Tänane tegija on dirigent Hirvo Surva Hirvo Surval, Rahvusooperi Estonia peakoormeister, Rahvusooper Estonia poistekoor ja Revaalia kammerkoori peadirigent. Alates 1991.-st aastast noort Teie üldlaulupidude dirigent on olnud kaheksanda ja üheksanda noorte laulupeo kunstiline juht ja tuleva aasta 26. üldlaulupeo kunstiline juht. Hirvo Surva on kõigele lisaks veel Eesti koorijuhtide liidu esimees, töötab õpetajana Tallinna muusikakeskkoolis dotsendina Eesti muusika ja teatriakadeemias. Oma kooridega on salvestanud andnud kontserte otseülekandes Eesti raadios ja Eesti Televisioonis. Hirvo Surva on tunnustatud mitmete auhindadega Tallinna rahvusvahelisel koorifestivalil parima dirigendiauhind kahel aastal 2001 ja kakstuhatkolm siis Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2002, Eesti noorte kommertskoja auhind väljapaistvale eesti noorele inimesele kultuuri vallas 2002. Eesti kooriühingu aasta dirigendiauhind 2003, Rakvere linna aumärk 2004, Tallinna linna teenetemärk 2005, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia 2008 kustele Ernesaksa nimeline preemia 2012 ja siin me ei räägi üldse nendest auhindadest, mida Hirvo Surva on rahvusvahelistel koorikonkurssidel pälvinud, sest Hirvo Surva tahaks natuke juttu ka rääkida, muidu ongi teenete ja, ja auhindade üleslugemine. Hirvo Surva, kuidas nüüd on esimese tõeliselt ümmarguse sünnipäeva eel, kas võib öelda, et te olete Eestis dirigendina kõik saavutanud? Teil on oma asutatud tegutsevat poistekoorid on mees kammerkoor. Te olete üldjuhina nii noorte kui üldlaulupeo dirigendipuldis. Kas nüüd on kõik käes? Ma arvan, hoopis seda dirigendina. On praegu selline hetk, kus tunned, et nüüd võiks hakata nagu õppima nendeks akerda nagu tegelikult või, või õigemini öelda, nii et hakkad nagu mõistma hoopis rohkem, mida sa tegelikult teed. Milleks sa seda teed? Kuidas seda teed, et see on üks selline eriala, mida sa õpid tegelikult eluaeg? Just nimelt õpetamise kõrvalt, et kui nüüd muusikaakadeemias õpetada ja natuke muusikakeskkoolis, et selle kõrvalt ise õpidki kogu aeg juurde see on selline, kus, kus sellest õppimisest ei jää kunagi nagu puudu, et tegelikult nüüd alles ma tunneme, siis hakkad aru saama, võib-olla. Kuidas võiks, peaks. Kas saab konkreetsemalt tuua mõne näite, mida veel on võimalik juurde õppida siis kui kõik on selge? Eks muusika saab kunagi selgeks, selles on vist minu jaoks see küsimused. Ta ei ole kunagi samasugune telekunagi sarnane. Ta sünnib ju kohapeal. Ja ilmselt mida rohkem sa elus kogemuse saad, seda rohkem oskad seda muusikasse ümber panna. Seepärast ma ei saagi öelda, et, et vot nüüd on see hetk käes, kus oledki targaks. Et vastupidi. Tuletame natukeseks meelde algusaegu, kellele te olete tänu võlgu, et teist sai dirigent. Ja ma õppisin Kohtla-Järve esimeses keskkoolis ehk siis põhikoolis siis nii-öelda või kaheksa klassi. Jaa. Jaa, pärast kaaslasi lõppu tekkis selline mõte, et tahaks nagu sealt Kohtla-Järve linnast ära saada. Isegi praegu, ma ei oska tagantjärgi öelda, miks see, miks see nii oli, et ma tahaksin lihtsalt ära saada, aga ma arvan, et tean seda väga täpselt, miks ma tahtsin ära saada. See keskkond oli lihtsalt selline, kust kust tahtsid välja