Tere tänases teekonnas kutsume kuulajaid Ladina-Ameerikasse. Praegu jätkame nii nagu mõnes varasemaski saates, ehk siis käime ühe korraga läbi kaks riiki, need on Mehhiko ja Guatemala ning nende mäed stuudios nagu ikka Andres Karu ja Tarmo Maiberg ning helirežissöör maris Tomba. Alustame aga siis loomulikult ajaloost. Mehhikos teatakse vast enam seda, et tegemist on asteekide loaga ja Hispaania kuningriigi osaga pärast Christopher Kolumbuse reisi, kes läks ju hoopis Aasiat otsima. Esimesed märgid inimestest on Mehhiko alal leitud umbes 23000 aastat tagasi. Hõimude ajastust edasi liikudes jõuame nii paar 1000 aastat enne meie aja arvamist, kus siis loetakse üles viis suuremat põlisrahva või indiaanlase hõimuaega. Need on Holmegid, maiad, Diodifakaanid, toit, tekid ja asteegid. Üksteisele järgnevad ajastuda meile jätnud püramiidid ja kalendrid, millest üht veel hiljuti tsiteeriti meedias väga palju, justkui lõppeks maailm ära. Aga toonasest ajast jäi meile ka näiteks või siis hispaaniaalale korralik maksusüsteem, asteekide impeerium, langeski Hispaania alustatud kolonisatsioonis, millele omakorda pani siis aluse Portugali maadeavastaja Christoph Kolumbus 1492. aastal. Koloniseerimine kestis neli sajandit, ehk siis 1898. aastani. Mehhiko kuulutas iseseisvuse Hispaania kuningriigist eraldamiseks välja 1810. aastal. Järgnenud vastasseisude aegadel jõuti selle iseseisvuse tunnustamiseni alles 11 aastat hiljem. Ning algselt Mehhiko impeeriumile tunnustatud riik muutus pärast riigijuhi pastast nässu Mehhiko Ühendriikideks. Ebastabiilsus jätkus ka presidendi või siis kindrali Antonio Lopez de Santa Anna ajal, kelle ajal viidi sisse ka radikaalsed muutused põhiseadusesse. Föderaalvalitsuse jõu suurendamine tähendas seda, et kolm osariiki teeks asju Catania, Rio Grande kuulutasid end eraldiseisvaks riigiks. Texas läks hiljem Ameerika Ühendriikide alla ning seejärel puhkes piiritüli Mehhiko ja USA vahel 1846. aastal ja selle sõja tulemus oli siis nii, et Mehhiko pidi loovutama peaaegu poole oma alast Alta California, New Mexico, Texas ja veel mõned. Ning vaid paar aastat hiljem alustasid maiad oma ülestõusu, mida peetakse üheks kõige õnnestunum makse keskvalitsuse vastaseks ülestõusuks. Põlisrahvaste poolt ja oma suhtelist iseseisvust said nad nautida kahe maailmasõjaaegsesse aega ehk 30.-tesse aastatesse välja. Kuid tagasi siis 19. sajandi keskele. Rahulolematus Santana riigi juhtimisega lõi teravalt, kelle 1858. aastal reformisõda ning puhtalt seepärast, et riigi liberaalsemaks muutmisega ei olnud rahule konservatiivid ja liberaalide võidu järel langes Mehhiko prantsuse sõjaväe okupatsiooni ohvriks. Vastupanu lõppes sellele 1867. aastal. Seda vastupanu juhtinud kindral Porfiirjo viies valiti riigipeaks järgnenud aastatel viiel korral ning ta juht disMehhiko 1911. aastani. Seda aega tuntakse rahu ja õitsengu ajana, majanduslikus mõttes, poliitilises plaanis aga käitusse mees ikkagi diktaatorina 35 aastat kestnud riigi juhtimist pärsia revolutsiooniga, kuna ta lasi oma poliitilise vastase vangistada ja seejärel endale valimiste võitjana välja kuulutada. Järgnevates segaduste aastatel tuli ka kodusõda, millest lõpuks väljus võitjana riigi armeed juhtinud Venus Dianoka Ranza. 1920. aastal pärast uut põhiseadust ta tapeti. Nii nagu tema järglane albaroobregioon ning ka kodusõda nõudis Mehhiko 15 miljoni inimese seast umbes 900000 inimese elu. Järgnenud Maximaato ajal suutis riik uuesti taastuda ja uuele järjele jõuda, kuid pärast 40.-test aastatest alanud majandusseisak kestis põhimõtteliselt 80.-teni ja poliitiliste vastasseisude ja rahvarahutuste tulemusel jõudis riik 1994. aastal lausa pankroti äärele. Mehhiko päästis toona USA presidendi Bill Clintoni eestvedamisel rahvusvaheline abipakett ja olgem ausad, ka riigi presidendiks saanud Ernesto Tiia kellaajal tõusis majanduskasv lausa seitsme protsendini aastas. Poliitiline vastasseis on Mehhikos endiselt alles, kuid südavast rahulikumal moel ning vast niipalju veel huvitavate Ta mehikus elab praegu 116 miljonit inimest, kellest umbes 60 protsenti stiitsid ehk siis hispaanlaste ja indiaanlaste järeltulijaid. Nii-öelda põliselanikke on alles tsirka 30 protsenti ja riik ise on nii suur kui ligi kaks miljonit ruutkilomeetrit. Andres Karu, kas see riik on nii suur, et kõike ei jõuagi ära näha? Absoluutselt mul ei olnud segaplaanis muidugi tervet riiki ära vaadata, aga ta on tõesti tohutu, et vaata, kui kaarti vaatad, onju seda Põhja-Ameerikat just et siis need USA ja Kanada on nii suured, et Mehhiko tundub, et on selline väike, täiesti hoomatav riik, aga kui sa seal kohapeal oled, siis ikkagi sisehoomad seda riigi ülemisest servast alumisse serva jõudmiseks läheb ikka tubli neljakohaline kilomeetrite arv, mis tuleb läbida, nii et noh, põhimõte on siis see noh, kui hakkad ikka ülalt sõitma ja kuni Guatemala piirini tahad välja sõita, siis praktiliselt kui Tallinnast alustada, siis jõuad ikka väga Kesk-Euroopasse. Ja see on kõik üks riik, millele sa seal mehikest käisid. Ma käisin 2011. aasta märtsi lõpp, aprilli algus? Ei ole väga ammu. Ta oli eriline reis minu jaoks seetõttu, et pärast väikest vaheaega ma nägin reisi täiesti üksinda. See ei ole mul kunagi nagu eesmärk omaette olnud, üksinda käia magi reiside käigus olen vahepeal viibinud üksinda ja seigelnud üksinda, nagu me Jaapani puhul ka näiteks rääkisime, et noh, lihtsalt erinevad huvid inimestele, et mida peale mäge teha. Et siis minnakse erinevates suundades, aga sinna ma läksin täitsa üksi. Muidugi väga palju inimesi, enne nagu hoiatas, et oot-oot, et Mehhiko ja Guatemala, et ei ole just maailma kõige turvalisemad riigid aga tegelikult, et mis ma oskan öelda, noh loomulikult ma