No võiks, võiks rääkida noh näiteks aasta kool. Minu arust me viimastel aastatel oleme sellega tegelenud, et saada mingit ülevaadet, kuidas siis saastatus, olukord Eestis tegelikult on ja selle kogunenud nii materjali ja teadmiste ja suhtumiste baasil võiks ju ühe küsimuse formuleerida tõesti. Ja see küsimus võiks olla, kui suur on väävlisaaste Eestis praegu siia juurde praksis küsimusena täpsustamiseks meelde tuletama seda, et meil kaevandatakse suurel hulgal põlevkivi 25 miljonit tonni aastas, noh see kõik põletatakse meie soojusjaamade säärane soojusjaamad on meil palju, aga no tähtsamad suuremad on need balti soojuselektrijaam ja Eesti soojuselektrijaam. Nemad neelavad ka lõviosa sellest 25-st miljonist tonnist. Peale selle on veel Ahtme, Kohtla-Järve, Tallinna soojusjaamad, need on väiksemad. Ja nüüd selles põlevkivi on umbes poolteist 1,6 protsenti väävlit, kui nüüd väävlielemendi peal arvutada. Nomlidoksis. Huvitav on näha, kui kiiresti ja kui õigesti suudetakse nende arvude põhjal hinnata, kui palju langeb ruutmeetri näiteks oma isikliku peenramaa ruutmeetrile väävlit aasta jooksul. Kordame veel kord küsimus, sest teema ise on jah väga tänapäevane väga ka tähtis ja hell, agar, nüüd lülitada oma mõtlemist arvude peale üle siis kui suur on väävli saastatus. Ühel ruutmeetril. Aasta jooksul kui suur see võiks siis kaaluliselt olla. Jääme ootama avastust. No tänase saate vastusena ma paberi peale kirja pandud, et mitte ei oleks enam edasi-tagasi kõikumist on pandud number 1,6 grammi ruutmeetrile aastas ja see 1,6 trammi ruutmeetrile aastas tähendab 16 kilogrammi hektaril aastas. See pandud selliselt, et me oleme aasta ringi kogunud sademeid nii seda vihma või lund, kui ka sellega koos langevat tolmu ja olemas päranud kõigis proovides eraldi saasteainete sisaldused, sealhulgas sulfaatide sisaldus sulfaatide kogusest on võimalik arvutada, siis puhtalt oli peale. Selle määramise tulemusena saime tänavu aasta siis 16,4 kilogrammi teril aastast see on Eesti keskmisena. Muidugi on niimoodi, et tööstusrajoonis on see arv palju suurem, seal on ta oma kolm korda suurem ja on umbes 50 kilogrammi hektarit juba Mustveest Kerde poole mustlast Rakverest edasi on juba niisugune kõrge norm ja see kõrge norm tuleneb sellest, et et 25-st miljonist tonnist või siis 25-st miljardist kilogrammist umbes 50 protsenti seotakse lend tuhanasest põlevkivi sees on palju niisugust noh paekivi, peene seadud kaltsium ja magneesiumsulfaati seotakse umbes poolses teraga, teine pool pääsebo kui enamasti Sis gaasilisel kujul vääveldioksiidi SO2, Ena Šogolmena. Ja nüüd see kogus on siis ikkagi küllalt suur 45 kilogrammi see on täiesti võrreldav fosfor ja kaaliumväetiste kogusega, mida me igal aastal Selline koormus ainult Alutaguses kohvikus Rakvere piirkonnas. Sellepärast et seal need saastalikalt lähedal, aga, aga mujal Eestis seda nii suures koormuses ei levi. Ühteta levib tuultega rohkem nüüd Soome lahele, Leningradi oblastisse, Soome Vabariiki, Karjala ANSV-s ja siia Eestisse. Noh, ta on nii palju levimine, on need edelatuuled sageli domineerivad need. Lääne-Eestis on ainult 10 kilogrammi etteri laastus Saaremaal ja kohtades. Tulemused on käes, need on metoodiliselt täpselt teaduslikult rangelt mõõdetud, siin ei ole vaja kahelda. Aga kui nüüd nii aasta aasta edasi ja ikkagi see kogus kasvab. Kas me oleme kuskil mingil ohtlikul piiril ka oma taimekasvatuses või ka inimene seoses sellega? No üldiselt magneesium kaltsiumsulfaadi taimedele ohtlikud ei ole. Aga muidugi needused, väävliühendid satuvad taimedesse ka vääveldioksiidiga ja sealt siis moodustub väävelhappe. Eriti kui on siis Esso kolmega tegemist taimerakus, see on juba väga niisugune noh, võiks öelda, mürgine või toksiline ja teised poolt, nüüd need suured kogused igal aastal ikkagi tubli koti teeks 65 kilogrammi solfaatidena hektarile aastas. See on ikkagi no see peab toimet avaldama ja kui nüüd meie soojusjaamad on tegutsenud siin ainult ütleme 15 aastat, siis võib-olla see halb tulemus tõesti ei ole veel veel olnud, aga ma kardan küll, et noh, ja ja ta taimekasvatusel olla ei saanud. Ja siit võib vist teha nüüd kuulaja koos saatejuhiga telepole seda vaja tõestada. Järeldused kolmandat suurt jaamana. No lei vajas kolmandat jaama, siin tuleb tõsta enesekaitse korras veel niisugune küsimus, et kui nüüd Eesti elaniku kohta vabaneb igal aastal 130 kilogrammi väävlit, see