Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja vaatab üle tänased 13. juuli sündmused stuudios Mari Rebane. LHV analüütik Heido Vitsur arvab, et eestlaste töövõimalused Soomes jäävad alles ka rasketel aegadel. Soome majanduslanguse mõju avaldub Vitsuri sõnul Eestile kõige enam selles, et Soome on meie peamisi kaubanduspartnereid. Kuna paljudes omavalitsustes puudub ranitsatoetus, on mitmed heategevuslikud projektid ise alustanud koolitarvete kogumist abi vajavate perede lastele. Prantsusmaal kuue hukkunuga juhtunud rongiõnnetuse põhjustas pöörmerice luureandmete lekitaja Edward Snowdeni jaoks on mõistlik Moskvast lahkuda kommertslennuga, kuid kuna turvapaika lubanud riikidesse otselende ei ole. On Snowden igal juhul raskes olukorras. Traditsioonilisel August Teppo nimelisel võistumängimisel uut lõõtsaga ei sündinud. Võistluse võitis Richard Ott. Leida Rakveres võistlevad teenistuskoerad. Esimest korda peetakse Eestis teenistuskoerte kolme võistluse rahvusvahelist võistlust. Rasmus Mägi sai Tamperes toimuvatel kuni 23 aastaste Euroopa meistrivõistlustel meeste 400 meetri tõkkejooksus Eesti rekordiga pronksmedali. Kirjanik Ellen Niit saab täna 85 aastaseks. Ilm püsib homme veel päikese pilvine, kuid Eestile lähenevad äikesevihmapilved. Puhub nõrk tuul ja sooja lubab ilmajaam kuni 27 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt Soome majanduslangus ja selle mõju on jutuks olnud juba mõnda aega. Mall Mälberg küsis LHV analüütiku Heido Vitsuri käest, milline on selle kõige üldisem mõju Eestile. Kõige üldisem mõju on selles, et Eesti jaoks on Soome üks suurimaid kaubanduspartnereid ja kui Soomel läheb hästi, siis läheb meil hästi, sest suur kaubanduspartner, suur turg on meile väga oluline, see tähendab töökohti, see tähendab tööd. No kõige enam töötab ilmselt Soomes Eesti ehitajaid, nende kohta on nüüd niimoodi öeldud, et neid nagu juurde ei oodata, küll aga ei saadeta minema neid, kellel on kindel ja hea töökoht. Noh, Soomes töötamine on ju tegelikult umbes sama, mis ühendriikidel on mehhiklaste töötamine, see on selline tööjõu ressurss, mis on vähenõudlikud ja mis on mobiilne, mis, kui vaja, tuleb, kui vaja ei ole, siis ka lahkub, nendega ei ole probleeme ja kui ettevõtted olgutada Tehitajad või puudete võtjad omavad sellist vaba ressurssi, siis see mõjub nende efektiivsusele ja nende konkurentsivõimele hästi. Nii et ma olen jah, täiesti kindel, et Eesti ja eestlaste töövõimalused Soomes jäävad alles ka rasketel aegadel, kuid paraku jah, uusi juurde ei teki. Mõningatel andmetel on mitmed Eesti firmad juba pidanud oma uksed sulgema. Soomes on teil ettekujutus, kui paljud firmad on pidanud Soomest nüüd selle majanduslanguse tõttu ära tulema? Ettekujutust ei ole, neil pole ju tegelikult väga head ettekujutust sellest, kui palju meil inimesi Soomes töötab ja firmadel on ka niimoodi, et on väga raske tänates avatus maailmas ütelda, mis on Soome firma Johnson, Eesti firma, kellel kapital ja kus on registreeritud, nii et kui nüüd räägitakse mõnest firmast ja kui firma mingi pärast jääb väga silma, et siis, aga paljud tulevad vaikselt ära ja ei hakka oma pliiasans reklaamima, nii et see pilt oleneb sellest, jõuetu, keda me vaatame, kui me vaatame väga väikseid firmasid, on pilt väga kirju. Aga suurte tulekut või minekut, seda me teame väga suuri selliseid prohmakaid pole olnud. Ehkki kooli alguseni on jäänud ligi seitse nädalat, on mitmed heategevuslikud projektid juba alustanud koolitarvete kogumise kampaaniaid. Annetused lähevad abi vajavate perede lastele. Tartust jätkab Merke Marja Alev. Eestis on palju omavalitsusi, kus ei ole kehtestatud ranitsatoetust kooli minevatele, lastele seest