Kirikuelu tere õhtust ja ilusat nelipüha. Täna tunnustas Eesti evangeelne luterlik kirik parimaid kaastöölisi. Elutöö preemia sai tuntud teoloog, emeriitõpetaja Toomas Paul. Klukil kombel on see EELK elutöö preemia. Müüakse finišijoon. Praegu enam ei hakkaks otsast peale. Kõlbiiblitestki. Algusest saates räägib Toomas Paul sellest, mida ta ise oma elutööle tagasi vaadates on märganud. Ta meenutab uue testamendi tõlkimise aega ja selgitab, mida ta arvab luterluse kandepinna vähenemisest Eestis, nagu jutuks on olnud pärast viimase rahvaloenduse tulemusi. Mina olen saatejuht Meelis Süld. Kiriku. Mul on hea meel soovida palju õnne, Toomas Paulile, kes täna sai Eesti Evangeelse luterliku kirikuelutöö Preemia, see üleandmine oli siis täna pärastlõunal. Tere tulemast kirikule saatesse. Tere. Elutöö preemia tuli Eesti Evangeelse luterliku kiriku poolt samastajaid temperatuuri juba on ju mõned aastad tagasi, et kuidas te tunnete, et kas te ootasite ka mõnes mõttes seda elutöö preemiat, et, et sellist tunnustust võiks, võiks kirik välja näidata pikaaegsele töö tegijale. No ma oleksin silmakirjalik, kui ütleksin, et ei ootanud selles mõttes, et minu järjekord on enne mind. Ameti vanuselt on ainult Esra rahula ja Kuno Pajula, kes on juba lahkunud ja praegu ma olengi teisel kohal ameti vanuselt, nõnda et see ei ole otsemerituuri suundumisega sinna mõned lähevad üsna vara kult vaid see on ikkagi elutöö lõpulejõudmisega, ta on niisugune lõpupunkt, mis tunnistab, et oled nüüd juba ikka küllalt teinud. No aga samas ma kujutan ette, et te tegutsete ju pidevalt kirjutate artikleid ja avaldate raamatuid, loete raadios mõtisklusi võib-olla ma olen noor ja mõtlen nõnda, aga tundub, et kogu aeg on elus midagi teha. Mingil määral on see tõesti nõnda, aga täna hommikul näiteks Ma pidin ametivend Jaanus jalakale ära ütlema, ta helistas mulle teisipäeval, et kas te ei saaks tulla pühapäeval nelipühi teenistust pidama, Kuusallu lahti, Heino, see mees, kes ma mõtlesin, et tulla võiks. On juba mujale lubanud ja mul on jälle kuskil leerilapsed ja ütlesin, et oleks küll tulla, ma olen seal igal aastal mõned korrad käinud nõnda paigaks. Aga et ikkagi veel praegu kaine aruga püüan oma suutmist mõelda, siis kell 11 Kuusalus üksipäini armulauaga jumalateenistus pidada pühadeteenistus siis kihutada sealt oma Sutlepa kabelis kella 15-ks ja sealt, nii kui kõigil on käpp antud pärast teenistust veel jõuda Toompeale autasustamisel, et et see käib siiski üle jõu, kuigi kunagi oli Saaremaal kolm teenistust peaaegu et norm, pühade puhul ei olnud üldse küsimustki. Kui mõelda sellele, mida te olete oma elu jooksul teinud, siis neid tahke on väga palju koguduse õpetajaks olemine, piibli tõlkimine, loengud, artiklid ajakirjanduses ja nii edasi ja nii edasi. Mida te ise peate oma elutööks? Ega ei oskagi öelda, mis siin kõige tähtsam võiks olla. Sest igal asjal on olnud oma aeg. Piibli tõlkimine oli Valjalas siis, kui koguduse tööd oli suhteliselt vähevõitu, kui elatise teenis abikaasa ja nii nagu saare naine peab, kuigi teda ei võetudki päris võrdsena, ta pidi tõestama ennast, sest ta on Tallinna tüdruk mees ja kaks last peab ikka iga naine üleval jõudma pidada. Siis see oli noh, niisugune aeg, mil mil sai esimese korra oma, kirjutasin ta käsitsi, nii nagu apostlid ja siis järgmised kaks korda trükimasinaga. Nii et see oli elamine