Nii nagu eelmises saates, nii räägime ka täna iiri muusikast ja me oleme ka tänasesse saatesse palunud Ants Johansoni ja kui eelmisel seal oli jutust instrumentaalmuusikas, siis täna tahaks kõneaineks võtta hiiri, laulud ja alustuseks vast nendest tunnustest üldse, kuidas tunneb ära ühe tõelise ja eheda algupärase iiri laulu, kas seda on üldse võimalik tunda? Et mina näiteks ei tunne ära ehedat hiiri, laulu kuigi on nii-öelda spetsialistide poolt antud sellised jooned nende iiri lauludele, mis peaks siis olema iiri laulis, on siis ütleme kergelt algne toon siis mitmesuguseid kaunistused, keerutused, nootidel siis ütleme, venitused, miks tekkisid venitused, võib-olla sellepärast, et et inglise keeles, kui lauldi iiri laule, siis alati sõnad ei sobinud enam. Endise viisiga iiri laulul on mingisugused tunnused, mille järgi teda võib eristada teiste rahvaste lauludest. Esiteks, see on võib-olla Iirimaad puudutavad sõnad selles laulus. Selleks võivad tunnusteks võivad olla kergelt Nasaalne esitus kindlasti kaunistused, keerutused, millega siis kaunistatakse viisi lihtsalt viisi ja iga laulja teeb seda oma isikupärasel moel, kuna on raske üldse eraldada. Praegu, kui Iirimaal on inglise keel juba nii valdav on raske eraldada iiri puhast iiri laulu ja inglisekeelset iiri laulu siis siis vast tõesti ainult spetsialistid oskavad dateerida või panna mingisse aega ja öelda, et see on iiri laul. Ja see on poolenisti Iiri laul ja see ei ole üldse Iiri laul. Kas seal on, mida me nüüd kuulsime, saate alguses on need ehe ja tõeline. Tõeline Iiri laul, see on, see on selline liik iiri laulu, mida tuntakse ennast maailmas kõige rohkem soli tablinerised esituses kuskil Nediaal nihuke joomalaul. Aga ma ei arva, et see selline laul kajastab või peegeldab iiri meelt kõige paremini. Aga kõige tuntum vastan ta praegu küll maailmas. Läheme nüüd vast ajalukku tagasi selle juurde, milline oli iiri laul kunagi aastasadu tagasi, kas seda teatakse? Eelmises saates rääkisime nendest partidest, kes ütleme nüüd 1000 või rohkem aastat. Veel sadu aastaid rohkem tagasi elasid nende ajal kutsuti Iirimaad insula doktoorum, ET sanktoorum, soli õpetlaste ja pühakute maa ja sellel ajal, millal siis keldi kultuur niimodi õitses, oligi poet rohkem õpetlane kui kui rahvalaulik. Need laulud, mida ta esitas, või oodid olid siis kõrgstiilis ja ja kindlasti värsimõõdus ja harfi saatel ta esitas neid ülikutele klanni pealikele. Aga tahaksin, ei ole nendest enam midagi säilinud, sest see oli ainult puhtalt suuline kultuur ja seda kirjalikult ei ole. Ei ole meieni säilinud, ainult on räägitud sellest siis käsikirjades. Aga terviklikult ühegi koodi sõnu ei ole. Ei ole minu teada. Küllap eksisteeris samal ajal ka selline rahva päris rahvalaul. Aga kuna see kõrgkultuur on alati olnud olulisem, siis ka selle rahvalaulu kohta ei ole meil mingeid konkreetseid märkmeid. Ja ongi arutletud iiri muusika kõrge vanuse üle, et seal midagi väga iidset ja midagi väga vana, aga me ei saa. Me ei saa midagi millegagi seda tõestada. Iirlased ei saasta millegi tõesti, nad ei püüagi. Sest näiteks esimene laul üldse, mis, mis ilmub kirjadesse, ilmub aastal. 