegidena just kolmapäeva õhtul, kui esitati laule ja milles on raskusi, millega nemad ise pead murravad ja ta nimetab ka seda, et selle kurjusele huvitav aspekt see, et seal olid kompunistid kaasas, kes kirjutavad just otseselt koorijõududele, kooriressurssidele ja samaaegselt ka koorimusitseerimis juures kaasa löövad seal heliloojate liidu kammerkoor mis inspireeris meie dirigenti selliseks repliigiks, et nüüd tema läheb Stockholmi ja püüab siis kolme Rootsi kõige olulisemat heliloojat oma koori meelitada ja siis ka paari Muusikaakadeemia õppejõudu, et siis vähemalt oleks sama keskmine hariduslik tase. Koorirahvas on ju erinevate asjadega väga rahule jäänud, sest nad on noored, et ja jaksavad, aga palju peale kontserti on siis olnud ikkagi kokkupuuteid teiste koori liikmetega ja on tihtipeale tundub, et kui enam Eesti orkester tantsuks mängida ei jaksa, siis tulevad kooripoisid ise Trio või kvarteti kokku või siis mängib meile dirigent klaveril ja tihtipeale on Danske nimodi jätkunud poleeni. Muljed Viljandist olid üle ootuste positiivsed, kuna linn iseenesest on võib-olla väike. Aga see publik, kes sinna koondunud oli, sellele ütles Eriksson oma tänukõnes, et tema arvab nii kiindunud ja asjatundlikku publikut kohanud kujust. Viljandis, kellega on nii vahetu tundeline kontakt. Tartu publik oli võib-olla pisut suurem, aga tekkis lõpuks umbes sama meeleolu kui Viljandis. Imelikul kombel suurtes linnades see temperatuuri tõus on võib-olla aeglasem. Ja nagu juba varem tema ise mainis, siis viimane koosviibimine viis, need tunded haripunktile rootslastel võib-olla eriliseks elamuseks oli ülikoolihoonest mööda sõita ja seal ära laulda. See vana Gaudeamus igitur. Kolmapäeva õhtul tegime teiega koos esialgseid kokkuvõtteid. Nüüd võiks siis nii-öelda eile punkt otsa panna. Kuidas te ise selle külaskäiguga Eestisse rahule jäite? Kui vaadata seda sellest küljest, et asjaajamine algas juba üle kolme aasta tagasi kui Gustav Ernesaks käis Stockholmis ja kooride külastamist oli juttu siis võib öelda põhiliselt, et võib-olla täiesti rahul, kuna nüüd ju see üks osa sõidust on toimunud ja meeskooriosas on peatselt toimumas järgneval sügisel, kui nüüd asja imeline edasi läheb. Kuna on ju nii, et suurte kunstiliste kollektiivide majutamine ja Nende kontserdi kujundamine on üsna kulukas ja selle korraldas aparaati on lülitatud väga suured summad raha ja suured isikute grupid. Kas riikliku akadeemilise meeskoori sõidu osas Rootsil midagi kindlamat ütelda? Siin on juba kindlamat võimalik niipalju öelda, et peale seda, kui eelmised läbirääkimised natuke nurjusid, siis ehitati otsekohe uued eelarved. Ja need on nüüd juba diskussiooni aluseks võetud ja põhiline kokkulepe on olemas. Nende külastuse periood oleks järgmise aasta septembris. Seitsmes september võiks näiteks lennuk maanduda Stockholmi juures, siis nad saaksid osa võtta ka Stockholmi festivalist ja peale selle siis teha veel rida kontserte suurimates Rootsi linnades igasuguse asjaajamisel, onju aspekti ka üks võib-olla kõige olulisem, millest Kristjani juttu oli olnud, on, et kui nüüd niisugune muusikaline läbikäimine toimub kahe riigi vahel, siis on need nagu ringid vees ringid vee peal mis laienevad nii-öelda teistesse riikidesse väljaspoole Eestit ja väljaspool Rootsit selle tõttu, et näiteks Ericssoni kammerkoor on kutsutud järgmine aasta Veneetsiasse moodsa koorimuusika biennaalile. Ja tema on korduvalt siin juba eesti kommunistide käest küsinud, kas kuskil laualaekas või ajusopis ei ole valmis mõni teos, mida seal saaks siis ette kanda, mis sobiks selle festivali raamesse. Ja vastupidi, on ju siin suurt huvi tuntud Rootsi kaasaegsete kommunistide vastu, Ingvar liitholmi on esitatud ja meil on taskutes pikad nimekirjad, millised on nende erinevate kooride soovid, keda me juba senini oleme kohanud? Selle tõttu võiks öelda niimoodi, et sellel asjaajamisel on ka nii-öelda võib-olla isegi globaalne aspekt. Rubriigi lõpetame meie korrespondendilõiguga Rootsist helikvaliteedi eest aga kolme vabandada, kuna liinid, mille kaudu heli meieni jõudis, kulgesid üle Taani ja Poola. Stockholm täna on esimest korda nii kaks aastat tagasi valminud uuest Rootsi raadiomajast öeldud sõnad Eestimaal eetrisse jõuavad eestirootsi, raadiote koostöö on jälle sammu võrra edasi astunud. Korrespondentide vastastikune teenindamine on muutumas traditsiooniks. Olid ju mõne aja eest Eestis külaskaks Rootsi raadioreporterid. Siin raadiomajas olnud kümneid inimesi, kellel huvi meie vabariigi vastu on viimasel ajal võrratult kasvanud. Äsja jõudis kontserdi matkalt Eestisse tagasi Rootsi raadio kammerkoor ja dirigent härra Ericssonid nüüd muljeid kokku võtta palusime. Siis tegi ta seda nii. Aga nüüd vahetult ja otseselt. Liidu kammerkoori kuulmine. Meie vedajaid NSV Liiduga maavõistlus kergejõustikus. See on ka täiesti loomulik, sest Nõukogude Liit on Euroopa tugevaim kergejõustiku maa kuid meil on olnud häid sidemeid Nõukogude kergejõustik lastega. Möödunud suvel sai teoks kergejõustiku maavõistlus Läti ja Rootsi võistkondade vahel. Me tahaksime, et see maavõistlus saaks traditsiooniks ja et see toimuks võib-olla balti vabariikide koondvõistkonnaga. Möödunud talvel viibisid meie kergejõustiklasi tšellocki Nelson Muu Johnson ja Hans laagerkvist turneel Balti vabariikides ja Moskvas. Loodame, et need head suhted laienevad eeloleval hooajal veelgi.