Teekond. Tibu-tibu-tibu. Teekond tippu. Tere. Tänases saates jätkame oma traditsiooni rääkida riikidest nende mägede kaudu ja nii nagu eelnevatel laupäevatelgi on stuudios Andres Karu ja Tarmo Maiberg ning meid aitab Maristomba. No seekord valime välja riigi, mida peaksid inimesed küll teadma, on ju see riik nimega Serbia olnud? Vähemalt uudiste pealkirjades aastakümneid ja vast on Jugoslaavia kõige suurem riik kuulnud ka ju meeles diito kaudu mäletatavasti oli tema üks suuremaid, et no kas just nüüd nõukogude liidu vastu astujaid, aga kuigi Venemaa lootis toona, et saab ühe mõnusa kantsi keset Euroopat juurde, siis ometigi see nii ei läinud. Serbia ajaloost rääkides on siis ju tegemist riigiga, kus praegu elab seitse miljonit inimest, kuid et sellest suurepärasest merepiirist jäi ta ilma 2006. aastal, kui kuulutas välja iseseisvuse Montenegro. Aga Serbia asub keset palkanit ja ma vast ei pea hakkama rääkima, kuskohast Balkan asub, et seda ma loodan, teate isegi. Ning Serbiat ümbritsevad riigid, kuna ta ju merd ei ole, siis on vasakult poolt alustades Teneegro, Bosnia-Hertsegoviina, Horvaatia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Makedoonia. Mõned allikad annavad naaberriigiks ka Albaania, aga see on nüüd küsitav, sest Serbia ja Albaania vahele jääb Kosovo ja teatavasti Serbia selle riigi iseseisvust ei tunnista. Kuid selle suveräänsust on tunnistanud juba kümned riigid maailmas, sealhulgas Eesti. Serbia aladele asusid 1000 aasta paiku enne kristlust pakkialased Illüürlased ja teised, kes on tuntud meile vast rohkem nendest roomlaste legendidest ja lisaks neile väidetavalt asustasid Serbia alasid Belgradi-le panid nad aluse ehk keldid, kes siis ründas ammustel aegadel kreeklasi, kaotasid seejärel ning siis ülejäänud inimesed, kes seal sõdade ja lahingud, et vahel nii-öelda ellu jäid, need siis sulandusid Serbia aladel slaavlaste keskkonda ning ajaloolased vaidlevad kas on ikka tegemist päris Celtidega või on mingisugune teatud hõim, kes on pikk, ka aega rännanud ja siis jõudnud kunagi kuidagi Serbia aladele, aga aga tundub, et tol ajal võis olla veel uhkuseks öelda, et mul on nii ja nii palju keldi verd sees, sest siis sa kuulasid kuidagi kõrgemasse klassi ja Serbia ala kui selline, sest Serbia riigist me ei saa rääkida enne siin üheksateistkümnendat sajandit. Serbia ala jäi pärast Rooma impeeriumi lagunemist 395. aastal Bütsantsi impeeriumi alla ning sedagi mitte eriti kauaks, sest keskvõim oli nõrk ja serblased alustasid oma kuningriigi loomist kaheksandal sajandil. Esialgu küll autonoomia nakuid, iseolemise katseid oli üha enam ning Bütsantsi impeeriumiga jagela Serbia kuningriik kuni ottomanide tulekuni 15. sajandil. Vahepealsesse aega jääb Neumanni chi dünastia ja sellel ajal loodi vanim konstitutsioon, ehk siis 1219. aastal sest riigijuht, kuningas või siis tsaar, kuidas vaadata, andis käske välja, kuid äritegevus ja kiriku tugevus mõjutasid iga päev üha enam tavaelu ning oli vaja juba sellist ühtset riigi juhtimise koodi või mudelit. Konstitutsiooniloojaks oli Raskonnimaanitš ehk siis üks printsidest, kes oli ka ühtlasi ortodoksi ottomanidele suutis muideks sajandi jagu kauem, kui kogu ülejäänud Serbia kuningriik vastu panna Boywoodina ala Serbia keskel ja serblased elasidki siis Ottomani impeeriumi ajal 19. sajandi alguseni, kui 1804. aastal alustati ülestõusu kümmekond seda aastat iseseisvust ja siis suutis Ottomani impeeriumi alad taas endaga liita. Mässumeelsus ei kadunud loomulikult kuhugi ja vastupanu koos iseseisvuse väljakuulutamisega kestis siis 1878. aasta Berliini kongressini. Toona ja selle iseseisvuse suureks panustajaks tuleb tunnistada, oli ka Venemaa seda põhjusel, et siis Venemaa pidas Türgiga ehk siis Ottomani impeeriumiga oma sõda ja tänu sellele ei saanud siis ilmselt türklasi nii palju sõdureid saata, Serbia mässu maha suruma ning Ottomani impeerium lagunes. Või siis ütleme, järjest muutus väiksemaks, sest 20. sajandi alguses lõi Serbia koos Bulgaaria, Kreeka, Montenegro ka Balkani Liidu, mis alustas oma vallutusretke Ottomani delt ja võttis ära Euroopa alad. Serbia sai toona siis muideks enda alla ka kõik need Kosovo alad, kus siis kirikud ja kõik muu selline patriootlik alge on pärit, serblased ju väga kaitsevad just nimelt seda Kosovo osa ja eks see on ka üks põhjus, miks nad jälle tunnistanud iseseisvust Kosovost, räägime vast nüüd natukene hiljem selle saate jooksul, sest ka seal kavatseme mäe ära kuulata, vaadata. Ta Andres Karu räägib sellest kohe täpsemalt. Aga Serbia rikkalikust ajaloost veel teatavasti oli ju esimene maailmasõda, mis teatavasti sai alguse Sarajevost. Edukas ses mõttes. Ta sai tagasi nii mõnegi oma ala, mis läks vahepeal taas kord kaotsi. Ning mingi hetk oli suur kava luua Horvaatidega ja Sloveenidega oma kuningriik. See väga hästi ei õnnestunud. Teise maailmasõja ajal lagunes kuningriik täiesti. Ometigi. Proovid Luua kuningriik nimega Jugoslaavia. Aga nagu öeldud, tuli teine maailmasõda ja siis kõik hakkasid omavahel võitlema. Ning kätemaks serblastele ülemvõimu eest oli päris karm. Bulgaaria ja Ungari ja ka horm paadid alustasid oma kättemaksuaktsiooni, mis nõudis lõpuks tsirka 500 kuni 700000 serblase inimelu Seliga väga karm, näidates, et justkui ikka omavahel ei suuda slaavi rahvad üldse hakkama saada ja, ja sealt alates kindlasti on ka pärit selline omavaheline, mitte suhtlemine ja see kättemaksu aktsioon on. Ei saa öelda nüüd, et poliitiliselt oleks endiselt olemas, aga ega need läbi väga ei taha käia. Mida serblast veel teatakse? Kindlasti Slobodan Milosevici, kes siis alustas oma sellist aktsiooni 90.-te lõpus ei saanud küll väga hästi hakkama, ÜRO tuli vahepeal appi, horvaatide leiab Bosnia lastele. Teatavasti soovis Slobodan Milosevici hoida koos Jugoslaavia riit liitriiki. Aga kuna 92.