on suvel mitmed heategevuslikud organisatsioonid ise alustanud koolitarvete kogumist. Algatused on mõeldud eelkõige abi vajavate perede lastele, kellel tuleb sügisel kooli minna, kuid pere majanduslikud võimalused koolitarvete soetada elamiseks on piiratud. Juba teist aastat viib Eesti ettevõtlike noortekoda koostöös Eesti Lasterikaste Perede Liiduga läbi projekti koos kooli. Selleks kogutakse annetuste kaudu raha, et hankida 1000-le lapsele kooli, kus vajalike koolitarvetega. Eesti ettevõtlike noortekoja presidendi Kaspar loogi sõnul on Eestis palju peresid, kes peavad koolil tegema raskeid valikuid. Ühe pere jaoks võib tähendada lapse kooli saatmine ikkagi sadade eurode väärtuses kulusid ja kui me siin vaatame Eesti keskmist palka ja, ja näiteks kolme neljaliikmelist peret, siis pingutus tihti paljudel üle jõu selle uue koolikotiga, et me anname lastele kaasa enesekindlust, et nad ei pea ennast koolis halvasti tundma ja siis me hakkame vältima paljusid asju, nagu näiteks koolikiusamine või alaväärtustunne. Eesti punane rist koos Rimi toiduketiga kogub koolitarvete ostuks raha Rimi kassade juures olevatesse kastikestesse. Selline koostöö toimub juba neljandat aastat. Varasematel aastatel on abi saanud üle 1500 kooli lapse. Eesti Punase Risti tark Dumas seltsi juhatuse liikme Aire Kattai sõnul teevad nad koostööd ka kohalike omavalitsustega. Nimekirjad on ikkagi olemas, et ei ole nii, et üks persoon. Kogu aeg, meie küsime vallast, mida oleks vaja, mida peaks pakk sisaldama ja siis meie esitame oma uuringu tulemused nii-öelda liimile. Rimi komplekteerivad, meie varustajaks on Karimi. Tartus kogutakse koolitarbeid projektiga kingakarbi kingitused. Projekti toetamiseks tuleb soovijal panna kokku kingakarp koos erinevate koolitarvetega ning võtta ühendust projekti algatajatega. Kokku kogutakse 90 kingitust. Projekti algataja Mervi kalmuse arvates on selline ettevõtmine oluline nii abivajajatele kui ühiskonnale tervikuna. Rahulolematus ja selline nurisemine nagu suuremaks läinud ühiskonnas heategevus ja hea tegemine, kui selline laiemalt võiks olla just üks sellistest asjadest, mis kuidagi positiivselt ühiskonnale ja mis paneb inimesi mõtlema selle peale, et kõik ei olegi halvas. Koolitarbeid kogutakse augusti keskpaigani ning kooli eel antakse need lastele üle Merke marjale. Tartu. Välisuudiseid vähemalt kuue inimese surmaga lõppenud rongiõnnetuse Pariisi lähedal põhjustas ilmselt pöörmerice, teatas prantsuse riiklik raud. D-kompanii pöörmes kaht rööbast ühendav terasest klamber tuli lahti ja pesast välja. Rööbastelt sõitis maha kuus vagunit, veeresid külitsi raudteejaama. Kompanii andis korralduse kontrollida umbes viit tuhandet samasugust seadet raudtee liinidel. Prantsuse transpordiminister teatas täna varem, et rongiõnnetuses ei olnud süüdi inimlik eksimus, tunnustas samas vedurijuhti, kellel õnnestus ära hoida veelgi hullem katastroof. Taiwani väsinud võimas taifuun jõudis Hiina kirdeossa, sundides võime evakueerima rannikupiirkonnast sadu tuhandeid inimesi. Taifuun soolik maandus Hiina ranniku provintsis Fudiaanis, tuulte kiirus oli aga langenud 45-lt meetrilt sekundis 33 meetrini sekundis. Pudiaanise Changi provintsis peatati rongi ja lennuliin. Samuti hoiatati võimalike tulvad ja maa lihete eest. Lennundusekspertide hinnangul on endise luure keskagentuuri ja rahvusliku julgeolekuteenistuse kaastöötajale Edward Snowdenile kindlam lahkuda Moskvast tavalise kommertslennuga, sest nende vabadus läbida eri riikide õhuruumi on vähem piiratud. Ajutine poliitiline varjupaik. Mida Snowden, plaadid, mille pealt küsida, annaks talle võimaluse lennata välismaale mõnest teisest Venemaa linnast või