välja joosta. Siis. Ja mul oli silme ees kaks kooli merekool või 32. keskkool kus oli teatriklass. Ja praegu ma mõtlen, et no tore on, et nii läks, et ma nendesse koolidesse ei läinud. Oli tegelikult see, kes ütles, et noh, kui sa juba lähed sinna, siis mine otsa kooli, et temaga õppis seal ja siis on kuidagi nagu ehk mingi mõte sel asjal ju ta siis nägi ära, et ma olin suht lapsest peale ikkagi rohkem humanitaarinimene kui, kui reaalainete inimene. Ja siis sattusingi otsa kooli. Ja ma mäletan seda väga hästi, et kui ma kooli läksin esimesest hetkest mulle tundus kuidagi, et see õhkkond, see keskkond on kuidagi väga-väga hea. Ja mul oli seal koolis hea olla. Ja mul oli väga-väga hea õpetaja, õpetaja Silvia millik. Ja see oli minu esimene digeerimise õpetaja. Ja mitte ainult Silvia millik, mõtlen hetkel seal koolis, seal olid väga toredad õpetajad üldse. Ja kogu see õhkkond, see keskkond noore inimese jaoks. Tulles Kohtla-Järvelt, kuigi ma pean ütlema, et esimene keskkool, kus ma õppisin, oli küll see aeg selline eestluse oaasikene Tallinnas. Meil oli väga tore direktor Heldur Sammel. Meil oli väga tore eesti keele õpetaja Urve Kilk, kes siiamaani teeb tantsupidudel juhina kaasa. Ja palju palju teisi, väga toredaid õpetajaid. Aadu kukkunu, muusikaõpetaja. Jah, kõik ei mäletagi, aga, või isegi kui hetkel meelde lihtsalt, aga aga seal koolis olid toredad traditsioonid. Seal oli oma oma väiksed laulupäevad, kus siis laulsid, tantsisid nii õpilased kui õpetajad. Õpetajate väike puhkpilliorkestritele mäletan õpetajat. Ehk olid siis õpilastele hästi suureks eeskujuks. Ja nii tegime ka meie riik seda järgi. Nii et sellised hetked on meeles, kus oli näiteks koolis selline mingi pidu kooli oma pidu, siis lapsevanemad olid ümber koolivalves. Et sinna muust rahvusest mõned pätid ei tuleks laguneda pidusega. Teri nagu reegel. Nägijaid solina kui üks väike eestluse vaasikalisel seal linnas. Kui Tallinnasse tulla, missugune tähendus on dirigeerimise õpetajal, Ene üleojal ja segakooril noorus, teie kujunemisloos? Niipalju, et mingi hetk seal laulsin kaasas, oli sel ajal kõige selline suurem ja võib-olla värskem segakool üldse, mis Eestis oli sellist tööd jälgida, kui ma seal laulsin? Pikale, hea küll. Aga ega siis dirigeerimise õpilasena see eel hakkasin ikka jälgima, mis toimub üldse ümberringi, mis koolid tegutsevad, kuidas lauldakse, mida lauldakse. Eks nad kõik olid mingil määral sellised suunanäitajad kohe kindlasti. Aga olles ise seal nooruse Rihas mõnda aega, siis see töö, mida ene tegi kooriga oli noorel inimesel ikka väga huvitav jälgida. Kui oskasid jälgida see hetk veel nii palju, et pigem nagu mõjutas. Ja siis tuli ansambel, karavan. Kavaler. Nonii, see ansambel, kavaler, kes seal kõik teiega koos olnud. Tähendab, see algus, algus oli üldse selline, 80. aastal mõneksin õpilasmalevasse. Sattusin ühte väga toredasse rühma ja sealt sai alguse ansambel, kes meil seal koos olid. Villu Valdma, kes pärast laulis, siis teatris juba mängis bassi ja mingeid laulsime seal end lakspere. Seal oli Arvoga naer. Arvo praegu Haapsalu ukse akende tehase peainsener Indrek Jüri Mets, kes õppis ka muusikakoolis otsa koolis ja ja hiljem konservatooriumis laulmist ja