vaatasin rohkem, jälgisin kella, rohkem, vaatasin, kus ma liigun rohkem. Aga olgem ausad, mägedes on mägede ohud, et inimfaktor seal nagu väga ei mõjuta. Ja kui sa lähed ka kuhugi mägedele lähemale, siis pigem sa kohtad külades jälle väga armsaid ja vastutulelik inimesi, kes tahavad sind aidata ja tervitavad igatpidi seda, et külaline on tulnud nende kanti. Seega seda ohtu enda jaoks ei tundnud, mida eelmine president Philip Calderon alustas ju suurt narkokartellide vastast sõda, selles on hukkunud kümneid tuhandeid inimesi, et sa seda, seda hirmu, kas seda oli tunda ka ühiskonnas, et keegi teine jõud on olemas, lisaks riigile? Mina ei tundnud seal, no võib-olla väiketunnetus tuleb läbi selle, et sa saad aru, et kõik, kellega sa suhtled näiteks pealinnas Mexico Citys ET räägivad nagu sellest, et vot ära sinna parem mine ja vot härrad seda teed kasutajaid, see on põhimõtteliselt narkoga trellide kontrolli all ära sealtkaudu mine, mine, parem sealtkaudu. Neil on, aga tegelikult ma tõenäoliselt sattusin ka vahepeal täiesti enda teadmata ka nii-öelda nende kontrollitavatele aladele, aga nad ei näe seal nagu üksikus turisti ise endale mingit ohtu, et ma. Ma olen suvaline, noh, olengi juhuslik, sinna sattujaid, mul ei ole eesmärk meid paljastada või neile politseid kaela saada, on ju, et, et seetõttu nad ei taju minus kohtu tõenäoliselt, kui ma sinna satun. Ja tegelikult need Madistamisel on ikka jah, seal saab juhuslike elanikega surma, aga tavaliselt on see ikkagi just nimelt võitlevad kartellid omavahel, kus võib juhtuda, et nad tulevad sulle kätte maksma on ju hetkel, kui sa oma perega kodus laua taga söömas oled ja, ja terve perekond saab sellest kõige halvemal moel osa. Aga, aga jah, nõnda tänaval käies ja see üldse nagu sellist tunnet, et nagu kuidagi väga ohtlik oleks, seda nagu ei ole. No sa ütlesid, et suhtlesid inimestega hispaania keelt oskad. Ei oska, ma oskan niuksed, kõige olulisemad asjad nagu ikka, Uno servee, saborfavoria ja sellised asjad oskan ära küsida. Mõned üksikud väljendid, kuna tal on ka sarnasusest inglise keelega ka tegelikult natuke natsid, sa leiad need inglise keelt kõnelevad inimesed Gazett üles ei ole, ei ole üldse probleeme ja käed-jalad jäävad ju ikka alles. Nendega saab ikka seletan miimikaga. Inglise keeles sain siiski asjad aetud, tuli küll, jah. Kohe, kui ma kohale jõudsin, siis Mexico Citysse ma olen siin läbi läbi New Yorgi põhimõtteliselt ühe veetsin vahepeal New Yorgis tagasi kerida, siis kõigepealt sõitsid laevaga Soome üldse Helsingist, lendasin esimese lennukiga, lendasin Rootsi Stockholmi Arlanda lennujaama ja siis sealt juba üle ookeani siis New York'i New Yorgist, siis lendasime Mexico Citysse, et see oli minu transpordiskeem ja täpselt samamoodi tagasi ka pärast. Et mis mul kohe silma hakkas. Ma jõudsin sellisel õhtusel ajal ja see oli see, et nagu ärevaks tegi ja samas suure küsimärgi pani püsti see politseiautod sõidavad kogu aeg nõnda ringi Mexico Citys üldse terves Mehhikos. Vilkurid kogu aeg töötavad ja siis minu jaoks oli see nagu kummaline, et ühtepidi okei teid nagu paremini näha, aga samas nagu devalveerib seda, seda, et reaalselt on kuhugi väljakutsele vaja rutata ja inimesed näevad, et kuskilt tahavaatepeeglis on ju punane ja sinine vilkur, siis nad ei pööra sellele eriti tähelepanu, sest nad teavad, et kogu aeg vilkurid töötavad ainet, nad ei taipa, et nüüd peaks seest ära hoidma. Ja siis kuna kellaajavahe oli selline mis kuus tundi, oli vist isegi Mexico Cityga äkki juba seitse tundi, et muidugi hommikul läks väga vara uni ära, sest Eestis oli juba keskpäev, samal ajal, kui seal mina ärkasin, noh ja siis, kui ma käisin varahommikul seal väljas, siis siis jah, olid kõik, kellega me nagu suhtlesime, ütles, et oota kuule, ole ettevaatlik, et siin tulevad noaga ligi ja et ära kanna midagi kaasas, mis nagu ahvatlev võiks olla. Aga samas need, kellega mina kokku puutusin, ühtegi nagu halba nende hulgas nii-öelda ei olnud. Mind juhatati ilusti, noh, oli seal vaja kaasa osta ja toitu osta mäe jaoks ja, ja nii edasi. Käisin ringi, kõik aitasid mind, nägin ära demonstratsiooni hommikul, kus rohelist maailmavaadet, nagu pooldate siis kahe demonstrandi abiga ma endale tegelikult lõpuks ka pärast mingit tunniajast ringi tuuritamist gaasi leidsime, mis ei olnud väga lihtne, aga lõpuks leidsime ikka. Ja, ja vahepeal sain suhelda ka kahe ajakirjandus tudengiga, kes andsid selle vihje. Et ajakirjandusvabadusega väga hästi ei ole selles riigis, et valitsuse vastu eriti sõna võtta ei saa. Et sa pead ikkagi vaatama, mida sa räägid ja kus sa räägid ja kui palju räägid ja kellele rähid nii-öelda. Ja siis nad olid ka mida alguse poole, seda rohkem nad olid nõnda. Vaatasin ringi ja jälgisin, kas keegi kõrvalt kuulab või mis iganes, et olid belgia näe selline ärev, et sellise Euroopa mõistes riigiga loomulikult tegemist ei ole. Aga jah, siis juba vennastud seal nii-öelda kohalikke mehiklastega ja needsamad demonstrandid siis, kellega ma gaasi leidsime, nendega me siis tänutäheks kutsusime, et lähme kuhugi baari, et siis see oli ka päris lahe, tahtsime põhimõtteliselt esimesse baari sisse, mis tee peal oli ja siis ta nimi oli, lao opera ja siis läksime sisse, baarmen rääkis väga soravalt inglise keelt, jälle oli tore suhelda siis hästi uhkusega näitas mingit kuuli auku laes siis ma küsisin, et noh, et nii, mis sellega siis on, siis tuli välja, et seal oli kunagi lasknud üks selline tuntud revolutsionäär, kelle nimi on Francisco viia, kirjutatakse villaga äärt hääldatakse viia, siis kunagi oli ta seal baaris oma sõpradega pidu pidanud ja ma küsisin ka, mis on nagu põhjus siis oli, mis kuulsis Lakelastiad siis meditsiiniline diagnoos vist