Tere õhtust, kell sai kuus, teeme kokkuvõtte esmaspäevast 13.-st oktoobrist minale. Mall Mälberg. Maailma aktsiaturud pöörasid tõusule, kui suuremad Euroopa Liidu riigid teatasid fina kants kriisi leevendamise meetmetest. Näiteks Saksamaa valitsus otsustas pankasid toetada 480 miljardi euro suuruse abipaketi abipaketiga. Justiitsministeeriumis on valminud uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Eelkõige puudutab see ametnikke, kelle arvu piiratakse 10000 võrra. Kaovad eri lisatasud keelteoskuse, akadeemilise kraadi ja staaži eest, samuti lisapuhkus ja puhkusetoetus. Enam ei maksta pagasiga ametnike õppelaenu ja ei anta ametikorterit. Rohelised süüdistavad keskkonnaministrit, et ministeerium võtab vastu keskkonnavaenulikke otsuseid näiteks põlevkivi arengukava koostades ja kaevemahtusid suurendades. Minister kinnitas riigikogus, et seaduslikud kaevamisload on välja antud ammu enne tema ametiaega. Taasiseseisvusaja suurim reservväelaste õppekogunemine siil 2008 jätkub tänasest Lääne-Virumaal. Reservväelasi Pärnust sinna teele saates rõhutas president Toomas Hendrik Ilves, et reservväelaste õppekogunemised peavad saama meie riigikaitsesüsteemi tavapäraseks osaks. Täna algavad nädal aega kestvat hõimupäev. Viimastel aastatel on soome-ugri rahvastele hakatud rohkem tähelepanu pöörama ning nende kultuuri rahaliselt rohkem toetatud. Kuigi Leedu valimistel võitis parempoolne Isamaaliit, moodustavad valitsuse ilmsed vasakpoolsed erakonnad. Valimiste üllataja oli kolm kuud tagasi põhiliselt meelelahutusstaaridest moodustatud rahvusliku taassünnierakond, mis sai teise tulemuse. Referendum Ignalina tuumajaama küsimuses kukkus aga läbi, sest hääletamas käis allapoole valimisõiguslikest kodanikest. Homme on meil pilves ilm, sajuhood jäävad harvemaks. Sooja tuleb 10 kuni 13 kraadi. Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Eelnõuga kitsendatakse ametnike ringi, luuakse selge ja õiglane palgasüsteem, tagatakse kõigile võrdne ligipääs ametikohtadele, jagatakse. Takse põhjendamatud soodustused Margitta otsmaa jätkab. Kehtiv seadus on pärit 1996.-st aastast ning ajale jalgu jäänud etteheiteid on Eestile teinud ka mitmed rahvusvahelised organisatsioonid. Praegu kehtiv kari vääri süsteem piltlikult öeldes sekretärilt kantsleriks ja palgakorraldus ei ole õigustatud. Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Ulrika Eesmaa sõnul näeb uus seaduseelkõige ettepositsiooni süsteemi rakendamist. Kõik ametikohad täidetakse konkursi teel. Kellelegi ei ole võimalik mitte ühelegi ametikohale saada ilma konkursi läbinud. Siis on luua selge õiglase palgasüsteemi, mis arvestaks tööturgu, isiklikku vastutust, konkurentsivõimet, see tähendab seda, et siis see palk, mida inimene saab, oleks seotud nende ülesannetega, mida ta täidab, kuidas ta neid täidab. Lõpeta ära, senised põhjendamatud soodustused pidi hakkavad asutustes töötama tehnikud ja töötajad. Ametnikud on siis need, kes ohustavad avalikku võimu ja samamoodi ei anta edaspidi enam ametnikule tööandja elu kaovad ära eripensionid, samuti üritata enam õppelaenu tasumist. Sisuliselt on tegu palgalisaga, millel ei ole mitte mingisugust seost isiku töösooritusega. Laenu kustutamiseks ette nähtud kogusumma riigieelarves on hetkel 20 miljonit krooni. Minister Rein