jääb siia meile, aga need elaniku kohta põletatavast 16-st tonnist kivist saadav elektrienergia mida tuleb ühe inimese kohta ühe Eesti NSV elaniku kohta 10000 kilovatt-tundi aastas. Sellest me kasutame ise ära ainult 400 kilovatt-tundi aastas ühe inimese kohta. Ja nüüd tuleb niisugune noh, niisugune küsimus, et, et kas seda ikkagi nüüd arvestatakse, kui meile esitatud See süüdistus, et me oleme teiste liiduvabariikide võlgu, need asjad vist ei ole päris täpselt ikkagi paigas. Ja meie raadiomängukeskkond ja mina teine teemaarendus. Huvitav, milline see Taylor. No ma mõtlesin, midagi, võiks ka ilusamat olla, seepärast laste küsimus on niuksed kurvaks tegev, aga, aga midagi nihukest ilusamalt võiks olla ja ma olen palju töötanud metsades mitte ainult puuda, vaid ka väiksemate taimedega. Jaa, mul kerkis kevade peale mõeldes silmade ette kuusemets, kus on alati palju õisi, eriti kevadel, palju on seal jänesekapsa või siis on niisugune pisikene taimekene mis kuuse ja lehtmetsa tukkades kasvatajad on sageli palju. Seda taim õpitakse juba väga noorena tundma. Sellepärast et, et tema on üks esimesi õitse kevadel. Ja temal on niisugune meeldejääv nimi nagu jänesekapsas, see jääb lapsel meelde, peale selle on tal tore hapukas mõnus maik. Ja vanasti, kui kompvekid olid kallid ja jäätist üldse ei tundnudki, siis oli ju see maalapsele kõige käepärasem maiustus. Selle tõttu vähemalt vanasti teadsid need lapsed veerand kapsast kindlasti palju paremini kui tänasest linnalapsed. Ka linnalapsed ka teavad, kuna see on üks kõige tavalisemate taimedest ja küsimus selles, et huvitav, kui palju siis on neid jänesekapsaõisi näiteks kuusemetsa all. Kui mitu õit tuleb ühe ruutmeetri kohta sihukeses kohas, kus enne kapsutum palju. Kuigi küsimus oli väga arusaadav, aga siiski kuulajad on erinevas vanuses erineva reageerimisega, kordame veel küsimust. Märgime maha ühe ruutmeetri ükse ruudu, mille küljepikkus on üks meeter ja need korjame sealt pealt ära. Õitsevad jänesekapsad, seal on ka ilmahoidjate jänesekapsad, aga korjama ära või korjama ära ainult need jänesekapsaõied sealt ilusti pisikese varrekesega. Kui palju me neid saame, mitu, mitu õit ühe ruutmeetri pealt. Me saame. Koos üliõpilaste ja oma kolleegidega lugenud ära taimede arvu umbes 500-l ruutmeetril ühe ruutmeetrite kaupa muidugi ja selle keskmisena tuleb siis arv 100 õit ruutmeetri kohta, need on, need proovid on kõik kuusemetsades täritud ja siis niisugune enam-vähem keskmine arv 100 õit ruutmeetri kohta. See tähendab, et ühe hektari peale miljon jänesekapsaid. Ja nüüd emadepäeval, kevadel jätkub, siis igale eesti naisterahvale üks õis, ühe ainsamaid ribal. Jänesekapsas on vastupidav ja, ja kokkuhoidlik taim nagu paljud põllud meie emadki, tema kasvab pimedas metsas kuusemetsa algust, teised taimed enam vastu ei pea, tema peab ikka veel vastu. Ja nendes tingimustes, kus on väga happeline pinnas, seal on palju kuuseokkaid kogunenud seal õiget mulda enam ei olegi, jänes Jakobson pisike taiendama juured ei ulatagi sügavale. Selles happelises kõdu pinnases saab tema hästi mitte ainult ise kasvada, vaid ka ka järglasi soetada. Tema soetab oma tütreid, niiet kasvatab edasi. Sellist maa sees või koduses olevat Vartse aruneb, moodustab jälle sõlmekohad seatud juured alla. Niimoodi tekivad tütred, temal tütartaimed. Aga peale selle on tal õie Est moodustuv nisugune, seemne seemne kupar ja see, kui seemned on valmis saanud, siis huvitaval kombel, nagu oleks poisikesed sealjuures käinud, vabison, kata puldi põhimõttel, viskab oma seemned laiali, kohe suure krapsuga, teinekord viskad peodes. Enn peod võiks muidugi on. Piltlikult öeldes. Viskab seemned laiali. Peaks ütlema nende jänesekapsalehtede kohta veel seda, et nemad hapu maik tuleneb sellest, et seal on oblikhapet, siis kaltsium oksulaati ja veel askorbiinhapet. C-vitamiin, C-vitamiin on seal väga palju, seda 100 milligramm. Ja selle tõttu siis muidugi on jänesekapsalehtede söömine tõesti ka kasulik lastele, aga teiselt poolt kui jänesekapsast väga palju kasutada, siis see halvab neerude tegevust ja kellel neerud on haiged, sellel ei maksaks neid süüa, sest et teatud juhtudel võib suure koguse jänesekapsalehtede söömine põhjustada lastele isegi surma. Aga üldiselt jänesekapsast kasutatakse, kasutatakse salatite, suppide ja ka tee valmistamiseks. Nii nagu elus ikka, et mõõdukal kombel on looduses kõik asjad väga kasulikud.