piiblimaailmas lugemine, kommentaaride lugemine, mul olid oma lemmik kümmekond tõlget teistesse keeltesse prantsuse keelt väga hästi ei oska, aga ei ole, põnev oli selle eest jälle vaadata, mismoodi kolm prantsuse eri tõlget siin seda asja edasi annavad. Noh, see oleks olnud mõeldamatu hilisema Tallinna tegemise kõrval. Nii et siin on igal ajal olnud omad asjad, aga küllap kui piltlikult võrrelda, kui te ütlesite, et ma veel praegu ka seda ja seda olen teinud, siis mul endal on tunne, et ma olen siiski nii nagu Stayer pikamaajooksja. Et teate ju küll, kuidas nendega võistlusel on. Ta võib veel teha vägeva lõpuspurdi aga kui ta üle finišijoone on jõudnud, siis on ta nõnda, et vaata, et sinnasamma kaamera ees variseb kokku. Mikil kombel on see EELK elutöö preemia minu jaoks finišijoon. Tähendab, see on lihtsalt veider, kui palju asju on olnud viimase paari nädala jooksul, missugused tellimused, kõik on olnud nii, et kuidagimoodi sellega korda saanud, aga aga ilmselt tuleb ikkagi olla realist ja panna kuhugi punkte nii nagu nii nagu suure koguduse peaõpetaja ise olla. Tehase direktori või firmajuhi amet tuleb anda ikkagi üle siis, kui veel natukene ei jaksad midagi teha. Niimoodi on nende muude asjadega, et ega neid Ei, ma praegu enam ei hakkaks otsast peale küll piiblit tõlkima. Kuigi seal on igavesti palju vigu ja asju, mida saaks ja võiks paremini teha ka siin. Siin ma mõistan, et teevad ükskord teised. Kas te annate mõista seda, et pigem tahaksite praegu rohkem siis tagasi tõmbuda ja mitte nii palju ka avalikkuse ette, kas artiklite või oma sõnumitega jõuda? Ei, mu loom ei lase või loomus. Ma ei arva, et ma tahaksin nii, et ma selle all ei kannataks. Aga lihtsalt, kui ma ühe otsesaate arhiivisalvestust vaatasin, siis ma sain aru, et ma ei jaganud enam kohapeal nii adekvaatselt, kui pidanuks Pole Tomad jutud meelde jäetud ja proovisin neid sinna toppida. Oleks pidanud, normaalne oleks olnud ja ma loodan, et ma nooremana selleks olin võimeline. See on see, et vanaduse üks õnnetusi on, need ise ei saa aru. Sest kogu aeg vaatad peeglisse, kõik kortsukesed on ju ikka niimoodi olnud, ainult siis, kui mõnda vana tuttavat näed, siis ütle, et oi, mis suga juhtunud, vaata milline sa oled. Aga minuealised on ju kõik ära kadunud üksteise järel, nii et ei ole ka seda seda elamust. Ja siit tuleb see hirm, et kui järgi ei jäta, siis oled nii nagu vana Ilja reepyn. Reppin teate, vanas eas hakkas oma pilte parandama, aga kuna ta silmaspekter oli muutunud, siis plätserdas nad kõik Bioletseks. Ja siis, kui teised taipasid, siis võtsid pinstida käest ära ja ütlesid, las nad olla nii, nagu ta on, nii et ma kardan seda, et kui ma veel kaua platserdan sisi järgi midagi sellest, mis ma teinud olen ja see ei ole niisama, jutt veel, mul on nii palju mõistust, et sellest aru saada, aga konkreetsel puhul keeldumiseks jaksu on. Piibli tõlkimisest oleks huvitav teada rohkem sellepärast et ega vist väga hästi ei kujutagi ette, mismoodi seda tööd on omal ajal tehtud, see, et seda käsitsi kirjutati etel tol hetkel ei olnud ju mingisuguseid arvuteid kasutada, see tundub täiesti uskumatu. Praegu ma ei kujuta ette, missugused paberivirnad võisid olla selle kõige töö juures ja, ja kui palju tõesti pidi siis paralleelselt teisi keeli juurde õppima ja lõpuks on ju tegemist pühakirjaga, kus see sõna, mis viimaks eesti keeles