Langi sõnul säilivad seaduse jõustumise momendil ametis olijatel kõik need soodustused, mis praegugi seadusest tulenevad. Uus regulatsioon rakendub neile, kes selle jõustudes ametisse asuvad. Täna tsirka 26000 inimest, kes omavad siis ametniku staatust. Kui see seadus jõustub, siis järgi võiks jääda kuskil 16000, millega. Minister langi sõnul on meil hulk ametnikke, kes ei ole oma töö iseloomult ametnikud. Ametnik on see, kes täidab vähemalt ühte järgmistest ülesannetest. Ametiasutuse juhtimine, järelevalve teostamine, riigikaitse teostamine, õigusemõistmise ettevalmistamine, sunnivahendi rakendamine, riikliku süüdistuse esindamine või sellesisuline ettevalmistamine, riigi diplomaatiline esindamine, haldusaktide andmine, halduslepingute sõlmimine. Kõik ülejäänud tuleb vormistada tööle töölepinguga. Mis tähendab seda, et kõik need, kes töölepinguga tööle võetud räägivad oma töötingimused vabalt läbi, need on kaks võrdset poolt siis antud juhul tööandja, töövõtja ja kui keegi tööd tingimusi rikub, mis on kokku lepitud, on õigus, kas tõlkida, aga ametnikud ei saa streikida, ametnikud võetakse tööle õigusakti alusel ja kelle vastu natsi streigivad. Kas iseenda vastu? Nüüd ühe kuu jooksul oodatakse ministeeriumidele ettepanekuid ja aasta lõpuks esitatakse eelnõu valitsusele otsustamiseks. Riigikogus vastas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi täna roheliste arupärimisele põlevkivi arengukava asjus. Uku toom annab ülevaate. Rohelised süüdistavad keskkonnaministeeriumi ühepoolsete ja keskkonnavaenulike paranduste tegemisest põlevkivi arengukavasse. Seda kaevandajate huvides. Näitena tuuakse välja suurenevad kaevemahud, mis vähendamise jutuga kokku ei lähe. Keskkonnaminister Tamkivi oli vastates täna juba üsna ärritunud. Me elame selles olukorras, kuhu me tegelikult oleme välja juut, täna seaduses tinglikult täiesti seaduslikult on ettevõtetele välja antud põlevkivi kaevandamislubasid 23,75 miljonit tonni aastas. Palun teha siis ettepanekud, kuidas seda jõuga kokku korjata, minu tagasi ettevõtetelt võtma ja suruda see kaevandamismaht, veinide lubade aastane maht alla 15 miljon tonni aastas, nii et ei tekiks ühtegi kohtuvaidlust, et ei tuleks ühtegi probleemi. Ettevõtted võtaksid selle teadmise rahulikult omaks ja tegutseksid edasi see, et neid lubasid päeva seisuga sellises mahus välja antud, see ei ole hetkel ametis oleva keskkonnaministri teene. Marek Strandberg vaidles vastu, tema meelest pole see küsimus lahendamatu. Tegelikult ju ettepanekuid, millisel moel vähendada põlevkivi kasutust ilma et valitsuse kontrolli alt väljaspool olevad ettevõtted selle pääle pahandada. Vaiksed on ju siinsamas majas tehtud. See ettepanek on ju ülimalt lihtne. Vähendada Eesti energia ja Eesti põlevkivi enda põlevkivi kasutust. Öelda, et üldkoosolek nõukogu ei saa kohustada Eesti põlevkivi või täiesti energiat nii toimida on sügavalt ekslik. Valdur Lahtvee keskendus suures osas probleemile, millest viimasel ajal ka palju räägitud ja kirju kirjutatud, et termin kodanikuühiskond on keskkonnaministeeriumile tundmatu ja mingeid nõuandeid kuulda ei võeta. On mõttetu kohtuda, arvutada ministriga. Me olemegi asju sisuliselt huvigruppide seisukohtadega ministeeriumi poolt ei arvestada. See on väga suur kahju, mis on tehtud