-st aastast kehtestas ÜRO oma sanktsioonid, siis Serbia ja Montenegro ehk siis Jugoslaavia föderaalne vabariik ja pidi selles majanduslikust krahhist kuidagi hakkama saama. Sealt edasi jõuame juba siis Kosovo sõjani, kuid sellest, nagu öeldud, räägime hiljem. Praegu pingutab Serbia Euroopa Liidu ja NATO nimel ja proovib tõsiseltvõetavalt isegi alustada leppimist naabritega, kuid see on nagu öeldud, väga üle kivide ja kändude käib Andres Karu, kas siis Serbia on marurahvuslik riik või mitte? Igal juhul on ta maru riik, see raha võiks küll öelda, aga no ja seal ütleme nii, et mul Serbiaga kokkupuude jäi küll suhteliselt põgusaks. Ma olen tahtnud sinna jõuda tegelikult kahel korral, aga päris riigipiiri on ületanud siiski ühel korral. Vaata kõik nagu ikkagi taandub nagu sellele, et kui mingil hetkel läheb nagu jututeemaks tulebki seesama Kosovo näiteks, et siis nad on ikka väga konkreetsed, nagu seal seal on, kohe on klapid silmade kõrvale, seal seal ei ole sellist nagu võimalust, et noh, et keegi serblastest mõtleb teisiti, kui teised serblased seal on ikka kõik on kogu maailm on nende vastu selles küsimuses, et nemad on ainukesed õiged ja kõik, kes nagu pooldavad Kosovot, need on ikkagi valed. Selles mõttes jah, meil on selline etnilist puhtust on nad taotlenud seal tegelikult Milosevici oli ju ka üks idee oli ikkagi tehase nii-öelda Suur-Serbia luua sinna, et kuhu siis kõik need teised riigid nii-öelda sisse mahuvad ka, aga et noh, et kogu asjakeskus on ikkagi Serbia, et selles suhtes nad püüdlevad sinnapoole. Nad enda arvates on ilusamad, targemad ja oskavad kõiki asju paremini kui nende naabrid. Seda, seda kumab, kusjuures mis seal salata, vähemalt ühes asjas on neil ka õigus, et kui kui matkakaaslastega olen rääkinud, siis Balkanimaades Serbia naisel on küll kõige ilusamad, selles suhtes nad ei eksi tõesti noh, niuksed, tumedad paksud lokkis juuksed väga ilus figuur, enamasti kõik see. Ja, ja nad on ka noh, ainukene võib olla miinus selle juures on see, et nad ise ka väga hästi teavad seda, et nad on hästi ilusad ja siis vahel on natukene igavam, kui ta võiks olla. Aga jah, muidu nendes muudes asjades on need maad seal kõik tegelikult toredad ja lahedad. Aga mille poolest see Serbia mägi või kaunis vaade siis eristub horvaatide omast Bosniast. Mis sa välja tooksid? No see on muidugi see, kui mäe juurde tulla, siis natukene tagasi kerida, siis on üks asi oli üldse, et kuidas see tipp üles leida, sest seoses sellega, kui kui nagu sa rääkisid ka, et kui Kosovo sai iseseisvaks riigiks, siseasi paljud seda nagu tunnustavad ja ja kuidas seda võetakse just serblased, seda noh, absoluutselt ei tunnusta. Ma tea, tõenäoliselt on mingi ning Euroopa liitu pääsemise mingi. No see oli üks eeltingimusi seda öelda välja, et eeltingimused, aga, aga nad peavad omavahel väga hästi läbi saama. No vot noh, praegusel ajal ma ei, ma ei usu, et nad sellele oluliselt lähemal mõned aastad tagasi mina käisin, Serbias käisin 2008 käisin aga kui tipus rääkida, siis meil oli alguses ei ole üldse see jama, et et kuna oli tekkinud Kosovo riik vahepeal, siis Serbiasse nagu minnes juhtus meil lihtsalt selline jama, et umbes 10 päeva enne reisile minekut ei teadnudki, mis on Serbia kõrgem tipp. Ja väga lihtsal põhjusel, sest endine nii-öelda kõrgendi taravitsa jäi Kosovo aladele. Ja kui me nüüd nii-öelda lahutasime Kosovo Serbiast ära, siis kadus sellega seoses Kataravitsam Serbia kaardilt ära ja siis tuli leida, mis mägi nüüd kõige kõrgem on. Ja loomulikult ükskõik kui leebelt sa kuskil netis näiteks ei suhtle mingi Serbia tüübiga, et noh, rääkidagi. Kuule, ma väga vabandan, et ma olen Maironi, et mind ei huvita nagu poliitikaga. Aga kui me nüüd teoreetiliselt loome olukorra, kus jätaks lihtsalt Kosovo korra kõrvale, on ju ja et mis teil siis kõige kõrgem tipp nagu on seal noh, nagu peaga vastu seina selles mõttes, et noh, vastus on ikka see, mis mõttes me jätame Kosovo kõrvale, Kosovos on ju Serbia üks provintsi ja, ja mis mõttes me jätame selle kõrvale ja ükskõik mis nurga alt proovinud nagu ei töötanud siis kuidagi nibin-nabin mingi noh, umbes kolm päeva enne reisi me saime teada, et ahaa, et nüüd, kui see 2600 hane tar aabitsa nagu ära võeti Serbia riigilt siis uueks kõrgemaks tipuks on mingid Vitsur, mis asub Bulgaaria piiril hoopis täiesti teises kandis. Ongi nagu tihti mäed moodustavad, nagu loodusliku piiri on ja kus ka riikidevahelised piirid jooksevad, see ongi täiesti Bulgaaria Serbia piiril seal toredasti Serbia mõistes siis noh, nii nii-öelda siis kuskil seal idaservas Serbia mõistes. Ja õnneks me saime sellest teades sättisime teekonna sinna nüüd tulles tagasi selle juurde, mis sa küsisid, et on ta siis ilusam ja uhkem. Tegelikult tippumates ta ei ole. Ta ei eristu nagu sellest ülejäänud maastikust, ta ei ole väga kõrge. See vaade nii Bulgaaria poole kui Serbia enda poole ei ole nii mägine, kui, kui tegelikult on näiteks Montenegros või, või samas Kosovos tan oluliselt sellisem mäestiku mõttes igavam, et selles mõttes neil ei ole millegagi kelkida ja ma saan aru küll, et et miks noh, kasvõi üks põhjus ka selleks, et miks see Kosovo neile nii väga meeldib, on ka kindlasti, et seal see loodus on tiba uhkem kui kui mõnes teises Serbia piirkonnas. Kuidas sinna serverisse üldse saab, et praegu on see sõidetakse lennukiga Dubrovnikus ja siis sealt edasi, et kuidas te läksite? Meie läksime autoga ja meil oli tegelikult see, kui me 2008 esimest korda Serbiasse sattusime, siis me olime kolmekesi minu elukaaslane Tiia ja meie sõber Kristo ja me tegime sellise tiiru, et me alustasime nii-öelda vanade SRÜ riikidega, käisime kõigepealt valgevene kõrgemal tipul, siis käisime Moldova kõrgemal tipul, siis ja lõpuks siis Ukraina kõrgemal tipul siis me Ukrainas kuidagi läbi Ungari ja Rumeenia, siis lõpuks liikusime Serbiasse ja talimeil. Noh nagu ma ütlesin, selline veidi põgus kohtumine. Aga ma mäletan väga hästi selle piiri, et kui me piirile jõudsime nagu ammu ei olnud seda olnud. Piirivalvurid nagu uurisid, küsisid igalt asju, muuhulgas kui palju meil raha kaasas on. Ja tavaliselt on nagu