Tere hea esivanemate vaimuvara kuulaja tänases saates räägime mõistatamisest ja sellest, milleks üldse on vaja mõistatusi. Ja Tartu stuudios on Mall Hiiemäe Tartu kirjandusmuuseumist. Meie tänapäeval usume, et meie käekäiku mõjustavad tähtede seis või salapärased energiaväljad. Aga veel 100 aastat tagasi teadis eesti talupoeg, et niisugune tegevus nagu mõistatuste mõistetamine pole sugugi lihtsalt ajaviide. Umbes nii nagu loitsu sõnadelgi on oma mõju. Nii on mõistetamisel ka mingi toime. Kas olete kunagi mõelnud niisuguste sõnade peale nagu mõistatama mõistus, mõistma? Mõistatus, kõik on ühest sõnatüvest või näiteks jõhvi kandis, küsitakse mõista, mõista mõistust. Tähendab, ütle ärase mõistetus. Niisugune mõistujuttu rääkima, mõist ütlema, tähendab, teiste sõnadega ütlema mõistatama või veel jõhvi kandist arvutusi, arvutama või niisugune sõna nagu aru arusaama või soome keeles Arvoidus. Ja siis veel siit edasi arbuma. See on siis millegi äraarvamine, arbumise teed ja see kuulub juba tarkade või selgeltnägijate tegevusse. Nii, enne kui selle juurde läheme, räägime sellest, kus on mõistetud ja millal real linnu roobitsedes vend oli kange mõistatusi küsima, on Tarvastus öeldud, siis Anse külased tee sillutamise ajal puhketunnil mõistetasime. Ridalas on öeldud nii, et kõrtsis koos olles küsisime üksteiselt mõistatusi karjas ajaviiteks õitsil lõkke ääres on küsitud, paistes on öeldud nii, kui külalised tulid, siis saadi uusi huvitavaid mõistatusi Suure-Jaanis. Kui õhtul tul uni veel ei tule, siis küsisime mõistatusi ja Maarja-Magdaleena kihelkonnas niimoodi, et mõisas söögitunnil lõuna ajal muud ei olnudki. Ja see on siis 1904. aastal, muud ei olnudki, kui mõistetamine siis ketramise ajal une peletamiseks sagedasti küsitud üksteise käest mõistatusi ja suka kudumisel, samuti kalendritähtpäevadel näiteks jüritule ääres või jaanitulel. Pidude ja pulmade ajal oli siiski aega ka mõistatuste küsimiseks. Ja muidugi seltskonnamängudes pandi lunastamisele, kui ei oska arvata, siis nad pandi. See on siis umbes niimoodi nagu tänapäeva Viktoriinidelgi Häädemeeste kihelkonnast. Meie kauaaegne muuseumi rahvaluulekoguja Marta Mäesalu on kirja pannud niimoodi, et mõisteldati vanasti disjookse vaikse tööde juures pühadeaega neljapäeva õhtul Teil siis mõisteldasid kõik läbisegi noored ja vanad Kissa täägis kuntsi tehtud, see oli ajaviiteks ja nagu katsumiseks, kas saad üles või ei saa. Kui üks küsis ja teine ei saanud üles, siis oli sellel nagu võit. Lapsepõlves oli mõistatuste andmine tavaline ajaviide. Isa kodus, õhtul võrku lambi kõrval ema ketras, teisel pool lompi ja lapsed, istusime nende vahel lambi valguses põrandale, arvasime mõistatusi. Ja kui koolistiline küla lastega, siis küsisime, koguti mõistatusi ja saime niimoodi uusi teada. Ja kui vanaisa tuli külla, siis temalt saime ka. Nii oli juttu, et neljapäeva õhtutel mõistletati nelja päeva on peetud nagu pooleldi pühapäevaks. Ja on muidki tähenduslikku aegu näiteks jagu ajal jagu aeg on põhjarannikul Jõelähtme, Jüri kihelkond, Kuusalu ja nii edasi soomlastega ühine ja see on siis hingedepäevast teisest novembrist kuni mardipäevani siis mõistetatud üldse hingedeajal ka mujal Eestis, eriti Viljandimaalt, on selle kohta rahvaluule arhiivist teateid. Ja enne jõulusel ajal tuli mõistatada. Teabe õhtuti koguneti näiteks toona mõistatama ja öeldi, et siis on hea lambaõnn. See on olnud Sangaste pool niimoodi. Siis andis ta niisugune kirjapanek, ilusad kirjud vasikad sünnivad. Vastseliina