Tervitame vabariigi teenelist kunstitegelast Anna Raudkats see 75. sünnipäeva puhul kõigepealt tema armastatud laulu. Meie tervitus on küll veidi hilinenud. Nõukogude Eesti avalikus õnnitles Tuljaku tegijat. Estonia kontserdisaalis juba üleeile. Häädemeeste ülikonnad. Muhu sidrunseelikud pidulikud punased Lihula kostüümid põrisevad pruudi põllede Kuljused helgivad kullased rõhud. Poiste kirjud jürivestid vahelduvad siniruuduliste kaelarättide ja murumütsidega. Ja tantsijad ise. Nad on rõõmsad poiste tugevad. Käed otse lennutavad tüdrukuid. Meie oskame ja armastan tantsida. Kahju, et Estonia kontserdisaali ei mahtunud pühapäeva õhtul kõik rühmad, kes teda oleksid soovinud. 11 rahvatantsurühmad Tallinnas, Tartus ja Pärnus võttis osa meie rahvatantsuvanaema juubelikontserdist. Kohal olid ka võimlejad, jäiga lauljad, mängijadki puudunud. Pioneeride palee lastekoor laulis Tallinna 17. 10. keskkooli väikestele rahvatantsijatele, kes Niina Raadiku juhtimisel esitasid Anna Raudkats ringmängutoa, teeks ma endal tamme alla. Järgnes hoogne hüppetants. Rikas on meie nõukogude eesti tantsuelu. Meil on tuhandeid rahvatantsijaid, palju tublisid tantsujuhte ja hulk häid kaasaegseid tantse. Meie noored tantsivad hea meelega ja edukalt ka teiste rahvaste tantsuloomingut. Tuleme toime tormakahopakiga. Võõras pole vene tantsude uljus ja väärikus. Kuid kuidas olid lood veel 35 aastat tagasi? Sellest kõneles vabariigi rahvakunstnik Ullo Toomi. Siis tundub loomulikuna ja iseendastmõistetavana, et meil, eestlastel on ka rahvatantse. Kuid aastat 35 tagasi ei olnud see mitte nii aastal 1926. Läänes siia tulnud moodsad tantsud, Foxtrot ja Simm. Neid tantsiti kõikjal. Ometi leidus juba siis noori, kes ei allunud sellele psühhoosile. Vaikest tahtsid tantsida oma rahvatantse kuid siis ilmus ääretult suurt takistust. Kust võtta oma tantse, kes oskaks või õpetaks eesti rahvatantse. Sellist inimest ei. Kuigi juba tol korral oli meie rikkalikku rahvaluule hulgast rahvalt üleskirjutatud rahvaluule hulgas ka üksikuid märkmeid eesti rahvatantsude kohta olid need paigutatud arhiivide kitsastesse kappidesse ja laiem üldsus neist midagi ei tea. Siis tunti ainult ühte rahvatantsu. 1926. aasta sügisel kaupluste akendele ilmus raamat Eesti rahvatantsud koostanud ja kirjeldanud Anna Raudkats. See oli suur elamus, see oli suur pöörde. Nüüdsest peale oli meil ka eesti rahvatantse, sest raamatus anti 24 tantsu kohta kirjeldused nende hulgas tänapäevani populaarne tunni. Anna Raudkats, kelle austamiseks meie täna siia oleme kogunenud, sündis Tartu lähedal Ropka vallas piiskopi mõisas 23. veebruaril 1000 886. aastal. Tema ema oli nimetatud mõisas piimamajanduse juhatajaks. Isa aga töötas tookordsel Peterburi-Riia raudtee, Konduktorina. Alg- ja keskhariduse omandas Anna Raudkats Tartus kodukooli. Õpetajakutsega saksa keelealased. Viis aastat hiljem lõpetas Anna Raudkats prantsuskeele, andis ära prantsuse keele eksami. Järgneva 10 aasta kestel töötas ta Peterburis, Soomes, Tartus ja Pärnus, olles saksa ja prantsuse keele õpetaja. Aastal 1913 õnnestus Anna Raudkats siin astuda Helsingi Aleksandri ülikoolivõimlemise instituut. Nimetatud õppeasutuse mitmekesises õppekavas oli ka rahvatants. Oli nii Soome kui ka teiste rahvaste