oli, eufooria oli see, mistõttu et noh, sellised asjad seal juhtuvad ka tänapäeval tõenäoliselt, et kui ka tuju on hea, siis ikka paugutatakse ülespoole. Ma ei tea, kas seal peal mõni tuba, kaali või mida iganes, aga igatahes see kuuliauk seda hoitakse nagu liikmena viia ise Francisco viia ise lasi selle kuuliaugu siia. No mehhiklast rääkides tundub, justkui oleks tegemist sellise suure kõrberiigiga või madala riigiga, kas linnapildis juba või linna Mexico Citys on juba näha mingeid mägesid või on või on see puhtalt teatav ainult üks külg, mis riigis, kus mäega kaetud. Kõrgeim tipp Pico theory saba iseenesest, kui nüüd pildiliselt rääkida, siis ta, kui teil Mexico City nägu silme ees on, siis ta Mexico Cityst jääb põhimõtteliselt kagu suunas ja ütleme siis jämedalt sinna Kariibi mere suunas, et seal üsna ranniku lähedal on see 5655 meetrine vulkaan. Linn ise mul nagu seda pilti nagu meeles küll ei ole, ta väga oleks nagu üles-alla kuskil käinud ja isegi sellist pika jalatüüpi nagu tõusu kuskilt. Tegelikult mina, mina vähemalt seal linnas ei võtnud, aga, aga see mõnesaja kilomeetri küsimus, kus ongi, et äkki oled naksti oled juba kolme kilomeetri kõrgusel ja ja edasi saab ainult jalgsi ülespoole. Iseenesest ta jah, on küll seda kõrbeosa on seal küllaltki palju ja just nimelt kivikõrbe mis maailmas kõige levinum on ja, ja kõrgused on, võib öelda väga suured, see 5600, Põhja-Ameerika mõistes on väga kõrgetes tori saba, on tegelikult Ameerika kõrgeima tipu Alaskal asuva Mcilly või noh, stenaali kohaliku keele järgi ja Kanada kõrgemal tipul Mont Logani järgi kolmandal kohal, tegelikult Põhja-Ameerikas. Et noh, kinni on 6194 ja Logan on 5950 903. ongi oma 5655 meetriga, on siis Mehhiko kõrgeim Morris ava. Et tegelikult Ta on ta Põhja-Ameerika mõistes väga kõrge riik, mõnes kohas aga selliste lauskmaad ja nagu kus sa pikalt võid sõita nagu mitusada kilomeetrit ja eriti ei lähe ei üles ega allapoole. Sellist osa on palju. Näiteks kui me Iraani puhul rääkisime, et on niisugune suhteliselt kõrge, üle kilomeetri kõrgune platool suur osariigis, siis seal on samamoodi, et Sa oled küll päris mitmesaja meetri kõrgusel kõrgemal, kui Eestis iialgi olla saab, on ju. Aga ta on üsna sile maa ja selline üsna üksluine. Mis üksluine tähendab, kas see on siis tõesti selline kõrb või on seal lihtsalt puid ja metsamaad või põllumaa? Nii ta on ikkagi, et kus vähegi mingi vesi jälle kuskilt voolab, mida ei ole selles eriti palju siis seal tegelikult on, asustus on tihedam, seal sa näed, kasvatavad oma katuseid ja sinist agaavi, millest saab tekiilat teha ilusasti ja neid kohti näeb, seal küll ongi, seal on ka puud suuremat, kus vett on loomulikult. Aga siis vahepeal on tõesti see, et kus sul noh, paarsada kilti, näedki ainult mingeid karjakasvatajaid ja, ja aru ei saa, mida need loomad seal söövad, sest noh, noh, tõenäoliselt mingid kivid on lihtsalt maitsvamad siis niisugune mulje jääb, et et noh, ei ole mitte midagi muud, aga nad leiavad sealt noh, nagu on kaablid kõik on ju tegelikult väga leidlikud ja samamoodi need muulad ja kes neil seal on niuksed, hobuse, eesli ristandid ja need tegelikult leiavad igalt poolt midagi. Millega sinna mäe suunas sõita, et selles mõttes, kes seal on olemas mingi liinibuss või võtsid takso või võtsid auto või kuidas see selline sõit iseenesest? Tegelikult kui võtta Ameerika nagu üheks nii Põhja- ja Lõuna-Ameerika ja Kesk-Ameerika kõik kokku siis allpool Ameerika Ühendriike, siis alates Mehhikost kuni noh, põhimõtteliselt usuaiani all Ameerika selle Argentiina alumises otsas nagu välja tegelikult tervel sellel alal kõige parem liikumisviise buss. Retsept riigiti veidikene erinev, kui arenenud ta on, aga üldiselt on nagu buss kõige mõnusam viis saada edasi väga erineva hinnaklassiga. Loomulikult sul on võimalik võtta Mehhikos ka selline buss, kus nagu lennukis sul tuleb mitmes osas tuleb õhtusöök ja nii edasi ja et sa saad tooli lasta pikali ja magada nagu peaaegu nagu horisontaalseks asendis ja ja nii edasi, aga on ka selliseid, kus sa maksad vähem ja, ja tukud nagu istudes, sest nagu ma rääkisin tuhandet kilomeetrit, tuleb vahepeal läbida liikuda näiteks Guatemala piiril, et see on ikka üle 1000 kilomeetrine sõit sealt Mehhiko pealinnast. Ja põhiliselt ikkagi buss ja Guatemala puhul ka Guatemala puhul, võib-olla hiljem peatun sellel pikemalt sellel bussiliiklusele, aga lühidalt see tähendab seda, et mehhiko mäe alla ma jõudsin bussiga, et ma kõigepealt võtsin seal üks suurem linn oli poeeblaguma, sõitsin ja, ja siis sealt edasi, ma teadsin, et tuleb jõuda selleks mäele minna, tuleb jõuda väikesesse indiaani linnakesse, mine, mille nimi on, ma vabandan muidugi häälduse pärast, anne Platzizzyula võitlatsid Žukov. Ja sinna me teadsime, et tuleb jõuda ja väga lihtne, ühe bussiga sain sinna poeblasse ja järgmise bussiga, need liiguvad üsna tihedalt. Nii et ma ei pidanud palju ootama, ootab mingi, võib-olla 30 minutit ta juba seal järgmise bussiga edasi. Tihti anne bussid muidugi sellised väiksematesse kohtadesse nad ootavad, millal buss saab enam-vähem rahvast haiged sisale stardivad, et konkreetselt sellist kellaaega ei ole, aga reisijaid on kogu aeg ja need bussid käituvad üsna kiiresti. Bussi peale on sild ka, kuhu ta edasi läheb või, või on see selline jutu tasandil, et see buss peaks minema? Päris kaootiline ta ei ole, noh, Mehhikos vähemalt Guatemalas oli see nagu loomingulisem natukene ja alati on võimalik igasugu kokkuleppeid teha, aga noh, kui sa üksi lähed, siis nagu üksi näiteks mingit väikebussi nagu päris ära ei osta, sest nad ikkagi eeldavad, et sa maksad siis kõikide reisijate raha neile, mis noh, üksinda seal sõita on odav. Aga kui seal terve bussi