ja Setukandist on kirja pandud niimoodi. Üks rahvaluulekoguja kirjutab, et jõulukuust saab rohkem mõistatusi kuulda, sest siis palju mõistetatakse, et noori Loomi sigineksid, allu kanepis on öeldud niimoodi, et enne talviste pühi talvistepühad ongi jõulud olid naised väga palju mõistetanud, et palju vanakesi vasikaid saaks. Ja seda on mitmes kihelkonnas. Urvaste, Tartu Maarja, Tarvastu Otepää on, et enne jõulupeab mõistetama, muidu kaovadki lusikad ära. See on lätlastega millasi lusikate kadumine, tähendab see, et sul ei olegi lusikat tarvis, pole midagi süüa, ju nad siis äragi kaovad. Vahest on öeldud veel niimoodi, et kolm päeva enne jõulusiis? No on öeldud nii, et sügisel enne jõulupikkadel õhtutel peavad naised üksteisele hästi mõistatusi andma siis on lammastel tähnilise talled. Setus on öeldud niimoodi, et lambal on siis pojad. Ja sama on metsas soomlastel. Need on niisugused soomlased, kes seitsmeteistkümnendal sajandil läksid Kesk-Rootsi elama ja nemad on ka mõistetud mõistatusi, ikka jõuluajal. Et siis saadakse kirjusid lambaid, nii et ei ole see Eesti rahvatarkusega eesti rahva kavalus, see on laiemalt tuntud. Siis on öeldud nii EK. Kui lambal juba olid talled syndinud, siis ei tohtinud enam mõistetada, et siis lammas jääb haigeks või näiteks Räpinas on öeldud niimoodi, et loomad ei kosu ei sigi enam. Ja kui vaadata nüüd lõunapoolset rahvast ühtlasi, siis nendel on mõistetamise aed mardipäevast jõuluni on öeldud, et siis sead söövad hästi ja lähevad hästi nuuma. Millal mõistetati? Niisugune tore aeg on, videvikupidamine, loomad, talitatud, söödetud-joodetud, see on praeguse kella järgi umbes nii kell neli kell viis. Ja käes on hämar, aknad väikesed ja siis ei asutud veel tööde juurde, vaid jutustati muinasjutte, muistendeid, kodukäijatest vaimudest ja küsiti mõistatusi, ka. Sellest on siis need niisugused ütlemised, et pidagi pimet, räägi hämarat kasuse pike piime, lehme, ärik, vasika tsin Urvaste murrakus või näiteks Mariku särjed, suured videvikus, villad, pikad Kambjas, mida see tähendaks, muidu ei teagi miks hämarikus, härjad, suured videvikus, villad, pikad, aga need teised ütlemised siia kõrvale panna, siis saad aru. Või niisugune hämariku ajal puhkasi särjed, kasvavate tööd jäävad põnni. See on Tarvastu ütlemine. Niiet veel kord, mõistetamine ei ole üldse süütu tegevus, sellel on oma mõju. Olgu siis soovitav või ebasoovitav ja räägimegi sellest, millal mõistetamine on ebasoovitav ja miks näiteks Harjumaal Jüri ja Jõelähtme, Kuusalu, Rapla, Juuru, Jõhvi kihelkondades juba siia Virumaa poole mõeldud niimoodi, et ei tohi pühapäeviti mõistet teda. Siis on Pilistvere Halliste Karksi kandis. Et niimoodi, et kui mõistetati, siis äkitselt pisteti ukse vahelt lärin lambapea sisse. Ei tohi liiga palju mõistetada. Kuusalus on öeldud niimoodi, et vanapagan tikub ligi kollase näoga vanamoor, pikad hambad suus siis Raplas on öeldud punast lauku, hobusepea, vanamoori, pikad hambad, kui rehapulgad. Ja Jakob Hurdale on Jüri kihelkonnast rahvaluulekoguja Jaan saal, värk kirjutanud niimoodi, et üks vanarahva jutt räägib, et Eesti rahvas sinna alati väga palju mõistetunud jõululaupäeva öösel põleb, tuli öö läbi ja inimesed on üleval ajaviiteks, et uni kallale ei tule, andnud nad üksteisele mõistatusi mõista. Ükskord üks lükanud ukse lahti ja pistnud ühe suure verise käe sealt läbi, küsinud, mõista, mõista, mis see on. Inimesi ehmatanud kangesti ära ja jätnud mõistetamise järele, sest nad arvanud seda kuradiks ja