kasutada lennuliikluse asemel muid transpordivahendeid. Arni Alandi jätkab teemat. Lennundusekspertide hinnangul on tavaline liinilend Snowdenile parim võimalus, sest rahvusvahelised lennundusreeglid tagavad liinilennuk eile mitmeid vabadusi valitsustele kuuluvate eralennukite ees. Aja jooksul on välja töötatud rahvusvaheline seaduste pakett esmavabadus õhus, mis peab tagama rahvusvahelise lennuliikluse häireteta kulgemise. Ühendkuningriigi õigusbüroo pöördanud pöördlennundusjuristi Salmon Fepardi sõnul annab rahvusvahelist lennundust reguleeriv Chicago lepe liinilennukile õiguse ülelennuks või koguni tankimispeatuseks küsimata luba riigilt, millest ta üle lennata või kus peatuda tahab. Valitsus lennukaga vajab eraldi luba iga välisriigi õhuruumi sisenemiseks on kindel, et USAga häid suhteid täid soovivad riigid sellist luba ei anna. Vähimagi kahtluse korral, et lennuki pardal on Snowden. Venemaa muutub Šeremetjevo lennujaama rahvusvahelisel alal viibiva lekitaja pärast järjest närvilisemaks ning soovib, et Snowden oleks sealt kadunud hiljemalt enne maailma rikkaimate tööstusriikide grupi G20 rahandusministrite kohtumist järgmisel nädalal. Paraku ei ole ka tavalise liinilennuga Šeremetjevo lahkumine nuhkvara paljastajale sugugi lihtne. USA teisi riike hoiatanud, et kui nad lubavad Snowdenile oma territooriumit läbida ning ei püüa teda kinni ja ei anna USA võimudele välja, ei jää selline käitumine taga järjetuks. Moskvast pole otselendu ühtegi neist kolmest Ladina-Ameerika riigist, mis Snowdenile poliitilist varjupaika on lubanud. Havanna kaudu pääseks neisse kõigisse, kuid Kuuba pole öelnud, kas lubab Snowdenile oma territooriumit läbida. 24. juunil oli Snowdenile pilet lennule Havannasse, kuid ta loobus sellest, sest lend oleks osaliselt kulgenud USA õhuruumis. Enamik Moskvast läände suunduvaid lendudest lähevad üle vähemalt ühe Euroopa liidu. Riigi Snowdenile oleks muidugi võimalik lennata Teherani ja püüda sealt reisida mõnda USAga riius olevasse Aafrika riiki. Kahjux Teheranist neisse riikidesse otselende ei lähe. Ka Aasia kaudu lendamine on pea võimatu. Teoreetiliselt on võimalik lennude üle Arktika ja siis üle Atlandi ookeani lõunasse. Tee pikkus aga oleks vähemalt 11000 kilomeetrit, millist maad on võimatu ühe tankimisega läbida. Samuti võib oletada, et nii kallist lendu ei maksaks Snowdenile keegi kinni. Kõige odavam eralend Moskvast Venezuela pealinna karakas maksab niigi 100000 eurot. Kui Snowden saab Venemaalt ajutise varjupaiga, võib ta riigist lahkuda näiteks mõne Vaikse ookeaniäärse sadamalinna kaudu või siirduda Valgevenesse, kus ta aga jällegi oleks silmitsi suurema osaga neist probleemidest, millega tal praegu Moskvas rinda pista tuleb. Ja tagasi Eestisse August Teppo-nimeline lõõtspillide võistumängimine Võru folkloorifestivalil kujunes täna pingeliseks jõugatsumiseks. Kokku võistlesid 30 pillimeest üle Eesti, kellest seitse osalesid ässade klassis. Igor Taro käis kuulamas. Teppo lõõtspillide võistumängimisel on neli vanuseklassi ning võistlema saavad tulla nii päris algajad noored, täiskasvanud kui ka proffid. Parimaks nooreks mängijaks valis žürii Mart Kirotarikas paistis silma enesekindla oleku puhta mänguga. Publik valib oma lemmikut klassile vaatamata ülekaalukalt valis rahvas selleks kahekordse ässade klassi võistleja Toomas Ojasaare lõõtsakuninga tiitli kandidaadi. Kuna see laulumikrofon oli, oli, oli kuidagi nii vähe kasutatud, täna siis ma läksin. Võtsin nagu näha, võitsin rahva poolehoiu läbi läbi läbi mõne ilusa laulu. Samas žürii silmis laulmine lisapunkte ei andnud ning oja sarjedena endiselt ühe võidu kaugusele lõõtsakuninga tiitlist kõneleb zhürii esimees Heino