rahvatantsud. Oma otsese õpetaja Annik Hollande'i soome rahvatantsude ema Annikolaani ergutusel leidis rahvatants soodsa pinna Anna Raudkats südames. Selle koheseks tulemuseks oli, et juba järgmisel see on 1914. aasta suvel siirdus üliõpilane Anna Raudkats rahvatantsude kogumise ja üleskirjutamise matkale Eestisse. Anna Raudkats jutustab oma õpinguist järendudes Kui ma õppisin Helsingis ülikooli kehalise kasvatuse instituudis siis oli meil seal õppeaineks, oli rahvatants. Ja see rahvatantsutunnid olid need, aga armsad. Sisustati siis nii, mitmekesiselt õppisime muidugi kindral soome rahvatantse ja siis naaberrahva rootsi tants. Taani murra rohkem nii skandinaavia rahvaste tantse, õppisime seal nii väga põhjalikult. Ja see oli täitsa loomulik, iseenesestmõistetav, et siis minu kaasõpilased küsisid minult, et et sa mind kutsuti, Viroc, sotsiaalirooled Eestist pärit ja ju teil ikka on ka rahvatantsuõpetaja meile ka mõni, et me näeksime ja saaksime siis Eesti rahvatants on. Ja muidugi ma ei tea, mis teha siis tegelikult ma olin küll linna lähedal maal üles kasvanud, aga. Ma ei olnud nii-öelda eesti rahvatantsu niiditama õigel kujul tervikuna näinud, ainult üksikud fragmendid olid mul nii silma ja kõrva puutunud. Ja, aga muidugi ma ei tahtnud seda nii välja paista, laste üles tunnistada, et meil absugustes midagi, et meil pole ja ütlesin jah, et tea küll küll järgmine kord vaatan, õpetan teile, kas midagi nüüd õnneks oli mull kunagi midagi silma hakanud, mõni Kaire janu Jaanisi põhisamm ja kah karjani viis oli mul nii kõrvas maalsel, kus naerda. Tartu lähedal elasin seal seal puuduseni rahvaga kokku ja mul oli lapsena möllus, sime ruttu-ruttu, natuke mõtlesin ja kohendasin ja, ja stiliseerisin ja seal lõin paar paar varianti juurde, umbes nii nagu nüüd nüüd siin minu raamatus kirjeldatud kaare. Ja ütlesin, tulge tüdrukut, ma õpetan teile. Istusin Roberta, mängisin viisi jää äratada. Õppisid Kareani ära ja tantsida, ütles, et väga kira ele Gustad. Nii et seekord saime yli üle. Aga siis hakkasin mõtlema, et mis asi see on? Soomlastel ja rootslastel, teistel on kõik väga ilusti välja antud raamatut ja terved. Ja sa nüüd juba ülikoolis seda ainet, õpetajat isegi, aga meil ei olnud alguskiga katsetki tehtud. Ja hakkasin mõtlema, kui esimene aasta on siis astusin konde läinud kontakti dokto Kallasega. Ma tean, et tema omal ajal juhatas ja organiseeris rahvaluule kogumist ja panin just rõhku. Ka tants ei olnud mitte varemete koht, kus ma olin kuulnud, et tema oli seal ikka tegelenud. Ja astusin siis ühendusse doktor Kallasega, et kuidas teil on ja sellega ja kas tehaksegi nimetatud mõned kohad, kus neid leidub ja ja siis ta kirjutas mulle ja ütles, et suure hea meelega. Nüüd ma kuulen, et teie, esiteks õpite Helsingis ja teiseks ei tulnud rahvatantsust huvitatud ja ja et meil on andmed olemas teatud kohtade maakondade suhtes, kus teiste rahvatantsul olemas ongi, neid on ka juba nii-ütelda üles märgitud, nii rohkem kirjeldatud, aga seal ei ole mingisugust väärtustest, puudub muusika, muusikaline saadi, aga tants peab olema ikka samm-sammult, ta tahtis kõiki ülesse kooskõlas muusika küljes, tähendab. Bulls jääb see töö olema tehtud. Et nüüd on, on väga head, et te seda teete ja kohe järgmisel suvel on