mõistetusi kuradi tööks. See jutt läinud ülemaarahva sekka laiali ja sestsaadik jätnud rahvas mõistetamised palju vähemaks. Niisugune arvamine siis need suurte pühade ajal ei tohi mõistetada. Jõulud on kriitiline aeg, jõuluööl on kurjad jõud liikvel, nii nagu jaanijälgi kõige valgemale ajal, nii ka kõige pimedamal ajal. Ja hiljem muidugi, kristluse mõju tuleb siin arvesse kallilt pühade ajal ei tohi maagiaga tegeleda ja see on patt ja nii, et siis on hoidutud suurte pühade ajal mõistetamisest siis paistetus täna Järva siis sellele on loetud narritamise salm. Rahvaluuleteadlane Veera Pino setomaad üles kirjutanud Uusenizza külast 1948 on see, et mis siis loeti sellele, kes mõistet, sest ei oska kergTürk rassi nähe kärnatuse huuga, see tähendab hobusega vedela Varssaga läbi ladina keele Alt suusne saare vastatulbakene, ütle tulessiiess, sööme hiirelihaga hernekassilehega kapsaste põrk, põrk, põrk niisugune Saimsis loetud. Ja seda Rasinasse saatmisse on, on Maarja Magdaleena, Tartu, Maarja, Otepää, Kambja, Setu, Vastseliina, ühesõnaga põhja Tatumast peale, kuni siia lõunapiirini välja on olnud Serasinasse saatmine. Kes ei osanud ära arvata, saadeti Rasinasse ja temale jälgi. Tööka Türka Rasina kärnase hobusega, sõnnikuse tõllaga. Ja jälle niisugused salmid. Kolm korda hobune sattus sohu sisse, siis ta haaras hammastega hobuse, mõõk kabeedi sõnnikust tõlda, pidimaid hullemini öelda. Kiskus hobuse välja ja sõitis padukese poole mõistust otsima. Tähendab, siin on see mõistus, sõna ei mõisteta, see on üks ja sama. Vaadakenerites jooksis kolm kord ümber, Kaarel, mul on seal auk ja sealt kohast saad vaadata seal kana. Ja Tõnni paksu, seal on mõistus. Mine segas seal seda kõike sisse, et siis poisike läks, segas ja olid küünarpeani koos. Ja ütle siis mõistus ära, kas sa ikka aitäh? Kui mõistust ei jõua ära otsida, siis Türgutatakse rassina, see tähendab, et talle jutustatakse jälle see teekond uuesti Turkturcraasi naistes valge hobuse selga 100. poolel teel savi hauda, tuli hauast välja, istus jälle hobuse selga, sõitis Rasina, nii et niisugune teekond iga kord seal tuli jälle vana Paaba vastu, küsis, mis on pojakene või kui mõistetajan tütrekene, siis öeldakse tütrekene. Aa, mulle anti sääne mõistus ja ma ei jõua teda otsida, kas sina tead, mis ta on? Vaadake, ütleb siis Ootma, annan sulle enne süüa, siis ütlen, tõi kassi lihastroogaja, peni liha peale süüa siis ütles ära, mis see mõistus on siis see tuli jällegi valge hobuse seljas koju ja poolel teel 100. savi hauda. Kellel räsin, on teada, see on Võrumaal kena maa-asula. Ja see ei ole mingi kilpla, pigem see on niisugune koht, kus tõesti siis õiget vastust saab, nagu vaat järgmine jutt jutustab sellest. See on 1888 kanepist kirja pandud. On öeldud nii, et neid, kes mõistetest ära ei mõista, viiakse Rasina moori käest küsima. Võta Kolgits hobuseks, peni, händ piitsaks, kaks kanakaka karaskit kaenla alla. Racinal vanamoor paneb leiba ahju, tütar näitab tuld, Väike-peni lilla korvis ahju otsa pea hakkab haukuma. Noor ütleb tütrele mine. Kae, kes tuleb, peni haugub. Tütar läheb, kaeb, tuleb tagasi. Ütleb seal tuleb üks kolm mõistatust kepiga seljas. Vanemal ütleb. Noh, ei saa nüüd nende vähestega hakkama. Ütleb vastus, et see on sees, on sees, on see, mine andmetel kaks, kord kõrvupidi, kolmas kuklasse, saadad tagasi. Seisakus Sildoja memm ütles, et kosilased küsiti ka mõistetusi, mina olin siis alles noor rahvaluulekoguja ja ma ei teadnud, kui suur tagapõhi sellel võiks olla