keskkonnaministri enda haldusalas. On väga suur kahju, mis on tehtud meie kogu riikluse suhtes selles mõttes, et me räägime täna kodanikuühiskonnast kaasamisest ja siin on väga selge märk, kuidas kaasamisest ei hoolita. Täna arutas mitmete ühenduste seisukohta, et ministeerium ei arvesta uue keskkonna ja looduskaitseameti loomisel teiste arvamustega eri poolte osavõtul ka riigikogu keskkonnakomisjon. Komisjoni esimees Marko Pomerants ütles, et teatud kokkulepe rõhutati, kui läheb reaalseks seaduseelnõu menetlemiseks, mis peaks andma alus ja selle uue asutuse tegemiseks, et siis selle menetluse käigus nende ettepanekud, mis puudutavad seaduseelnõud, on teretulnud. Me saame maha istuda ja siis koos vaata millised nendest ettepanekutest on keskkonnakomisjonis heakskiitu leidvad, millised mitte ja et asi saaks ikka parem. Täna liigub ju kogu see masinavärk selles suunas, et need muudatused toimuvad. Küsimus saabki olla selles, et kuidas võtta siis neid küsimusi maha. Jätkame päeva käia välisuudistega Martha Grauberg. Suuremad Euroopa riigid tegid teatavaks oma kavad, kuidas võidelda finantskriisiga. Saksamaa valitsus otsustas toetada pankasid 480 miljardi euro suuruse abipaketiga. Prantsusmaa eraldab pangandussektorile 350 miljardit eurot, Hispaania valitsus teatas 100 miljardi euro suurusest toetusest ning Suurbritannia 37 miljardi ja ehk 50 miljardi euro suurusest toetusest. Suurem osa rahast läheb pankadevaheliste laenude garanteerimiseks, milles lepiti kokku eurotsooni rahandusministrite kohtumisel. Raha kasutatakse ka hädas olevate pankade aktsiate ostmiseks. Maailma aktsiaturud on reageerinud neile uudistele tõusuga. Näiteks tõusis Saksa aktsiaindeks DAX 7,85 protsenti, prantsuse aktsiaindeks ligi seitse ja Suurbritannia indeks ligi viis protsenti. Ka USA aktsiaturud alustasid päeva tõusuga Põhja-Koread aastase ÜRO vaatlejatele ligipääsu Yongbyoni tuumakompleksile. Sellega täitis ta eile USA-le antud lubaduse, et jätkab tuumakompleksides aktiveerimist, lubab rahvusvahelistele inspektoritele oma tuumaobjekte edastada teade järgnes USA otsusele kustutada Põhja-Korea terrorismi toetavate riikide nimekirjast. Lõuna-Korea valitsus lubas aga kaaluda naaberriigile terase ja toiduabi andmist. Nobeli majandusauhinna võitis USA majandusteadlane Paul Krugmani maailmse linnastumise teooria väljatöötamise eest. Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teatel on Krugmani oma teoorias ühendanud rahvusvahelise kaubanduse ja majandusgeograafia ning aitab selgitada, miks mõni riik rahvusvahelises kaubanduses domineeriv gurman on. USA, Princetoni ülikooli majanduse ja rahvusvaheliste suhete professor, ta New York Timesi kolumnist ning president George Bushi administratsiooni terav kriitik. Luksemburgis olid täna koos euroliidu välisministrid, et arutada arenguid Gruusia ja Venemaa ümber, samuti olukorda Valgevenes telefoniga. Välisminister Urmas Paet. Täna välisministrid leidsid, et see Venemaa on niinimetatud puhvertsoonidest väed välja viinud, on, on positiivne areng, samas jah, ei ole Venemaa täielikult täitnud seda punkti, mis räägib vägede viimisest konfliktieelsesse olukorda. Ehk siis neid vägesid täna lõunast veetis, Abhaasias on oluliselt rohkem, kui neid oli enne konflikti puhkemist ja samuti on siis vaidlusalune