Tere hommikut, soovin õnnistatud päeva nii sulle, kes lõpetab täna töönädala sulle, kes oled puhkusel sulle, kes pensionärina, korraldad ise oma päeva tegemisi sulle, kes oled rõõmus oma nooruses ja oma pere üle ja sulle, kes oled haige ja mõtled, kas see päev on viimane minu elus? Tänane juht sõna on vana testamendi lauluraamatust mida me nimetame psaltariks laulust number 13, salmid neli ja viis. Vaata ometi. Vasta mulle, issand, mu jumal. Tee selgeks mu silmad. Et ma ei uinuks surmale, et mu vaenlane ei ütleks, ma sain võimusta üle. Ja mu vastased ei ilutseks. Sellepärast et ma kõigun. Psalmide raamat, kus on kokku 150 vanaheebrea rahvalaulu on sisu poolest ääretult rikas, teda võib lugeda järjest või laulude viisi. Tänane tekst meenutab meile aga ühte olulist elamust, mida tahan rääkida. Mul oli koolis väga raske päev, jutustab õpilane. Oli test, milleks olin kaua õppinud ja mul oli kindel tunne, et teen selle ilusasti ära. Testi ajal tabas mind aga rahutus ja ma sattusin pabinasse. Ja poole peal kadus mul nagu enesetaju ära. Ma ei teadnud enam, mida ma kirjutan ja mida ma ütlen. Kõik läks lõpuks viltu, ma kukkusin läbi, oli nii õnnetu, nii pettunud, tunud ja nii vihane enda peale, aga ka oma jumala peale. Ma ju õppisin rohkem kui mõnigi minu klassikaaslane, kus on siis õigus? Miks laseb jumal sellel juhtuda, miks me oleme vahest rasketes olukordades täiesti süütult ja põhjuseta? Jumal on öelnud, et ta hoiab meid ja ta ei lase meile liiga teha. Nii ma süüdistasin ennast, räägib see koolilaps ja lohutasin ennast valede põhjustega. Aga mul on ennegi olnud olukordi, kus kõik tundub olevat must ja lootused. Kuid alles hiljem olen taibanud olukordade põhjusi. Nüüd on mu hinges rahu ja jään ootama, milleks see oli vajalik. Olen jumala viimastel päevadel jätnud natuke kõrvale. Ja mul ei ole päris selge minu suhe minu jumalaga. Kas tõesti tahtis jumal mulle selle kogemusega midagi näidata? See on tegelikult imeline, kuidas aeg-ajalt näidatakse meile kohe vahest aga tüki maad hiljem, mida me oleme valesti teinud, tavaliselt otsuseid ei tule. Kiiresti. Aga võime tunda seda, et paljud asjad on meile tagantjärgi vaadates siiski ääretult vajalikud. Ilmselt taevaisa nägi ka sellel korral oma last. Ja juhtis ta lõpuks tagasi tema rööbastesse. Aga pole nii hull, et väljapääsu pole alati testist läbi kukkuma. Kumine pole ju maailma lõpp. Vahest toovadki sellised olukorrad meile rohkem kasu, kui oskame neist pida ja seda õpetust ka kasutada. Tänane psalm kutsub meid üles mõtlema laiemalt ja nägema avarama pilguga ja palvetama psalmi sõnadega. Vasta mulle. Issand, mu jumal. Tee selgeks mu silmad, et ma ei uinuks surmale. Et mu vaenlane ei ütleks, ma sain võituda üle. Ja mu vastased ei ütleks sellepärast, et ma kõigun. Kuid mina loodan sinu helduse peale. Mu süda igatseb sinu päästet. Ma tahan laulda issandale ketta, mulle on head teinud.