kirja saab, on väga suure kaalu ja tähendusega tuhandete inimeste jaoks. Et selles juures on ka vastutus, kust see tõuge alguse sai, et peaks tegema uue tõlke ja kui palju see aega võtab? No tagantjärgi nende motiivide ülesleidmine on ikka enda puhul niisugune natukene kahtlane, aga nii nagu ühegi teema puhul seni kogus, ainult mõtled, ei jõua sa selguseni enne kui kirjutama hakkad. Nii on siin ka, et alles siis, kui hakkad seda teksti tõlkima ja siin on võib-olla see juured ulatuvad päris väikese lapsepõlve minu ainukene raamat, mida ma mäletan üldse lapsena lugemisest, oli piibli raamat. Ja ma lugesin teda järjepanu, kaaned, lood, aga siis ma hakkasin lugema nii nagu õunauss. See tähendab, et vanas piiblitõlkes olid salmide all viited kuhugi mujale. Ja kui praegu seda võrrelda, siis need on nagu hüperlingid. Tähendab, lähed ja loed sealt ja siis ma rändasin nõndamoodi ühe salmi alt teise salmi alla, lugesin selle ja sealt jälle edasi. Vahel oli lihtsalt uskumatu, milliste mõttekäikude kokkupanemisel jõudis valjudiska ringiga üsna varsti tagasi. Aga igal juhul see näitudes nähtavasti või alateadvuse kujundas sellise arusaamise. Et need laused ei ole üksiklaused, vaid nad on kontekstis selles konkreetses kontekstis evangeelium või epistel või noh, kui võtta kogu piibel seal, kus ta asub. Aga teiselt poolt on nendel ka semantiline väli. Ja kui ma pärast olin natukene kreeka keelt õppinud, nägin, et see ei kattu. Vanad tõlked on eesti keeles küllaltki sõnasõnaliselt tehtud, aga siiski mitte päriselt. Ja see annab võimaluse ka hoopis teistmoodi neid kombineerida. Ma toon ühe konkreetse näite. Paradid Omaid On loovutama Diduma jana andma paraannab talle niisuguse paratähenduse. Ja sellel sõnal üks näide, mida ma kahetsen, on see, et ma tõlkisin, et juudas, reetis vanasti olid, andis ära. Mis on piisavalt hea. Aga kui ma veel kauem olin lugenud, neid asju eriti juudas, oli mind huvid. Tänud siis ma jõudsin ka selleni, et ma lugesin paraadid oma ei selle artikli läbi, mis ta kohta on kirjutatud kiteli sõnaraamatus, neid on 11 köidet, et ega, ja igavesed kart köited, nii et ega sealt ükski inimene vist ei jõua neid järjepanu ära lugeda. Aparaat idu, May on jumala kohta kasutatud täpselt samuti Jeesuse puhul. Jumal annab Jeesuse roomlaste või juutide kätte. Mõistate, milline täiesti teine pilt tuleb, kui sa mõtled kreeka teksti lugedes, jätad tõlked kõrvale. Jumal loovutab oma poja, juudas, loovutab oma õpetaja. Ma ei hakkaks siin praegu rohkem sellesse rääkima, aga siin on, mille üle mõtelda. Ja see on ainult üks näidetest. Miks on kohutavalt põnev töö. Kui palju võib piiblis veel olla peidus kui me mõtleme just nendele keeltele tõlgetele ja, ja kui palju võib-olla on läinud kaduma tõlgetes? Itaalia vanasõna on raduktio ratio, ma ei tea, kas mul nüüd õigesti meelest oli, igal juhul nende keeles on see sõnamäng, et tõlkimine on reetmine, see tähendab paratamatult saab, et ainult mõnda aspekti anda. Edasi ma proovisin näiteks ja kuri, halb, paha need sõnad otsida kreeka keeles ja eesti keeles ja siis niimoodi üks-üheselt sellest ei tule midagi välja, kontekst siin annab ikkagi hoopis erinevad küljed ja see tähendab, et, et mõnda asja ei saa muuta. Et kui jumalariigist jutt juttu on, siis on see Kingdom. Või Our Kingdom, hea küll. Aga kui praegu hakata ütlema sinu kuningriik tulgu siis see