Eetrist ja pressist käis läbi teade, et peaminister on käinud vaatamas Rotterdami soolaladu ja tahtvat selle anda muuseumidele nooli küll takkajärele kuulda Rotermanni soolalaost. Kuid mis üks Rotermann Rotterdami kõrval. Rotermanni oli ainult Paide kullasepa poeg ja ehitas Mere puiestee kõrvale hoovi teie hooneid. Kuid Rotterdam sellest laulavad kõik pikergullid ja kikerpullid. Rotterdam on kuulus portfelli linn ja seega nüüdisTallinna hinges. Mul on meie maakera, pöördub läände. Võtaksin stardi Pakuks või pauguks ühe ammu teavist korduvadki kõne all olnud sõna, see on lahinguvedru. See on paljude tulirelvade luku osa vedru, mis annab löökraua abil hoobi sütikule. No ja siis käibki pauk, seda detaili õppisime eestiaegse kooli riigikaitse tunnis löök vedru nime all. Aga ka pärast teist maailmasõda, kui Tartu Ülikoolis andsid sõjaväelist õpetust veel eesti korpuse ohvitserid, eesti keeles tuli seesama löök vedru ümber õppida lahinguvedrugs. Ja seda sõna õpetaja nõudis ohvitseri ikka tõsimeeli. Kui keegi seda vahest väljaspool sõjaka tundi kuulis, kuidas olnuks tal võimalik aru saada, mida see tähendab. Oli see võimalik, nii et eestikeelne sõna taas viga lause tuli tõlkida vene keelde, siis sai aru. Lahinguvedru on vene keelde tõlkides vaie Pruusena bye vōi tuleb sõnast poi, mis tuleb sõnast pits lööma, tähendab vaiebrjošenna ehk lahinguvedru seal löök, vedru polegi keeruline, eks. Nüüd on igatahes keerulisem, sest peale vene keele tulevad arvesse inglise ja soome ja rootsi keel milledesse kõigisse peab oskama tõlkida, et eesti sõnadest aru saada. Viimasel ajal on nüüd mainitud nelja prominentsel keelele lisandunud veel viies mille oskusega nüüdis-Eestis üsna kehvad lood seal saksa keel. Üks firma keset Tallinna müüb telefonikeskusi. No võiks arvata, et siis selliseid asutusi, mida aktsiaselts Eesti Telefon nimetab teeninduskeskusteks kui aga tõlkida saksa keelde no või ka mõnda muuseumis kasutab saksa oma näevad ütlemisviisi, siis selgub, et mõeldud on hoopis keskjaamu. No tõenäoliselt asutustele ja ettevõtetele müüakse kodu keskjaamu. Huvitavam on mõistetav, see pakuvad Tallinnas ühe hästi tuntud saksa elektrotehnika firma plakatid pesumasinate reklaamiks. Tohutul pildi pinnal on näha ilus, haljendab rohumaa kus peal seisab üksikuna ja mahajäetuna. Kodune pesupesemismasin. Pisut eemal, sööb seda rohtu. Tumeda ja, ja heleda laiguline lehm. Ja allääres on niisugune tekst ainsad plekid, mida välja ei pese. Mis plekid? Küllap rohuplekid, sest muud plekitekitajat ei ole pildil märgata. Ja värske rohi võib muserdatuna. Jäta riidesse tõesti plekke, mis pesus naljalt välja ei lähe. Nii et tuleb kasutada eetrit, tetrakloor Taani või, või koguni väävel pleegitust. See kõik on tõsi. Kuid vaatajasse sugeneb kahtlus sellepärast, et see teade hälbib tavalisest reklaami loogikast. Milleks on firmal vaja? No väljaspool igasugust konteksti kuulutada, et ühe teatava määrdumuse vastu tema masin ei aita. Kuid nähes, et tegu on saksa firmaga, üritasin reklaami fraasi tõlkida saksa keelde ja jõudsingi saladuse jälile just sel viisil, nagu aastakümneid varem olime jõudnud lahinguvedru saladuse jälile. Ainsad plekid, mida välja ei pese, on saksa keeli. Nii Antsigenduslike limanist Auswashincan. Saksa sõna Teaflik tähendab nii laiku kui ka plekki. Ja reklaami välja mõtelnud sakslane on ilmselt pidanud silmas mitte mingisuguseid plekke vaid laike lehma nahal, et neid ei pese masin välja, aga plekid peseb kõik. Asi oleks saanud üsna rahuldavalt tõlkida eesti keelde olnuks vaid tarvis mängu panna omadussõna must. Mustal on ju kaks tähendust, eks ole. Eriti kui räägime särkidest ja pükstest, kettarettidest, laudlinadest, ainsad mustad laigud, mis selles masinas välja ei lähe. Tähendab, kui on mustuse laigud, siis lähevad, kui lehma omad ei lähe. Tõlgitud on aga otse ja hoolega ja tagajärjeks on suur uudis eestimaal plekilised lehmad, Pletiline soetõbi ja seda tunneb eesti keel küll, kuid lehmad. Sõnnist võiks ennemini mõtelda, et ta vihastab enese plekiliseks. Igatahes on nüüd kindlalt teada, mida selle firma masin välja peseb, nimelt komasid fraasis, ainsad