nagu üksinda peab kinni maksma, siis loomulikult on päris kirves ikkagi. Ja nii ma jõudsingi sinna indiaani linnakesse ja üsna õhtusel ajal ja mingi väike poiss tuli ligi ja noh, pakkus oma abi nõnda, mis ta võib mulle teha ja siis ma ütlesin endale hotell ja kuna ma arvasin väga turvaline, ei ole üksinda nagu kohe kuhugi telkima minna kohta, millest sa mitte midagi ei tea ja pole nuusutanud, et kui ohtlikud need inimesed seal tunduvad ja nii edasi. Ja siis ta viis mu õnneks sellisesse kohta, kus enamus mägironijaid ööbivad seal. Eks ta tajus seljakoti järgi ära ka, et mis mul plaanid on, et ori saavad, tõenäoliselt on see koht, kuhu ma tahan minna viise roni ja nii-öelda kodusesse hostelisse sele. Cher, Ardo oli tema nimi, tser Ardo Reyes, noh, niuke väga sellele kohale nagu iseloomulik nimi, kes peabki oma väikest hotelli ja aitab siis sorry, sabale ronijaid, nii transpordiga natukene kõrgemale kui varustusega, kõigega müüb gaasi ja nii et tegelikult see, et ma Mexico Citys nagu hullult ajasin seda gaasidega ei olnudki nii oluline, et ma oleksin saanud oluliselt lähemalt õlut lihtsama vaevaga ka kus siis tähendab, palju mul gaasi vaja on. Ja siis ta viis mind täiesti õigesse kohta, ma sain seal kogu info siin kokku leppida, et järgmisel päeval mind viiakse mäele lähemale. Ja et kui ma olen tipu ära teinud, siis ta läheb mulle ka vastu viimasesse hüti, kuhu saab autoga sõita. Ja täpselt nii oligi, et väga sujuvalt algus läks, mis tähendaski, et järgmine päev istusin siis auto peale ja kuna mulle anti valida, et kas ma tahan saada, et kaks erinevat hinna oli, et kas ma tahan saada 3300 meetri kõrgusele indiaani külakese juurde või ma tahan saada päris 4200 meetri kõrgusele sellisesse hütti, kus tavaliselt ka tiputõusu alustatakse, siis ma mõtlesin, et kuna mul nagu mingit aklimatiseerumis ma ette ei olnud teinud, siis merepinnalt minnes minek kohe 4200 peale tundus natukene liiga palju. Ja siis ma otsustasin, kõige parem on ikkagi 3300 peal võttama seljakott selga ja siis läbida ühe päevaga, siis tee jalgsi sinna 4200 peale ja nii ma tegingi, võtsin koti selga seal 3300 peal ja hakkasin siis mäenõlva pidi üles minema, natukene ekslesin, seal kaotasin korraga. Ma täpselt ei saanud aru ka, et mis noh, märgid, mõeldud pigem nagu autodele, et vot siit on poolteist tundi sõita, on ju ja mul oli antud mingeid vihjeri, ma pean pidevalt paremale hoidma ja mingi teeots vist magati ikkagi nagu juhatustes maha, sest ma Ühel hetkel, kui ma kogu aeg paremale hoidsin, siis ma olin väga vales kohas juba ja aga õnneks mingeid masinat kuskil liikusid, need, ma teen nagu kõrva ja silma koostöös sai nagu panna paika oma trajektoori, kuhu ma jõudma peaksime, kuna vulkaanide nõlvad tavaliselt ei ole, nagu me oleme rääkinud ka eriti järsud mõned kohad välja arvata siis sain üsna mõnusat lõigata nii-öelda õigele rajale tagasi ja olin õhtuks mõnusasti seal 4200 meetri peal grande hütis ja täitsa üksinda nõnda suur hitt ja olin üksinda, ühtegi teist ronijad ei olnud, ise tuli ka see, et üks suurem probleem selle mäe peal, mille peale tuleb mõelda, on see, et vett seal väga ei ole, et sinna hüti juurde küll õhtul hakkab see kuna üleval on ka liustik ja lumemüts peas, et siis päikesesoojendamise mõjul õhtul hakkab nii-öelda jõekraan läheb lahti ja sealt hakkab vett voolama nii-öelda 50 meetri kaugusel sellest hütist aga väga sogane, nii et ta peaks panema kõigepealt nagu setti maid, seal kohe ka sellest veepuhastustabletist tegelikult päris ei piisa ja siis tuleb olla nagu ettenägelik ja kui teil on võimalik nagu autoga sinna 4200 peale minna, et siis tasub võtta kõigi kolme tipu tegemiseks vaja minema päeva jaoks tuleks võtta vesi kaasa, et siis on kõige lihtsam, siis on kindel, et ei saa mingi kõhuhäda ja nõnda minul ei olnud nii et mina väikse riski võtsin, aga hiljem seal mingid teised matkajad, kes lisandusid nende käest. Kui nemad alla ära läksid, siis leidsid oma tee mulle lihtsalt ja, ja tegelikult suurt probleemi ei olnud. No see ö tuli siis veeta seal 4200 peal, võib-olla sul kõrvus kõlas see muusikapala, mida me nüüd kuulame, Mariatsistiliia siis. Fernandez laulab Ladit, reisija. On temal kaati. Jankenokiera Võrunud Järvjuubilde, no qualgiermododio kärjed, no. Talv. Jätkame vestlust Mehhiko kõrgemate tippude juurde jõudmisel, me jäime pooleli sinna, kus oli siis vaja öö veeta 4200 meetri peal. Andres Karu. Mis edasi? Noh, olin esimesega ära teine teine päev ma tegin, kus hakkas kogunema sinna rahvast juurde isaseid ronijaid, aga nende plaan oli selline minu jaoks nagu üsna kiire, tundus, et nad sõitsidki autoga 4200 peale olid üheöö ära ja öösel panid nii-öelda tippu tegid nagu kahe päevaga nii-öelda tipu ära. Minagi planeerisin nõnda, et esimene päev nelja kahe peale, teine päev tegin siis aklimatiseerumistõusu, viisin osa kraami endal kuhugi 4500 peale, vaatasin, et seal on mingid telgikohad, kus ma saan oma telgi püsti panna, siis magasin veel teise uuesti seal hütis ära, sõbrunesime seal, ajasin juttu, kogusin informatsiooni ja teised panid siis kõik, kes olid tulnud minust nagu päev hiljem panid siis minu arust päev varem panid tippu, öösel mina magasin rahulikult ja kui üles tõusen, siis liikusin kogu oma kamaga. Liikusin 4600 peale, kus modellivanin ja siis käisin veel tipus tulijatelt jälle küsisin informatsiooni ja siis ühtlasi käisin ise ja panin oma rannakompuutri järgi panin mõned sõlmkohad paika, et ma käisin kuhugi 4900 meetrini, peaaegu käisin välja, vaatasin, et kust tuleb pöörata vasakule ja et hommikul pimedas või noh, öösel pimedas minna, see ei peaks nagu ekslema, siis tegin enda jaoks sellise eeltöö ära ja, ja nii oligi, et olin siis kolmandal päeval kuskil ühe