tundub kole naljakas. Aga assotsiatsioon läheb kaduma, praegu tundub ikkagi, et taevas on president ja me ei ole rahul nagu tema vahel ja ja, ja ühesõnaga midagi ei ole teha riik kui selline, eriti eestlase jaoks, kellel oma riiki ei ole olnud, on kõik ühed võõrad riigid siin ja sellepärast ka oma riik saab tuuseldada võib-olla rohkemgi kui kui, siis, kui läks temaga harjunud juba. Et selles mõttes, kes ei asenda ükski tõlge dialoogi, ka koguduse vaimuliku jaoks ei asenda Al keele mingi määral oskamist. Kui ainult tõlkega piirdud, siis tulevad ikkagi täiesti juhuslikud assotsiatsioonid, aga see tähendabki, et vähemalt jutluse teksti kaupa peaks iga teoloog järgmise pühapäevatekstialk keeles abiraamatutega läbi töötama. Et see tekst natukenegi avaram, oleksid tal midagi kantsis, oleks öelda ka seda, mida kuulaja ei tea niikuinii, muidu on ju see, et nemad ka loevad viibit. Aga kui kaua see protsess aega võttis, selle uue testamendi tõlkimine Uku Masinguga koos? Ja ilma temata ei oleks, kui siin juttu oli, sellest vastutusest, siis muidugi vastutust meil eriti ei olnud, sest no kuule, kes seda hakkab enne ajal ja see jutt tuli alles lõpus ja siis ka nõuti kogu piiblit, sellepärast et kuna vana testamendi keegi tõlkinud, see oli ju väga hea, et kui teil kogu piibli käsiidil on ja siis anname trüki. Ta ilmus trükist 89. aastal hulga aastaid pärast Masingu surma ja selle viimase redigeerimise ja kontrollkomisjoni nõuetega arvestamise pidingi üksipäini tegema. Aga tema luges kaks ja pool korda kogu teksti läbi. See oli tema jaoks ka meeletu töö. Ja noh, need tõlke käsikirjad on niisugused mulle, kus teine pool on kirbukirja, mida ma praegu end luubiga suudan lugeda enda kirjutatut, täis igasuguseid kommentaariumeid, erinevaid tõlkeid, ühesõnaga, ja sinna kirjutas siis Masingu oma kommentaarid. Ma arvan, et see oleks kultuurilooliselt päris huvitav vaadata, mismoodi 20. sajandi sellistes oludes seda tööd tehtud sai, sest selle kui jälle minna selle kompuutri juurde kui seda viimast redaktsiooni, mis praegu ametlik on, kui ma sealt olen küsinud piibliseltsimeeste käest, et aga kes selle peale tuli kuidas te sinna jõudsite, siis vastus on, meil ei ole protokolli, keegi ütles kohapeal ja sai sisse kantud. Nii et see kestis meil kümmekond aastat, ma ei ole täna ette valmistanud ega ei ole vaatanud, mis ajal see oli, ma arvan, et see oli 73 kuni 83, igatahes kuidagimoodi nõnda. Nii et tempo ei olnud väga suur, ma sain mingi asjata tõlgitud või siis teist korda üle vaadatud, tõlgitud ja viisin siis Tartusse Masingule, sain tema käest teise portsu kätte. Pool päeva raiskasin tema õega, arutasime eesti keelt ja kreeka keelt, no muidugi, ega nüüd ainult tõlkest ka ei rääkinud, ta pidi mulle muudele rumalatele küsimustele kah vastama. Aga igal juhul ilma sellise men autorit ei oleks paljude puhul kudel midagi, julgen ütelda või panna paika. Toomas päeval, kui te praegu valmistati ette näiteks kas või raadio palusi või jutlusi, mida te peate aeg-ajalt siis kirikus, näiteks Sutlepa kabelis, vabaõhumuuseumis, siis kas te lähete ka jälle tagasi nende allkeelte juurde või kui olete juba piisavalt laisk, et vaatate lihtsalt, mismoodi kunagisi piibel tõlgitud sai? Nii nagu mõnel on meeles lapsepõlves õpitud lorilaulud, nii mu enda üllatuseks tuleb see protsess, kui ma olin siis ka suhteliselt noor mees enne