Kirikuelu tere õhtust, möödunud kuul külastas Tallinna Euroopa kirikute konverentsi peasekretär Kiili Agra. Lisaks temale viibisid Eestis paljude maade kommendiliste Nõukogude peasekretärid ehk siis meie mõistes kirikute nõukogude peasekretärid aka teistest riikidest. Sellised kohtumised on iga-aastased ja nende eesmärgiks on vahetada infot ja saada teada, kuidas Nemad kirikute vahelised suhted teistes riikides. Tänases saates on meil pikem intervjuu Euroopa kirikute konverentsi peasekretäriga, kes räägib ühtlasi sellest, millised on nii-öelda kirikute mured, teemad tänapäeva Euroopas. Millistes valdkondades soovib Euroopa kirikute konverents abiks olla ja mida ta soovitab Eesti kirikutele? Mina olen saatejuht Meelis Süld. Niisiis, tänane vestluskaaslane on kiili jäägre Euroopa kirikute konverentsi peasekretär. Olgu mainitud, et konverents tähendab siinkohal organisatsiooni nime, mitte lihtsalt üht kohtumist. Millised on Euroopa kirikute konverentsi olulisemad töösuunad ja teemad, millega tegeletakse? Euroopa kirikute konverents ühendab 100 viitteist kirikut üle Euroopa. Vana katoliku kirik, ortodoksid, protestantlikud ja anglikaani kirikud. Töötatakse erinevatel aladel. Esimeseks valdkonnaks on kirikutevaheline log ehk oikumeeniline dialoog. Hiljuti oldi siis Eestis niisugusel kohtumisel, kuhu olid tulnud kokku rahvuslike oikumeenilise nõukogude esindajad. Komisjon on ka Brüsselist võtab Euroopa institutsioonidega ja nad tegelevad kõikvõimalike inimõigusi puudutavate küsimustega bioeetikaga globaliseerumise ega majanduslike probleemidega seotud küsimustega. Teine töörühm on Strasbourgis, mis tegeleb Euroopa nõukogu juures inimõiguste küsimustega, mis on muidugi ka väga olulised Euroopa piirkonnas. Lisaks on Euroopa kirikute konverentsil oluline töö lõik ümber asujatega. Püütakse aidata kirikutel tegeleda migratsiooniproblemaatikaga üle Euroopa. Ja see teema puudutab Euroopas jällegi kõiki riike. Nii et Euroopa kirikute konverents katab Euroopa tasandil väga mitmeid eri valdkondi, mis puudutavad inimeste kooseksisteerimist. Palusin Kylie iseloomustada seda, millised on praegu oikumeenilise kirikute vahelised suhted. Kas me elame praegu nii-öelda heal või halval ajastul kirikute ühtsuse ja üksteisemõistmise mõttes? Me elame väga suurte väljakutsete ajastul, Euroopa ülesehitus on muutunud 80-le, Sa oled, iseloomustas vastasseis ida ja lääne vahel. Bipolaarsus on muutunud tänapäeval multipulaarsuseks, Euroopas on keskus imitu, tekkimas on ka uued vastandid näiteks väga mitmetes piirkondades. Kristlus ja islam. Võime märgata ka seda, kuidas kirikud on silmitsi kaasaegse meediaga moodsa tehnikaga, mis mõjutavad inimeste käitumist. Seda, kuidas inimesed käituvad, mõtlevad, kuidas nad suhtlevad. Kiriku jaoks on küsimuseks see, kuidas ühiskondlike olude muutustes toimida. Ollakse silmitsi ka ilmalikustumisega, mis on muidugi riigiti erinev riikides, kus paarkümmend aastat tagasi oli see täiesti normaalne, et kirik on avalikus ruumis nähtav on nüüd kirik saanud osaks pigem isiklikust sfäärist. Nii on tekkinudki küsimus, mida arutati muuhulgas ka Tallinnas, kuidas kirikud suhestuvad ühiskondlikesse ja poliitilistesse teemadesse. Mida teha poliitiliste küsimustega nende kõige laiemas tähenduses? Näiteks Euroopas võib märgata üha enam