see, et kui sa lähed nagu Euroopa liidus, siis kellelgi eriti ei ole nagu seda küsimust sulle väga ei küsita, arvestatakse, et noh, Euroopa Liit on ju, või USA näiteks siis okei, nad saavad omadega hakkama. Serbia jah, mis nagu tegelikult arengus on meistril nagu tagapool siis seal need piirivalvurid, küsisid nad, et paljudel raha Laason siis me ütlesime enamvähem mingisuguse summa, mida me arvasime, et mis meil võib olla ja noh, sest kunagi piiri peal sa ei taha ju näidata ka, et sul on liiga palju raha kaasas, on, olgem ausad. Ja siis vastus oli nagu selline, et nad läksid täiesti omavahel nagu vaidlema ja hästi niuke Slavil omase nagu temperamendiga omavahel. Ja me saime nagu noh, kuna vene keelt oskad siis nagu ikkagi nopid sealt nagu välja saime aru, et nende põhiargument on see, et nad no kuhu me lähme ja palju meil raha on ja siis hakkasid vaidlema, et nad ei saa ju hakkama selle rahaga, et neil noh, umbes on ainult kütuseraha. Ja siis me pidimegi neile seletama, et aga teate, meil ei lähegi nagu meil näiteks ööbimise peale ei kulu, sest me magame, telgis on ja meil on kaardid olemas, kus pealt me saame nagu kütust osta ja et me kulutame vähem, et näete, meil osa sööki on isegi Gazas endale teeme ise priimuse peal. Et siis nad kuidagi nagu rahunesin ja mõtlesin, no olgu tere tulemast Serbiasse, siis lasid meid riiki sisse. Muidu ta näeb selline. Ma olen hiljem ka mõned korrad nagu, kas siis lihtsalt läbi sõitnud kuskilt Türgist või kust tulles või siis ka teistel Balkan reisidel on sealt läbi käinud, et kui üldistada nagu selliste maapilti, siis noh, ta on ikkagi ta on sellises Balkani mõistes noh, võrreldes näiteks eritus Bosnia-Hertsegoviina või või siis Makedoonia või noh, eriti Albaaniaga võrreldes on ta ikkagi nagu väliselt paremal järjel, et teed on päris hästi korras. Mitte igal pool, aga enamasti on niuke korras, ta näeb nagu välja selline, et seal ikkagi ikkagi mingi maksudeks laekuv raha jõuab ka riiki tagasi, mitte ainult mingite mõnede inimeste taskusse. Et seal ikkagi areng toimunud, pidev pealinn on ka selline noh, üsna moodne ja seal on väga palju ära tehtud, erinevaid, puhkealasid kõike muud. Ja, ja inimesed on sellised, et jälle, mis kehtib nii Serbia kui Kosovo puhul, et kreegi niukestest rasketest aegadest läbi käinud inimesed on tegelikult sellise maa külalise vastu, on hästi külalislahked. Et see Serbia puhul kindlasti ka kehtib. Et te olete Eestist ja väga hea, et mõni näitab nõnda, paneb nii-öelda kaks nimetissõrme, paneb nagu külitsi vastamisi ja siis näitab, et, et need on Eesti ja Serbia on ju, et me oleme nagu, meil on nagu ühine tee ja me oleme nagu vennad umbes ja mis tegelikult iseasi, palju seal nagu tõele vastab, aga noh, see, et nad mõtlevad niimoodi ja nõnda ütlevad see ju iseenesest on ilus. Et jah, et nagu kuskilt august välja tulev riik nagu alati on selline põnev ja sõbralik tegelikult oma külalise suhtes ja ja selles mõttes need mälestused sealt on ikkagi väga head, kuigi põgus aeg, aga mälestused on väga hea. Ma just mõtlen, et 2008, et see oli see hetk, kui Kosovo iseseisvus, järelikult need pinged olid haripunktis. Jah, esimesel jaanuaril just oli jah, Kosovo saanud selle nii-öelda iseseisvuse välja kuulutanud. Et seega poliitikast nii-öelda inimestega väga palju rääkinud Ei, me ikka proovisime sellest sellest hoiduda, sest just selle info hankimise ajal me saime aru, kui tundlik see teema nagu on ja tegelikult hiljem ka nagu olnud, mingite ma ei tea kuskilt keegi, jälle mingi serblane satub minu Facebooki lehel näiteks pilte vaatama ja siis ta näeb kuskil noh, umbes mingi Kosovo pilte ja siis ta nagu Google Translate oril laseb tõlkida ei saa nagu päris täpselt nagu mõttes ka aru, et mida ma olen sinna pildi alla kirjutanud, siis kohe hakkavad nagu puusalt tulistama, et selles mõttes on noh, nad on hästi tundlikud ja täitsa noh, valmis iga hetk võitlema selle oma õiguse nimel, et et jah, me, me ei torkinud neid nagu selles mõttes kohalikke elanikke. Mismoodi see teekond tippu, siis jõudis? Noh, tegelikult oli ta väga lihtne, et me me teadsime ühte väikest küla, kuhu me peame välja jõudma ja kui sa oled juba nii-öelda suurematest asulatest, oled sinna Bulgaaria piirile selle küla juurde nagu teel siis loomulikult iga kohalik teab seda küla oskab sind juhatada Topli tooli, selle küla nimi, sinna jõudmiseks tuli sõita sellist päris kitsast nagu mägiteed pidi, mis oli umbes 12 kilomeetrit pikk nagu otse üles mäkke, kus vahepeal palju eksimisruumi ei olnud, et ühel pool oli kaljusein, onju ja teisel pool ütleme nii, et auto üles minnes siis auto vasakpoolsetest ratastest niuke meeter oli jälle selline noh, oleks saanud päris mõnusa õhulennu enne seda, kui auto oleks vastu kive nagu filmis plahvatanud. Ainuke eksimisruumi eriti ei olnud teil rahulikult minna ja siis ta viiski sellisesse väikesesse külla. Toplid, oo ja see oli tõesti selline, noh, paarkümmend maja, võib-olla kuskil ja väike jõgi voolas läbi sooja ja sellise mõnusalt puhta veega ja sinna seltsi ma oma telgid, kuna me jõudsime õhtul, sõitsime püsti ja siis hankisime nii-öelda infot, info hankimine muidugi kohapeal on selles suhtes raskendatud, et nad väga inglise keelt näiteks ei räägi või mälex kamba peale saanud hakkama noh, veel ka vene keelega ja osaliselt saksa keelega ja mis iganes, aga noh, neile täiesti täiesti võõrad, et paljud seal räägivadki ainult nende oma kohalike mingeid serbia horvaadi või mis keeled need seal on, ju räägivad neid tegelikult ikka ise nagu infot kätte, sest nad oskavad nagu seletada ja kui sa tead, et noh, saad mingitest mõistetest mingi mingite mõistete tüvi on nagu samad nagu enam-vähem igas keeles. Et siis saime nagu aru, et ahah jah, tõepoolest meid suur on siin lähedal. Et tasub autoga sõita veel ülespoole, et meile selline linnamaastur Subaru Foresteri oli, millega me tookord sõitsime siis, et jah, et see on piisav, et kui ta on neljarattaveoga, sellega saate ülespoole