paiku öösel või natukene ühte poole ühestest, ärkasin üles ja lumi oli maha sadanud, vahepeal. Enne seda ei olnud, järgmisel, aga noh, selline pigem mulle nagu aitajanalisest paari inimeste enne seda, kui mina teele asusin, läksid paar tüüpi juba telgist mööda ja nende jälgi mööda oli alguses vale minna. Aga ühel hetkel sain aru, et nemad panid puusse, onju, aga kuna mina eelmine päev olin luurel käinud, sest ma teadsin, et ahah, siit tuleb hoopis vasakule hoida varustuse koha pealt, kuna seal on lumemüts peal, siis sa võid küll sinna üksi minna, aga seal mõned niuksed, halvemad kohad on, kus kindlasti peab olema kirka, sul kaasas kassid peavad olema jalas. Hea on, kui sul on kaasas ka kas jääpuur või kaks, vajadusel saate endale ka teha väikse sellise julgestuspunkti, sest mõned niuksed kehvake vaadangust on vaja üle saada, mina siis mul hea puure ei olnud. Isegi oli üks jabur oli, aga mul seda vaja ei läinud, sest ma lihtsalt kirkad raiusin paari kohta mõned jalaastmed nii-öelda endale ette, et mingist ohtlikumas kohast üle saadab ja kirka siis noh, oli selle juures suureks abiks, kirka on teistpidi aabitsat, kui sa mingil põhjusel lahti libiseb kuskilt, siis kirkaga saab ennast kinni pidurdada, enne kui sa liiga suure hoo saavutad. Ja niimoodi ma jõudsin kuskil 5000 meetri pealt hakkab siis selline ühtlane see lumemütsi viimased kuus ja poolsada tõusumeetrit on siis mööda liustiku minek, aga selline kohati 25 kraadise nurgaga kohati 40 kraadise nurgaga, selline mäekülg natuke ebamugavam astuda kassiga aga midagi hullu ei ole, tuleb niukseid traavers siksakke seal teha ja võtsin kohe suuna, võtsin kõige õigemasse punkti, nii et kui kraatri servale jõudsin, siis olin ka kolme sammu pärast, on kõige kõrgemas punktis ja oligi tipp tehtud. Kaua see tipa aega võttis, selles mõttes ärkasin öösel üles. Kas siis olidki paari tunni pärast juba pimedasse vaatasite maad? No nii rõõmsalt ei läinud, et kui ma mingi veerand Kaksaksin minema, siis ma tegelikult olin veerand kaheksa tipus, nii et kuus tundi tegelikult oli see, kus ma oma sellest telgist läksin sinna üles, et ütleme siis, et kui ma oleks hütist alustanud, siis oleks selline seitse tundi oleks olnud võib-olla see aeg, mis hütis tippu, nagu oleks viinud, ja siis tagasitulek umbes poole lühem aeg, ehk siis kolm pool neli tundi. Võib-olla on sinna hütti tagasi, mina tulin siis natuke vähem, aga kuna kuna mu telk oli lihtsalt kõrgemal ilus päike oli tõusnud, nägin seal ümbrust ja kõige ilusam hetk oli tegelikult langemise poole peal või laskumise poole peal, kus ma 5200 meetri peal äkki märkasin, et oh, et täitsa pull pilv on siin ühe teise vulkaani nagu tipus kuidagi pidama jäänud, laskusin veel natukene ja siis vaatasin, et ei olegi pill pidama jäänud, et noh, lihtsalt siin üks vulkaan hakkas natukene portsutama ja oligi sellise mõnusa selle tuhapilve välja visanud. Selle ma väga vabandan, et kui me natukene valesti hääldan, aga ta nimi sellele teisele vulkaanid, mis on ka üle 5000 meetrine Popokad Teppeti, selline üsna niuke aktiivne pärast, lugesin tema kohta ka rohkem, et üks aktiivsemaid vulkaane seal Mehhikos ja üsna tihti purskavad siis niukse väiksema purske nägin ka ära siis olles ise selles purskas vulkaanist veidikene kõrgemal, et see oli selline päris ülev hetk ja siis liigson alla tagasi tuli, Harreiest tuli mulle oma džiibiga, tuli sinna selle viimase hüti juurde vastu ja kokkulepitud ajal ja viis malla ja siis tema käest sain ka infot, kuidas edasi minna. Muidugi, kuna tema juurde üldse jõudsin ainest, küsis minu käest ka, et kuskohast ma lähen, siis mõtlesin, et see on Euroopas üks väike riik, et tõenäoliselt ei tea eesti. Ma pean Eestit väga hästi, et mul siin kuu aega tagasi käisid eestlased, just see siis mul tuli meelde, et tõepoolest, et vahetult enne mind, et selles tipus ka ükski eestlane varem ei olnud käinud, aga siis minust kuskil vabariigi aastapäeva paiku ehk siis veebruari teises pooles siis käisid seal Eesti legendaarsed mägironijad eesotsas siis Toivo Sarmeti ja Raivo Blumeriga ja siis seal oli seal Maiu Blumeroli, Margus Proos ja Jaana Pruus ja samuti Jaan Reimand, et nemad kuuekesi olid siis tegelikult need, kes üldse esimesena lastes käisid ori, saba tipus ja mina siis umbes poolteist kuud hiljem ja härra Reyes oli väga, mäletas neid hea sõnaga. Diana tähistasid siin vabariigi aastapäeva ja äärmiselt sümpaatsed inimesed ja siis tal oli eestlastest juba selline väga ilus pilt, oli loodud ette, nii teadis valesti. Milline pilt selles külas avanes? Oh, no kõigepealt muidugi, kui võtta selle, ma olen meeter 78 pikk seal külavahel ringi käia, siis ma sain aru, et ma võiksin vabalt olla Mehhiko korvpallikoondise ääremängija, sest noh, seal ikka kõigile ülalt alla vaadata, mõni üksik, kes oli enam-vähem sinuga ühepikkune etega sihuke keskmine kasv on ikka kuskil pigem seal meeter 65 kandis, et ma tundsin ennast väga pikana, mida ma ei tunne Eestis just eriti tihti. Kui ainult naisterahvaste seltskonnad näiteks ei ole, et siis on nagu lootus suurem, aga meestega koos käia, siis ma olen ikkagi lühemate hulgas, seal oli absoluutselt vastupidi, et ma sain üle teiste vaadata, vaade oli kogu aeg tänu sellele parem linn ise, see väike indiaani linn, hästi armas, hästi korras. Et indiaanlased ise nad olid kuidagi sellised hästi rahulikud, võtsid, et aega on neil küll komaniana kehtib seal nagu väga ilusasti ja mehed on kuidagi selliseid hästi nagu tähtsad, ükskõik, nad võivad teha mingit täiesti mõttetut asja, aga seejuures säilib see väärikus nagu et mulje jääb, et noh, see on ikka väga tähtis asi, mida me siin praegu arutame või teeme. Ja naised on sellised. Nad on noored tüdrukud on lihtsalt