Tartes. See võistlus mängimine August Teppo lõõtspillidel võistumängimine hinnatakse mängumitele mängu, laulu. Võistluse põnevuse siiski vähendanud, kuna korraldajatel tuli koguni valmistada kaks komplekte ässade klassi võidu diplomeid. Žürii otsustas autasustamise ajal kutsuda kaks parimat veel kord lavale. Üllatuslikult oli üks neist alles noorteklassi võistleja. Me tõstsime oti üle kohe Assadesse, sellepärast et ta oli juba Nords, oli nii kõva ja tubli mängija, et ta oli võrdväärne Assadega. Jajah, seda klassi võitja ott leida. Üks üks võit on juba käes, et kaks tükki veel peksis, tuleb kuningas ka. Tänavused täiskasvanute klassi parimad olid Kristi kool, Rainis Kruusamäe, Ivar Pärnamets, kes tuleval aastal saavad võistumängimisel osaleda juba ässade klassis. Igor Taro rahvusringhäälingule võrust Rakveres võistlevad Eesti ja Läti teenistuskoerad homne võistluspäev on eriti atraktiivne, kuna koerad võistlevad omaniku kaitsmises ründaja eest. Aga Gaškov jätkab. Need hääled pärinevad Rakvere staadionilt, praegu käivad seal teenistuskoerte kolmevõistlused. Võistlused on väga populaarsed, Saksamaal ja Eestis on see esimene rahvusvaheline teenistuskoerte kolmevõistlus. Tegemist on hobikoertega, need ei ole politsei ja piirivalvekoerad, vaid nende omanikud kasvatavad neid oma rõõmuks, et oleks koos, kellega sportimas käia ja aega veeta, räägib võistluste peakorraldaja Haywooblikas. Ütleme, et teid enamus koera koolitusalasid ka teenist koertealad ongi algupäraselt pärit Saksamaalt, et noh, näiteks see kolme võistlusteenistuskoerte kolme võistlus on juba 100 aastat vana, üle 100 aasta ja ta sai ka alguse Saksamaal, et noh, Saksamaal kuidagi on hästi palju nagu läbi aegade panustatud koera koolitusse. Et noh, tegemist ei ole otseselt nagu politseikoerte koolituse või või piirivalvekoerte koolitusega vaid teenistus tõugu koertele mõeldud alaga. See võistlus on võib-olla ennekõike eriline selle tõttu, et ta on pealtvaatajal hästi nagu huvitav, et kuna ta koosneb kolmest alast, siis koer peab olema ühtemoodi nagu tugev kõigil kolmel alal, et noh, mõni koer on võib-olla jäljel tugevam, teine on kaitses tugema, et sealt tuleks selline nagu vaatemängulisus välja, et pealtvaataja, kes tuleb seda vaatama, siis näeb nagu ilusaid kuulekuse sooritusi, kus koerad kiirelt lamavad ja toovad üle kõrgete tõkete mingeid puitesemeid. Aga samas nad näevad seda kudesse, koer üle suure jalgpalli väljaku vastu tulevale nii-öelda pätile varukasse kargab ja ta võitleb ja käsu peale lahti laseb, et ta on nagu hästi atraktiivne. Võistluste peakohtunik konsoomest Pentti ravila Koordile meeldib ju koos inimestega midagi teha ja see, mida nad siin teevad, on nende loomulik tegevus, mis neile tõepoolest väga meeldib, ütles penti ravila, ainus välisvõistleja Natalja loginova Lätist, kellel on belgia lambakoer keerulise nimega Hellafon Toišeliinsel. Need koerad meeldivad mulle seepärast, et nad on väga kiired ja aktiivsed saksa lambakoerad on neist palju rahulikumad. Küsisin, kas nad on ka kurjad. Looginova vastased, igasuguseid tuleb ette ja kõik sõltub esivanematest. Lätis on kõigest paar sellist koera ja kaheksa koera on juba päris kõva konkurents. Ja see on hea, et võistlus on suurel staadionil. See meenutab juba Saksamaavõistlusi. Oma tingimuste poolest lõpetas Natalja loginova. Spordist räägib nüüd Merili Luuk Rasmus Mägi võitis Tamperes toimuvatel kuni 23 aastaste Euroopa kergejõustiku meistrivõistlustel meeste 400 meetri tõkkejooksus uue Eesti rekordi 49 koma 19-ga pronksmedalivõidu võitis Emil Pekrid Serbia rahvusrekordiga 48,76. Hõbeda sai Mägiga sama aja juures britt Sebastian Roger. Varasem Eesti rekord 949,51 kuulus samuti