äärmuslust ja see omakorda on toonud kaasa välistava suhtumise, et mingi osa ühiskonnast on kõrvale heidetud, keda ei soosita või kellest soovitakse lahti saada. Ja kirikutel on siin tähtis roll täita teadvustamaks. Et me saame ühiskonnana toimida vaid kõik koos elades. Küsimus, kas meie ühiskond on bluuralistlik või mitte, ei ole enam küsimus, see on fakt. Selline seis on üle Euroopa. Kuigi poliitilised olud võivad erineda. Taustsüsteem ja ka lahendused probleemidele on erinevad. Eestis ei saa anda olukordadele samasuguseid lahendusi nagu Hispaanias, Saksamaal või Belgias. Ja see on ka üks tüüpiline Euroopa iseärasus, et eri riikides on samadele küsimustele omad vastused, sest taust ei ole seesama. Aga poliitikast rääkides, kas kirik peaks olema poliitiliselt aktiivne? Tundra uued tuvid, Ensuzzaetidu protection, udu, hauton. Kirik ei peaks olema poliitiliselt aktiivne, mis aga ei tähenda seda, nagu ei võiks kirik midagi poliitika kohta väita. Poliitika on seotud näiteks sotsiaalse kindlustatusega inimeste vananemisega. Mida me teeme ühiskonnas selle heaks, et eakaid aidata, kaitsta? See on vaid üks näide. Need on küsimused, mida peetakse üldiselt poliitilisteks. Aga tuleb vahet teha, kas poliitikast räägitakse poliitilises mõttes või kogukonna ühishuvide mõttes kogukonna mõttes, kus koos elatakse. Poliitika tähendab Kiiliaagre jaoks inimeste üheskoos elamist. Ja ka kõik kirikuküsimused on samuti seotud sellega, aga kuidas me koos elame? Inimesed eri uskondadest, religioonidest, eri maailmavaadetest, usklikud ja mitteusklikud ühes ja samas ühiskonnas austades 11, aga ka aktsepteerides 11 austamine tähendab ühtlasi seda, et aktsepteeritakse inimest sellisena, nagu ta on. Uurisin Euroopa kirikute konverentsi peasekretärilt, millised on tema esmamuljed Eestist ja siinsest olukorrast. Kiildiagramm oli siis olnud Eestis intervjuu andmise hetkeks vaid ühe päeva ja ta väitis, et Eesti ühiskond tundub väga avatud ja modern selles mõttes kuidas mõistetakse poliitilisi ja eetilisi küsimusi. Kui vaadata neid debatte, mida Eestis peetakse, siis neid teemasid käsitletakse praegu üle Euroopa. Need on küsimused samasooliste abielust, ühiskonna turvalisusest, ühiskonnas koos elamisest. Need pole vaid Eesti küsimused, vaid Euroopa probleemid ning isegi ülemaailmsed probleemid, millega tuleb silmitsi seista. Samas ka kirikud on ju neil teemadel eriarvamusel. George ossudise Grisham spedieczade on, on. Euroopa kirikute konverents saab olla vahendajaks eri kirikute vahel. Tõsiasi on see, et kirikute vahel on tekkinud pinged ja need ei ole kuidagi kasuks sellele sõnumile, mida kirik tahab ühiskonnale edastada. Selleks kutsubki Euroopa kirikute konverents eri taustaga inimesi kokku, et rääkida ühistest muredest. Euroopa kirikute konverents loodab olla vahendajaks nii kirikutele eri maadest kui ka vahendajaks sama riigi erikirikutele. Üldises plaanis räägitakse sellest, et Euroopa kirikud muutuvad üha väiksemateks. Aga samas, kas Euroopas on ka näiteid sellest, kuidas kristlik kirik kasvab? Jääs jääs tibanza hajussiffidurs. NB. Vanhaneni ees Kristjanit ini kriisimine, sänzov Church, atan Siiess. FSC laastvandiirus. Kõik sõltub sellest, kuidas statistikat tõlgendada. Kui vaadelda kiriku nähtavust teatud lääne linnades ja võrrelda seda 100 aasta taguse