neljakümnendat aastat tähendab just see iga, mis tõlkimiseks on vajalik, ei saa olla liiga noor, sest siis on liiga kõhn sõnavara. Ja kui oled juba liiga vana, siis on see liiga aegunud. Sõnavara. Tähendab ikka aeg-ajalt vaatan, aga piibel on peas, et see tundub justkui ühtpidi kiitlemisena, aga ega ta ära kõle ei ole ununenud. Nii et selles suhtes need assotsiatsioonid on kõik ikka kuskil olemas. Ja kui ma praegu midagi uut leian, siis pigemini ideoloogia välistest igasugustest muudest uutest asjadest neuroloogiast või ja siis, kui need sinna juurde panna, siis tuleb ehk midagi, mida ei ole varem ütelnud. Aga mismoodi te üldse jõudsite usuteaduse juurde? Nõukogude ajal ei õppinud ju ka alguses teoloogiat ja see õppimine oli ka omamoodi keeruline protsess. Õppimine ei olnud keeruline, see on nõnda. Sääres muudala Norra piibliseltsi tolleaegne peasekretär, kellega sinul 80.-te lõpus kohtusime, küsis, kus ma õppinud olen ja ma rääkisin, kus ja kuidas istud. Aga te olete autodi takt. Noh, täitsa õigus, ma ütlesin, et ma olen autodid, akt. Ma olen self, meid, men. Midagi ei ole teha. Niisugusel korral, kui ei ole võimalik istuda kuulsuste jalgade all, tuleb ilma kuulsustajate läbi ajada. Ega ühtpidi, kui isa vaimulik on, siis võiks ju arvata, et see on tema jälgedesse minek, aga teistpidi noh, niimoodi päris kainelt ütlen see aeg, kus oli 50.-te tõus möödas ja väga järsk langus järgnes. Ma ei ole nii kindel, kas ma oleksin sinna päris tühja kirikus? Ikka nii väga kippunud. Aga kui julgeks ütelda, et siis lihtsalt jumal võttis kraest ja viskas. Mul ei olnud pääsu, kui isa suri, tühjaks jäi. Ja kui just enne oli olnud niisugune tõus. Ega ma tol ajal ei teadnud ka, missugune auk sellele järgneb. Ja kui ma kord seal oli, noh, siis tuli täiest jõust tööle hakata. Kui seda saaks nõnda võtta, et see ei ole kiitlemine, vaid lihtsalt alandlikult ütlemine, et mina ei ole valinud seda kanis hõimu saatuseksi osaks olnud et ma olen EELK-s oma töö teinud. Eesti kiriku olukord, Luteri kiriku olukord on suhteliselt kriitiline meel alles siin hiljuti, viimastel nädalatel ja kuul on olnud juttu sellest, mismoodi hulk inimesi rahvaloenduse järgi on luteri kiriku toetajaskonnast või nende inimeste hulgast kadunud, kes identifitseerivad end luterlastena ja neid on siis vähem 33000 võrra. Mis saab edasi luteri kirikust? Ehk seda küsimust on teile ka esitatud. Luteri kiriku õnnetus on see kirikuhoonet hulk seal, kus ei ole inimesi enam, luteri kirik elaks väga hästi, kui ei oleks kohustust reaalset kohustust või, või noh, niisugust tahtmist tegeleda kultuuriloolise pärandi säilitamisega. Tähendab muidugi see on väga ilus, kui Pöide kirik kahvel üles ehitatakse, Pöide kogudus on 21 inimest Orissaare koguduses, mis sai lood asula kohale, et seal on palju, palju rahvast on kah 21 inimest. Aga nemad ei ole selliseid probleemi ees nagu Pöide omad. Aga õnneks Pöide kirikuga taastamise taga on Saaremaa rüütelkond, nii et küllap selle raha leiavad. Aga tavalised maakogudused ei saa ju sellele loota ja siis ongi see, et kui sul on hiigelsuur lagunev külm ja rõske hoone siis kunagi oli sellel, kui ta ehitati, oli tal ka kaitsefunktsioon ja näiteks Jõhvi kirikuga. Teda on tõepoolest ka kasutatud Liivi sõjas ja ta on ka kaitseotstarvet täitnud. Aga praegu on ikkagi lihtsalt üle jõu käiv, sest kui see oleks nii nagu ajama