Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 12.-st juulist stuudios toimetaja Janek Salme. Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar on vabanenud 173000 euro suurusest laenust, mille andis ärimees Peter Caesar. Advokaadi väitel tasus Savisaar laenuraamatute kirjutamise eest saadud honorari ka Väinamere parvlaevaliinidel. Avalikku liinivedu korraldava Saaremaa laevakompanii grupi üleveoteenusega korraldamise kahjum oli mullu 3,8 miljonit eurot. Riigi toetus ettevõttele on viimastel aastatel pidevalt suurenenud ja oli mullu 14,2 miljonit eurot. Vaata vedu Eesti raudtee taristul oli esimese kuue kuuga kokku ehk 13,2 miljonit tonni, võrreldes eelmise aasta esimese poolega langes veomaht üheksa protsenti. USA luuresaladuste lekitaja Edward Snowden teatas, et soovib Venemaalt asüüli taotleda, sest ei saa kuhugi mujale lennata. Vilniuse ringkonnakohus mõistis Leedu Erakonna asutaja Viktor usbaskisi, parlamendi aseesimehe ja ühe seimi liikme süüdi. Raamatupidamisandmete võltsimises arvates varjas Tööerakond aastatel 2004 kuni 2006 oma tegelikke sponsoreid ja rahastusallikaid. Pärnu Muuseumis avati ülevaatenäitus Eesti üliõpilaste ehitusmalevast. Tartus Raadi mõisapargis algab punkmuusika festival. Kahe päeva jooksul astub lavale 16 punk ja rokkansamblit spordist. Eesti neljapaat võitis lutsernist toimuval sõudmise maailmakarikaetapil. Oma eelsõidu pääses poolfinaali. Öösel ja homme päeval on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Sooja on öösel seitse kuni 13 ja homme päeval 20 kuni 26 kraadi. Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar on vabanenud üle 173000 euro suurusest laenust. Ta andis ärimees Peeter Caesar. Advokaadi väitel tasus Savisaar laenuraamatute kirjutamise eest saadud honorari. Riigi teataja lisas ilmunud majandushuvide deklaratsioonist. Selgub, et Savisaar on märkinud kaks eraisikutelt võetud laenutuluna. Kirjas on märge, et summad on deklareeritud tuluna seoses nõudeõigusest loobumisega võlausaldaja poolt. Savisaar polnud ise nõus teemat kommenteerima ning suunas kõik küsimused advokaadibüroole. Lextal läks, ta oli advokaat. Oliver Nääs ütles meie uudisteportaalile, et nõudeõigusest loobumise sisuliseks põhjuseks on Savisaare poolt oma kohustuste täitmine võlausaldaja ees ning tegemist ei ole kingitusega. Nääs märkis aga, et nõudeõigusest on loobutud vaid ühe laenu osas summas 173550 eurot, mille andis Kaiser äriühing. Laen summas 31956 eurot on aga endiselt deklareeritud laenuna. Väinamere parvlaevaliinidel avalikku liinivedu korraldava Saaremaa laevakompanii grupi üleveoteenuse korraldamise kahjum oli mullu 3,8 miljonit eurot. Riigi toetus ettevõttele on viimastel aastatel pidevalt suurenenud ja oli mullu 14,2 miljonit eurot, jätkab Tõnu Karjatse. Saaremaa laevakompanii pressiteatest selgub, et grupi üleveoteenuste kahjumiks kujunes mullu 3,8 miljonit eurot. SLK juhatuse esimees Tõnis risk seletab kahjumit uute laevade tulekuga liinile. Küll aga tõdeb ta, et kahjum on vähenenud. See oli planeeritud kahjumi ja me saime teatud võidud opereerimiskulude pealt ja, ja me pidime kaotama kusagil finantseerimis rendikulude pealt, nii et nii et selles mõttes on ta nii-öelda vastavalt äriplaanid kellaga