1620 umbes ühes Šoti kuningale kuulunud Champs-kuuendale kuulunud käsikirjas William tallets, Ljudbuk on nimetatud lugu või selle viis kuulin kust suur Me, mis tähendab, et olen tüdruk Churi jõe äärest. Need on tõesti esimene, nüüd märge iiri laulust. Et me vanemaks teda me võime ainult spekuleerida sellel, et ta on veel veel vanem. Kui kuna meil meil lihtsalt ei ole fakte, aga hiljem veel tulevad siis iiri laulud esile mitmesugustes ooperites, kus nad siis muu muu tegevuse seas esitatakse. Seni, kuni siis ilmuvad päris esimesed laulikud vanemas iiri laulus võib-olla on üks tunnus. Mida võiks märkida, on näiteks vokaalharmoonia vokaalide assonants mis tähendab siis seda, et teatud silpide järel teatud sõnade järel kordus üks ja sama vokaal. Ja see on selline valem nagu Eestigi rahvalauludes algriim, mis hõlbustab ilmselt nii nii laulu loomist, see nagu valem jah, mis julgustas laulu loomist ja laulu meelespidamist aga hiljem siis inglise kultuuri pealetungiga, ka laulude keel muutus teiseks. Ja me siis kadus ka see omadus, nii et. Et on raske öelda, missugune Nyiri ja missugune on Iiri, Inglise missugune inglise laul. Aga võib-olla kuulame siia juurde käänikeelse laulugrupilt Plaskid sound, kus more Glena esitab laulu nimega rätna jään voog. See tähendab siis ladna väike naine. See on selline naljalaul, seksist ja joomisest. 16.-st sajandist algab inglise keele ja meelesissetung Iirimaale päris tõsiselt ja selle vastu siis võideldakse nii kultuuriliselt kui ka sõna otseses mõttes füüsiliselt, kuid kultuur oli arenenum kui meie mõistes, ütleme, arenenum tsiviliseeritud kui siis iiri kultuur oli ja selle vastu siis paljusid iirikeelseid laule hakatigi laulma inglise keeles neid tõlgiti, oli mingi vahepeal, kus olid kakskeelsed laulud, osad sõnadest oli inglise keeles ja mingeid refrääni sõnade osa sõnadest, mis tähistasid need võib-olla isegi mingit kohti, mingit sündmust olid siis iiri keeles. Kas on säilinud ka need algsed tekstid, milles tõlgiti inglise keelde? Arvatavasti on neid, on neid säilinud? On, on selliseid paralleelseid laule nii olemas, inglise kui iiri keeles ja on, on, on ka neid tõlgitud, nüüd kuna rahvas enam enamjagu räägib siiski inglise keeles, siis siis valulaul laule uuesti välja tuua, siis tehakse ka nad nüüd veel inglise keelseteks. Ja võib-olla kuulaks ühe väikse näitekese siia, iiri raadiost lindistatud. Ma ei tea, kes selle esitab ja, ja millal see on lindistatud, aga see on ühe üks laul, mis on väga tugeva aktsendiga lauldud. Inglise keele sissetungiga tekiks ka selline fenomen, et juba keelsest kodust pärit iirlased hingelt iirlased, alustasid siis rahvaluulekorjamist, viiside korjamist ja paljud siis hakkasid ise nendele sõnu tegema nendele vanadele viisidele tõelistele vanadele iri viisidele, siis oma sõnu, üks neist oli näiteks hammas, noor kes oli sündinud ise juba tablinis. Ta lõi oma laulud 19. sajandi alguses siis Londonis, need said Inglismaal väga populaarseks. Eks laul, mida siin Eestimaal lauldud on suve viimne roos. Pääst Joseph Sammer. Mida võiks kuulata? Iirlaste suure kodumaalt ära reisimisega läks ka Iiri laul ilmselt mööda maailma laiali. Kuivõrd on nüüd teada selle iiri laulu levikust mujal? See, et paljud iirlased läksid tööd otsima Inglismaale võtsid kaasa oma oma laulud ja need