laulis ka raadiokoolis. Aldo Järve ja Tarmo Tallermaa, oli meil seal mingi hetk ja noh, siin selline vahva seltskond tegelikult. Ja ikkagi me tegime hästi palju sellist vokaalmuusikat ei olnud nii väga-väga suured pillimehed, tegelikult suutsime nii palju mängida, et ennast saata. Ja siis ma vaikselt üritasin teha vokaalseaded sinna ja ja ikkagi rõhk oli nagu vokaalil kogu aeg. Mäletan seda väga hästi. Teie juubelikontsertidel juunikuus laulab muuhulgas ka rahvuslus, ooper Estonia, esisopran Aile assoni. Ja kui Aile käis täpselt selles samas saates märtsi või aprillikuus siis kui ma küsisin, miks ta jättis oma koorijuhi õpingud otsa koolis pooleli, siis ta põhjendas seda niiviisi, et et ma võin kooriga teha suurepärast tööd. Aga kui esinemisel ma saan aru, et see ei õnnestunud. Ja kui ma löön laulu kinni ja keeran näoga publikusse, siis ma ei vastuta mitte ainult oma töö eest, vaid ma vastutan ka kogu selle koori, iga liik meest ja ma tajun, ütles eile, et ma ei suuda kõikide teiste inimeste eest ka vastutada, mistõttu ta valis vokalisti soolokarjääri ja õpingud. Ta vastutab selle eest, mida ta ise suudab. Kuidas teil selle asjaga. Jah, nii, ta on tegelikult, et paraku sa tõesti pead vastutama kogu selle eest mis kõlaliselt parasjagu tuleb. Ja eks see, eks see eeltöö ongi nüüd see, mis sa kontserdiks teed. Mitte ainult kontserdiks, vaid pigem ikkagi koorikollektiivi kui sellise kasvatamine üldse, et ta oleks ja üks organ selles mõttes, et need hakkaksid kõik koos. Mõtleme ühtemoodi. Ja mõtlema ka sedapidi, et mitte dirigente vastute üksi vaid koos vastutama selle eest, mis me teeme. Ei ole ikkagi ainult nii, et nüüd midagi kusagil läks natukene kehvasti, siis sa vaatad koori presidendi pilguga, et mis te, mis te nüüd tegite? See nagu vana tõde ka dirigeerimise õpetamise juures, et kõigepealt vaata iseennast ise valesti tegid. Sest et tegelikult on ikkagi koor dirigendi peegelpilt. Dirigent ei saa vastutada, kui mõnel lauljal närv ei pea vastu ja ta astub murdosa sekundist varem sisse. Kuigi harjutamise ajal kõik on olnud ideaalne. Jah, aga. Piisab, vahest ja sellest, et sa vaatad kellelegi korraks otsa osiste närve Piegi vastu ja see ongi see, mis pilguga sellele otsa vaatad. Et see on ikkagi üks väga suur meeskonnatöö Loomulikult, sinust sõltub pall, aga see, kuidas kuidas sa suudad kaasa tõmmata sellesse muusikasse, mida sa parasjagu teed ja selgeks teha, mida sa tahad. Vot see on võib-olla ikkagi kõige tähtsam asi, et muidugi vastutad. Loomulikult vastutad ja ja ei saa kunagi öelda, et oi, et mina ju tegelikult näitasin kõik õigesti ja kõik oli tore. Nemad seal tegid natuke vigu ei saa. See on ikkagi sinu konkreetne töö ja ma ütlen veel kord, et et kui sa koori kasvata selliseks ühtseks vaimseks organismiks, kellega koos teha midagi, siis see on üks ääretult suur rõõm tegelikult. Kui vastu tuleb, kui te ütlete, et te üritate inimesi ühtemoodi mõtlema panna, see tähendab ka seda, et teeb pisut korrigeeriti inimeste mõtteviisi. Küsimusele mõtlemises vaid küsimus võib-olla muusika tajumise tunnetamises. Selles küll tuleb teha korrektiive vaest. Loeme neid üles, kõik need poistekoorid ja muud koorid, mis te elu jooksul siiamaani olete jõudnud