küll. Vot sõitki enam-vähem siit mingi viis kilti veel ülespoole ja siis parkige auto ära ja siis ta juba näete kõrgemaid tippe, minge sinna. Et tegelikult ta kõlas alguses nagu ülilihtsalt seal, aga me saime aru, et mõned vaatajad näitasid meile veidikene valesti või nad ise ei teadnud täpselt, milline nendest tippudest on nii suur, et me sõitsime nagu suht üles välja järgmine päev ja võtsime väiksed kotid niukse veepudeli ja natukese šokolaadi ja pähklipakiga energiast lihtsalt kaasa. Ja siis mõtlesime, et nüüd tegelikult ootab meid ainult mingi 20 minutit, sest me vaatasime niuke kõrgema tipu lähedal sinna otsa jõudes õnneks selgus, et, et nii hullusti nagu ei läinud selles mõttes, et liiga lihtsaks me endale ei teinud seda. Et oli näha eemal nagu natukene kõrgemaid tippe ja siis võtsime suuna sinnapoole ja siis meil toimus selline rõõmus kohtumine, ühel hetkel tulid mööda seda mägiteed, tulid meile vastu lehmad päris nagu korraliku kari ja siis me jälle see mägitee oli selline kitsas, nii et me ei saa neil nagu päris eest ära minna. Siis me mõtlesime, et kui me nagu tee äärde tõmbama, et ehk nad nagu lähevad meist mööda lihtsalt, sest see oli ikkagi sellise autosõidutee laiune ja ei läinud nende jaoks on ikkagi täielik üllatus, mingid inimesed tulevad üldse ei räägi nagu selles keeles, mis nende karjus räägib, on ju omavahel. Et väga kummaline lehmad sattusid täiesti segadusse, jaksid tagasi minema, siis mingi eemal, mingid mäenõlva peal me nägime siis nagu karjust, kes hakkas meid Serbia horvaadi keeles ropult sõimama ja hüüdis midagi, vehkis kätega. Ja siis me saime aru, et noh, jama on, et tema ajal siin terve päeva töö nullime, selle kärata ajame lehmad sinna tagasi enam-vähem kust, kus nad nagu tema oli neid ihu ja hingega nagu meie poole ajanud nagu tee peale õigesse kohta ja siis me tõmbasime nõnda teest eemal, et me ronisime nagu mäekülge pidi, ronisime natukene üles ja mina tegin mingi meeletu kaare, et jõuda nagu ümberlehmade, et nad ikkagi allapoole läheksid sinna karjuse juurde ja öelda talle vabandust ja kõik nii edasi, need saame nagu sõpradeks. Ja siis õnnestus selles mõttes, et lehmad hakkasid lõpuks oleksid nagu õiget teed pidi minema. See kohtumine nagu tore, et me jõudsime selle karjuse juurde, kelle nimi laatan üsna noh, mitte väga harukordne nimi, nagu selle kandi jaoks. Laatonile lähenedes ma juba eemalt rääkisin talle, ma ei tea, eesti, inglise, vene, soome segakeeles, rääkisin talle, kuidas ma väga vabandan, et me tulime, on ju, et me tõesti ei teadnud, proovisime, et me ei tahtnud ehmatada ja kõik see panin kätt südamele vahepeal ja ja tema sama samamoodi vastu nagu mulle umbes. Kuule. Anna andeks, et eks ma reageerisin üle ka ja umbes saime teineteisest väga hästi aru ja varsti juba istusime maas ja sõime kõik neljakesi koos Eesti šokolaadi ja siis ta kinkis meile seal veel mingi paki suitsu, kuigi me rääkisime, mis keegi ei suitseta, on ju, et noh, et aga ta ütles, et ei, no ikka selle peab nagu võtma. Ja see karjus näitas meile siis ka õige tipu kätte, sinna minek oli muidugi tõesti selline teed mööda astumine, mingit paremad maasturid nagu sõidavad ka läbi. Ja lõpuks see tee viiski siis nii-öelda täiesti selle Bulgaaria Serbia piirile välja, noh, seal mingi piirivalvurid ei käi, seal lihtsalt on väiksed valged postid iga natukese aja tagant ja läksime siis harja peale, kust see piir nagu jooksis ja kõndisime üles, ühel hetkel oli ühe tipu peal oli lihtsalt betoon niuke postikene, mille küljes oli mitsu vurr 2169 meetrit kirjutatud. Saime aru, oleme kohal. Selline jalutuskäik jalutuskäik või siis sõidad autoga kohale ja oledki olnud. Autoga võib-olla päris tippu ei oleks saanud, aga noh, põhimõtteliselt mingi niukse viie minuti kaugusele tipust. Kui sul on korralik maastur. Kohe räägime siis Serbiast edasi kuulame vahepeal Serbia etno bändi, mis koosneb siis noortest talendikatest muusikutest, kes mängivad vanadele instrumentidele ja siis loomulikult katsuvad nendele instrumentidele sellist kaasaegsemat või tänapäevast muusikat luua. Bändi nimi on siis Sonja iilidžaja, Balkani iga ja pealkiri loomulikult Serbia. Ja jätkame siis Andres Karuga vestlust kuidas vallutada mägesid, tegelikult vallutamine on ikkagi vale ütlemine, eks ole. No mulle see sõna väga ei meeldinud, kellelt sa teda siis nii väga vallutada ainet, tippu minnakse tegema või, või tipule minnakse külla pigem, või noh, kuidas seda, neid võimalusi on palju, jäätmevallutamine alistamine ei kuulu nagu minu sõnavaras nagu mägede kohta selles mõttes õige. No selge, sellisel juhul lähme sealt mäest edasi ja jätkame siis nagu juba kuulsite muusika põhjal Serbiast. Mis siis Serbias näha oli, kui sa sealt mäest hakkasid aladel? Ma kohe ütlen ära, et selle ega me panimegi otse panime järgmisesse riiki tookord edasi, et mis oligi minu arust Kosovo oligi, et kuhu me sealt läksime. Et see tegelikult oli selline õhtune aeg ja ega me palju ei näinud, aga paar asja jäid ikkagi meelde, et kui me olime nagu alla tulnud, selles soojas jões ennast mõnusalt puhtaks pesnud siis me küla vahelt läbi sõites äkki märkasime, et mingi vana lobudik maja küljes, noh, enamus olid seal sellised suhted ausõna peale püsti püsivad seal küljes olid nagu sellised A4 formaadis olid sellised nagu surmakuulutused ja siis vaatasime neid kuupäevi selle peale, et oligi inimese pilt nagu vot umbes mingi jutt juures, et vot nüüd lahkus ja, ja selline värk siis avastasime, et mõned neist on nagu mingi kuus või seitse aastat tagasi pandud sinna ja nagu kogu aeg on nagu niukse morbiidse niukse jälje, nagu jätsid kogu aeg, sul on mingi enam-vähem külakeskuse juures nagu järjest tuleb neid lehti juurde, et kõik on surnud, surnud, surnud, surnud on igal pool on ju. Ja siis saime aru, et noh, tõenäoliselt on see sellest noh, sõdimist ja sellest ajast on nagu neile külge jäänud, et nad kogu aeg annavad teada, et vot, näed nüüd see veel sai surma ja tema eest oleks nüüd