Kokkupuuted professor August Opmanniga ulatuvad minu varasemasse Nursesse. Minu esimene lauluõpetaja oli professor August Opmann. Kui ma esmakordselt katse tegija oreliklassi sisseastumiseks siis oli eksamineeriaks jällegi temale tänane juubilar. Tõsi, mind ei võtnud ta sel korral küll mitte vastu, kuna tahtsin oreliklassi astuda, aga jalad ei ulatunud pedaalideni. Pärast. Rohket aastaid kohtusime aga siiski Johann Sebastian Bachi lemmikinstrumendi Orly juures. August Stockmanni õpetamise stiil polnud pealetükkiv. See toimus viisakas vormis ja äärmiselt peenetundeliselt. Õpetaja oli ise väga tagasihoidlik ja väga sõbralik. Õpingut koliteedas seoses praktiliste ülesannetega. Kui juba mõningaid oskusi olid omandanud, võisid kindel olla, et pidid seda varsti kas õpilase õhtul või raadioõhtul praktiliselt esitama. Konservatooriumis oli August Openi osatähtsus väga suur. Olgugi et tema tegevus toimus nagu rohkem varjatult. Aga kõigi Häädeasjade organiseerimise põhjustajaks võis alati leida energilise Augustockmani isiku. Kui konservatoorium-il on erilist põhjust meeles pidada oma energilist professorid siis mõeldes meie koorimuusika eredat kaasaega, ei tohi meie augu Stockmanni kuidagi unustada. Ta juhatas kaht meie omaaegset silmapaistvat kontsertkoori. Kui ehitati Estonia teater ja hakati oreli muretsemiseks raha koguma, siis loodi selleks otstarbeks eriline segakoor, mis jäi tegutsema ka hiljem sihiba Estonia muusikaosakonna segakoori nime all. See pioneeritöö väga rasketes oludes kandis vilja. EMOs kujunes üks võimsamaid üks silmapaistvamaid segakoore millel oli suur tähtsus meie muusikakultuuri arendamisel. Pääle kapitaalsemat klassikaliste helitööd ettekandmise oli August Opmann heaks algupäraste helitööde propageeriaks. Nii kuuldi hulgaliselt Tobiase saare kapi, Lüdigi, Kreigi ja teiste heliloojate laulude esiettekandeid. Veel silmapaistvamaks saavutuseks oli augu Stockmanni töö Tallinna meeste seltsis. Koor kujunes tubliks üksuseks, kelle esinemised olid menukad nii kodu- kui välismaal. Kontserdid ulatusid Skandinaaviasse ja Kesk-Euroopasse augu. Stockmanni kui dirigendi võimed olid silmapaistvad. Kontserditel oskas ta maksimaalne Ma lihtsalt kasutada kõik varem tehtud eeltöö, lisades sellele improvisatsiooni korras veel suure pidulikkuse. Juhatamise laad oli väga soliidne, rahulik, rahutu, nagu teosed seda dikteeris. Koori harjutused olid alati humoorikad. Tupmanni teravmeelsed märkused, leid, toreda hariduse meeleolud. Harjutustele tõi ta alati kaasa oma õpilasi. Ja kui mul isiklikult tuli asuda hiljem Tallinna meeste seltsi juhiks, arvan, et selles nii-ütelda patus oli süüdi jällegi August Opmann kes alati kasutas kõiki võimalusi, et suunata noori praktilisele tegevusele. Ka koolirepertuaari rikastamiseks on Augusto pun palju kaasa aidanud. Paljudel on teadmata, et laulud on meeskoorile seadnud. Probset Opmann näiteks Tobiase meri, taas Artur Kapi palumine, mu süda, Konstantin Türnpu priiuse hommikul Santus, Kappeli laululind ja teised. Kuid on veel rida laule, millele on autori nimi jäänud lisamata, kellena tuleb aga siiski mõista Augustatumaid. Kui me tänane noorus võtab osa hulgaliselt enneolematus ulatuses kooride tegevusest, siis teadkem noorus, et selle huvitava ala oma aja suurimaks arendajaks propageeriaks oli tänane juubilar. Mul on hästi teada, et tänasele juubilarile ei ole kellelgi korda läinud korraldada. Ei mingid juubelid, ei aktust, ta on osanud niisugustest asjadest alati kõrvale hoida. On lihtsalt kadunud ja keegi ei tea, kuudopan on kadunud. Kallis August, Jüri Paint, Opmann kui see täna juhtud raadiot kuulama, ära pahanda, et nimetame täna sind õige mitu korda. Ei saa kuidagi vaikida suurest töömehest, kes on aidanud alusmüüri rajada meie koorikunstile. Tõsi, meie praegune noorus pole sinuga kokku puutunud, on seda teinud vaid suurrohkearvuliste õpilaste kaudu. Vanemad laulusõbrad mäletavad aga sind hästi kontsertlavadelt. Täna ühendame aga kõik head soovid su 80. aasta sünnipäev. Head hoogu, mälestuste kirjapanemiseks ja head tervist ja õpilaste nimel. Südamlik aitäh. Mu tutvus professor topmanniga algas 1928. aasta sügisel kui astusin kolmeteistaastase poisikesena tema oreliklassi Tallinna konservatooriumis. Maestro on rahulik ja näiliselt aeglanegi, aga pisiasjadeni tähelepanelik käitumine sisendas esimesest hetkest õpilastesse suure usalduse ja kindlustunde. Nagu tahtis öelda, olge mureta, kõige eest on hoolitsetud. Selle tüki muutusid tunnid tema juures nauditavaiks ja oodatuix. Väga mitmekülgse muusikuna kasvatas professor Topman ka oma õpilasi samas vaimus, pannes humoorikalt seda ühiskondlike olude arvele. Korte ütles klassis organism peab olema eriti provintsi muusikaelus. Esimene ja viimne. Kõigepealt peab oskama hästi saada läbi inimestega. Siis peab ta juhatama voore pritsimeeste orkestrit, saatma klaveril soliste, tegema rahvamajas opereti, olema põllumeeste seltsi esimees või vähemalt sekretär ja kui veel võimalik, siis ka mängima hästi orelit. Sellise praktika omandamiseks organiseeris maestro konservatooriumi orel kassi juurde koorid ja korraldas kümmekond aastat muusikaõhtuid raadius, mille muusikalised kava täitsid õpilased. Energiliselt hoolitses maestro alati selle eest, et ta õpilased leiaksid elus tegevust ja töökohti. Ta sooviks oli, et nad annaksid põlevate Tungaldena rahvale tagasi kõik komandör oskused ja viiksid meie muusika kõrgemale tasemele, kui see oli tema eluajal. Soovides sulle meie armastatud õpetaja, tänasel juubelil, rohkelt õnne ja tervist peame küll tunnistama, et me pole suutnud seda nii palju, kui sa hooliksid, vast soovinud. Aga kiivustatuna tänutundest ja sinu poolt sisendatud Iluarmastusest lubame siiski püüda veel kõigest jõust. Soovime sulle tagasi mitmekordselt kõike head, mida sa oled andnud meile?