asutada ja mida te olete dirigeerinud. Rahvusooper Estonia poistekoor oli enne olemas, kui te hakkasite, sellega tegeleb nii Eesti meestelaulu seltsi poistekoor Kalev teie asutatud kammermeis, korrevaalia ja Tallinna muusikakeskkooli poistekoor. Muusikakeskkoolis on ka poisse olnud kogu aeg lihtsalt kuna ma läksin sinna tööle, kanooli dirigenti õpetama, siis tegin ka mõnda aega seda, seda poistekoori seal. Kuidas te seda teete, seda dirigeerimist ööd, kui, kui on niisugused poisid, kes ei, seisab pudeliski paigal, mul on kirjeldatud seda, et, et kui te teete proovi või kui te dirigeerite esinemisel, et teil on haruldane oskus lauljaid, poisse sealhulgas niimoodi sundida ennast kokku võtma, et nende pilgud tõesti jälgivad iga teie käteliigutust. Et pilgud on nagu naelutatud teie sõrmeotstesse, et nad kuuletuvad. Kuidas te seda teete? Jah, see on kogu aeg, küsitakse sest see on nii hämmastav ja seda. Ja sellele on mõnes mõttes nagu keeruline vastata, et võib-olla tooks sellise sellise paralleeli või sellise sellise näite või või mõte lihtsalt, et ma olen kogu aeg võrrelnud seda tööd, eriti, mis puudutab nüüd poistekooriga õpetajatööga. Eks me kõik, kui me oleme koolis olnud, kindlasti tuletan meelde seda, et läksid mõnda klassi tundi, siis seal oli täielik haudvaikus ja kõik kuulasid õpetajat. Ja ta ei pidanud mitte midagi tegema. Ja läksid teise tundi, kus oli ka õpetaja. Aga klass suvises ta ei kuulanud, tal oli igav. Et miks see siis nii on? Õpetajaks ka võib ju õppida? Teha igasugust kraade. Praeguse klassi ette lähed, siis ei pruugi toimida. Midagi, mis, mis peab sealjuures veel olema. Ja see on täpselt ka nüüd koorias olla. Ütleme nii, laulja, üldse laps veel eriti, ta peab saama mingisuguse nii suure usalduse, et hakkab sind usaldama, mõtlen seda. Et siis sellisel hetkel, kui on vaja ennast kokku võtta sest teised usaldab jäägitult ennast sinu kätesse keelsest jälgibki, mida sa parasjagu teed kuidas sa teed või siis ta üritab selle kõik lihtsalt kaasa teha, milleks ta on õpetatud. Ja kui sa suudad tema jaoks teha muusika huvitavaks siis on hetki ja mis võib-olla kõige ilusamad hetked üldse, kus kõik see mees kõikse laulja hingab nii ühtemoodi ja teed täpselt nii ühtemoodi. Et siis sünnibki. Vaat see muusika, mida sa oled nagu proovis taga igatsenud. Ja neid kordi tuleb elus ette, õnnelikumad korraga. Aga siis nad tõesti ongi, ongi ma mõtlen nüüd, lauljad olevad poisid võiksid, kes nad on usaldanud seda tööd, mis sa oled teinud. Ja sel hetkel nad lihtsalt usaldavad sind. Ja sa saad teha nendega seda parasjagu. Tunned või tunnetad või seda, mida sa tahad parasjagu edasi anda. Mis tähendab seda, et te peate olema kogu aeg lauljatele, huvitav te peate kogu aeg midagi uut pakkuma ja kui ma vaatan, kui te terrigeeriti, siis te olete ikka endast väga palju noh, niisugust jõudu ja. Ma ei tea, mis selle nimi on endast välja, et koor võtaks ennast kokku ja annaks maksimaalse Ütleme nii, et mida suurem koor või kollektiiv, noh, rääkimata laulupeost. Jah, see energiatulv on tegelikult päris päris suur, mida anda, et sa nagu haaraksid kogu selle suure lauljate massi nagu oma kätte eksamite koorida natuke teistmoodi, et sellele vaja võib-olla kasutanud