võimalus minna Eesti lipse seltsi, finantseeris selle retke ja ma ütlesin kohed. Nii et ma ei ole suhteline ise mitte muusikat yles kirjutama, et selleks peab mul hullemaks reisikaaslane. Mis puutub tantsusammudes tantsukompositsiooni ja seal ma võisin juba tõesti lubada ja oli nendes kindel, see tähendab, et minu õpetajaks oli soome rahvatantsud ema Annikule. Nojah, ja seal tuli abiks õnnelik juhus, üks x Soome muusikamees perekonda professor vääsenen, siis ta oli lihtne alati, tema oli huvitatud eesti rahvamuusikast ja kui ma ei eksi ja õieti mäletan ta kogusse materjali oma väitekirja jaoks oli võimelisus saada, saad ühest teaduslikust ühingust fonogras üks võrdlemisi väike niisugune portatiivne asjandus ja see kirjutas siis, selles on siuksed võlvitud sees, need kirjutasid siis üles selle viisi ja hiljem pandisest siukse Rupuri taoline osalisena külge ja siis lauldud laul või räägitud jutt, tuli tahtis nii ilusti kuuldavale ja sellega me siis reisisime ja mul on praegu nii silmadesse ese, pilkume Setumaal käisime siis raskem osa fonograaf ise see oli siis väisas, ei kanda. Seljakoti tulime meil seljas, kepid käes. Mina käin enamasti pallijalu, aga näidanud, kui linna linnamees algul käinu pärast trahviti saapad ära, käisin paljajalu ja mina kandsin seda suurt ruupori, soli, siukseid, šotlasi. Ja siis, kui meni käisime seal setu küladesse, siis veidike rändmuusikantideks. Mäletan, lihtsalt oli Petseris saatja. Laadarahvas suundus sinna Petseripooli ja tee ääres istusid seal, puhkasid seal, hobused olid ja läksime möödas, ütlesid, et tulge mängige meile kahjuks üks lugu. Naljakal viisil. Naljamees, mis ta siis vastas, et jah, et Niko muidugi, jaa. Ja nii me siis käisime, siis oli alati üks suur tohutu efekt oli telliga, kuid siis tuli fonograaf oma töö lõpetanud. Neuroopasena otsa pandi see, kui inimene siis kuulis oma häält seal oma oma oma lugu, mis seal mängisid, oli alati täiesti rabatud. Täpselt nii, et see see aitas väga palju kaasa teeb, ütleme, et rahvas oli, oli, oli vastutulelik. Mäletan musele just Kolga rannas saime kõige rohkem materjali. Mul oli niukene ainulaadne elamus, kõik see reis, muide väga ilusad ilmad olid ja ma ei olnud kahlannibullede linnainimene joonud. Pääsenud nüüd sain randa ja õppisin tundma kalureid ja, ja kõiki, puutusin nendega kokku ja ja me olime kõigest huvitatud, isegi pisikuid. Itaalia samm oli, oli mul ju huvitav ja ma püüdsin ainult neid nii võimalikult täpselt üles kirjutada ja palusin tal väljastanud nii. Ja muidugi siis oli nii huvitatud ka rohkem, et näha, et tants mitte ühe või kahe inimese esituses, vaid et neid näha nii kah gruppides suuremaid tantse seal nagu Rädi tants. Siis õnneks veel inimesi, kes oskasid tantsu veel ja oli ka sellist teadlikku tulite, teadsime juhatajat, kes nii et siit protseduur ei olnud mitte keeruline. Me sõitsime Honka lihtsalt voorimehe, kas või peale Tallinnas sõitsime kuskil sinna Jõelähtmel ja hakkasime siis seal küsima, et kas nüüd on see kõigi vaatajate mingi, aga siit edasi ja seal olid juba külad teada. Need suured kuulsate torupillimängijad säiluks Atrudenu jaa, jaa. Leiuta ja mai kõik need suured rahvalaulikud ja siis me läksime edasi saatusimisena Liisi külla, eriti jäi mul meelde kalur, nii noort