kond Gruusias Ahalgoori piirkond, kust ka Vene väed ei ole lahkunud ja mida Vene pool tõlgendab. Kui ka osa Lõuna-Osseetiat samas Gruusia pool ja rahvusvaheline üldsus seda niisama ei ole Venemaa ikkagi lubanud, siis Lõuna-Osseetias ja Abhaasias Euroopa Liidu ja OSCE vaatlejaid, millega rikub kokkuleppeid. Ülehomme on tulemas siis ka niinimetatud Genfi konverents, kus siis püütakse hakata otsima lahendusi nendele vaidlusalustele küsimustele samuti lahendama siis põgenike küsimust, kuidas, mis tingimustel need inimesed saaksid tagasi pöörduda ja kuidas nende turvalisus oleks tagatud, nii et lahendamata kohti on veel, olgu siis, järgmisel kolmapäeval toimub sellises gruusia doonorite konverents, kus siis riikidel on võimalus anda veel lisaabi gruusia ülesehitamiseks. Mida konkreetselt Euroopa liit praegu saaks ära teha? No kõige esmane on Gruusia sõjapurustuste likvideerimine, majanduse kindlustamine ja muidugi siis ikkagi jätkuvalt ka läbirääkimised ja kõnelused Venemaaga, et neid samu vaherahuleppe punkte täidetaks. Valgevene suhtes võtsid Euroopa Liidu välisministrid täna pisut pehmema seisukoha. Valgevene arutelu on olnud ka väga pikk ja, ja väga põhjalik. Ühest küljest küll jah, valgevene viimane vabastanud poliitvangid, samas viimased parlamendivalimised Nad ei vabad ega õiglased, ehk siis selles osas ei olnud mingisuguseid erilisi positiivseid arenguid. Samas on ka oma surve Valgevenele on täna väga suur, noh näiteks ka surve, et valgevene tunnustaks Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat, nii et selles osas ikkagi nende arutelude tulemusel leiti, et arvestades, et Valgevenel on mõnevõrra rohkem ennast läänele avanud, et teha ka vastusamm ja siis peatada lähemaks kuueks kuuks viisakeelu täitmine siis mõnede Valgevene juhtide osas, sealhulgas presidendi osas. Samas kui arengud Valgevenes peaksid muutuma jälle kehvemaks, siis igal hetkel võimalik need sanktsioonid uuesti taaskehtestada. Leedu seimivalimiste tulemused olid mitmeski mõttes üllatavad, lisaks toimus leedusele referendum, kus küsiti rahva arvamust, kas sulgeda Ignalina tuumajaam või mitte. Kõigest sellest räägib lähemalt Vilniuses viibiv uudiste toimetaja Indrek Kiisler. Kuigi Leedu majandus pole langenud veel miinusesse nagu Eesti või Läti oma, kasvavad ka leedus. Kartused surutise ees ja tulevikku varjutab hirm maailma finantskriisi tagajärgede pärast. Lisaks avalikkust raputanud viimastel aastatel mitmed sisepoliitilised skandaalid. Seetõttu rahvas pööranud pilgud kas täiesti uute erakondade või vahepeal skandaalide tõttu lahkunud poliitiliste figuuride poole. Näiteks olid valimistel edukad tagandatud presidendi rulandas paksuse korra ja õigluse erakond ja vahepeal venelane redus olnud suurärimehe Viktor spaskyhi juhitav Tööerakond. Suur üllataja, seal oli ka hoopis meelelahutustegelastest moodustatud rahvusliku taassünnierakond, mis sai teise tulemuse. Eelkõige kirjeldavad tulemused pettumus senises poliitikas. Vaatlejate sõnul üritavad koalitsiooni luua vasakerakonnad ning viiendiku häältest kogunud võitja. Parempoolne Isamaaliit jääb ilmselt opositsiooni. Igal juhul saavad kõnelused olema keerulised. Erakonnad on jaganud kamaluga populistlikke lubadusi, kuid kas nad on võimelised neid ellu viima, pole tänase seisuga