nii palju jõudu kui just sellist mõtteenergiat liigutus alati ei aita. Aitab võib-olla selle liigutuse kontsentratsioon, tähtsus, mis hetkel sa, mida parasjagu teed? Väiksema kooriga või kui ainult oma kooriga teha, et siis seal on ikkagi tekkinud teatud harjumused. Eriti poiste koolist tegelikult nende jaoks on küll nii, et iga liigutus Kas selleks, kuidas ta hingab ka sellest, kuidas ta oma pilli hoiab, toetab kuidas ta fraasi teeb, et seal on jah oma selline märkide keel natukene millest võib-olla mõni teine ei pruugi aru saada, mõni teine koor juhatab natuke teistmoodi lihtsalt. Aga seal tekivad jah, omad mingid mingid märgid. Kas need noorte laulupidude rokiblokid on teie välja mõeldud? Ei ole viimane pidu, kui oli 2011, siis tuli esimest korda siis rokiplokk. Eks see mõte tuli ikkagi seeläbi oluliselt juhilt, meronikalt. Eks me omal ajal ju ka, kui ma esimest pidu tegin noortepidu, siis sinna segatoodud igast igast toredat muusikalt ütleme sellist levimuusikat, nagu me seda kutsume. Aga minu mõte oli küll see, et noortele tutvustada ka seda seda muusikažanrit aga, aga just tuues välja võib-olla sellised heliloojad, sellised laulud, mis millel on väärtus ja mida nad võiksid nagu teada. On ta siis rannapühenda Valkkonen. Ja ma mäletan küll, et pärast neid pidusid päris paljud poisid, kus see lugu on pärit ja siis ma ütlesin, et, aga et raamatukokku võtke välja sellised väiksed laulikud nagu laulge kaasa kus on tegelikult meie selline levimuusikavaramu ju sees. Või Uno Naissoo või, või noh, seal on ju väga-väga palju head muusikat, tegelikult. Siis see jah nagu selle mõttega tehtud, et natuke tutvustada seda žanrit. Ja olla siis võib-olla natukene noortega kaasas käiv, aga, aga samas ma ütlen seda, et nüüd jällegi natuke vanemaks saad. Aga mõtleme natuke teistmoodi. Laulupidu kui selline on ikka nii koorilaulupidu. Ja eks tuleb ka sellisena hoida. Et võib-olla liiga moodsaks ei maksa teha? Noh, noorte pidu ta ikka on võimalik katsetada ja proovida võib-olla rohkem kui. Ja tegelikult ikkagi ütleme nii, et see ei ole katsetamise koht. See on natukene natukene liiga liiga ohtlik selleks, et hakata katsetama nagu kindla peale ikkagi välja välja minema, sest paraku ettevalmistus kusagil kolm aastat ja selleks kolmeks aastaks suunad praktilised kõik Eesti koolid tegema tööd millegi nimel. Ja siin on nüüd täpselt see maitse, mis raskusaste tüdineb sellest laulupeo kavast ära. Meile see meeldiks. Kes samad koorid muusikalise üldse meeldima, nii et see on suhteliselt keeruline kombinatsioon selle kava kokkupanemine. Aga jah, ei tohi. Räägime kaks sõna vilja tormisest, te olete tema muusikat dirigeerinud USA-s ja Kanadas. Jah, me läheme video koos seal käinud tõesti aastal 96 97 ja sealt edasi. Tore juhuste kokkumäng, kui me sattusime kokku 96. aastal, kui oli esto Tallinnas. Siia saabus üks koor portlandist, kes laulsid väga heas eesti keeles ja väga palju eesti muusikat. Ja me saime nendega tuttavaks ja, ja siis Medeed pisike juba siin nende nende kolledžisse ja nende linna me tegime seal selliseid huvitavaid kontserte välja, muusika tutvustamist festivali tudengite hulgas ja, ja üldse sealse kontserdipubliku hulgas. See on hämmastav, kuidas