võitu, mees, suur, tugeva kehaehitusega Edi Aaman. Ja oli väga hea mängija, ta mängis viiulit, on need just minu raamatust leiad õige sageli viiulil mänginud Eduard Laaman. Ja ma imestasin ta, kaluri tugevad käed, sõrmed olid nii nagu minu kolm sõrme praegu ja kuidas nendega sai nii osavalt ja hästi viiulit mängida, nii et. Ja siis muidugi mõned torupillimängija tulid seal, aga enamasti nii. Rannas oli viiul. Saadud korjamismatkatulemused olidki avaldatud 26. aastal ilmunud raamat. Nagu juba nimetatud raamat oli pöördelise tähtsusega. Raamatus ei ilmunud, ei olnud avaldatud mitte üksi etnograafilised rahva hulgast kirjutad üles kirjutatud tantsu vaid raamatus Anna Raudkats näitas ka juba ära edaspidise suuna andes juba rahvatantsuelementidele põhisammudele seadnud uus loomingulisi tantse. See on suund, mis on väga tugevalt arendatud tänapäevas. Kui mul nüüd oli see materjal kogutud, see toormaterjal Tekkis kohe mõte, et see nii kättesaadavaks teha laiemale publikule. Ja nimelt trükis avaldatud sõna, jah, ma hakkasin juba tegime eeltöid raamatu väljaandmiseks ja vaatasin seda materjali ja filmisin teda ja ja nii kuidagi intuatiivselt võib olla, aga võib olla muidugi ka ja ma mõtlen osalt see selle tõttu, et ma olin tuttav su meie ja Rootsi ja Norra ja tantsudega ja nende hulgas oli nimelt palju neid seatud tantse ja sain otsekohe, nii ka siis olin sellega nõus ja, ja sain sellest aru, et meie rahvatants ei tarvitse jääda nüüd alaliselt sinna sellesse etnograafilisse vormi, nagu ta meil oli seal veel rahva seas, et sellel vormi alusel võib ja peab seda rahvatantsu edasi arendama. Nendest, Köst nendest rahulikult sammudest ja, ja sellest algmaterjalist, et see tõstaks siis muidugi huvi, me olimegi praegu teise aja inimesed, kui nende tantsude seal kord loojad ja harrastajad ja et see tõstaks kindlasti rahvatantsu vastu rohkem huvi, kui me nüüd seda lihtsat etnograafilist tantsu paneksime pidurüüsse ja nii teda, nii Ehiksime ja täiendaksin ja ühesõnaga, nii edasi aredaksime. Ja siis ma ütlesin, et mis seal siis ikka lõpuks maksab madin, paar proovi ja hakkasin peale, jättis nähe ja monoolinu seal raamatus on kah keegi, enne kui küüni etnograafiliselt Kolga rannatantsud, siis tantsud ja siis on ta pani nii. Muutan paremat pealkirja panna, panin muud tantsud ja siis ma teen mõned näidised Q7 tantsu, muuseas ka Tuljak oli seal juba siis esines kõik seal küljes. Tähendab, ma siis ka proovisin seal kursustel oma õpilastega ja mõtlesin, et vaatab, kuidas rahvas neid vastu võtab ja läbi löövad ja et ma olin õpetajaks Tallinna õpetajate seminaris pedagoogi jumis puhtal kujul valmistuseta ainult õpetaja ja seal oli veel kõva rahvatantsukursus oma kehakultuuritundidest suurt osa. Pühendasin rahvatants, see oli üks võimas, teine, et ma ise olin õpetaja juba vanemates klassides kommertsgümnaasiumis, kus ma tookord töötasin ja muidugi kuni viimase ajani Kingissepast pensioniminekut alati viisiks oli. Enamasti igas kehakultuuritunnis valiti viis või 10 minutit pühendatud rahvatantsule ja siis oli üks ja teine oli siis need lugematud loendamatult need kurss, mis sul ei ole, ühtegi suve mul ei olnud, kus mul ei oleks olnud tõesti üks, üks kolm-neli kursust ja muidu ka vaheaegadel lühemad