paneb mind natuke muretsema. Tendents, kahjuminumber väheneb oluliselt väiksemas tempos kui peaks. Tänane pressiteade sai välja saadetud sellega, et me avalikustame aastaaruande, et siis vältida küsimusi, mis niikuinii tekivad. Aga milline see ületeenuse käive siis kokkuvõttes oli? Kogukäive on 24 miljonit eurot, Meie käibenumber on suurenenud ka õnneks ja, ja meie kahjuminumber õnneks vähenenud, nii et see näitab seda, et me oleme suht õigel teel, aga ta on ju kaks varianti, aated või kaks võimalust suurendada tulusid või vähendada vähendada kulusid. Ja, ja meie puhul kulude vähendamine tähendab ju laevu, sealt see, see ütleme selline dilemma. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts nendib, et otseseid pretensioone SLK-le kui riigi toetusel toimivale äriühingule pole. Ülesõitude arv on kasvanud ja teenuse kvaliteet tunduvalt paranenud. Kasvanud on ka riigipoolne toetus nelja aasta taguselt kaheksalt koma seitsmelt miljonilt eurolt 14,2 miljonini mullu. Juhan Parts. Ega riik ei saa ju tellida veise sellel põhjusel, et ettevõte tahab saada rohkem endale rahavoogu. Riik tellib ikkagi reis ja siis, kui on reaalne, kui see vajadus ja nõudlus. Teadust me analüüsime pidevalt, mis on seotud, on ju riigieelarveliste kohustustega. Me teeme seda koostöös kohalike omavalitsuste ettevõtete kohaliku kogukonnaga ja mingil näiteks 2000 sellel aastal esimene ööpäeva kokku 900 reisi, kui võtta neid ühendusi Saaremaa suunal Hiiumaa suunal ja siis ka Saaremaa Hiiumaa vahel praegu, nii et ma loodan, et ettevõte saab oma majandustulemustega hakkama, aga ma usun, et eks tegelik põhjus peitub ja mida ettevõte peaks avalikkusele andma täieliku informatsiooni, et kes seal laevade omanikud, millised on tegelikult lepingulised suhted omanikega. Arvan, et seal on see põhjus peidus. Miks kapitalikulud nõnda kõrgel? Tõnis Riski sõnul saab muidugi alati asju ka läbipaistva malt ajada ja laevaomanike ring on avalik. Diskussiooni teemaks on pigem laevade väljumise sagedus. Riiklike toetuste teemal on riskihinnangul vaja mõtteid vahetada, ehkki tellimustest lepitakse kokku aasta alguses. Eks see tema selles mõttes ju kogu aeg ju, Ülo, et meie enda tarbijaid on need, kes kes survet avaldavad, eksid, reisijad, saarlased, riik ehk siis ministeeriumi näol teiselt poolt, et don maadistumise kohtate mingist liiklust me siis tahame. Sellel sügisel aasta pärast on ja kolme aasta pärast on ja 10 aasta pärast olla unikaalne võimalus nii head vaevad, nii head sadamad, nii professionaalsed lepingupartneritel võiks sellest võtta ju veel nii-öelda viimast, et teha veel paremat laevaliiklust. Kommentaaride. Tänased tähtsamad välisuudised võtab kokku Kristi Sobak. Leedu sotsiaaldemokraadist peaminister Algirdas But käävičus avaldas lootust, et Tööerakonda puudutav kohtuotsus ei takista võimuliidul edukalt tööd jätkamast. Putka hävituse sõnul ei peaks miski takistama viit autos kapsist seimi aseesimehena jätkamast. Tööerakonna asutaja Victorus baskis mõisteti tänase kohtuotsusega raamatupidamisandmed võltsimise eest neljaks aastaks vangi. Süüdi mõisteti ka kapsis, kuid tema jääb vabadusse, ehkki peab trahvi maksma. Tööerakonna juhtfiguurid lubasid aga nende sõnul liialt karmi kohtuotsuse