see koor tegutseb siiamaani. Me oleme võtnud endale nimeks unistus ehk eestikeelne nimi, laulavad eesti muusikat alanud välja plaadi isegi eesti muusikaga. Sellised Eesti fännid seal kohapeal eesti kogukond, Portland, see ei ole üldse pidi väga suur suht väike. Ja nad on suutnud enda ümber haarata just nimelt kohalike ameeriklasi ja on teinud seal sellise väga suure töö eesti kultuuri muusika tutvustamisel. Ja Veljo nende jaoks. Täielik jumal. Ma tõin selle mõtte Veljo Tormise loomingu siia saatesse sisse, et te tõenäoliselt ei saa mäletada seda aega, kui Veljo Tormis muusika oli nii moodne, tema helikeel oli nii eripärane, et kuuldavasti Gustav Ernesaks rahvusmeeskoori eesotsas andis Tormise teosed tol korral noorematele, kuna arengule ja olev ajale dirigeerida. Ja nüüd mulle tundub, et eesti koorid enam nii meelsasti vile Tormise muusikat ei laula, sest et tundub, et see kõik on juba nagu olnud. Ja Veljo Tormise au ja kuulsus on siirdunud välismaile, et tal on Prantsusmaal kuuldavasti peaaegu et ta on olnud mitmel festivalil peakülaline. Et kuidas koorimuusikat, kas need hoovused käivad, tuleb uus ja värske, on moes ja siis läheb paarkümmend aastat kolm, 40 aastat ja siis koorijuhid ja lauljad tahaksid juba jälle midagi uut, midagi muud. Ma pigem ütlen praegu nii, et, et see laine hakkab tagasi tulema. Jah, kui, kui Veljo Tormise muusika tuli, eriti kui ta hakkas hajutama rahvamuusikat, selle seadmast öelda seda kõik oli võib-olla tõesti üsna pikalt ja päris palju. Ja võib-olla mingi hetk siis tõesti kas sellest väsiti natukene. Aga ma tahan öelda seda, et praegusel hetkel jällegi noored noortekoorid, ka noored dirigendid avastavad selle taas enda jaoks, sest see on nende jaoks ka juus. Just, kes nüüd uued peale tulevad. Ja midagi ei ole teha ikkagi seal sees on niivõrd tugev eesti juurikas. Et nad tajuvad seda ja tahavad seda teha. Ma olen seda just tähele pannud, et nagu jutti, ta käib hoovadena Buy pikad, nad on need ja keegi kunagi, aga, aga praegu ma tajun seda, et tuleb jälle uuesti tagasi. Väga paljud noortekooliks on tekkinud, laulad just nimelt jällegi tormist. Ja noh, väljamaale võib-olla nüüd on tere nüüd sinna jõudnud, ta on ikkagi jõudnud juba 20 rohkem kast tagasi, aga aga lauldakse palju ka ka välismaale. Aga mul on näiteks väga hea meel selle üle, et praegusel hetkel just just noored dirigendid, noortekoorid taas enda jaoks leiavad Tormise muusikat. Räägime noortest noortest heliloojatest, keda noored dirigendid tahavad dirigeerida, kelle loomingut. See tähendab akadeemias huvitav vaadata, et need ju kõik seal koos õpivad. Minul, et dirigendid kui noored heliloojad ja ka siin lõpueksamitel on nii tore, kui jälle keegi keegi toob välja kellelegi uudisteose, mis on kirjutatud, vot selleks lõpueksamiks. Ja tehakse selline esiettekanne, et noortega omavahel selline tore koostöö. Nad katsetavad, proovivad, uurivad, üritavad et need noored heliloojad, kes mida kirjutavad nende lähelised sahtlitesse, vaid nad nad katsuvad selle kohe ellu viia ja see on väga hea märk. Ei ole sellist üksteise kõrvalehoidmist või, pigem vastupidi, et leitakse palju koostööd. Tellitakse üksteiselt teosed ja viiakse see kohe ellu. See on selline vahva