kursused, õpetad, avaldasid soovi ja sõitsin, sest ühes linnas teise kahe aeg oli jah, jäätis, nii lahendusi ja niikuinii teatavaks minu kavatsused raamatu välja tahan anda siis inimeste avaldust üldse kahtlused, kas tantsu võib üldse kirjeldada, seda sedasi võimatud saab ja kuidas sa kirjeldad, et, et jah, et seal võib olla muusika, võib see sulle viis, on seal natukene seal selts Togadeks ilma, sa pead ikka ikka käima praktilisel teelse õpetus. Nojah, jaoldon ta küll õige, aga nüüd me näeme seal ja väga hästi jooniselt ütleme, abiks ja kõike saab kirjeldada. Olles üks esimesi Eesti võimlemisõpetajaid on tema ütles iga alus rajaja meie võimlemise, nii metoodikale kui ka pedagoogika. Paljud praegu vanemas eas olevat õpetajad on, aga on olnud Anna Raudkats siin õpilaskoos võimlemisega aga õpetas Anna Raudkats ka rahvatants. Tema teeneks tuleb lugeda ka seda, et tema otsesel õpetamisel ergutamisel levisid meie noorte hulgas rahvapäraseid ja eestipärased, laulu- ja seltskondlikud mängud, mis olid suureks vahetusteks meie pidude kavas ja meie noorsookoosviibimistel. Tema kirjutatud raamat oli selleks stiimuliks, mis ergutas paljusid järel korjandusele mistõttu saadi täiendab kogus vanarahvapärimuslikke tantse. Nii et praegu on nende arv kaugelt üle 200. Neid rahvapärimuslikke tantse on meie noorus tantsinud aastakümnete kestel. Nii rahvapärimusliku tantsu on aga ühtlasi ka selleks aluseks selleks baasiks, millele toetub ja millest võrsub meie tänapäeva Nõukogude Eesti rahva tantsuline uus looming. Tänutäheks tehtud töö eest on Anna Raudkats autasustatud 1000 957. aastal aunimetusega NSV teeneline kunstitegelane. Soovime sulle, kallis. Soovime sulle, kallis juubilar, veel palju-palju ilusaid päid. Soovime, et sa tunneksid tõsist rõõmu sellest kunagi sinu poolt külvatud rahvatantsuseemnest mis tänapäeva Nõukogude viljastavates tingimustes on sirgunud suureks ja elujõuliseks puuks, mille latt tõuseb püha ja üha kõrgem. Nii kes ei saanud ilmuda õnnitlusi isiklikult üle, andma, tegutseda telegrammidega? Südant soojendasid tervitused vennasvabariikidest. On ju Lätis, Leedus, Ukrainas ja mujalgi tuntud eesti temperamentne Tuljak. Moldaavia sõbrad kirjutasid. Tulid õnnitlused ja lugupidamisavaldused lähedalt ja kaugelt kokku sõitnud rahvatantsijatel rahvatantsujuhtidelt Wabariigi võimlejatelt kolleegidelt ja endistelt õpilastelt. Laseksin sind tervitada nagu koolis ka su enda õpetatud? Me polnud iial Ta teab, kui õpetajana soovisid. Ei aina koerust, täismassi peab põld rebenenud, tuhvlid kadunud. Nii palju aastaid oli tarvitajaid, et vilja, kannatanu õppetund näeb pead, trammid, kaunid, siledad ja rahvatantsus kergel krõpsukan. Oma klassijuhatajad õnnitleb kommertsgümnaasiumi 12. lennutee plats soovib rüütle sõitev veadmine. Kallis joogile õnnitlen teid, Kingissepa Rajooni, kultuuri, haridusala ja pagu isetegevuslaste perenimed ja soovin teile palju-palju kauneid ja helgeid päevi. Saarlastest on saanud tantsuarmastajad, selles oleme suurt tänu võlgu teile, kallis Anna Raudkats. Ja mina ei anna üle kogu meie rahvatantsupere hinnangul veelkordset kõige hoogsale ja armastatud meile tantsule. Tuija läheb aasta möödub sajand, elu muutub meie maad, kuid noataolist tantsu Tuljakut ei unusta. Lubage teile, Eesti