jõudsid siis Iirimaale tagasi, tihtipeale jälle inglise keelsetena, aga 19. sajandi keskel oli siis üks väga suur põud Iirimaal ja selle tõttu rändas üle miljoni inimese Iirimaalt välja Austraaliasse ja, ja Ameerikasse. Ja küllap on selle muusika mõju nendel maadel ka praegu väga tugev, eks, eks kantrimuusika juuredki ole seal ja üks üks huvitav näide võib-olla on, et üks flöödimängija, kes rändas välja Ameerikasse eelmise sajandi lõpus elas seal rannikul läbi laevahuku siis pidas seal New Yorgis ja mujal mitmeid ameteid kauboi ja kooliõpetaja ametit ja lõpuks jõudis välja Chicago pea super hindendandiks politseis. Ja, ja teine oli see, et ta kogus sealsetelt iiri muusikutelt väga palju, väga palju viise ja andis need 1903. aastal välja. Selle mehe nimi oli Francis Uniil või kapten Francis Õuniil ja võib veel selle mehe kohta öelda, et ta see raamat oli nii oluline raamatut, kui küsiti. Muusika omavahel, küsisid kas see lugu on raamatust, siis oli lisamategi selge, et see raamat tähendab selle Francise Uniili kogumikku. Ja teine huvitav fakt on see, et ei olnud. Ent olu noormeestel või meestel ja eriti, kui nad tegelesid natuke muusikaga, ei olnud ka hiljem politseisse tööle saamisega probleeme, eriti Chicagos, kuna selle frantsisuniili hea maine oli ees. Meil on olnud rahvaluule kogumises päris mitu suurt võimast üle-eestilist aktsiooni. Kas olid iirlased need sellised inimesed, kes ise päris omal initsiatiivil neid laule ja viise korjasid või oli see ka algatatud Iirimaalt? See oli arvatavasti rohkem sellise iseteadvuse kultuurilise iseteadvuse tõus mis sundis haritud inimesi korjama seda kaduvat, kuigi mitte nii kaduvat kui meil, sest see traditsioon kestab siiski siiamaani seal edasi ja seda rahvaluulet võib rahvaluuleks nimetada praegu päevaselt, sest ta jätkab oma arenemist. Ja seal on võib-olla ka Vahe-Eesti rahvaluule kätt. Et meie oleme sunnitud üles kirjutada mälestusi ja saame rääkida mingitest mingitest mattumiteste, mingitest perioodidest ja mingi vanusega lauludest, kuna kuna osadel laulude iga on juba lõppenud siis mingi pilliloo kohta tema alguse algust aatomite, Iirimaal või, või lõppdaatumit seda enam on raske nimetada, kuna see areng veel kestab, siiamaani. Võivad seda rahvaluulet kuidagi dateerida, oli hulk kujaid, esimestest tulid Sis panting, Petri Kärol on. Ja veel palju teisi, kes alustasid siis 18. sajandi lõpus seda suurt kogumistööd. Aga nagu Eesti kogumise juures oli üks väike viga, oli see, et koguti viise eraldi ja sõnu eraldi. Viisidel olid külilikeelsed pealkirjad, need koguti 1000 ümber ja sama palju sõnu, kälikeelseid, piirikeelseid sõnu. Aga ei, ei saanud sellist tulemust, et sa oleks saanud teada, missuguseid laule missugustel sõnadel alati lauldi, sest ka hiljem on lauldud samu Sõnu erinevatel viisidel. 