akadeemias jälgida, kuidas, kuidas need teosed sünnivad. Kuidas Neid ette valmistatakse, teostatakse ja kontsadel ette kantaks, nii et see on huvitav. Mõni nimi, palun? No Pärt, Uusberg on praegu võib-olla kõige rohkem ehk koori koorimuusikasse toonud. Just nimelt uut muusikat. Mis mulle väga meeldib. Martin Sildos, üks noormees, kes õppis ka ise just nimelt dirigeerimist. Ja samas kirjutab muusikat väga paljud tudengid, just nimelt Martini käest jällegi kuule, et ole hea, kirjuta, et oleks huvitav, lõpueksamid ei olegi midagi teha. Nii et need on päris palju tulnud uusi just praegu, kes hetkel õpivad akadeemias, et et siin Tõnu Kõrvits on juba, on juba selles mõttes ise õpetaja, tema on juba ikkagi vanem heli. Aga just nende õpilased juba täitsa huvitavaid huvitavaid meile tulekul. Aga rääkige, palun oma dirigeerimis üliõpilastest, kas te näete juba omale mantlipärija? No seda peab nägema õigemini mitte nägema, vaid. Töötades nendega kujutan vaikselt ette, et kes võiks mida nagu edasi teha. Ja üsna mitme, aga ma olen juba kolleeg praegu hetkel valt Soosalu, kes on lõppeda sellest teise kursuse, küll töötab nii Rahvusooper Estonia poistekoori juures kui ka ERR-i segakoori juures. Ja ikka oma õpilaste, ma olen üritanud leida just nimelt praktilist võimalust tegemiseks. Et nad üksi klassiseinte vahel tapeeti juhtides ei kasva, dirigendiks, et saaks nagu hakata vaikselt kohe praktiliselt midagi tegema. Ja suht õnnelik õpetajatoredad tudengid. Ja meie koostöö. Tore. Kas Eestis jätkub headele dirigentidelt häid koore sest mulle tundub, et nii mõnigi hea dirigent kui me räägime kas või ainult koori dirigeerimisest, on ilmakoorid. Nojah, vot see on nüüd selline asi, et kas koor on selline? Tõele riiulifirma, paneme riiulisse, sealt, võtame sealt Jaaguuri, anname kellelegi juhatada. Meil on pigem seda, et head koorid, kasvavadki koosti, liigendiga. Ja on paljud juba, kes palju tudengid mõtlen, kes oma tudengiajal juba loonud oma koorid kasvavad koos oma kooriga. Koor kasvab kosmotivigendiga. Tavaliselt sellised dirigendivahetused koolide juures. On suht keerulised tegelikult, et midagi ei ole teha, iga koor on oma dirigendi nägumisel loodud siis asutaja nägu just. Ja ja kas peab alati vägisi siis? Aga kui dirigent kasvab koorist välja? Kalleid juhul siis on väga palju olnud ka meil siin Eestis, kus andekad tudengid teinud oma koorid ja ta kasvabki sealt välja ja see koorume, lõpetanud oma tegevuse. See on olnud üks üks vaimne meeskond nii-öelda, kes on liitunud või läinud siis ühe inimese ümber ja temaga koos muusikat teha. Ja kui ta sealt välja kasvanud, siis on see koor lõpetab oma tegevuse tegelikult. See ongi veel veel kord näide, et kui sinna selle kooriaid, et tuua nüüd keegi järgmine siis ma arvan, et üsna pea, need lauljad vahetuvad ja tuleb jällegi tema vaimkond sinna kooli, nii et see ikkagi on selle ühe inimese vaimne meeskond, kes tahab temaga koos just nimelt tema moodi muusikat. See peab käima ühes taktis. Kui te nimetate fraasi ERR-i segakoor siis mul tuleb automaatselt meelde niisugune fraas nagu Eesti raadio segakoor ja, ja ma olen seda ka varem paari saates tunnistanud, et. Mul on kaks asja, mille pärast ma lätlastele kohutavalt