Kuigi on juba üsna palju aastaid kolm, neli ja isegi rohkem ülikooli lõpetamisest möödas. Siiski on jäänud mingisugune selline seltsi vaim, mis ülikooli rahvakunstiansambli liikmeid praegugi veel ühte liidab. Näiteks nendel inimestel, kes elavad praegu Tallinnas, on saanud heaks traditsiooniks saada jah, kokku aastas paar-kolm või isegi rohkem kaardi koosviibimistel. Me tuletame meelde traditsioone, ülikonda oli rahvakunstiansamblist ühiseid reise, laagreid, kontserte ja kõike seda, mis meile nendel aastatel on armsaks saanud. Ja tõepoolest on armsaks saanud, praegu on hirmus palju traditsioone sellel ansamblil ja õieti, kui mina seal tantsima hakkasin, sellest ajast peale need traditsioonid õieti nii ükshaaval sinna juurde tulnud näiteks sõprusring, selle tõi Menn neile kohe sisse, algusest peale. Aga siis näiteks sünnipäev, vanasti tervitamine, meil oli oma ilus sünnipäevalaul, selle lauluga alati tervitati, sõprusring on juba tegelikult seotud lauluga jää sõprustingi laul, ka ilus laul ja Lemmeltsi oskas luua sellise heasüdamliku õhkkonna. Juba näiteks kasvõi see, et ta lubas ennast nimetada memmeks. Praegu muidugi on aeg edasi läinud ega traditsioone on juurde tulnud. Nii et praegustel rahvust ansambliliikmetel on juba jah, palju rohkem huvitavat, kui meil oli. Näiteks pärast esimest esinemist semestri kontserdil võetakse uued liikmed vastu rahvakunstiansambli perre pidulikus sõprusringis, mille kiri vöödest särava teevad ansambli kõige vanem ja kõige noorem liige. Uued kaaslased tulevad läbi laava, neid tervitatakse karjapasuna helidega. Nende elu selles sõprusringis algab väravast vasakul, ringjoonel veereb edasi päripäev, ah ja lõpeb kord Parempoolsel ringjoonel. Ansambli värske seltsimehe rinda kinnitatakse ansambli märk. Ja esimest korda kirjutab uus liige oma nime kroonikaraamatusse. Edaspidi teeb ta seda iga kord pärast kontserti, millele. Jah, aga mäletad, kui pidulikult toimus lõpetajate ärasaatmine, meid saadeti hästi pidulikult ära. Alati oli mingisugune selline ilus kingitus, meie kingiti väike selline kirjatud, sellega on niukene või sell või tuljaku paar. Praegu kingitakse neil veimevakk näiteks. Samuti tähistatakse pidulikult diplomitöö edukat kaitsmist leninliku kommunistliku noorsooühingu liikmeks astumist. Eriti toredad traditsioonid on sisse toodud abiellumise puhul, kui ansambli liikmetest keegi abiellub. Suured ilusad kuue kordset pulmaväravad, tehakse abiellu jäile, tehakse püüdist, leeristi. Noorikutele kinnitatakse v Baltest naise tunnust, nei teenitledakse selleks puhuks loodud, tervitas värsiga. Lahtisel pulmapeol, tuuakse lagedale vanad ja uued pulmanaljad. Kombel jah, muidugi. See on minu arust nii ilus. Siis on traditsioonilised, praegu sõprusõhtud. Kaks korda taastas tutvumisõhtu sügisel ja kevadel lahkumisõhtut. Ansambli tragöödia üks on see, et ta peab iga aasta kellelegi ära saatma kartma, kes ära lõpetage. Mõni eksid nagu Kaljo, meile on jäänud need kindlalt sinna ansamblisse nüüd mõni sõna tulevikust, kus nad sidemeid ka tulevikus jäävad püsima. Käime jõge, las ta praegu Tartus veel ka näiteks oli juubelikontsert. Me käisime, neid kutsuti kõiki sinnani kenasti, siis meid kutsutakse nääriõhtut teile alati saadetakse meile kõigile kutse, et ma alati ei saa minna. Ja see kontsertkokkutulek oli eriti meelde sellepärast, et sinna tulid kokku peaaegu kõik, nii kena oli tantsida jälle samas koosseisus nagu. Me tantsisime kaadile festivalil kõikidel nendel meie meeldejäävatel suurtel üritustel. Üldse on kahtlemata tarvilik, et vilistlased ka edaspidi kokku tuleksid, tihti kokku hoiaksid ja et need ilusad traditsioonid jääksid kestma ka edaspidi. Näiteks väga paljud ju praegugi tegelevad rahvatantsuga ja kahtlemata pole üldse võimatu, et kasvõi igav sel aastal või iga paari aasta tagant me kõik tuleme jällegi kokku, kes on kunagi kuulunud rahvakunstiansambli koosseisu, jällegi midagi ühiselt teeme, anname kontserte, kohtume, vahetame oma muljeid, mida praegu. Ülikooli rahvakunstiansambli lon kasvuraskused selja taga nüüd seisab meie ees vastutusrikas ülesanne saata üle sõprusringi läve igal aastal regulaarselt ühiskondliku erialaga rahvatantsurühmade ja rahvapilliorkestrite juhte. See