vaja kätte maksta. Nüüd sa ei tee, et selline kummaline asi, et me märkasime seda hiljem nagu tee ääres veel paljudes kohtades, et surma neile kuidagi nagu tähtsam kui näiteks eestlasele, et nad annavad sellest hästi teada, et vot tema nüüd lahkunud ja ja, aga ma selles taustas muidugi, et mis see põhiline ajend selleks on, on ju, et vot selles päris kindel ei ole, aga noh, temast jääb selline mulje, et vot Näed, kohaliku lehe puudumine lihtsalt, et siis ongi võimalik külaelanikke teavitada, et on ringkonnast niimoodi läinud. Aga huvitav, et nad neid vanu nagu maha ei võta, et ongi, need nagu järjest tuleb juurde ja vanad nagu ära ei kao, et on mingid aastatetagused, et noh, kaua sa ikka siis räägid sellest, et inimene läinud on ju kõik juba teavad ju, tegelikult. Aga noh, see selleks. Ja siis me sõitsime Serbiast niuke. Nii palju kui mina olen seal käinud ikkagi enamus kohtades noh, on ka selliseid siledamad alasid, aga üsna selline mägine, mägine maa, kuigi noh, kõrgem tipp, 2969 ei ole mingi üle mõistuse kõrge, aga ikkagi et seal sellist sõidurõõmu on palju, selles mõttes, et vahepeal kuskilt läheb kiirtee et on tehtud tunneleid ja kõike muud ja, ja vahepeal sa paned siis keerutad kuskil mägiteid mööda üles-alla kogu aeg, et see sõidurõõm on seal küll ja veel. Sujuvalt jõuame vist. Sujuvalt Kosovos jah, mis on omaette riik nüüdseks juba, aga, aga oli kunagi. Jugoslaavia ajal oli ta kindlasti omati autonoomia. Ta sai selle kuuekümnendatel aastatel, kui toimusid tudengite rahutused, meil siin palju räägitakse Praha kevadest ja teistest, aga, aga samal ajal ka Belgradis ja, ja seal nõutud tee muuhulgas siis võrdsemaid õigusi teistele rahvastele ka mitte siis ainult nii, et Serbia ja serblased peaksid olema kõige rohkem jõupositsioonidele esindatud ja kusjuures Tito toonane diktaator kui tahta nii-öelda oli siis isegi nõus andma Albaanlastele Kosovos jõupositsiooni juurde ja, ja lõppkokkuvõttes tähendaski seda, et Kosovo selline nomenklatuur suur ja politsei juhtkond vahet dos just rahvusepõhiselt ja lõpuks oli ka loodud Bristinasse oma ülikool ja tunnustati albaania keelt. Ning miks siis Serbia peab seda Kosovot ikkagi niivõrd tähtsaks on ju see, et seal on hästi palju Serbia ortodoksi kirik, kuu kloostreid, mis loodi juba neli-viis-kuussada aastat tagasi, samuti on seal toimunud selline lahing nagu Kosovo lahingus Sis serblaste armee sai küll ottomanidele lüüa, see oli siis aastal 1389. Kuid see tähendab nende jaoks sellist patriotismi ilmingud ja see lahing aeglustas päris tublisti türklaste edasiliikumist ja vallutamis teekonda. See omavaheline etniline vastuolu on kogu aeg seal püsinud, et selles mõttes ei ole seal midagi uut. Jugoslaavia lagunemise järel jäi Kosovo küll siis teatavasti Serbia koosseisu ja majandusprobleemid ja kõik sellega kaasnenud kaos aitas Milošewitzil tekitada õhkkonna, et kui Kosovo ka lahkub, siis on serblastele ka vesi ahjus ja kuidas sa saad lasta ära ühe sellise pühapaiga nende jaoks ja, ja vastasseis tipnes siis 98. aasta veebruaris alanud Kosovo sõjaga mille tulemusena jäi Kosovo aasta hiljem ÜRO hallata. Teatavasti on ju ka, selles mõttes on päris huvitav vastuolu. NATO pommitas Serbia armeed ja Serbia riik ja, ja nüüd siis sama. Serbia tahab NATOsse saada, et seal on selline omavaheline huvitav vastuolu välispoliitiliselt. Ning kümmekond aastat hiljem ehk siis 2008 kuulutus Kosovo välja iseseisvuse ja praegu pürgib Euroopa Liitu. Kuigi seda nii-öelda ametlikult välja öeldud ei ole, on see siiski selge, et nii Serbia kui Kosovo saavad Euroopa liitu ilmselt üheaegselt, sest muidu võib tekkida samasugune seis nagu ütleme Makedoonia, aga kus kõik tingimused on põhimõtteliselt eelnevalt täidetud, et alustate Läks peatükkide läbirääkimisi, kuid tüli nime pärast Kreekaga seoses takistab Sis Makedooniale jõudmast Euroopa liitu, riik ise oleks juba ammu. Ma arvan küll juba valmis ja täiesti korralik. Nii mõnigi teine liikmesriik, kes on siia saanud, ei ole vast nii korralik riik, kui, kui on Makedoonia. Aga see selleks, kuidas Kosovo siis 2008. aastal välja nägi, kui ta just oli iseseisvuse saavutanud? No, ega mul kuidagi see sisenemine jäi meelde jälle, et kõigepealt oli mingi piiripunktis oli selline vann, kust tuli nagu läbi sõita või noh, oli näha, et mingil autol läbi sõitnud niuke suur betoonvann ei saanud aru, kas see on sellepärast, et noh, et kui auto all keegi ripub, on ju, et siis tal saab õhk otsa, ehk tuleb ära sealt autolt või oli see mingi desinfitseerimine, mis iganes ei või, ma ei tea, millegi läbi leotamine, ma ei tea, pakitud kahtlase tubaka läbi leotamine, mis eesmärk oli mis iganes meie sõitnud sellest vannist läbi ja siis piirivalvurid saatsid mind tagasi, aga mitte nagu sealt vannist läbi sõitma, vaid nad ütlesid, et meil on kindlasti, sest me teadsime, et on vaja kindlustust, et igasugused rohelised kaardid ja muud asjad siiamaani seal ei kehti, et sul võib olla terve Euroopa kohta see, aga sa pead sõlmima, kuna on tegemist sellise ohtliku piirkonnaga nii-öelda siis 50 euro eest vist sõiduauto hind oli 50 eurot, teed sealsamas piiri peal kindlustusega kõik korras on ju midagi, juhtub siis kindlustustööd ja tegime selle ära, kusjuures seal tekkis see, et sellesama Subaru Foresteri, meil oli see probleem, et mis auto sul on? Ma ütlesin, et Subaru Foresteri Eina auto nagu Mark Ma ütlesin, et subaru subaru jah, selline Marko, mis mahutas Jaapani auto, üks kuulsamaid Subaru, mõtlesin Subaru, Subaru, tükk aega vaidlesime, lõpuks tulid välja, vaatame, lihtsalt ei lugenud. Tõepoolest on auto peale kirjutatud Subaru kunagi varem pole näinud ja pärast seda vaatame ringi, siis selgus, et ei olegi sellist automarki näha liikumas absoluutselt, mitte ühtegi eine Balkanimaades nagu liikumas, mingi lähim koht, kus nägime, oli umbes Slovakkia on ju noh, täiesti põnev lihtsalt, et kõik autod ei ole jõudnud maailmas igale poole. Ja kui me sinna sisse saime, siis mida sa mainisid