ja mis see kõik tähendas. Ja täpsem kirjeldus jäigi kirjeldamata, et alles nüüd, kui ma näen, et teistel rahvastel on ka mõistetamine nii oluline. Ma olen kogu aeg mõelnud, et oleks pidanud kõik, mis võimalik siis kirja panema. Ja sellest pole ju kuigi kaua aega tagasi, kui veel teati seda tähendust, miks tuli mõistete, milleks üldse vajalik oli? Felix Oinas, eestlasest Indiana Ülikooli professor, on kirjutanud teiste rahvaste kohta oma artiklis, et türgi naised Kesk-Aasias panevad kosilasi, kes on pruudi vanemate poolt juba vastu võetud täbarasse seisukorda ümbritsetud kahest-kolmest naisest, nõutakse temalt mõistatuste lahendamist. Kui ta liiga kaua mõtleb, lähevad naised kärsituks, kisuvad teda riietest ja tõukavad, lükkavad igas suunas hädamehele, kes sellele tuurserdamisele vastu hakkab, sest naiseta ümber haaravate Sis kinni viivad keset telki ja nuhtlevad teda rõkkama naeruga. Käes ei oska mõistatust kohe lahendada, pannakse talle tanu pähe, asetatakse härja selga, nägu pööratud, looma saba poole ja sõidutatakse niiviisi mööda küla ringi või tõmmatakse ta jalgupidi kõrgele üles, kui ta midagi, mis teilt nõutakse, lubab täita rannikult nõutakse talt raha, mida tuleb tõlgendada siis rahatrahvid ja näeme, et siin on jälle hobuse seljas sõitmine, ehkki on tegemist nii kaugerahvaga nagu türgi naised Kesk-Aasias, on siin öeldud. Nii, et mõistatus on eksam. Proovilepanek ja teiste rahvaste juures on samuti see peigmehe eksam oli siin mõistetamisega. Kui ta pruudi järgi sõidab. Linakee vajane tuule ja või. On ta noor, tugeva tuule lõi härra. Mida. Ta oli kokkulepe, on. Levida, et ta oli ta lepameesteta ja tee või tina. Õige mees. Et lahti Ta mull. Ta lüpa, ta täidab ta oli kokku, ta on lepalina o. Lell. Või ta ei täida ta volikokku. On neid paar tahvlit, ta ei reeda saada? Saada see on aga maalid. No ei ole ja neetud armastus. Aga maalist. Ja kui nüüd on ju? Ja kuu. Kuiv. Keega. Neutrontähti. Mõistetamistu meie mardi- ja kadrikombestikus ka eriti Läänemaal ja Saaremaal, seal ei ole Kadi ja mardilaul üldse nii populaarne olnud, selle asemel on rohkem mõistukõnet ja seal on siis eestvedajaks mardiisa või kadriema, annab mõistetusi või kui võtame mardi- või kadrilaulu, see on siis kalendritavandi ka kõige rohkem seoses minust mardi- ja kadripäeval jaanilaulu on vähem siis kogu regilaul on tegelikult kujund kujundi peale. Paralleelvärssides on ka otsekui mõistetamine mõist ütlemine, näiteks tulevad seal läbi viia Vikerkaare läbi kuue koidunurga. Kus nad siis ikkagi lähevad, kui ta niimodi mõistu ütleb. Ja Ongi meilgi ühed tulevad sisse Martid või kadrid, teised pererahvas siis vastavad Jon otsekui kaks võistlejat inimrühma või kaks jõu poolt siis nii nagu siin türgi naised, kes siis seda kosilast niimoodi kimbutasid. Ja niimoodi kahe jõu esindajana on seda mõistetamist rohkemgi olnud. Näiteks on öeldud nii Viljandi tekstis, et vanasti käis looma kujul talust tallu ja siis küsis mõistatusi, kes sära mõistetes jäi elusse. Nii et see võib isegi elu küsimus olla. Siis Felix Oinas on veel kirjutanud Burjaatidest Baikali järve taga. Need on nüüd natuke lähemal, võib-olla meie kultuurile. Nemad on harrastanud mõistetamist, samuti kahe rihma võistlusena või õigemini oleksitegi võitlusena. Kui ära ei mõistata, siis peab rühm oma ühe liikme andma teisele rühmale. Siis pakutakse. Ehkki aga hind on üks kaamel, teised kauplevad alla nagu oksjonil ja siis halvustatakse teda veel ja lõpuks on hinnaks üks sukanõel katki niisugune nagu