edasi kaevata ja lootsid samuti, et see ei mõjuta Leedu võimuliit. Tööerakond kui juriidiline isik pääses süüdimõistmisest seoses sellega, et leiboristliku parteiga ühinemise läbi tekkis uus juriidiline isik. USA luuresaladuste lekitaja Edward Snowden ütles Moskva lennujaama transiidialase vene ja rahvusvaheliste inimõigusaktivistide kohtudes, et soovib Venemaalt asüüli taotleda, sest ei saa kuhugi mujale lennata. Vene presidendi esindaja kordas tingimusi, mille kohaselt Peab Snowden lõpetama Vene-USA suhete kahjustamise, kui ta riigis varjupaika soovib. Esindaja sõnul pole Snowden tema teada uut ametlikku asüülitaotlust-Venemaale esitanud. Luurepealtkuulamisprogrammi paljastanud Snowden saatis Moskvast varjupaigataotluse 21-le riigile, millest enamik on taotluse tagasi lükanud. Siiski on Boliivia, Nicaragua ja Venezuela valmis mehe oma kaitse alla võtma. Kuna USA on kuulutanud Snowdeni tagaotsitavaks ja tema pass on tunnistatud kehtetuks, on tal praegu võimatu kuhugi sõita. Egiptuse ajutise valitsuse asepeaministriks nimetati advokaat sead paha, et in, kes on vasakpoolsete Egiptuse sotsiaaldemokraatide liige. Saksamaa kutsus aga Egiptuse võime vabastama kukutatud presidendi Mohamed Mursit. Egiptuse välisministeeriumi esindaja ütles kolmapäev päevale. Morsilt hoitakse tema enda ohutuse huvides kindlas kohas ja teda koheldakse austusega. Venemaa ja Kõrgõstan valmistavad ette valitsustevahelist kokkulepet, mille kohaselt kõik Kõrgõstani gaasifirma kõrges gaas varad antakse tütarfirma kaudu ühe dollari eest üle Vene gaasikontsernile Gazprom. Vastutasuks peab Gazprom viie aastaga investeerima Kõrgõstani gaasivõrku 20 miljardit rubla. Gaasifirma aktsiaid ei tohi Gazpromi ilma Kõrgõstani loata edasi müüa. Küll võib Gazprom käituda selle varadega vastavalt oma äranägemisele. Samuti saab uus gaasifirma eksklusiivse õiguse maagaasi impordiks Kõrgõstani. Ja tagasi Eestisse. Kaupade vedu Eesti raudtee taristul oli esimese kuue kuuga kokku 13,2 miljonit tonni. Võrreldes eelmise aasta esimese poolega langes veomaht üheksa protsenti. Naftat ja naftasaadusi veeti esimese kuue kuuga 8,7 miljonit tonni ja see oli eelmise aasta sama perioodiga võrdne tulemus. Eestit külastab Jaapani ettevõtjate liidu. Käidan renni delegatsioon. Tegu on mõjuvõimsa ühendusega, kuhu kuulub pea poolteist 1000 suurettevõtete tööstus. Liituja majandusorganisatsiooni jätkab Uku Toom. Kohtumisel peaminister Andrus Ansipiga tunti huvi eelkõige meie energia ja finantspoliitika vastu. Intervjuu delegatsiooni juhi sinishi Yoko jaamaga oli kiire, sest kohtumine peaministriga kestis kavandatust tunduvalt kauem. Aga lühiküsimuse kahe riigi majandussuhete kohta siiski esitasin. Sinichioka jaama tuletas esmalt meelde väga tihedaid majandussuhteid Eesti ja Jaapani vahel minevikus tegi seejärel reveransi Eesti arengule informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia vallas meie edusammudele elektroonilise valimissüsteemi arendamise. Jaapan plaanib sel aastal hakata kasutama valimistel interneti abi. Ja muidugi kõik head soovid meie majandussuhete tihendamiseks tulevikus. Sidruni Andrus Ansip nendib CO2 kvootide müügi tähtsust meie majandussuhetes. Seal on väga palju investeeringuid, on Eesti saanud Jaapanist just tänu Kyoto saasteühikute müügile. Me oleme jaapanlaste käest Eestis saanud koguni 221 miljonit eurot. Ülejäänud investeeringud on märksa väiksemas suurusjärgus võrreldes Kyoto saasteühikutest laekunud rahaga. Ja meil on küllalt hea koostöö ornad mitmete Jaapani suur konglomeraat idega. Mitsubishi on eestile müünud elektriautosid. 