kade üks on see, et nad suutsid säilitada oma Vabadussamba läbi nõukogude okupatsiooni ja teiseks, et nad suutsid säilitada oma segakoori Latvija. Nii et iga kord, kui Eestil on vaja Ühte head professionaalset segakoori, siis laenatakse Lätist. Kas see jääbki nii? Hirvo Surva, et Eestil ei ole oma professionaalset segakoori, täismõõdulist, segakoori. No on ju katsetatud, teha siin oratooriumikoori ja nii edasi ja nii edasi. Sest ega ooperikoor ooperimajade koorid ei ole segakoorid ja ega ka filharmoonia kammerkoor Aga nendel oma spetsiifika teevad, teevad tööd, ooperis, laulavad ooperikoore. Ja noh, tegelikult küll ka suurvorme ja niimoodi, aga, aga ikkagi see ütleme sellist kontsert segapooli kui sellist ja on ju, on ju hiljuti, et kokku viia RAM ja ellerhein ja igasuguseid huvitavaid kooslusi loodud, aga see ei ole tegelikult ikkagi segakoor mis on ennast kokku lauldud. Me võime siin kokku panna vigaseid asju, aga aga koos laulev ja tööd tegevkollektiiv peab olema, et tuleks selline tulemus. Et ei peaks Lätist kooli tellima. Kas ta peab Eestis olema? Mina arvan, et ta võiks olla. No ikka peaga peaks olema. Aga see sõltub raku meist. Kui me võtame, et meie riigis on neli prof koori kaks ooperikooli, Tarmooniaga märg koor ja ramm. Aga puudus tegelikult ühe korraliku sega järgi on. Et elame-näeme, ehk ehk see idee ikkagi lähedal ellu. Kus olite, te hakkate oratooriumikoori tegema? Mis teist saab järgmiste aastakümnete jooksul, Hirvo Surva, kas kisub ka näiteks suure täismõõdulise sümfooniaorkestrile? Ma olen ikkagi kooriinimene. Ja mitte, et ma oleks teinud orkestriga tööd, ma isegi olen käinud vaikselt juhatanud siin ja seal, mida pole, siin teatakse üsna vähe. Kindlasti jätkan oma kooridega tööd. Ja just eile meil oli kontsert poistekooriga, kus olid siis kõik. Kõik etapid koos nii-öelda nagu meie kutsume siis Jukud ja Juhanid ja ja meistrid on kolm sellist grupi. Ja pärast istusime, arutasime, mõtlesime, et huvitav küll, et mul ei tekiks nagu hetkekski praegusel hetkel vähemalt hetkekski sellist tunnet, et ma peaksin nagu selle koori maha jätma ja jaka midagi muud tegema, midagi uut tegema või veel midagi looma? Ei ma pigem, pigem arvan seda, et siin saab tööd koondada rohkem ühte kohta. Ja tegeleda sellega võib-olla põhjalikumalt. Süvenemise suunas. Me oleme saate lõpus väga sageli palunud intervjueeritavat reeta tema muusikalist maitset ja ja oleme lubanud, et täidame ühe muusikasoovi. Me ei ole nüüd Hirvo Surva ka varem kokku leppinud, et ma seda küsin. Aga mis see võiks olla, mis võiks seda saadet lõpetama jääda? Ma arvan, et see peaks olema küll koorimuusika, vaid pigem Tõnis Mägi. Jäljed. Eks meil kõigil on omad jäljed, mida mööda me kõnnime. Väga suur tänu Hirvo Surva pika intervjuu eest. Ma usun, et teil tuleb ilus suvi. Ja et see sisaldab ka ettevalmistusi tulevaks suveks, kui meil on jälle taas uus üldlaulupidu. On ju kogu rahvapidu, ükskõik, kas me saame Kokoorilauljana seal laulukaare all või oleme publiku hulgas ja, ja kuulame igal juhul pidu on jälle tulemas. Kõike head teile tänu. Kes selle ja Vaid oi, komista. Haava ja pigem mul. Ei? Tule ja tooma. Tuuni lõpu. Soesaare jälil. Ko neelab? Mu peale jäljed. Hoonile. Moekaane.