sellised, et nad on hästi uudishimulikud, et tegelikult nad tahaks võõra juurde tulla, juttu teha, aga noh, keelt ei oska ja siis on selliseid kihistavad ja nagu teismelised, et igal teisel maal on ju ja niuksed Uiedad ja, ja hästi uudishimulikult sealjuures ikkagi ja natukene vanemad naised on siis sellised ka niisugused väärikad ja nad väga ei kipu sinuga kontakti võtma ise et siis kui nad on koos mehega, siis küll, aga nagu selline see ikkagi näha on, et neil on tõesti see, et mees on perekonnapea ja, ja naine üksinda nagu väga ei tohi mingeid asju teha, kuigi paljude otsuste taga tegelikult on naise otsus ja mees lihtsalt on see, kes selle välja ütleb. Nagu tegelikult ka siin tihti paljudes peredes, ma arvan Kuidas sa edasi läksid, Guatemalas, sest noh, Mehhiko, su reis seekord ei piirdunud, kas sealt sai otse või sa pidid Mexico Citysse tagasi minema? Ei, ma pidin sinna suuremasse linna poeblasse, pidin minema mitte selles mõttes, et Mehhiko Mexico Cityst suuremasse, vaid Bueblasse, kus ma olin juba korra käinud ja sealt ostsin siis kohe pileti tapadžuulasse, mis on siis üsna Guatemala piiri lähedal, selline Mehhiko linn ja seal mul oli väike ja muidugi selle bussi ootamisega, seal mul tekkis see jama, et see buss pidi tulema Mexico Cityst päris mitme inimese käest, küsisin seal küll pakikandjatel, kõik lubasid nagu öelda, et me näitame sulle, kui see buss tuleb ja saab peale ja mingi tund aega hiljem ma ikkagi pidin konstanteerida fakti, et ma olen sellest bussist maha jäänud ja siis nad ütlesid, et ma pean nüüd uue pileti ostma, täpselt, et sama raha eest enam-vähem ja siis ma mõtlesin, et see ei ole nagu õiglane. Läksin vaidlema läksin nagu kõige kõrgemate ülemusteni välja, mis kandis tegelikult lõpuks vilja, sellepärast et nad tulid ja võtsid seal tunnistusena, on kõigi käest, kellega ma olin rääkinud, jubedalt võeti asi käsil äkki ja, ja suheldi ja otsiti üles mingi ainukene soravalt inglise keelt rääkiv nagu naisterahvas veel kellega ma sain siis täpselt nagu ära rääkida, siis räägiti pakikandjatega, kes mind pärast seda vihkasid muidugi. Ma olin öelnud, et nemad lubasid mulle öelda ja, ja siis nemad ei öelnud. Ja siis ma ütlesin, et nemad ei öelnud kellelegi ülemusele. Tal olid pärast nagu pahased minu peale, aga noh, mis seal ikka, mina vähemalt ei pidanud uut piletit ostma ja siis juba oli tunda, et noh, bussi peale istumine oli imelihtne, sest kuigi ma ei julgenud enam tualetiga minna, et äkki on jälle bussist maha, siis tegelikult oli see, et 10 minutit enne bussi tulekut tuli veel see inglise keelt kõnelev asjapulk tütarlaps ja tuli vaatas, et ma ikka oleksin seal juba bussi juures valmis ja siis tuli veel pakikandja viis enne ja tuli võttis mu koti otsas, tule nüüd paneme paki peale ja kõik toredasti. Ja siis oligi pikk sõit 1000 kilomeetrile sõit nõnda tukkudes ja läbi terve selle maa ja siis jõudsime välja sinna sellesse tapatsula linna, kust ma teadsin, et sealt on võimalik osta nagunii-öelda rahvusvahelisi pileteid, otse juba Kvatemaalasse, mõnda linna. Aga siin väike vihje inimestele on see, et ei pea, ei pea muretsema, sellepärast mina soovitan üldse, kui Kvatemaalasse lähete, siis laske ennast viia ära kasvõi kohalikul taksojuhil, see ei ole kallis linnast laske viie piirile ja piiri pealt. Võtke lihtsalt mingi jälle, kas mingi päike, takso lähimasse väikelinna või siis kui sealt juba läheb mingi buss, siis võtke bussipilet, sest hinnavahe on nagu mingi nelja viiekordne, et rahvusvahelised bussid on küll tore, jah, konditsioneer on sees, aga tõelist hõngu sa saad ikka kohaliku transpordiga liikuda, seas on neli-viis korda odavam viisat ei olnud vä? Ei viisat ju, tegelikult vist. Kui ma mõtlen üldse nüüd terve jälle kaks ameerika seda poolt kokku panna, siis minu arust ainukesed kohad, kus veel viisat on vaja, on, ma ei tea, kas Colombias või Venezuelas, ühest-kahest on vaja ja siis need väikeriigid seal suriname ja kuajana ja nendes vist on viisat vaja, et tegelikult on ameerika Mandritele nii-öelda minek on eestlase jaoks üsna lihtne, kõik Kesk-Ameerika riigid on viisavabad, et selles suhtes aitäh välisministeeriumile. Head töö. Te olete näinud, et selle koha pealt on hea seal muidugi tuleb arvestada Mehhikost välja minemisel, vähemalt sealt piiripunktist sa pead mingit maksu jälle maksma, mingi 260 peesot? Ma ei mäleta nüüd peast, mis kurss oli, aga keda huvitab, valuutakursid on igal pool saadaval, et 262 peesot veel taskus olema, kui tahad riigist väljuda, kohtemaalasse sisse minek on oluliselt odavam sellelt küll piiri peal natukene raha vahetama. Kett Saalesed on nende rahaühik on 10 kett, Saales tuleb anda piirivalvurile või tuli 2011. aastal ja aga selle vääring on natukene alla euroni, et noh, väga sümboolne rahazuma, et aga see tuleb seal vahetada ja see peab sul olemas olema. Enne kui Guatemalas lõplikult siseneme, kuulame ärale Handrov Fernandez. Jätkame Guatemala ka kõigepealt siis natukene sissejuhatust ka, kuhu riiki Andres Karu toona sisenes, et tegemist on samamoodi nagu Mehhikugagi endise Maia tsivilisatsiooniga. Riigi nimi Guatemala tähendab paljude puude kohta, et seal peab väga palju puid kasvama. Eksime, seda kuuleme hiljem riigi enda ajaloost. Pisut 12 13000 aastat tagasi oli asustused, esmased asustused ja 900. aastal pärast siis meie aega majja tsivilisatsioon lihtsalt kadus ära ja selle üle vaidlevad ajaloolased siiamaani, mis selle täpne põhjus oli, et linnad maha jäeti ning Guatemala langes samamoodi Hispaania kolonisatsiooni Ohvriks. Ennem ei maininud ära Hernankorteesi, kes siis kogu seda kolonisatsiooni juhtis, Guatemala puhul andis ta õiguse seda ala allutada kahele vennale Gonzalo ja Pedro de Alvar Aadole, kes siis