507 autot on sotsiaaltöötajate kasutuses. Meil on Eesti kaetud kiirlaadimise võrguga mis võimaldab kasutada elektriautosid igal pool Eestis. See on üks valdkond, kus koostöö Mitsubishi ka on andnud väga häid tagajärgi. Lisaks nimetatud 507-l autol on Eestis praegu erakätes 158 elektriautot. Mis aga puutub CO2 rahasse, siis viimastel aastatel renoveeritud 540-st riigihoonest on nendes kõigis tööd tehtud selle raha eest lisaks uuendatud teatrite valgustussüsteemid, bussid ja nii edasi. Üldse on 22-st CO2 müügitehingust 15 tehtud Jaapaniga veel kord. Andrus Ansip. Kuna see raha on sooja õhumüügist siis on võimalik seda rahaga paigutada uudsematesse projektidesse ja ma leian, et Eestis nii riigile kuuluvate hoonete kui ka kortermaja Nende soojustamine on suuresti ikkagi Eesti inimeste huvides. Soojaarved renoveeritud elamutes on pea 40 protsenti vähenenud. Pool miljardit krooni, mis on 10 aasta jooksul investeeritud Sillamäe sadama taristusse, on sadama kiirelt arenema pannud. Sadamaga seotud ettevõtted on Sillamäe suurimad tööandjad. 10 aasta möödumist ehituse algusest tähistab sadam täna alanud merepäevadega, teatab Ago Gaškov. Sillamäe sadam saab tänavu 10 aastaseks, 2003. aasta septembris alustati siin sadama ehitus ja nüüd on tegemist Eesti suuruselt teise sadama kan. Tallinna sadama järel Sillamäe sadama turundusdirektor Andrei Pirov. Millised on sadama tulevikuplaanid? Kui alguses 10 aastat tagasi siin töötasid ainult kümneid inimesi, siis praegu sadama territooriumil kokku töötab üle pooleteist 1000 inimese, see tähendab Sillamäe sadam koos Molycorp Silmetiga ja koos neljaterminaliga töötab siin üle pooleteist 1000 inimese kriisiaastatel 2008 2009. Kui enamus kohtades vallandati inimesi ja koondati, siis meil vastupidi, 230 töötas Sillamäe sadamatöötajate arv kasvas 300-ni siin ühel territooriumil 750 hektaril on meil unikaalne näide lääne ja ida koostööst, nii et unikaalne koostöö kolme majandusruumi vahel. Ühelt poolt on siis Eesti vabariik ja Euroopa liit. Teiselt poolt on ühine majandusruum ehk siis ühine tonni ruum, kus on Venemaa, Kasahstan ja Valgevene ja Molycorp. Silmet on USA, nii et kolme suurima majandusruumi koostöö Hiina on puudub. Hiina ei puudu sellepärast, et läbi meie sadam on ka hiina kaupa läinud, nii et see on kogu maailm, on meie Sillamäekaartidena märgistatud. Te ei leia praegu mitte ainult Eestis, vaid ka kolme balti riigis enam teist sellisuguste näidet. Kas töötajate arv Sillamäe sadamaga seotud inimeste arv kasvab veel või on see poolteist 1000 piir? Ja loomulikult me areneme ja areneme väga kiiresti, kui te vaatate meie kaubamahtude numbreid, siis viimased kolm aastat alates 2010.