Tõi mägi nimele ja oli joostud tänavu 11. juunil Šveitsis. Rasmus Mägi. Täna oli väga hea võimalus medal saada ja läksin ükskord, et esimene mees oli, oli päris kõrgest klassist, nagu nagu arvata veised. Fotofinišit tahaks näha, et mulle tundus, et et enesetunde järgi, et, et tegelikult see hõbe oli, oli päris lähedal. Et eks paistab, palju neid tuhandekesi vahele jäi. Ligi veerand tunni pärast on võistlustules ka kõrgushüppaja Eleriin Haas. Šveitsis lutserni toimuval sõudmise maailmakarikaetapil jõudis Eesti paarisaeru neljapaat koosseisus Kaur Kuslap, Allar raja, Sten-Erik Anderson, Kaspar Taimsoo A-finaali. Eesti sai oma poolfinaalis kolmanda koha, kaotas Horvaatiale 2,02 ja Suurbritanniale 0,81 sekundiga. Teisest poolfinaalist pääsesid A-finaali Saksamaa, Venemaa ja Poola Kaspar Taimsoo. Tänasest sõidust. Oli päris hea sõit küllaltki agressiivselt, läksime peale ja, ja tundub, et selline agressiivne joon meie sobib hästi Yithanis ka seda portiseerisime ja, ja tulemus oli, oli ka ju igati hea, meil ongi kiire taastumine, teeme siin ühe otsa veel natukene taastumiseks vee peal maha ja siis oleme äärmised veel järelikult, kuna me täna olime kolmandad, et peame vaatama, et seal keskelt Saksamaa ega ka Horvaatia minema ellips üritama, ent samas hoida ja gaas põhja ja tuld, et ei ole, ei ole nagu midagi tagasi hoida, tagasime korea pääsu, nii-öelda finaalikohad on nüüd ära, et loodame, et taastumine on kiire ja piisav ning homme suudame vääriliselt sõita. Tallinnas toimuval kuni kahekümneaastaste korvpallurid Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril selguvad täna viimased edasipääsejad 12 parema sekka. Eesti koondis kohtub täna kell veerand üheksa Itaaliaga. Võit tagab alagrupis kolmanda koha ning edasipääsu kaotusega jäädakse alagrupis neljandaks ning võideldakse edasi kõrgemasse seltskonda püsimajäämise eest ehk koha eest seitsmeteistkümne parema seas. Ning orienteerumisjooksu maailmameistrivõistlustel Soomes. Wuokatis sai Eesti meeskond seitsmenda koha. Kirjanik, kelle niidul on täna 85. sünnipäev. Ivar Soopan käis jälle niiduga vestlemas tema Kassari suvekodus mille nad Jaan Krossiga 1970. aastal ostsid. Kas te olete siin mõne luuletuse või raamatu kirjutanud luuletusi sülle. Kas luuletused tulevad lihtsamalt eelset kui tähtis teile luuletuste kirjutamise juures on see olnud kustutatud, et see keskkond poolike valima? Kas mõnikord võib bussis ka luuletus tulla? Tule, kas te olete praeguse aja luuletusi lugenud? Mis teile meeldivad sellest praegusest ajast? Mitte nii väga paljud, miks? Ja kas vanasti olid luuletused teistsugused, noor luuletaja seal? Kuidas teid Nõukogude kord mõjutas luuletuste, võtame seal. Valitseb õnn, et ma panen sündmusest tähtis ja. Näed, kuidas praegune riigikord tundub normaalne, on segaja inspireeri sugune liig. Mis te arvate, kas teie 30 40 aastat tagasi kirjutatud luuletused on praegu lastele sama arusaadavad, kui siis hästi luuletasidki aga täiskasvanu, Keerjulisin actioni hellitada hilid, siis millal te viimati kirjutasite? Tahaksite midagi veel kirjutada, mis oleks eetiline? Millest räägiks? Meeldib teile siin praegu olla? Tuleb palju külalisi kutsunud ei olegi. Omaette. Suur tänu teile palju-palju õnne. Tervist. Ja ilmast räägib nüüd sünoptik Merike Merilain, palun. Pühapäeval on kõrgrõhuala läände taganenud ja madalrõhualad nii põhja kui lõuna poolt lähemale tulnud. Töö on kindlasti veel kuiv ja ka enamus eestist jääb päev kuivaks, kuid õhtu poole suureneb lõunapiiri läheduses hoovihma ja äikesevõimalus. Puhub muutliku suunaga nõrk tuul ja sooja tuleb öösel 10-st kuni 15 kraadini ning päeval 21 kuni 27 kraadi. Aitäh kuulsite Päevakaja number 19067.