1288. aastal anti küll välja selline väike raamatuke 20 20 lauluga, kus olid siis kogutud koos viise sõnad. Me teame seda, et meie rahvaluulekogud on hiiglasuured. Kas iirlased võivad oma kogusid meie omadega võrrelda kuidagi arvuliselt, on see suurse kogutu neil? Ma olen kunagi kuulnud sellist sellist, ma arvan, et see spekulatsioon, et maailmas on kaks suurt rahvaluulekogu, et need on iirlased, iirlastele, eestlastel. Tähendab ilmselt mida lugeda üheks ühikuks, et saaks öelda, et kummal on suurem. Ma arvan, et iirlastel on põhimõtteliselt mahukam. Et näiteks muinasjuttude legendide hulk arhiivis on kindlasti tunduvalt suurem ka pillilugude hulk ka laulude hulk, ma praegu selles mõttes spekuleerida, et ma ei tea ühtegi täpset arvu praegu peast. Samas on meie eelis see, et meie, meie materjalid näiteks, mis puudutab regiviis, on tunduvalt vanemad, nii et neil võiks rohkem olla, aga meie oma vanem ja missugused laulud üldse vanemas iiri rahvalaulus olid esindatud. Sis keelsel Iirimaal olid põhiliselt põhiliselt rahvalaululiigid. Kõigepealt armastuslaulud, hällilaulud. Nalja laulud siis oli eraldi liik religioossed laulud. Olid lävend võiks tõlkida otsed itkud aga ilmselt on nad rohkem selliseid murelaulud ja mälestuslaulud kas mingile klanni klanni pealikule või mingi mingi väejuhile temast tema surma pärast lauldud siis olid joomalaulud, olid, teame laule ka ametites, näiteks kündmisest oli ketramisest lüpsmisest. Aga need ei ole siis imiteerivad nad imiteerida seda tegevust ennast, vaid nad räägivad sellest, kuidas keegi kõndis või, või kündjast või kuidas keegi ketras. Kui algasid suured võitlused ja ülestõusud enamasti ebaõnnestunud inglaste vastu siis tekkisidki patriootilised laulud vanemal Iirimaal üldse ei tuntud. Samuti tuntud vanemal Iirimaal näiteks meremeeste laule. Ja mis puutub nendesse patriootilistesse lauludesse, mis räägivad võidetud lahingutest inglaste vastu suurtest meestest, siis neid neid lauldakse hea meelega tänapäevalgi. Eriti nende inimeste poolt, kes, kes soovivad Iirimaa taasühendamist. Ja neid lauldakse siis mitte ainult vabal Iirimaal vaid ka Põhja-Iirimaal. Iiri rahvaarmee toetajate seas ja ja ka sel juhul, kui, kui kõrtsi ukse taga Pipaabi ukse taga läheb automaadi rauas läheb mööda inglise sõdur. Kes tõtt-öelda on sama õnnetu, kui need iirlased seal tema teen, teenib on sunnitud teenima lihtsalt väga kuumas punktis ja siis ühest laulust liigist võiks rääkida, et on pillimängu imiteerivad laulud nimel võiks ka nimetada Tiltinguteks näiteks refrään sõnana, tillai nõu ja, või terve laul ongi esitatud, sellistel silpidel on seda raske laulda. Ma olen üritanud laulda endamisi, aga see ei. See on raske, aga see on õpitav, loomulikult naviga asi. Tähendab tehnika on õpitav ja kuulame, äkki len Greya meie esituses kahte Hailansi, see on siis kahte tantsu. Esimene lass from kile, Granki ja teine Monimask ja esimesest on leitud ka kolm salmimile, laulja esitab ja siis jätkab tilt Tiltingus ja siis Monymuscan täiesti imiteeritud, nii et see asendas vaesel mehel pilli kui ta tahtis siiski pillimuusikat või üldse ennast muusikaliselt kuidagi väljendada. Iiri laulu tõus sajandil algas 50.-te lõpus 60.-te alguses ja küllap temaga laarsus on on täiesti õigustatud, sest ta on ilus. Ta on huvitav, ta on ta tehniliselt väga kõrgetasemeline. Tan tunderikas, aga tal on kõik omadused, et meeldida väga paljudele inimestele. Ja esimesed esimesed sellised ülemaailmselt tuntud grupid, kes kes laulsid iiri laulud tuntuks maailmas. Chifteins planksti tablineris, mida me saate alguses kuulsime ja võiks kuulata sellesama planksti esituses ühte laulu, laulab bändi Irwin. Vaipa.