-st aastast meie kaubama. Ta on iga aasta kasvanud 30 kuni 40 protsenti. Eelmine aasta me siis tegime siin sadamas kuus ja pool miljonit tonni kaupa. Ja kui me siin alustasime, me olime, ma ei tea, isegi ei olnud esimese 20 sadama sees ja praegu me oleme balti riikide seas. Viies sadam. Ka Tallinnas algasid nädala lõpuni kestvad merepäevad. Toimus ka turismikonverents, kus räägiti sadama äärse ala arengust. Kohal käis Tõnu Karjatse. Merepäevad toimuvad tavapäraselt küllaltki suurel alal rannaalal reisisadamast lennusadamani, kuhu saabus tänuga Läänemereuhkus, Krusenstern merepäevadeks Avatiga laevaliin reisisadama ja lennusadama vahel. Vaade, mis merelt avaneb, kinnitab juba ammust linlaste soovi saada sadamale laiem ligipääs. Nii tõdes ka Helsingi sadama planeerimisjuht sadu lehtedelt. Siin on palju arenevaid rannaalasid, arhitektuuriliselt põnevaid kohti nagu paadisadamad ja muu, kinnitab Lehtonen. Tema sõnul on ka Tallinnas märgata arenguid, mis on Helsingis aidanud ligitõmbavaks muuta jätka Saaritel läänesadama ääres või hernes Saarid, kuhu rändavad kruiisilaevad Anu Hallik-Jürgenstein Tallinna linnavalitsusest, ütleb Arne alaplaneeringutega kaetud. Millal need realiseeruma hakkavad, seda praegu täpselt öelda ei oska. Aga võib-olla kõige sellisem maaks käimatõmbav maks, planeeringuks võib saada Noblessneri kvartali planeering, mis on kehtestatud ja kus arendaja on näidanud üles ka väga aktiivset huvi selle planeeringu realiseerimiseks. Teine asi, mis võib olla lähiajal, on ka selline väga oluline asi. Mereäärsel arengul on kalaranna tänava väljaehitamine, mis kulgeb siis umbes seal on kultuurikilomeeter. Et see on hästi oluline tagamaks ligidalt pääsu ka üle-eestilise tähtsusega kultuuriobjektidele, nagu meremuuseumi lennusadam ja samuti sisama Noblessneri kvartal. Ja selle realiseerumine võiks toimuda juba lähiaastatel ehk kuskil 2015.-ks aastaks. Linna huvi on Hallik-Jürgenstein sõnul see, et kogu rannajoont ühendaks rannapromenaad, mille väljaehitamisele aitab kaasa ka riik. Tallinna sadamal on omad plaanid, mis seda toetavad. Ahto Ader Tallinna Sadama kinnisvarasuuna ärijuht. Soovime teha niinimetatud sadama promenaadi, see osaliselt kattub tulevase põhjaväila trassiga. Me lihtsalt ei saa füüsiliselt sadama tehnoloogsalase sisse minna. Sujuvalt läheb ümber admiraliteedi basseini ja siit on võimalik siis väikeste nõksudega jõuda kultuurikilomeetrini. Nii jalakäijad, jooksjad, muidugi huvid ja jalgratturid saaksid seda kasutada. Ideaalis me saaksime juba on, ütleme kas hilissügisel või järgmisel kevadel selle käima panna, et inimesed lihtsalt ette kujutada ja panna silmad korraks kinni, et missugune nägi välja kultuurikilomeeter täna ja kui me saame samasuguse raja teha uue sinod perspektiivis, avada nii-öelda vanade ladude front inimesed tuua mugavalt basseini äärde sellesse kohta, kus täna merepäevad Senium, geniaalne. Ma loodan, et rahvale see meeldib. Pärnu Muuseumis avati ülevaatenäitus Eesti üliõpilaste ehitusmalevast. Näitusel on väljas fotod ning veega seotud esemed, vaadata saab kroonikakaadreid ning kuulata malevalaule. Pärnust jätkab Silvia sool. Legendaarsel ööl täitunuks tänavu 50. töösuvi juubelit tähistatakse näitusega, mis koostatud Eeweekate endi kokku toodud esemete ja materjalide põhjal. Näha saab näiteks rühmade vimpleid märke. Pepe on maleva T-särke ja muid sümboolikaga esemeid. Tutvuda võib malevlaste