Kirikuelu tere õhtust, head kuulajad. Kirikusaadetes oleme hoidnud pidevalt silma peal sellele, mis saab väiksematest usuteaduslikest kõrgkoolidest Eestis. Seoses kõrgharidusele kehtestatud tõsistan nõuetega on soovitatud väiksematel koolidel ühineda ja jõud. On teada, et õppekavad saaksid vajaliku tunnustuse ning koolil säiliks õigus õpet läbi viia. Aasta aega pidasid liitumist rääkimisi luteri kiriku usuteaduse instituut ja metodisti kiriku teoloogiline seminar kuid viimasel hetkel jooksid ühinemiskõnelused liiva. Mis juhtus, küsime tänases saates, mina olen saatejuht Meelis Süld. Need inimesed, kes on kirikuelu saadet kuulanud regulaarselt, teavad juba seda, et usuteaduse instituut ja Tartu teoloogia akadeemia on ühendatud. Ja on olnud juttu ka sellest, et usuteaduse instituudiga Tallinnas võiks liituda ka Eesti metodisti kiriku teoloogiline seminar. Praegu on meil Ühendus Eesti metodisti kiriku teoloogilise seminari rektori Meeli tantleriga. Viimane kord seda teemat käsitlesime, rääkisime sellest võimalikust ühinemisest, siis oli juttu, et metodisti kiriku aastakonverents teeb oma otsuse. Juuni lõpus oligi nüüd hiljuti see metodisti kiriku aastakonverents, kus otsustati, et ühinemist siiski praegusel kujul ei toimu. Kas oskate öelda tagamaid, et mis, mis ikkagi said takistuseks, sest et plaan oli ju ühendada need koolid? Ma olen küll selle ühinemisest samas ja tegelikult selles suunas me tegime ka terve aasta väga innukalt tööd töögrupiga aga paraku tulemus oli siis selline, et see ühinemislepingu projekt, mis, mis ette pandi mõlemale kirikule. Eesti metodisti kirik otsustas, et selle lepingu projekti alusel nad ei ole valmis nii-öelda seda metodisti kiriku seminari, siis usuteaduse instituudiga ühendama. Mis selles lepinguprojektis olid sellised komistuskivid? Ma oskan aimata, et võib-olla siin tekkis probleem ka selles, et usuteaduse instituut tahtis oma identiteeti säilitada, metodisti kirikut, teoloogiline seminar, oma identiteeti säilitada. Jah, ma arvan, et see võib olla kirjeldabki, seda, seda nii-öelda komistuskivi kõige selgemini, et see ühinemislepingu projekt ja muidugi see oli ka seotud teatud juriidiliste tagamaadega nägi jätta siis metodisti kiriku ühendamise usuteaduse instituudi külge omaette osana. Ja identiteediküsimused tõusid siin väga selgesti esile ja tõusid esile küsimused, et kas oleks siiski võimalik ja mul oleks nagu rohkem nähtavalt oiku küüniline kool. Aga paraku see lepinguprojekt seda päriselt ei, ei võimaldanud. Või nii nagu Ove Sander rääkis viimasel korral, kui sellest teemast juttu oli ka kirikul saates, et räägitakse mõnes mõttes siis liitiast ja eliidetavast. Et metodisti, kiriku teoloogiline seminar ei tahtnud ehk olla see liidetav teise kooli juurde. Siin ei olnudki küsimus mitte seminari tahtmises, vaid tegelikult selle otsuse tegi ju kirik. Kirik tervikuna ja kiriku jaoks on seminar üks väga oluline osa sellest kiriku identiteedist ja siin ilmselt ilmselt kirik tundis, et, et see on liiga suur muudatus, mida selle lepinguprojekt siin nagu väljendas. Kas ma saan õigesti aru, et see hirm võis olla see, et tegemist on siis usuteaduse instituudiga edaspidi, mis on lihtsalt tugevam suurem kõrgkool, aga kus võib-olla ei pöörata piisavalt tähelepanu sellele, mismoodi pakutakse väljaõpet või, või tegeletakse