plekid, mida välja ei pese, peab keskel olema üks koma. Vot selle on üksildane masin välja pesnud. Saksa keeleoskuse kadu Eestist on kaasa toonud elu ohtu ühele asjalikule eesti keele sõnale ja see on laen, kur. Laekur on ametiisik, kes nii-ütelda hoiab rahalaegast, see tähendab kasseerib raha sisse või ka maksab seda välja. Ja varasem sõna sammas tähenduses oligi laekahoidja ka juba kahe sõja vahelisel ajal. Eesti ajal sai laekur hästi tuttavaks, sai tuttavaks. On imelikul kombel säilinud seal, kus seda suure venestumuse tõttu oodanudki poleks. Nimelt on Eesti raudtee hiljutigi veel tuntud pileti laekureid ja pagasi laekureid. Päris eile ma ei ole saanud seda kontrollida. Igatahes ei ole Rekkor praegu üldlevinud sõna. Sest ta ei ole ühegi vene sõna kõige otsesem kõige jäljendavam, kõige järele ahvivam vaste või, või tõlge. Kuidas aga nüüd suurem saksa keele oskus Eesti rahva seas võinuks Recory panna tagasi tema loomulikule kohale eesti keelepruugis. Lühidalt öeldes oleks saksa keele oskus vältinud pangataldrikute teke. Ja nüüd pean nähtavasti seletama, mis need pangataldrikud on. Head kuulajad, te olete kõik tähele pannud, et ehkki välisministri sõnade järgi on meil nõukogude kord endiselt tugev on miski siiski ka muutunud ja pangas pole enam eraldi kontrolöri ja kassiiri. Väite suhtlete ühe ainsa laekuriga, kelle ametlikuks ametinimetuseks on teller. No see sõna on inglise päritolu, inglise keeles käib panga laekuri kohta kaks sõna. Põhiline on, kes siia. Ja selle kõrval vist eriti Ameerikas eksisteerib ka selle meie pangad lavastanud selle Ameerika teletähendab otseses mõttes loendajat pangas siis raha, lugejat ei muud midagi. Kuid sama sõna della tähendab saksa keeles taldrikut. Ja kui nüüd publik oskaks saksa keelt nii nagu ta oskas seda veel Anno 40 siis oleks laekurite telleriteks nimetamine naeruväärne. Ja laekurile oleks jäänud koht, mida täitma on eesti rahvas selle sõna loonud. Muide, eks te ole kuulnud ka seda öeldavat, et Panka või asutusse või mõnele kontole on laekunud nii ja niisugune summa tolle verbi laekuma näol laekuril eesti sõnavarast tugi olemas laekumist tellimisega asendada. Kuluks teha üks vahemärkus. Passažeere on eesti keelde tõlgitud kodanikud või siis lugupeetud reisijad. Ehkki linna ja lähiliinide sõitjaid reisijat eks nimetada, no on ju rumal. Ja sellises seoses tähendab vene passažer sõitjat ja muud ei midagi. Mullu novembris kuulsin aga trollis venekeelset valjuhääldi reklaami, kus Eesti reisija oli püüdlikult vene keelde tagasi tõlgitud. Ta väärishi butisest kujušiia noo butis jest hoiusi või harilikuma sõnaga pudi seest vendik on tõesti reisimees ja hoopiski mitte iga passažer. Kuid ega me sedagi soovi, et vene keel hakkaks meie keelt jäljendama, nagu oleme küll ise harjunud jäljendama vene keelt. Eks ole? Asjatuid inglise keele ja muude lääne või põhjapoolsete keelte matkinguid praeguses eesti keelepruugis ikka juba hästi rohkesti. Ja tihti on tegemist eesti sõna ära unustamisega. Elulookirjeldus on ära unustatud ja selle asemele kirjutatakse CV, mis kõlab nagu WC tagurpidi ja arvutimeeste suust ja sulest on tulnud sõna resolutsioon. Sedasama aparaatide omadust on kogu eestikeelse ülikooliaeg nimetatud eraldusvõimeks või ka lahutusvõimeks. Ja reso lutsiooniks sobib teda niisama hästi või halvasti nimetada, kui sobiks matemaatilist murdu näiteks kahte kolmandikku nimetada fraktsi jooniks. Inglise Frex. Ja samuti lahutusvõime inglise res elusson. Ning lõpuks olgem ringiga tagasi lahingu juurde. Leht teatas, et Kuressaare kooli põlengus läbi kahe korruse kukkunud tuletõrjujad läks katki näomaski klaas ja purunesid lahingupükste traksid. See rõivatükk pole midagi muud kui tuletõrjuja tugevat vastupidavad tööpüksid näiteks buldonist. Nad kuuluvad selle kutseala töörõivastesse ja me ei nimeta töörõivaid lahingu rõivastuseks, eks ole. Lahingupüksid see sõna on ilmselt pärit Eesti NSV siseministeeriumi sõjaväestatud tuletõrjest. Rumaluse siis seekord Eesti NSV poolele. Kuid meie maakera on lisaks Idale pöördunud läände ja on vaeglakata kõike nüüdset ajamast NSV süüks sest ka tollane rumalus oli meie endi oma.