nagu seda, et paljud kloostrid on nagu serblastele nagu väga tähtsad ja nende nende nii-öelda hallata olnud kunagi. Et kokku meie sõitsime ja kus on see kõrgem tipp? Tar aabitsa, seal lähedal on dekaani võib-olla hääletakse kuidagi natukene teistmoodi, aga dekaani kirjutatakse, et seega seal on ka väga ärev olukord kogu aeg ja, ja kuigi suurte teede peal enam kontrollpunkte ei ole, siis nii kui me pöörasime nii-öelda suurelt teelt ära sinna dekaani kloostri poole. Nii oli seal kohe kaks rahuvalvajate kaks kohalike nagu julgeoleku, töötajate ja politseinike nagu punkte, kus sind peetakse kinni, vaadatakse, kes oled, küsitakse, kuhu sa lähed ja nii edasi, onju. Ja sealt me sõitsime üles mäkke esimesel korral, seesama, kui me tulime, tulime noh, nii-öelda mis me enne Serbia puhul rääkisime koos Kristo Tiiaga sellel reisil. Meil jäi see tipp tegemata, sest mille esimesel päeval ta ebaõnnestus, kuna me seal rada ei ole märgitud, vihma 100., vaadet ei olnud nii et me ei saanud silma järgi nagu midagi hinnata ja ja ühel hetkel sai lihtsalt aeg otsapidi tagasi tulla, aga ma läksin aasta hiljem läksin sinna tagasi siis juba taaskord autoga natukene teistsuguse autoga Mazda MTV-ga sõitsime, olime neljakesi tollel korral, et kaks tüdrukut, Kairi ja Tuuli ja siis sõber Renee veel ja neljaks läksime, siis meil oli tee selge ja meil oli natukene lihtsam sinna juba minna ja siis me sõitsimegi sinna dekaani kloostrist mööda ja ühel hetkel on mingi hüdroelektrijaam, on lihtsalt tee ääres, kus niuke valgustatud, et parkimisplats, kus on turvaline ööbida, kõik need sõdurid alga Itaalia rahuvalvajad ja kes seal olid, enne soovitasid, et sõitke sinnasamasse selle hüdroelektrijaama juurde, jääge, seal on kõige turvalisem olla ja sealt edasi läheb selline astumine, et enam-vähem pead teadma ikkagi, kuhu lähed. Ja nii me ka tegime, mul lihtsalt takkajärgi tuli veel meelde, 11 korda, kui me tulime koos Renee ja Kaire Tuuliga, siis sisenesime riiki Montenegro poolt. Ja see oli selles mõttes hästi ilus, et ta oli väga kõrgel see piiripunkt ja kui me sealt saime Kosovosse sisse tegemist on äärmiselt väikse maaga, ta on Eestis, ma arvan, mingi ma ei oska täpselt öelda, aga hinnanguliselt võib-olla mingi neli korda väiksem või no ikka selline tõsiselt kääbusriik ja siis me olime nii kõrgele, et praktiliselt nägime seal terved riiki, nägime nagu enda ees, et Montenegro poolt oli väga ilus sinna siseneda. Aga jälle, kui allapoole lähed, siis kui käiguga pidurdada ei oska, siis ühel hetkel võid avastada, et pidurid on nii ülekuumenenud, et sa ei saagi autot enam pidama, nii et seal seal laskumine on ka sinna alla muidugi niuke, tugeva ja siis me kohtusime väga ilusat liiklusmärki kohe Kosovos oli muidu nagu tavaline keelumärk, punane ring ümber seest valge siis see, kus meil on tavaliselt kirjutatud mingi kas mingi number, et üle 30 ei tohi sõita, et see oli jaotatud, see ala oli jagatud kolmeks ja seal oli pandud nagu kiirusepiirang kolmele erinevale masinatüübina. Et oli sõiduautode kiiruspiirang, oli vist mingi 80 kilti tunnis siis oli, veoautodel oli 60 ja, ja kolmas sektor oli, kus oli tankipilte tankidel oli siis 50 kilomeetrit tunnis, oli sõidukiirusepiirang. Noh, sellised märgid on teeääred, mis nagu viitavad, et noh, seal ikka liigub vahepeal selliseid sõjatehnikat ka, kuigi põhimõtteliselt selle kahe korraga, mis ma olen seal käinud. Ühtegi tankima küll ei näinud kuskil, isegi mitte soomukit välja arvatud mõne kontrollpunkti juures, küll näeb neid Siip, selliseid Defendereid ja rahuvalvajate omi, lihtsalt, kes, kes sõidavad ringi noh, põhiliselt on ka rahvusvärvides, et et kui on Eesti rahuvalvajad, siis on ikka sinimustvalge lipp lehvib küljes ja on selliseid masinaid, näebli. Sõnaga ongi, et kas seal liikudes turvatunne oli olemas või oli mingisugune kartus ka, et kuidas selle õhustiku keeli? Mina ei tea, ta on jälle nagu Serbia puhulgi, ütlesin, et noh ikka sellisest kriisistunud riik, et tegelikult on nad äärmiselt sõbralikud. Sa tunnetad, loomulikult, sa oled ettevaatlikum tavaliselt, aga mingit sellist nagu hirmutunne, et mina küll ei kogenud sele. Ta näeb välja nagu täiesti normaalne äri, kõik toimetavad, tan vaene muidugi. Selles mõttes ma tahaks loota, et nad ikka päris nagu lähiaastatel Euroopa liitu veel ei saa, sest neid päris palju meie rahakotis tõenäoliselt läheks, raha sinna, mitte praegu sinna juba ei läheks, Euroopa liit ikkagi toetab nagu Kosovot kogu selle Balkanilt päris tublisti. Noh, kui nüüd Sloveenia näiteks kõrvale jätta, kes on ise nagu väga edukas riik, see on jah, et kui juba Bulgaaria nagu näeb välja ja rumeenia näevad sellised Euroopa liidu kohta sellised suhtelised närvid välja, siis noh, Kosovo on ikka veel närbime selles mõttes nüüd väga nüüd. Tere, tulge, tulge, tulge, et mina väga ei kiirustaks selle asjaga, et las nad, las nad toimetavad, las nad saavad oma riigitööle. Kuigi üks lahe tingimus on neil ju juba täidetud, noh, nii Kosovol kui Montenegro on see, et neil on euro juba. Seal seal on nagu päris naljakas, nad lihtsalt otsustasid, et võtaksingi oma rahaga siis otsustasid, et võtame euro, euro on päris lahe raha ja võtsidki käibele ja olenemata sellest mingid vanad Euroopa riigid ja eurotsooni riigid ütlesid, et kuulge, nii need asjad ei käi, et on mingid kriteeriumid, et esiteks peaksite, oleme Euroopa Liidu liikmed on ju, mida te ei ole ja siis te peate veel nagu euro saamiseks, nagu peate teatud tingimusi täitma. On kaugel sellest, et on neid täidaksid või mingeid läbirääkimisi üldse oleks, aga nad võtsid lihtsalt endale. Euro ongi igal pool poes, arveldustes, ülekannetes, igal pool maksab euro nii Montenegros kui Kosovos. Et selles mõttes on muidugi lahe, et mulle ikka meeldimine euroliidule tõmmatakse põhimõtteliselt nagu vesi peale sellega, et näidatakse, et aga meid ei huvita, et teie ütlete, et nii ei tehta, sest me lihtsalt tegime ja mõnes suhtes täiesti lahe ja viitab nagu süsteemi