hoiuraamatutega, kus näha, kui palju EVS teenib. Saab kuulata malevalaule ja vaadata filmiprogrammi. Malevlaste elust on säilinud ka väga palju fotomaterjali, mida eksponeeritakse teemade kaupa, jätkab Eesti Rahva Muuseumi teadur Terje. Palju mõned on sellised, mis nagu räägivad sellest, kuidas malev toimis näiteks regioonid või malevastruktuur, aga siis on ka selliseid nagu argiolmemaleva naised, mis, mis peaksid nagu vaatajale andma aimu sellest, et mis see malev oli, mida seal tehti, kes seal käisid ja kuidas ta töötas, annab paju sõnutsi on maleva teemat Eestis üsna vähe uuritud pärast siin ja selle projekti käigus ka, et siin peaksidki nagu sündima sellised algatused, et mõned noored ajaloolased minu teada on asumas seda jõue teemat uurima. Pärnu Muuseum lõi näituse raames niinimetatud pisi maleva jätkab Marju Kurvits Pärnu muuseumist. See koosneb siis kolmest Valgast, Tartu Ülikooli tudengid, kes on meil siis siin näitusesaalis permanentselt olemas, kuulavad mälestusi, missise, need õuekad räägivad, märgivad neid ülesse, näed samuti välismaalastele pakuvad tõlkeabi ja on siis nii-öelda giiditsi. Augustis alustatakse näituseruumides töötubadega, kus muuhulgas saab proovida e Moody telliste ladumist või malevalaule õppida. Silvia sool, Pärnu. Tartus Raadi mõisapargis algab kaks päeva kestev punkmuusika festival. Lavale astub 16 ansamblit ning korraldajad loodavad, et festivalile tuleb umbes 500 inimest. Kuidas eesti punk elada, käis uurimas ning käri paremad. Tänavu viieteistkümnendat sünnipäeva tähistava festivali punkendrol peakorraldaja Taavi Karu sõnul on sellist festivali Eestis vaja. Rände on Eestist ja on Soomest, Karjalast ja Venemaalt. Ma arvan, et Eestis on vaja siukest üritust, et ka mujalt maailmast tuleksid bändid ja inimesed ja mitte punk ei oleks ainult 90.-te punk, mis siin, mida kõik teavad, nagu et tänapäeva maailmas toimub ka väga palju huvitavat ja elu on edasi läinud. Taavi Karu selgitab, mis võiks olla festivali sõnum. No ikka ikka kainet mõistust ja proovige inimesteks jääda, et raha ei ole, jumal, no ma arvan, et see ongi üks kõige tähtsamaid pointi üldse. Tartu tuntuim av rokk punkansambli nüüraksiti muusik Roland Sutt on teinud punki ligi 20 aastat. Tema sõnul on punkbänd Eestis päris palju, sealhulgas neid, kes ei jõua ega tahagi kunagi prooviruumist välja jõuda. Roland Sutt arvab, et iga punkar tahab lihtsalt olla tema ise. Mis sõnumi mina saadan elu liiga ilus, et seda lihtsalt nagu minu puhul mõttetute topeltstandardite või teiste tahtmise järgi käituda, olla, et mõnus on olla see, kes sa oled ja sa saad olla see, kes sa oled, sa saad teha, mida sa soovitad, nii et ma arvan, et minu kui sihukese punkari sõnum on see, et tunda ennast vabana, olla koos inimestena, kellele meeldin, et oluline pole see, mida ühiskond minust arvab. Ühiskond, millest ootab, et küsimus on ikkagi see, kelle jaoks ma olen olemas, mina ise ja ma teen seda, mis ma ise soovin, need punkarid, mina selline. Kultuurikriitik Margus Kiis iseloomustab punki kui midagi, mis on oma olemuselt spontaanne ja hullumeelne. Punk on ikkagi oma vaadetelt sõge, algusest peale olnud irratsionaalne tema, see ei ole sellist läbimõtlemist, vaid see ongi selline spontaanne