meil eestlastelgi mis pidi kassi vastu antama kui kassidoteesist perest. Ja nüüd meile hästi tuttavast kultuurist, soomlastelt. Nemad saadavad hõlmelasse esimene üles siis lollidemaale või naerumaale, nii nagu meil Rasinasse. Professor Lea Virtanen, praegune Helsingi ülikooli rahvaluule professor, mõistatusi uurinud, kõige esimene töö oli tal mõistetustest. Ja tema on siis kirjutanud seda, et kaotaja pannakse veidrasse riidesse veel ja siis saadetakse siin ülesse köishi sünnilasse heimila, koerad haukuma. Mine sa tüdruk vaatama, kes sealt tuleb, tuleb üks plikatirts ribalas räbalas hiir hobuseks kapsapea saaniks tuleb ju tuttav ette, nii nagu oli Rasina salmis, eestlastel meelest saab siis kaotaja õiged vastused kätte tuleb koju kodus jutustab, et käis pahupidi ilmas, kus seatsetkusid tainast lehmad, küpsetasid leiba, kirvestega keedeti kateldega raiutud. See on nii nagu meie regilaul on, imede laul, seal on ka niimoodi. Ja muidugi on see lastemängijad on ajaviiteline, aga midagi on selle taga selle taga ikkagi mõistatus kui arbumine. Ja kui võrrelda Nendest ürgsematest kultuuridest nagu hobi, ugri sugulasrahvast, et siis näiteks šamaan toob teisest maailmast samuti tegutsemisjuhendi, hangib teateid, lahendab mingi probleemi, hangib vastuse küsimusele. Mõistetamisi või arbumisega ja oskus mõistatusi lahendada on tema tugevuse näitaja. Vaat siis, kui meie Lennart Meri käis oma võttegrupiga ja kui tehti, filmisid meie sugulasrahvastest linnude tuuled või veelinnurahvas ja siis see on peaaegu et pajatus või rahvajutt, kuidas tegelikult on meie teaga võttegrupp olevat olnud šamaani peres tulnud esimest korda sinna ja kõigepealt siis hakkab šamaan mõistatama, kes te olete ja tuleb siis kahe poole võistlus, kumb on tugevam ja kumb oskab rohkem mõistetada, teisi ära arvata. Ja siis oli Ta arvanud, sina oled niisugune inimene, sina oled naasugune inimene ja öelnud, et ühelt teie hulgast ei ole naist ja siis nad pärast tulid arutanud, aga et kõigil on juba naist tulemas, et milles küsimus ja siis, kui nad oma ekspeditsioonid tagasi läinud, selgunud, et ühel on naine läinud. Nii et sama Narva seegis tera mõistetas, kes nad on, näitas oma jõudu sellega oma oskust. Ja kui nüüd ülikooli rahvaluuletudengid käisid hantide juures siis tulid nad samuti tagasi, ütlesid, et vene keele vahendusel muidugi käis suhtlemine, ütlesid, et nad läksid sinna ja selleks, et alguses nagu sisse elada, sealsesse elulaadi olid nad teinud siis samuti, kes olid hakanud vastastikku mõistetama ja kuna nad olid värskelt eesti mõistatusi vaadanud, suutsid nad ikkagi vene keele vahendusel edasi anda, siis olid nad osanud hästi vahvaid mõistatusi esitada ja jäid lõpuks peale niimoodi mõistetamisest. Ja nüüd lõpuks seal küsimus mõistutustest kui rahvaluuleliigist. See on üle maailma levinud. Ja see küsimus, et miks on mõistetatud istutus seisneb üldse mingite tunnusjoonte abil mingi eseme või nähtuse või olukorra või tegevuse ära arvamises, näiteks seest siiruviiruline pealt kullakarvaline antakse mingeid tunnuseid ja sa pead ära ütlema, et nüüd sibul Märke paistab olevat, et kriitilisel ajal on vaja teinekord midagi salastada, midagi mõistu rääkida. Et see ei oleks kurjadele jõududele kättesaadav ja mida suurem oskus, seda parem on edu. Ja siit siis see mõte, et taluperes tuleb ikka videviku pidade mõistetusi küsida. Kui tahad, et sul laudas on kirjud tallekesed ja seda teha just sügisesel kõige pimedamal ajal hingedeajal mardi- ja kadriajal ja enne jõulu