juhtisid ja jagasid seda piirkonda. Oma elu lõpuni. Eraldus Guatemala, Mehhiko esimesest impeeriumist 1821 ning läbi eri vastasseisude ja kodusõdade on lõpuks jõutud siis rahuaeg ka, nüüd siis 1985 kuulutati välja presidentaalne vabariik ning praegu ühiskond, ütleme siis nii taastub, mineviku raskustest on juba alustatud ka mitmeid kohtuprotsessi diktaatorite vastu. Nii et ka Guatemala üritab oma ajalooga hakkama saada. No mainisin puid oli siis palju puid. On ikka Kvatemaalan oluliselt rohelisem, kui on Mehhiko ja pärast jõuan ka kõrgema tipu juures nendes poolest rääkida, aga võib-olla algaks sellest, et kui ma olin siis lõpuks nagu Guatemalas rahvusvahelise bussi pealt täiesti suvaliselt mingis linnas, mille nime ma enam ka ei mäleta, maha hüpanud, siis seal juba keeleoskus on nagu natukene inglise keele oskus on natukene kehvem inimestel kui on mehikas ja kuidagi. Ma istusin oma suure kotiga seal kuskil tänavaserval ja lihtsalt mõtlesin, et mis ma nüüd teen ja üritasin suhelda ja küsida, et kus on bussijaam ja nii edasi ja keegi mind aidata ei osanud. Siis äkki on nii palju, nad olid jälle aidanud, et ühel hetkel ilmus üks inglise keelt rääkiv härrasmees, kes ütles, et kuule, et ma kuulsin, et sul on mingi mure, on ju, ja ja viskas oma kastikaga mind kohe bussijaama. Noh, bussijaamas selgus, et see buss kuhugi San Markusesse, kuhu ma pidin minema, mingi suurem linn seal mäe lähedal, see oli just hetk tagasi ära sõitnud, siis ta ütles, pole probleemi, et ta sõidab linna vahel, sõidab hästi aeglaselt, ta korjab inimesi peale, igal tänavanurgal antakse signaali ja ja üritatakse võimalikult palju inimesi peale saada, sest see on ju rahavik. Saame selle bussi kätte, siis saimegi linna, vahel saime selle bussi kätte, need bussid on ise lahedad, nad on vanad USA koolilastebussid, need Forp bluubüüdid ja see tähendab, et Guatemala laste jalad mahuvad sinna pinkide vahel ilusti ära, aga noh, eurooplaste omad väga ei mahu. Et noh, kui Guatemalas istub seal ühe pingi peal kõrvuti kolm tükki, noh umbes nagu ka USA koolilapsi seal kunagi istus siis eurooplast, sinna mahtus praktiliselt üks, ainult et noh, vahepeal sain mõne väiksem poiss nagu mahtus mu kõrvale veel ära, sest jalad lihtsalt ei mahu ära ja nad peavad nii laiali olema lihtsalt, et ei mahu keegi teine enam sealt ära. Aga ma olin sinna bussi peale meeletult odav, nagu ma enne mainisin, saad mingi kaks tundi sõitu, maksis mingi 2,3 eurot või mingi selline selline tase umbes. Aga see oli tõeline elamus alguses, et selline, nii kui buss liikuma hakkas, oli mingi kitarriga vend, hakkas ees kitarri mängima, laulis laule päris hästi seda kitarri osanud, see asemel tõmbas kogu aeg G-duuri piditzee tõmbama, nendes keed, aga muidu tore vend nägi välja niuke vaese mehe, Tanel Padar umbes niuksed, noh väga efektne ja, ja lahe ja meeldis inimestele braskises mütsiga ringi ja siis igaüks pani talle seal midagi. Nii, kui tema lõpetas, siis tuli mingi müügimees, doktor, selline noor või arstiteaduse tudeng, kes hakkas mingeid salve müüma, rääkis seal, seletas vahepeal mõni sõna, oli tuttav ka, et noh, kõige suurem elevus tekkis bussis siis, kui ta tutvustas mingeid salvi, mille üks komponent, millest see oli tehtud, kanep, siis kõik nagu elavnes kohe. Tohoh, kanep, kanep, kanep, kanep, mis, mis värk on, on ju? Ja noh, loomulikult tegelikult täiesti nagu kanepit kasutataksegi ravi otstarvetel täiesti selline sall lihtsalt. Ja siis, kui tema oli lõpetanud järgmine, nagu neil, nii kui lava vabaks jäi, oli järgmine esineja peal nii-öelda siis tuli kommimüüja, kes kõigepealt nagu bussis ringi pani, igaühele pani mingi portsu komme nagu pani pihku mingi kümmekond ja siis tegi teise ringi ja korjas kokku ja talle kuidagi nagu, nagu mäletas, enam-vähem võib puhtalt aususe peal oli see, et see, kes siis oli mõned kommid endale võtnud või siis kõik need 10 on ju näiteks, et siis andis talle mingi raha selle eest ja, ja siis muidugi kaks viimast esinejat olid lahedad, üks oli nagu kõigile, esimene, lihtsalt tulijale kloun sisse, täiesti põsed punased on parukas peas, rõõmsavärvilised riided seljas ja noh, ühe käega pidi muidugi torus kinni hoidma, ülevalt nagu püsida, sest mägiteedel niuke. Ega need bussijuhid ei hellitanud, nagu tegigi mingit klouni Kawasel nagu ühe käega põhiliselt parata, sõnale rajatud, nii et, et ma kõikidest naljadest kaugel sellest ei saanud aru, onju. Aga viimane selline meelelahutaja oli lihtsalt kõrvalistmel. Kui rahastusele bussis vähemaks jäänud, siis üks mees, keda me enne vaatasime, vanem mees ka, et et kogu aeg, kui jälle tulid, mingid müüa, käivad seal ka, kes pakuvad okei, pakuvad mingit närimist, nõnda et sul, kui kõht tühi on või janu on, et sul ei ole mingit probleemi, et seal midagi süüa või juua ei saa. Siis tema kogu aeg võttis mingeid jooke ja ühel hetkel hakkas lihtsalt mõju avaldama. Kummaline, kuidas ühel hetkel vaatasin, kuidas ta keerab nagu vaikselt külje minu poole ja võtab mingi kollase kilekotti ja siis natukene hiljem. Ta teeb sellele kilekotile sõlme peale ja viskab selle aknast välja, siis sain aru, et ta lihtsalt pissis seal kõrval toolil kilekotti, siis tegi selle mingi neli-viis korda vähemalt selle reisi jooksul, et sellega päris naljakas, aga see, et ta selle välja viskas, jällegi vaatab alal täiesti ainuomane, et kõik, et samamoodi, kus praht tekib, sinna jäetakse, on enam-vähem, vaadatakse kui aknast midagi välja viskab, keegi samal ajal vastu ei tule, et kellega esiklaas ei lähe, mingi pudel või asi on üsna selline. Jäätmekäitlus on noh, ei ole isegi veel lapsekingades, on ikka paljajalu alles. Kas see on Mehhiko samal tasemel või on see, mis võrdles taset? Tundus isegi natukene