kindel. Paralleelselt valimistega toimus referendum, kus rahvalt küsiti arvamust, kas ei võiks pikendada Ignalina tuumajaama vanade reaktorite tööd vähemalt 2012. aastani. Ligi 90 protsenti referendumil osalenutest olid oma tööpikendamise poolt kuid kuna hääletamas käis allapoole valimisõiguslikest kodanikest, siis selle referendumi tulemused ei kihti. President Valdas Adamkus avaldas referendumi tulemuste üle pettumust, sest Leedu läbirääkijatel Euroopa Liiduga kadus oluline argument. Val küsitletud inimesed kinnitasid, et tuumajaam peab jätkama tööd ka ületuleval aastal. Esimene lasteaia kinnitas, et seal leedulastele tähtis ja ütles, et Euroopa Liit peab mõistma, et ei saa jätta ühte riigienergeetiliste ressurssideta. Ignalinasse tuleb praegu 70 protsenti Leedus kasutatavast elektrist. Samas on kindel, et euroliit pikendust ei anna, sest selleks on vaja muuta Leedu liitumislepingut ning liitumislepingu muutmiseks aja kõikide liikmesriikide parlamentide nõusolekut. Niisiis on vaja hakata otsustama malt tegelema uue tuumajaama ehitamise ettevalmistamisega. Meie Eesti energia võtab selles küsimuses selgust ning siin on vajalik, et Leedul oleks otsustuskindel valitsus, mida ka nende valimiste põhjal on raske loota. Indrek Kiisler Vilnius. Taasiseseisvusaja suurim reservväelaste õppekogunemine siil 2008 jätkub tänasest Lääne-Virumaal reservväelasi Pärnust sinna teele saates rõhutas president Toomas Hendrik Ilves, et reservväelaste õppekogunemised peavad saama meie riigikaitsesüsteemi tavapäraseks osaks. Toomas šalda lugu. Kaks nädalat tagasi alanud taasiseseisvunud Eesti suurim reservväelaste õppus siil 2008 jõudis täna pühapäevani kestva viimase etapini reservohvitserid Pärnus asuvas Lääne kaitseringkonnas olnud juba kaks ning reservallohvitseride ühe sisuka nädala. Nüüd liitus ka reakoosseis, millega lõppes pataljoni formeerimine. Algas kogu üksuse kokku harjutamine. Täna tutvus pataljoni formeerimis ega ka riigikaitsega kõrgeim juht president Toomas Hendrik Ilvest, kes pärast ringkäiku ja osalejatega suhtlema Neist kiitis õppekogunemise korraldust jäi rahule sellegagi, et õppusele kutsutud umbes 1000-st reservväelasest ligi 70 sinna jõudis. See kinnitab veel kord, et eestlased tahavad oma riiki kaitsta. Ma usun, et see võiks olla ka eeskujuks nendele, kes ei leidnud võimalust siia tulla. Kõige olulisem on, et üle kaua maja on uuesti toimunud reservõppused, kogu meie aids süsteem, see, et meil kutsutakse iga aasta poisid sõjaväkke, eeldab toimuvad reservõppused, sest inimene, kes on lõpetanud oma ajateenistuse, tegelikult ta on õppinud sõjaväelased, aga ta ei ole kunagi tegevteenistuses olnud. On olnud õppursõdur ja nii kordusõppused, reservõppused ja need peavad toimuma regulaarselt. Aga paraku viimane kord, kui need korraldati, oli aastal 99. Loodan siiralt, et kordades õppused, serv, õppused hakkavad toimuma iga aasta ja ma loodan, et need inimesed, kes ei tulnud välja seekord tulevad. Ja tõepoolest, tänavuse siiliga sarnaseid või veelgi suuremaid reservväelaste õppekogunemisi on tulevikus kavas korraldada igal aastal ja kõrvale neist hoida ei tasu, hoiatab Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Aga me võtame tõsiselt üles, nüüd need inimesed, kes ei ole välja ilmunud, katsun välja selgitada põhjused