metodismi ja metodisti kiriku järelkasvuga? Ja võib-olla võib-olla see on see viis, kuidas seda asja kokku võtta, ilmselt ikkagi põhiline küsimus oligi selles, et kas see uus moodustis, kus on lisaks siis usutakse instituudile Tartu teoloogia akadeemiale veel ka metodisti seminar. Et kas see uus moodustis on ikkagi jätkuvalt Eesti Evangeelse Luteri kiriku usuteaduse instituut ainult niimoodi väga selge luterliku identiteediga või on see oikumeeniline kool, et see oli tõenäoliselt see põhiküsimus, mille ümber kirik siis nagu selle oma otsuse kujundas? Ja praegu jäi siis mulje, et tegemist on siiski pigem Luterliku kooliga jätkuvalt ka pärast metodisti kiriku teoloogilise seminari ühinemist. Jah, meie piiskop saatis ka veel kirja mõnede küsimustega luterlaste esindajatele ja nende vastuste põhjal oli see küll selge, et see niimoodi on. Mis puudutab nüüd õppejõudusid usuteaduse instituudis, siis teatavasti hiljuti kuulutati välja konkurss ja inimesed said kandideerida siis õppejõudude kohtadele usuteaduse instituut ja nagu viimane kord jutuks oli, siis see oli avatud ka metodisti kiriku teoloogilise seminari õppejõududele, et kas Medodistidel lööki usuteaduse instituudi õppejõudude kohtadele või mitte. See oli kindlasti avatud, sest see oli avatud konkurss, aga tegelikkuses need, kes seal konkursil kandideerisid, olid ka praeguse usuteaduse instituudi õppejõud. Nüüd Eesti metodisti, kiriku teoloogiline seminar kuulutab välja konkursi õppejõudude kohtadele nüüd kohe ja me loodame siis oma õppejõud saada nüüd juba Eesti metodisti kiriku teoloogilise seminari korraliste õppejõudude-na tööle. Aga samas, kas meetodistid kandideerisid usuteaduse instituuti või mitte, seekord minu teadmist mööda mitte. Mis saab koolist edasi nüüd sellepärast, et nagu ma tean, siis üks põhjus, miks on tahetud ühendada neid koole, väiksemaid usuteaduslikke koole, on selles, et Eestis on kehtestatud päris tõsised nõuded kõrgharidusele, toimub ka ülemineku hindamine. Ja seda on soovitatud siis ka, et väiksemate kõrgkoolid, usuteaduslikud, kõrgkoolid võiksid ühineda. Et mis saab edasi selliselt üksi tegutsedes. Siin on jälle see koht, kus ennustada on ilmselt väga raske selles mõttes me oleme kõik nagu ühe koha peal, et nii hästi usuteaduse instituudil kui metodisti kiriku teoloogilise seminaril kui ka baptisti seminaril on praeguseks kehtivaks on 2014. aasta lõpuni, mis tähendab seda, et me kõik peame järgmisel aastal hakkama taotlema üleminekuhindamise nii-öelda seda õppeõiguse pikendamist. Ja, ja mis enamus, eks seda näitab elu, aga me selles suunas hakkama siis nüüd toimetama. Soov on ikkagi, et säiliksid sellise iseseisva koolina ja, ja te teete pingutusi selleks, et saada see akrediteerimine järgmisteks perioodideks veelgi paremini. Tähtajatu koolitusluba. Jah, me kindlasti teeme kõik pingutused selleks, et seda luba saada ja eks siis paistab, mis on see tulemus, aga me kindlasti teeme seda ja me kindlasti võtame ka uusi üliõpilasi vastu sügisel, nii nagu ma eeldan, et ka teised bioloogilised koolid, nii et selles mõttes meie vastuvõtt on olnud ja me võtame uusi õpilasi vastu. Kas siin edaspidi on mõeldav ka koostöös teiste riikide bioloogiliste kõrgkoolidega, sellepärast et see kindlasti on üks võimalus mismoodi õppejõudude osa suurendada ja ka tudengite hulka võib-olla