väikestele puudujääkidele. Andku minna minu poolest. Oli see riik siis vaene, niivõrd vaene, et seal saaks vabalt ma ei tea, paarisaja euroga hakkama või, või oli see teistmoodi? No mitte päris ka niimoodi seal mõned hinnad on noh, näiteks ka kütuse hind on selline suht veidi odavam, võib-olla kui Eestis, aga näiteks üks põhiline asi, millega me kokku puutusime, söök on muidugi odav eestlase jaoks, meenutab tegelikult hoopis mingid ka araabia Maydekus, nagu käib niuke, selline pidev nagu äri käib kogu aeg ja turud on iga tänavanurga peal ja kõigil, kellel midagi on, siis nad vaatavad, kuidas nagu parema raha eest maha müüa näiteks et käib selline askeldamine, toimetamine ja samas nad on sellised, et nagu loodusrahvas ka ühtepidi, et näiteks meeldib väga jalakäija seal kuskil reede või laupäeva õhtul linnavahel autoga praktiliselt ei saa midagi teha, sest nii palju rahvast liigub jalgsi lihtsalt teeääred on nii paksult inimesi täis, kui see kuhugi nagu vööt rajada seisma, mida muidugi Kosovo inimesed ise ei tee, on ju. Aga kui sa rumala eurooplasena nii-öelda jääd seal seisma, siis sa jäädki seisma sellepärast et noh, kogu aeg on selle travel, 40 inimest on ju ühes ja teises suunas. Et lihtsalt lõpuks jõuga suruda ennast sealt läbi, et nad käivad hästi palju kogu aeg on neil ikka selline tuttav pilt jälle, kellelgi on ju kuskil lammas hõlma all nii-öelda ja kellelgi on kana näpus. Et seda kohtab seal ka, aga kõige selle juures on nad hästi hoolitsetud. Et see on serblastega nagu sarnane, aga kui nüüd tuua see võrdlus, et kui ma ütlesin, et et noh, võib-olla sellest alas Serbia naisena kõige ilusamat, siis meie grupi nagu naisliikmete sõnul oleme aru saanud, et jälle Balkanialalt siis Kosovo mehed ehk siis noh, põhimõtteliselt albaanlased on kõige ilusamad. Et noh, et sellised hoolitsetud, korda tehtud, kõik näevad head välja, ilusad riided on seljas. Et see pilt on tegelikult ilusam kui nende reaalne sissetulek seda lubaks, et neil on lihtsalt mingid asjad, mis tänavapilti teevad ilusamaks. Aga majad on sellised pooleli ehitatud ja õnneks mitte väga korrast. Näiteks jälle no eks neil on ka täpselt samamoodi, et riik alles alustab oma oma ülesehitust ja taastumist, et see võtab kõik omajagu aega. Aga mäest rääkides veel, kuivõrd lihtne oli sinna jõuda? Kuna olime seal enne praktiliselt terve raeoleme läbi käinud ühe külani, mis seal üleval oli, mille nime ma ei tea, siis see oligi see suhteliselt lihtne, läksime neljakesi siis nii-öelda järgmisel hommikul peale kohalejõudmist läksime selle külani ära. Ta tundus niisugune, nagu ta oleks täiesti sodiks lastud ja maha põletatud, kunagi mägede vahel metsavööndis kõrgemal jäänult mõne katusele olid, mis olid korda tehtud ja siis, kui me sinna neljakesi nagu lähenesime, siis üks selline teismeline tüdruk jooksis hästi kiiresti kuhugi tuppa ja hetke pärast tuli siis kogu külarahvas välja, mis oli tol hetkel siis oli kaks meest, olid üks nooremaks vanem ja kaks naist ja siis seesama teismeline tüdruk, siis üks väike poiss, et kuus inimest seal külas üldse oli tol hetkel ja pärast saime teada, et keegi on veel kuskil noh, umbes linnase kuskil käimas ja noh, jälle mingi keeleoskust ei olnud, aga siis kohe saime nagu jutule öelda. Kinkisime sellele väiksele poisile mingi müsli, pulga sellele pisikesele ja siis seletasime, et mis meie plaanid, onju, andsime seal kätte, tervitasime ja ja siis nad kohe nagu vanem mees nagu näitas seda nooremat meest meile ütles, et viiteid tar aabitsa ütles, et ta tuleb teie kaasata, näitab, kus on, et ei pese otsima ja siis oligi see kutt, kohe noogutas, me olime ka nõnda, et kui tuleb, siis tuleb, on ju, et noh, väga hea on ju, et ei pea ise nagu otsima erinevate radade ristumiskohas, mõtlema, et kas nüüd oli ta paremale või vasakule minek. Noh, lahe oli see, et see kutsis lippas tuppa ja pani jalga endale laia säärega kummikud võttis vihmavarju kaasa ja siis läks korra veel sisse tagasi, võttis paki suitsu ka ja siis me pärast saime aru, et tal tõepoolest läks seda suitsu vaja, sest ikka Mägilase tempo, Mägilase tempo, ta võttis mingi otsetee kuskilt, kuidas kõige paremini sinna tippu saame ja see nurka linnuke päris hea niukse, korraliku kallakuga ta paniga ees, vahepeal nõnda tõmbaski mingi maameest eest ära, nõnda et enam-vähem veel eemalt kuskil paistis, pani suitsu ette, vahepeal tegi suitsu, ootas meid järgi. Ärge jõudsime, siis pani jälle samamoodi tempoga eest ära ja uskumatu kiirusega ja pärast saime aru, et, et kummik oli ka mõistlik, sest vahepeal oli seal niukseid märjemaid laike ja vahepeal käisime lume peal, lumelaike oli. Ja lõpuks, kui me tippu jõudsime, siis oli see, et tegime pildid ära. 2656 meetrit on tar aabitsa kõrvus, siis tegime rõõmsalt tipu pildid ära ja siis kohe kraed sadamani, et temalegi vihmavarju lahti ja meie tõmbles ringi tõmbasime kähku mingeid koorik jopesid peale tema lihtsalt rahulikult sellises tipus tegi suitsu jälle ja oli vihmavarjuga ilusti Rahesk kaitstud, nii et noh, äärmiselt ratsionaalne kõik teadis täpselt, mida tipus vaja läheb, et ei ole tarvis mingeid sööke, jooke, onju ja ma ei tea, mis riideid võtad kaasa vihmavarjupaki suitsu ja paneb kummikud jalga ja kõik on korras ja selles suhtes jäi meie tipus olek lühikeseks, sest me läksime alla, ta oli tõsiselt, kiskus nagu väga külmaks hetkega terve selle ilma laskusime allapoole, kus oli soojem, et sai liigutada ja nii-öelda suusatasime nende lumelaikude peale, lasime matkasaabastega nii-öelda liugu seal ja jõudsime sinna külla tagasi, kus metsis ootas juba. Andsime poisi veel omavahel, rääkisime, et kuulge teket tuli meile appi, et peaks midagi talle andma. Dance leppisime kokku, et me võiks anda talle, et ei tahaks liiga palju anded nagu noort poissi nagu ära rikkuda kuidagi, et ta hakkas seda ootama nagu ühelt poolt ja samas ei taas nagu Nende solvavalt vähe ka nagu anda ja kolmas asi oli, et, et kindlasti peaks andma selle, enne kui me külla