kus Kotland, kus on 83 kirikut ja kõik on nagu prillikivid, need on tehtud, et keskkassa või siis Rootsi riigi poolt, ega neil seal vahet saagis ja igal juhul need ei ole mitte kohapealsete korda tehtud või siis nagu Prantsusmaal Lõuna-Prantsusmaal, kuma sees käisin, vend, lükk, mulle tegi seal päevase ringsõidu nendes ümberkaudsetes kirikutes siis enamikus, mis ainult kord aastas, kui sedagi, Ardan korras, sellepärast et kõik kirikuhooned kuuluvad prantsuse vabariigile. Kõik, mis enne 30 üheksandat aastat ehitatud enne teist ilmasõda uubli võid endale ka ehitada, aga vanad on kõik riigi omad ja meie järg on nii nagu Inglismaal, see tähendab, et, et Inglismaal võivad naftat müüa need mošeed, eks või kohvikuteks, aga no meil mõisaid ka piisavalt, kus võib-olla mõnest saab siis kontserdipaiku. Aga kui usust rääkida, keda siis kes usklik tahab olla, eks ta hakkab paktistiks õigeusklikuks või? See, et see vähenemine toimub, oli eelmise rahvaloenduse põhjal täiesti täpselt teada, ainult et seda sai ainult eriartiklitest. Nii et enamik, võib-olla tõepoolest ka vaimulikest arvas, et see asi on parem, aga see vanuseline kogudusse kuulumine näitab ju ikkagi selle kätte, et ega siin nii nagu midagi ei ole teha, et maarahvas väheneb, ei ole ka midagi teha, et järgmise 10 aasta jooksul samal kombel ka luterlaste arv vähenenud, sest nad on selles eas, et nad ei saa igavesti elada. Aga kas siis tänapäeva mõttes on need pühakojad luteri kirikuhooned? Lihtsalt nendes kohtades, kus on rahvast, ei ole ja võib-olla palju rohkem peaks olema tegevust Tallinnas Tartus. No siin ma ei tahaks hakata küll vahele segama, las nad teevad, mis nad teevad. Ma ei tea. Ka Tallinnas on ju nõnda, et täituvus ei ole ühesugune. Nagu ma siin hakkan liiga lähedalt sõna võtma, siis ma pean. Või statistikat vaadata. Aga teil ka lahendust ei ole, mis seda statistikat võiks muuta ja pöörata? Ega ei ole ja lõppude lõpuks peaks usklik inimene suutma usaldada jumalat, et kõik, mis sünnib, on viimsed ju tema käes. Ja Martin Lutheril on üks hästi vägev jutlus kottes seeginals plats, reegel jumala arm, kui paduvihm. Ta räägib seal, kuidas jumala arm oli Iisraeli peal lõppes otsa, läks Väike-Aasiasse, küsib, mis seal praegu saanud on, tol ajal oli juba see puhas, muhameedlaste oma ja ütles. Praegu on jumala arm saksa rahva juures. Kui te seda ei kasuta, siis läheb täpselt niisamuti mööda. Võtame rahulikult, võib-olla läheb Euroopast mööda, Hesseni 23. koolis on muhamedi, usuõpetus, konfessionaalne maa, meedlik. See oli üks viimastest uudistest. Kujutate ette? See ei tarvitse olla Eesti lähitulevik, aga võtame rahulikult, et kui veel kristlasi on, siis on nende hiinlaste ja aafriklaste hulgast, sest seal ei näita sugugi kristlus taganemise märk. Aga miks ta peaks olema siin Eestimaal alles? Mitte midagi jala alles, küla ei ole alles. Külaelu ei ole alles. Ei usu, ma ütlen, et me võime proovida ja see kuulub ka sellesse asja juurde, et kõigest väest sipled. Aga ikkagi tahaks fatalistlikult öelda, et mis jumal teeb, on ikka hea. Kui siin maal on ristiusu lõpsis, järelikult. Meie saatele on ka praegu lõpp. Aitäh tulemast saatesse, Toomas Paul, Eesti Evangeelse luterliku kirikuelutöö preemia laureaat. Mina olen saatejuht Meelis Süld ja kui jumal lubab, siis järgmisel pühapäeval kell 19. Null viis. Kohtume kirikuelu, saates taas kirikuelu.