nagu trastilisem, natukene hullem, et Mehhikos ikkagi märke ka mingeid prügikast ja vahepeal mingeid kohti, kus nagu kogutakse, aga Guatemalas läheb tõesti absoluutselt sinna, kus tekib sinnasamasse, see jääb. Et olgu see selline asi, mis sealsamas ka ära mädaneb ja temast huumus tekib või on see kilekott või pudel, onju, et kõik jääb sinna, kus, kus see tekib, et üsna selline räpane. Et loodus on hästi ilus, et ainukene asi, mis niukse väikse märgi külge jätab, Guatemala puhul ongi see prahti on jube palju igal pool. Ja vot selle selle bussiga siis jõudsin sinna san Markusesse, sealt sõitsin veel teise bussiga natukene edasi, nii et õhtul pimedaks jõudsin. Siis. Ma tean, et tiburaja nagu alguses seal mingi noh, tõenäoliselt päris kirves hind mingi 25 saarlase, mis on siis mingi kaks ja pool eurot jämedalt. Selle eest sai mingi öömaja lihtsalt ühtede indiaanlaste maja nagu keldrikorrusel niuke tuba, kus mingit mööblit ei olnud, lihtsalt panin oma madratsi sinna põrandale ja noh, arvestades mingit bussisõidu hind, sest tõenäoliselt noh, kui ma oleks viitsinud kaubelda, et oleks tõenäoliselt viiega Saalasega ka sinna saanud jääda. Sest mingeid mugavusi ega midagi ei olnud, aga noh, et tema ütles 25 ja mina ütlesin selle peale. Ja nii meie kokkulepe sündis, järgmine päev ma siis jalutasin sealtsamast üle tee algas kohe. Esimeses saates me rääkisime Ruanda kõrgemast tipust, mis nagu läbi sellise vihmametsa läks või troopilise metsa. Et see oli ühtepidi ka väga ilus, aga seal oli just suured männid ja metsapiir on väga kõrgel. Need suured männid kas või kuni 4000 meetrini välja, mis tähendab, et ainult viimane 200 meetrit kõige kõrgemat tippu oli siis metsapiirist ülevalpool ja ma läksin ühe päevaga lasingi, suur seljakott seljas, läksin sinna 4000 meetri peale, kus on mingi laager, saab nagu ööbida, sest tundsin, et jõud on, et jätsin suure koti sinna maha ja läksingi tippu. Tipust avanev vaade oli ka ikka väga ülev, sa näed niukseid, mõnusaid niukseid, vulkaane nagu ümberringi täis ja enamus neist on üleni metsaga kaetud ja siis mõned kõrgemad tipud natukene niuksed, vulkaanikraatrid paistavad sealt välja ja äärmiselt roheline ja ilus on see ja vaheldusrikas, on see pilt. Et noh, tõesti, kui kellelgi vähegi võimalust on, minge vahumulk otsa, jaksab iga normaalses vormis olev inimene, kui harrastajate kahe päevaga jõuate kindlasti ära käidud, et üks ööbimine 4000 peal näiteks minnes tõusete 4000 peale, ööbite seal ära, järgmine päev käite tipus ja jõuate rahulikult alla laskuda ja rahvast palju ei liigu, mõned üksikud inimesed on seal mina, kohtunike perekonnad, kus oli kaks poega koos isa ja emaga olid seal tulnud siis rändama, isa ja ema olid seal 60 aastased. Et neid ainult nägin ja rohkem seal praktiliselt kedagi ei olnudki. Ja siis tulingi, nagu ütlesin, ööbisin seal 4000 peale ära ja tulin järgmine päev alla ja siis ma hakkasin tegelikult seiklema juba juba Mehhiko poole tagasi. Jällegi sain neid bussielamusi, sain ka ühe päris laheda hotellielamuse, kus noh, ikka kõik satikad olid olemas ja ja siis näiteks ukse kõrvaluksepiida ja seina vahel oli selline pragu, et nagu käsi mahtus sealt ilusasti läbi ja niuke täiesti sihuke kummaline piiri lähedal linnake, haridus siis oli selline ekstreem, hotellielamuse sai, aga samas oli õhtu oli väga, väga tore ja isegi emotsionaalne, sest ma nägin mingeid filme, et telekas oli olemas, mult küsiti, et kas ma tahan telekaga tuba või mitte siis ma valisin telekaga toa ja selle, selle tulemus oli see, et ma sain vaadata hispaaniakeelselt ära sellised filmid nagu kõigepealt ooperifantoomi, onju siis siis ma nägin hispaania keeles sinder nimekirja. Ja siis lõpuks nägime Nothing sillini niukseid kolme maailmakuulsat filmi nägime ära hispaania keeles, see oli päris naljakas ja niuke omaette kummastav ja siis tapsin jälle suurema osa satikaid ära ja jäin linade vahel magama ja vot see oli tõesti esimene kord, kus hommikul ärgates linad ei kleepunud minu külge mitte mitte sellepärast, et niivõrd palav oleks olnud, ventilaator õnnexponi täiel tuuril üleval. Et pigem ikkagi glebsid nad sellepärast, et noh, ma olin tahtmatult või siis just nimelt tahtlikult, olin päris palju mingeid satikaid ära tapnud oma kehaga öö jooksul, et oli ikka päris päris niuke ekstreemne koht ning kaasa ei võtnud. Tundub, et ei võtnud mul seal üsna kiiresti ka, võib-olla kui nüüd kui nüüd veel Mehhikosse korra tagasi tulla, et siis üks erinevus Mehhikosse minemisele, sealt Mehhikost kohtemaalasse minema, selle Guatemalas Mehhikosse tagasi minema, seal oli see, et kõik on kuulnud seda, et mehhiklased tahavad USAsse hirmsasti minna sinna kuskilt Texase piiril on pidev jama nende illegaalide, aga et tegelikult, et kui ma sõitsin Guatemala suunas, siis bussi ei peatatud kordagi politsei poolt. Aga ma sõitsin nagu tagasi, nagu Mexico City poole Guatemalas. Siis oli, iga tunni aja tagant peeti buss jälle kinni, mind kontrollite, ainult ükskordsest valge mees, neile tõenäoliselt mingit nihukest illegaali ohtu nagu ei paku. Aga mingid noored kutid olid just neid alati kontrolliti, vaadati, küsiti pikalt küsimusi, sest tegelikult kui mehhiklased tahavad minna USAsse, siis igatahes Hondurase, El Salvadori, Guatemala panama, kõik need pelise inimesed jälle tahavad läbi Guatemala jõuda kõigepealt Mehhikosse. Sest Mehhikos on parem elu ja kui veel eriti hästi läheb, et siis prooviks Mehhikos ka edasi USAsse liikuda. Nii et seal üsna tüütu oli see pidev nagu kontrollpunktide jada, kedagi meie bussist maha ei võetud, nii et tõenäoliselt nad olid sellised ju neil oli mingi hea alibi, miks nad peavad sõitma nagu riigipealinna. Aitäh Andres Karu. Saadet jääb lõpetama rokkbänd mana.