NSV haridusministeeriumi kolleegiumi nimel lükand, südamlik aitäh selle suure ja viljaka töö eest, mida te olete teinud, noore põlvkonna kasvatanud ja teile üle anda haridusministeeriumi ja haridusala. Nõrgemate koolide teaduste teatriga, töötajate ametiühingu aukivi. Organisatsioonide liidu nõukogu autasustab aukirjaga Anna Raudkats seoses 75 aasta juubelit ja kauaaegse tegevuse massivõimlemise tänasel vabariigid. Soovin teile vabariikliku spordiliidu nõukogu poolt palju õnne ja veel palju-palju helgeid päevi ja aastaid. Eesti NSV võimlemise föderatsioon tervitab ja õnnitleb teid juubeli puhul ja soovin teile palju ilusaid päevi. Oma vanaema õnnitlevad tema elutähtsal silmapilgul tselluloosikombinaadi. Tantsuema lendab jalga, tubli tuljaku tegija, võtke vastu Pärnu poiste Pärnu kiigadelt baarman 1000 head ja helget soovi ette meeldiks tantsida, rõõmuks kogume rahvale. Kallis kyla rahvabutiik, kuldketi, tera, sibul, liiges idanesid, mida meele kärandasin. Lõpetanud hüpates Tuljakut uidates. Me käime põlu jälgedes. Kostab, kus saate selge, veel palju-palju sinu eluteele. Tartu rahvatantsijad ja rahvatantsukollektiivide juhid õnnitlevad nööri ja palju helgeid laule, ehe härmatise Pili kraavis. Suann on igavene nagu tähed selgel ööl. Kas mäletad, kuis kasteheinad põlvist saadik sa külast külla käisid, oma kordumatut, tööd ja põlle korjasid kõik rahvatantsukillu. Kõik mängud kiigemäel, jala nõlvakul ning oma südame ja helge rõõmu sunnil lõid surema. Su hoolsa pereema, loomisrohke külvi, nüüd tuhatkordselt tasud, helde lõikusaeg ja sõõnese särate tänu Lillist tulvil on ikka sinu päiksepaisteline aed kus sirutuvad riiklik karküllus õie poole, meil homse vahetuse mesilaste väed seest ülehomse rahvatantsu poole on nurgakivi pannud sinu töökad käed. Sul tervikrõõmu, olgu rohkel. Tantsu, Perechi uhkelt. Lubage mul tänuavalduseks mõni sõna. Ma avaldan liigutatud südamepõhjast suurt ja südamlikku tänu eelkõige parteile ja meie vabariigi valitsusele, kes mind on aukirjaga nelis pidanud. Mäletan tänuga Kultuuriministeeriumi, haridusministeeriumi ja meie rahvaloomingu maja rahvaloomingu. Maja on mul alati olnud, selliseks sõbralikuks puhastab, mina olen alati läinud oma rõõmude ja muredega, kus mind on alati mõistetud ja mind abistatud. Suur tänu, neilemann liigutatud sellest kõige rohkem, et minul endised õpilased mind veel meenutavad ja kaugelt tund siin tervitama. Eriti saarlaste tervitus oli mul väga meeltmööda seda rohkem, et meil oli pikk tee ees, nii palju oleks öelda. Tänusõnade ütlemisega ka kõigile, kes täna õhtu siia ilmusid kõikidele armsatele, rahvatantsijatele, kes ilusti oma tantsudega rõõmustasid, otse hämmastunud, milliste suurte sammudega meie nii rahvatants, nii sisuliselt, kui ta väliselt tehniliselt on edasijõudnud ja kui suure purje ja innuga meie noorsugu ja eriti minuga süda tundis rõõmu selle üle, kui kenasti meie pioneerid tantsisid ja kui lähedane nähtavasti meile siiski see ala on. Mina olin oma tagasihoidliku panuse andnud ja nüüd teenuste ülesanne on tulevikus seda edasi arendada ja teha täiesti nagu seltsimees Toomi, minu kallis rahvatantsu ka ütles, et sellest kasvab suur puu kõrgel ja sirgub veel kõrgemale. Tänan heade sõnade eest. Ja soovime kõigile indu ja jõudu.