jõuame, et siis on nagu poisi oma valik, et kas ta räägib sellest teistele, kas ta jagab seda terve perega või ta ise sellega midagi teha, tulevikus näiteks otsustasime 20 eurot võiks olla, siis andsime talle nagunii-öelda igaüks viis eurot ja kui me jõudsime sinna külla, siis meid ootas juba türgi kohv meil enam-vähem märjad riided väevõimuga, võeti seljast ära ja pandi kuivama kuhugi terve perekondadele, Joossel ühes väikses majakeses. Teismeline tüdruk sai, meie grupist, sai Tuuliga, sa ei tähenda kuidagi hästi, neil klappis ja siis Vista ekskursioonil need tuuli nägi seal tervelt nende elamist muuhulgas ka seda, et nad magavadki mingi kokku on neid kaheksa, seal elab kaheksakesi praktiliselt elavad kuskil ühes voodis magavad ja selline väga väike ja väga askeetlik, aga ka siin on see elamine seal mägikülas nii-öelda ja siis saiad juba ahjus valmis, siis me sõime saia, kitsejuustuga, toodiumil piima ja äärmiselt soe ja sõbralik, selline õhtu rääkisime juttu jällegi keelt mõistmata. Rääkisime pikad jutud maha, paremaid mälestusi jälle, et minu mägede reisidelt, et kui lahked ja, ja kui, kui vahetud nagu lihtsalt inimesed võivad olla, kuidas sa tegelikult keelt valdamata saan rääkida kõigest põhimõtteliselt nendega, et see oli selline hästi positiivne. Kogemus, aga kui te sellest külalislahke perekonna juurest ära läksid, siis mida veel nägite selles mõttes, et on ju teada, et Kosovo ÜRO hallata, et kas ÜRO tuli seal paigus veel näha? Oli ikka pluss veel ka jah, rahuvalvajaid ja kõiki muid meil oligi, nii kui me alla jõudsime, me tegelikult olime sellesama tipupäeva jooksul olime sõnumitega kokku leppinud Eesti kohaliku staabiohvitseri Vahuriga. Et saame kokku, et ma lihtsalt tulemas temaga, kuna töötan nii-öelda ka pulmaisa ja üritustejuhina, et siis tema pulm oli suvel tulemas ja siis me ma teadsin, et kui Kosovos lähme, siis vot Vahur on seal ees, onju ja et saaks kokku ja saimegi, nõnda sõitis ühel hetkel niuke sinimustvalge lipu lehvides, noh, mitte suure, vaid väikese lipu lehvides siis üks Defender siis meile vastu ja oligi Vahur seal sees koos oma mantlipärija, kellele ta Kosovot tol hetkel tutvustas. Siis me läksime lihtsalt ühe välu peale ja nad olid võtnud nii-öelda oma armee poest seal head ja paremat, söötsid meil kõhud täis ja veinipudel avati veel sinna kõrvale ja noh, nii et noh, oli niuke mõnusa õhtuse pikniku tegime Defenderi nina peal nii-öelda ja siis nad aitasime neid ka selles mõttes, et nad ütlesid, et noh, et politsei on üsna korrumpeerunud, eks nad, kui nad näevad välismaa numbritelt üsna tihti, peavad kinni ja tahavad ikkagi saada altkäemaksu. Aga et selle vältimiseks ta tegi kaks asja, esiteks ta kinkis meile neil ukse peal oli ka nagu noh, karu ja siis for nagu foosis, et tegelikult, mis tähendab Kosovo foosis, lühidalt Keifoor ja ta andis meile Keifory ehk siis nende Kosovo vägede nagu sellise kaardi, mida siis igale lihtsurelikule nii-öelda ei ole, et kui keegi politseinik kinni peatab, meil on, see kaart on enam-vähem ees, on, et siis nad kohe seostavad neid Keiforiga ja teine asi ta soovitas meil teha oli see, et, et kui teid peetakse kinni ja küsitakse, et kes te olete, mida te teete siin siis, et me ütleks, et me oleme nagu Keifory Advaises nõuandjad ja siis täpselt nii me olime valmis tegema, kusjuures ma mõtlesin, et meil lihtsalt Advisarssid ei ole, et kui me Vahuri juurest lahkusid, siis me juba mõtlesime. Me oleme ikka supervahelises eriti kõvad nõuandjad ja, aga politsei pidanud kinni. Jah, pahur rääkis siis selles kohapealsest elust natukene ja rääkis ka sellest, et politsei, tegelikult kõiki neid Keifoori masinaid juba kaugelt lehvitatakse ja isegi veidi üle loomulikult klipitsevad vahel ollakse sellepärast et euroliit ikkagi maksab sinna väga palju rahasid ja neil on politseil on päris hea elu tänu sellele, et et vägede kohalolek on neile tegelikult väga kasulik, onju, et hästi palju raha voolab riiki tänu sellele. Ja me nägime selle hetke, kus vahepeal ei tee, oli kinni pandud ja siis, kui muidu sõitis meie auto ees ja nemad olid oma džiibiga meil tagasi lihtsalt. Vahur ütles, et kuule, ma näen siin ette, et tulge lihtsalt järgi, pani oma senise vilkurid tööle ja, ja sai sealt alalt läbi küll meie nende sabas ei ole, et nad võtavad nii seda ja Keifor võib kõike teha, on ju, et noh, hästi selline ja see toimetamine oli seal selline, niisugune vahva oli nendega koos ja rahvas noh, et seal, kui võrrelda, sa oled käinud Afganistanis näiteks vist kas Pakistanis ka või Pakistanis ei ole, aga seal vahel tulevad nagu videol nagu sellest, et kui mingi Hummer on seal sõidab rahuvalvajate ka, et siis rahva pilgus sa näed nagu, et nad ikkagi nagu pahased ja niuksed vihased ja hea meelega laseks selle Hummeri õhk on ju siis Kosovos nagu kui läheb Keifoori masin, siis rahvas on ikkagi selline normaalne osa nagu, et keegi ei vaatanud altkulmu ja kõik on nagu rõõmsad. Tullakse eest ära, antakse teed ja, ja ollakse nõnda hästi sõbralikud, et neil see suhe on natukene teine. No natuke ikka jah, sest see niuke loonud siukse teatava puhvri Serbia eest, et naaberriik uuesti ei mõtleks tagasi tulla neid haldama, et ilmselt seal on ka. Ja lisaks muidugi oma majandusharu täiesti, mis alati selliste struktuuride puhul tekib. Muidugi, ma soovitaks väga, et noh, nagu meil juttu oli, et nüüd lõpetuseks võib-olla et kogu see Balkani ala, et meil tõenäoliselt ka järgmises saates räägime paaris Balkani riigist veel, aga et minu arust on nagu sinna viimane aeg minna, sest see areng on tegelikult väga kiire nendes riikides ja noh, see annab ju ka vihjet, paljud tahavad euroliidu liikmeks saada, et varsti on seal palju igavam olla, et mina soovitan, minge sinna, ärge kartke, minge kohale kõik need Kosovot, Serbia Bosnia, et kõik on tegelikult väga lahedad kohad ja ei ole seal häda midagi. Just nii, kuulame nüüd siia lõpetuseks siis kristalle Kristali, Serbia briti poprokkbänd, mis laulab laulu, minu süda.