uhamine, lahmimine. Margus Kiis räägib, miks oleks punki tänapäeva ühiskond rohkem vaja. Kas või sellepärast, et ega meil siin riigis on kõik asjad nii kohutavalt korras, ei ole, et pungi säält see oleks see, mis kasvõi seda testi esile tooks. Kuigi ja paljud asjad on valesti, kipuvad järjest rohkem valesti minema, siis inimesed on ikkagi väga loiud ja sellised hästi ettevaatlikud. Tegelikult oleks vaja siiski mässata ja oleks vaja protestida. Selle jaoks ongi punk on väga, väga hea. Punkfestival kestab Tartus Raadil tänasest laupäeva hilisööni. Inkeri Pärman, Tartu. Tänased tähtsamad spordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. Mägi pääses Tamperes toimuvatel U23 vanuseklassi kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel 400 meetri tõkkejooksus, finaalimägi sai teises poolfinaalis ajaga 49 68 teise koha. Kahe jooksu peale näitas kiiremat aega vait mägi ees jooksu võitnud Sebastien Rodgers Suurbritanniast. Kaur Kivistik jõudis 3000 meetri takistusjooksus samuti finaali. Kivistik sai enda eeljooksus oma hooaja parima ajaga kaheksa. 47,61. Neljanda koha. Finaal on kavas pühapäeval. Kaur Kivistik. Ennem jooksis nagu vaikselt paningi plaani, et kuna ma olen esimeses jooksased et siis nagu see ajaga edasipääsemine on sihuke riskantne, et tuleb nagu lõpus ette minna ja nagu viimase kahe ringiga nagu tempo üles tõsta, et siis ma nagu tegingi seda ja noh ridasid lõpus, nagu see hispaania poiss mööda ei saanud, et nagu säilitasin koha finaalis. Meeste kõrgushüppes pääses Tanel Reismann viimasena finaali, kvalifikatsiooninormi kaks 20 ületas 11 meest. Reismann oli ainus, kes pääses lõppvõistlusele. Kahe seitsmeteistkümnega. Lutsernist toimuval sõudmise maailmakarikaetapil jõudis Eesti paarisaeru neljapaat koosseisus Kaur Kuslap, Allar raja, Sten-Erik Anderson ja Kaspar Taimsoo poolfinaali. Eestlased võitsid oma eelsõidu Kanada ja USA eespoolfinaalid toimuvad homme. Eesti korvpallikoondis alistas Kaasanis peetaval suveuniversiaadil Lõuna-Korea 68 61 ning jõudis veerandfinaali. Kunagi varem pole Eesti koondis universiaadil kaheksa parema hulka mahtunud Ralph tribunud soov 150 meetri seliliujumises kirja aja 25 99, millega uuendas enda nimele kuulunud juunioride Eesti rekordit. Tallinnas jätkuval kuni kahekümneaastaste noormeeste korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril läheb Eesti täna vastamisi tšehhiga. Eesti ja tshehhi pole kumbki veel võiduarvet avanud. Tegemist on tähtsa kohtumisega. Võidu korral säilitab Eesti lootuse alagrupist edasi pääseda. Kohtumine algab kell 20 15. Ilmast räägib nüüd sünoptik Merike Merilain. Tere õhtust. Nädalavahetusel ootab meid rahulik kõrgrõhuala ilm. Kõrgrõhuala kese taganeb Briti saartelt küll lääne poole, kuid selle idaserv ulatub endiselt üle Läänemere. Ja nii on siis täna öösel selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Paiguti võib tekkida udu. Puhub põhjakaare tuul üks kuni viis meetrit sekundis ning õhutemperatuur langeb seitsme kuni 13 kraadini, saartel on sooja kuni 15 kraadi. Päeval on selge ja vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja tuleb 20 kuni 26 kraadi. Aitäh, sünoptik Merike Merilain, te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.