nõuab igal tantsu Ingli liikmelt lisaks oskusele hästi tantsida, laulda või rahvapilli mängida veel oskusi uute kollektiivide loomiseks ja nende juhendamiseks. On rõõm näha, et meie rahvakunstitule väikesed sädemed põlevad paljudes kohtades meie maal, kus elavad ja töötavad oma kutseala kõrval. Ülikooli rahvakunstiansamblist võrsunud rahvatantsujuhid. Nii töötavad rahvatantsijatega Ahto Lõhmus, Helgi Pääsuke ja Linda Narusk. Pärnus, Edabade Tartus Ilmi Maasik, Tallinnas Maie jänes, nõos Urve Kilk, Kohtla-Nõmmel, Aerand kuivet Kiviõlis, Ilme puhka Lihulas ja paljud teised veel mitmetes kohtades. Et teha kokkuvõtteid senisest tööst ja koostada otstarbekad plaane edaspidiseks, korraldas ülikooli rahvakunstiansambel koos üliõpilasklubiga möödunud aastal ansambli endiste ja praeguste liikmete ühise nõupidamise kokkutuleku. Sellel kokkutulekul. Peaaegu kõik sõnavõtjad rääkisid, et rahvatants on eeskätt hoogustada vaja just vabariigi koolinoorsoo hulgas. Sest noorus, see on taimelava, kust edaspidi võrsub väärikas vahetus praegusele rahvatantsuperele. Kuna lastele on repertuaari suhteliselt vähem kui teistele rühmaliikidele kuulutasime välja ansambli liikmete ja lõpetanute vahelise võistluse parimale rahvatantsule lastele. Rahvakunstiansambli juurde asutasime samal ajal ka repertuaari suunamise ja vahetamise keskuse, kes siis saadaks rühmajuhtidele, kes töötavad koolides või ka asutustes käitistest uut repertuaari, uusi tantsukirjeldusi ja uut kirjandust. Meil on olnud kaks suuremat kontsert ka suuremat esinemist, üks nendest oli esinemine viienda ülemaailmse Ametiühingu kongressi delegaatidele Kremli kongresside palees ja teine oli käesoleval aastal aprillikuus kontsert matk Soome mõlemates. Nendest esinemistest on jäänud väga toredad vanad mälestused Moskva esinemisest just selle tõttu, kuna seal olid koos kõikide liiduvabariikide tantsukollektiivid. Me saime nendega headeks sõpradeks tuttavateks ja veel praegugi on kollektiivi liikmetel nendega kirjavahetus ja vahetavad suveniire. Soome reis oli meie esimene välisreis ja sellele too meie valmistusime selleks reisiks pingerikkamalt ja ootasime ka väga seda reisireis kulges hästi, need võeti Soomes väga sõbralikult vastu. Võiks öelda, et isegi Soome kontsert, publik meie osas oli heldem kuivast Eesti oma, nii et isegi mitmete tantsude puhul meile oli või aplodeerib juba tantsu keskel. Soomlased olid üldiselt väga sõbralikud. Kuna me olime külalisteks peamiselt just Soome demokraatlikul noorsooühingul siis nendega nii suhtlemine ja sidemete loomine osutus palju kergemaks, kui võib-olla nüüd mõnedes teistes ringkondades oleks olnud Soomes. Meil oli üldiselt väga palju esinemisi, meil oli ette teada, et meil on Soomes viis kontserti, aga tuli anda 11 kontserti ja kõige pingerikkam päev oli meil niisugune, kus meil oli isegi kolm kontserti anda. See oli siis Nõukogude Liidu saatkonnas esinemine televisioonis ja peale selle veel kultuuriidaloos. Televisioonis esinemine, see tegi muidugi meid kõige laialdane tasemelt tuttavaks soomlastega, see sellepärast, et see oli üks kireva laupäeva õhtu saates ja seda vaatas peaaegu iga soomlane ja väga huvitav voliga, tulivad viimasesse jaama ja siis rääkisime eesti keelt, siis kohe tunti meid ära taate laupäeva õhtul esinesid seal televisioonis, meile väga meeldis. Mis puutub repertuaari paari, siis meie katsusin muidugi viia kõik kaasa, mis meil oli, näitasime neile muidugi orkestrit. Oulu tüdrukutel viled, põispill, karjapasun ja lina ise püüdsin ka ühe laulu soome keeles ära õppida. Oma kontsertmatka käigus Me abistasime soome noori festivali idee propageerimisel ja läbiviimisel ja nad olid väga tänulikud meile, et me just oma kontserdi kaudu aitasime publikut ja soome noorsugu veenda selles, et festivaliüritused on siiski niisugused, mida kõik maailma noored tahavad läbi viia, millest kõik maailma noored tahavad osa võtta ja tahavad sõita kindlasti ka Helsingisse suvisele festivalile. Soome noored töötavad festivali heaks väga palju ja teevad kõik selleks, et käesolev festival Helsingis oleks toredam kui kõik eelmised festivalid. Tulime Soomest tagasi paljude lillede, kingituste ja mis kõige tähtsam heade muljetega Soome noortest.