ajaga siis võib tõesti rääkida ristiusu vähenemisest. Kui aga võrrelda näiteks 20 aasta taguse ajaga, siis on kirik kasvav. Ehk teisisõnu, kui me räägime Pariisist või Brüsselist, protestante oli neis linnas näiteks 20 aastat tagasi üks või kaks protsenti. Brüsselis on hetkel 11 protsenti protestante. Kui küsida, miks siis rände tõttu inimeste tõttu, kes tulevad Ladina-Ameerikast Kesk-Aafrikast, nii et 100 aastaga võrreldes tõepoolest on kristlus kahanenud kirikus käimise mõttes küll jah. Aga kui vaadata viimast paarikümmet aastat, siis on vastus ei. Õigeusu kirikuid, protestantlik ja katoliiklikke kirikuid külastab palju rohkem inimesi kui 10 aastat tagasi. Paljudes maades Lääne-Euroopas. Küsisin Euroopa kirikute konverentsi peasekretärilt, milline on selle organisatsiooni tulevik ja kuivõrd kestev on see roll edendada kirikutevahelist üksteisemõistmist. Peasekretäri Kiili jäägri sõnul on Euroopa kirikute konverentsi kirikuid ühendav roll üha suurenev ja põhjuseks on juba varem mainitud uued väljakutsed. Kirikud on muutunud, Euroopa poliitilised olud on muutunud. Euroopa kirikute konverentsi roll ei ole enam see, mis kunagi varem, aga jätkuvaks ülesandeks on tuua kirikuid kokku, mõtiskleda, mõelda kirikute ühisele sõnumile ühisele ülesandele, ühiskonnas, aga ka ühisele alusele dioloogiale, mis põhineb piiblil ja Kristuse evangeeliumis. Järgmine kohtumine on juba juulis Budapestis teemal, mida sa ootad. Ja selle eesmärgiks on restruktureerida Euroopa kirikute konverentsi organisatsioonilist ülesehitust teha seda paindlikumaks ning moodustada võrgustik, mis kaasaks ka ilmalikke organisatsioone. Tegemist oleks siis endiselt kirikliku organisatsiooniga, kuid see kaasaks näiteks inimõiguste ja bioeetika valdkonnas teisigi ühendusi ja tooks nõnda kokku eri taustaga inimesi. Küsisin lõpetuseks, mida soovitakse Euroopa kirikute konverentsi peasekretär Eesti kirikutele mõeldes siis praegu käimasolevatele diskussioonidesse kirikus nagu näiteks samasooliste paaride kooselu registreerimine või eutanaasia, mida kirikud peaksid tegema? Tasub kuulata seda, mida on teistel kirikutel öelda. Nii nagu enne juba jutuks oli, tegeleme üle Euroopa ühiste probleemidega ehk õigupoolest diskussioonidega teatud eetikat või moraali puudutavatel teemadel. Nende küsimuste arutamisega tegeletakse ka mujal kirikutes üle Euroopa. Ainuke võimalus teineteise kõrval elada on olla ühises dialoogis, seda nii rahvuslikul tasemel kirikute vahel kui ka rahvusvahelisel tasemel, sest elame kõik globaalkülas. Oleme dialoogis ja kontaktis üksteisega, jätkame loogi ja õpime üksteiselt. Lääne-Euroopa saab õppida Ida-Euroopa alt ja vastupidi, lõuna saab õppida põhjast ja Põhja-Euroopa Lõuna-Euroopast. Samas tuleks hoiduda pildilistest, ettekujutusest või stereotüüpidest põhja. Võib-olla on oma teatud pilt Lõuna-Euroopast seoses majandusliku olukorraga. Me peaksime nende pildiliste ettekujutustega olema väga ettevaatlikud sest minevik on ajaloos näidanud, milline võib olla tulemus. Kui kasutame pildilist lähenemist ja paneme kõik ühte patta. Kirikuelu kirikuelu saatele andis intervjuu Euroopa kirikute konverentsi peasekretär Kiili agre. Teda küsitles saatejuht Meelis Süld. Tänaseks lõpetame kuulmiseni järgmisel pühapäeval kell 19, null viis. Kui jumal lubab. Head õhtu jätku.