Tere hommikut. Nädal saab läbi, täna on juunikuu viimane laupäev ja küllap paljud inimesed mõtlevad juba tulevale nädalavahetusele ja teevad plaane, mida võiks ette võtta. Oleme möödunud nädalal lugenud Piiblit evangeelse luterliku kiriku kirikukalendri kohaselt ja julgen ikka sind hea kuulaja soovitada alustada päeva piibliga. Päevajuhtsõnad on võetud piibli erinevatest raamatutest, vanast ja uuest testamendist. Täna on taas meie ees üks püha Pauluse Rooma kirja tekstidest. Ja see on 14. peatüki 10. salm. Sina aga miks sa mõistad kohut oma venna üle või sina? Miks sa paned oma venda halvaks kõik Me ju astume jumala kohtujärje ette. Vahel tundub, et erilise rõõmuga räägitakse teisest inimesest halba. Kahjurõõm on kõige puhtam rõõm, nagu vahest öeldakse. On öeldud, et eestlase parim toit on teine eestlane. Kas see nii on või ei ole, saab igaüks oma kogemuste järgi otsustada. Aga nii palju oleme küll võinud kogeda, et erilise naudinguga mõistetakse kohut nende üle, kes on varem nautinud kõikide või vähemalt suure enamuse armastust. Aga küllap pakub rahuldus seegi, kui on võimalik üksteisele ükskõik mis põhjusel näidata. Ta koht kätte, olla temast targem ja parem. Eriti mõtlemapanev on lugeda internetikommentaare, kus inimene arvab end olevat anonüümne. Kord oli lugu. Valgamaal toimus ränk liiklusõnnetus, hukkusid kolm noort inimest. Lugu oli muidugi halb algusest peale autot juhtinud noormees oli purjus. Tal ei olnud ka juhiluba. Surma saanutest aga olid kaks juhuslikud hääletajad. Üks inimene kirjutas kommentaaris, ei ole üldse kahju. Nad olid ise süüdi, et sinna autosse ronisid. Paneb tõsiselt mõtlema, kes on need inimesed, kes taolisi kommentaare kirjutavad. Ja milline on nende maailmapiltkirjapildi ja selle Türgi. Et kommenteerimine käib internetis. Võis arvata, et nii mõnigi nendest oli hukkunute hea kaaslane või veidi noorem. Seda lubasid järeldada ka kirjavead, mida veidi vanemad ja kooliharidusega inimesed loodetavasti ei tee. Miks tuleb inimesele pähe süüdistada? Kui vaatleme jumala tegutsemist läbi inimkonna ajaloo siis näeme, kuidas ta ei kuuluta halba kunagi heaks ega patu lubatavaks ent annab ka inimesele teda karistades uue võimaluse. Nii et see siis, kui jumala keelust ka on üle astutud, on siiski võimalik edasi minna. Aadam ja Eeva said uue võimaluse. Tõsi küll, väljaspool paradiisiaeda. Oma venna mõrvanud Kainist sai küll põgenik aga ometi kaitsva märgiga. Veeuputuse lõpul oli uue alguse märgiks Vikerkaar ja sõnumitoojaks tuvi, kes noale Tõi tagasi halja õlipuulehe. Võtame ka meie jumala eeskujuks. Eksimine on inimlik, aga andestamine on jumalik. Jumal, õpeta meid täna andestama oma eksinud vennale või õele.