ja noh, ma pean neid hoiatama ka, et kui põhjust ei ole, siis teil tuleb tegemist teha viiekohalise arvust koosneva trahviga. Vähemalt president, härrased, sellised õppused võiks toimuda vastavalt teie sellest, arvate, Nad hakkavadki toimuma ülejärgmine aasta on plaanitud õppekogunemise rohkem kui 3800 reservväelasega. Praegu on see esimene õppus peale üheksaaastast vahet, aga sellest hakkan pihta. Pärnus sõideti niisiis täna keskpolügoonile Lääne-Virumaal, nädala jooksul värskendatakse seal reservväelaste teadmisi kaitseväe ja selle funktsioonide ohutustehnika, relvade, topograafia, sideprotseduuride ja taktika alal. Täna algasid Eestis järjekordsed hõimupäevad tegemist on soome-ugri maailma tähtsaima vanima regulaarse kultuurisündmusega. Siinsamas meie kõrval elavatest sugulasrahvastest teatakse sageli väga vähe. Hõimupäevade programm püüab seda lünka täita, ütles hõimupäevade projektijuht Jaak Prozes. Hõimupäevade põhiosa on ikkagi suunatud koolidele ja, ja tal on niukene, kasvatuslik ja üldhariv iseloom. Kuid lõpukontserti või peakontserti koht on muutunud seal Viljandis pärimusmuusika aidas ja võib-olla veel ühe aspekti need siia 1002 liivlaste ansamblit viimastel aegadel liivlaste niuksed dessanti ei ole Eestis toimunud üritused toimuvad üle üle Eesti, enamik maakondi on nende hõimupäevadega seotud ja hõimurahvaste, neid ansamblite grupegi on ju väga erinevad, et me püüame nagu näidata väga erinevaid kultuuri tahke ka filmi ja näituste avamised toimuvad ja noh, Tallinnas võib-olla on üheks märksõnaks meil kuku klubi, kus on siis iga, aga õhtu alates tänasest võimalik hõimurahvastega vahetult tutvuda ja ka hõimurahvaste rahvustoitudest osa saada. Üldiselt tuleb tõdeda, et võib-olla soome-ugri rahvastel on rohkem tähelepanu osutatud mitte ainult näituseks Euroopa liidu poolt, aga ka Venemaa enda poolt, et, et võib olla Maakri lasi on rohkem avastatud, et nad tõesti olemas on nendega alles hiljuti oli väga raske ka soome-ugri lastest näiteks Brüsselis rääkida, kuid kuna mõningad ka rahvusprobleemid on teravdanud, siis laagrist problemaatika on jõudnud ka Europarlamendi tasemel, et ning see tähelepanu on ka tekitanud selle, et kogu rahvast, kultuuri ja kirjandust ehk toetatakse protsentuaalselt rohkem kui näiteks varasematel aegadel, et ma ei tea, et viimase aastakümne jooksul oleks ennem nii palju ilmunud soome-ugri rahvaste kirjandust tõlkiku just viimase paari-kolme aasta jooksul. Põhja prefektuur alustas täna kriminaalmenetlust, uurimaks möödunud nädalavahetusel Tallinnas väikelapse hülgamise asjaolusid. Politsei võttis menetluse käivitamisel aluseks karistusseadustiku paragrahvi, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist ning näeb süüdimõistmise korral ette kuni kolmeaastase vangistuse. Politsei uurib kriminaalmenetluse raames lisaks lapse hülgamise asjaoludele ka seda, kas tema suhtes võis olla toime pandud füüsilist vägivalda. Ilmast. Eeloleval ööl on meil pilves ilm, paljudes kohtades sajab vihma ja sooja on kaheksa kuni 10 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, sajuhood jäävad harvemaks. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Sooja tuleb homme 10 kuni 13 kraadi tegusid Päevakaja, mille järjekorranumber on 17330 Covid toimetaja, limal Mälberg. Kuulmiseni.