suurendada? Koostöö on kindlasti mõeldav ja, ja koostöö tegelikult ka toimib. Meie koolist rääkides on meil on hea meel öelda, et me oleme ka kirjutanud, et alla koostöölepingu Äsbury teoloogilise seminari Ameerikas mis meie tegeliku koostöö nii-öelda formaliseerib ja on paberile pannud ja annab ka meile mõned uued suunad, kus me kavatseme seda tööd edasi koostööd edasi arendada, nii et ja, ja praegu hetkel on meil ka vahetusüliõpilane ront lingenis Saksamaal, kus on ka metodisti, kiriku teoloogiline seminar. Niiet selles suunas on meil koostöö tegelikult käimas. Kas on mõeldav, et tekivad ka sellised, kuidas öelda üleriigilised usu teaduslikud kõrgkoolid kui just mõelda sellele, et näiteks metodisti kirik, kes soovib ju säilitada oma identiteeti, tagada seda, et teda oleks sellele kirikule vastava õpetus siis võib-olla on hea tegutseda nõnda, et koolid ühendatakse mitte siis riigisiseselt, vaid riigiüleselt. Ja see on kindlasti üks võimalus, eriti metodisti kirikus on see üsna arvestatav võimalus, sest see on väga selgesti selline rahvusvaheline kirik, kus, kus ja need kirikuüksused, kes konverentsid, nagu neid nimetatakse ongi riigiülesed ja meie Eesti metodisti kirik kuulub tegelikult kokku siis Skandinaavia ja Balti riikide ka nagu ühte keskkonda, konverentsi. Nii et kiriku struktuuri kohaselt juba sinna on nii-öelda sisse kirjutatud see, see võimalus, et ka institutsioonid, mis kirikul on, võivad olla riikideülesed. Aga praegu seda konkreetselt arutatud ei ole või. Ja seda on arutatud, aga see ei ole praegu ei leidnud nagu sellist konkreetset väljundit, sest et nagu ma juba alguses ütlesin, sellel aastal me olime väga intensiivselt seotud nende läbirääkimistega usudes instituudiga ühinemise osas ja noh, korraga nagu mitut erinevat suunda arendada ei ole ka ilus. Et selles mõttes me oleme Me nagu selles suunas praegu töötanud ja nüüd me vaatame teistesse suundadesse Kas teil on kahju ka, et seda otsust ühinemisotsust ei tulnud, sest et nagu te ütlesite, tööd on pikalt tehtud. Ma isiklikult on üsna sellised kahetised tunded, et ühtepidi mul on tõepoolest väga kahju, teistpidi jälle siin on olnud ka väga palju selliseid lahtisi otsi, mis on, mis on nagu tekitanud kahtlusi, muresid. Minu põhiline tunne on kergendus, et mingisugune otsus on langetatud ja, ja me teame, mis suunas me peaksime edasi minema, sellepärast et see ebamäärasus on olnud ka üsna raske oodata seda, seda otsust ja olla valmis liikuma kas ühes või teises suunas. Nii et selles mõttes võib-olla see kõige valdavam tunne on praeguse kergendus, et otsus langetatud, et me teame nüüd, et me oleme üksi ja me peame minema edasi ja nüüd me siis teeme kõik selleks, et edasi ja samas me hoiame oma silmad lahti siis ka erinevate võimaluste suhtes, et kuidas seda oma kooli nii-öelda aust tugevdada ja sellega tõepoolest edasi minna, nii et see oleks kirikule abiks ja toeks. Mis on üksi edasi minema siis kõige suuremad takistused, mõeldes siis sellele riiklikule akrediteeringu-le ja nõuetele, mis on kehtestatud üle Euroopa kõrgkoolidele. Võib-olla kõige suurem takistus on tõepoolest see, et me oleme ju väike kool ja kuna Eesti hariduspoliitikas ikkagi praegu on väga selgesti see suund, seda on välja öeldud ja, ja mõista antud, et väikestel koolidel ei ole piisavalt elujõudu siis see hoiak iseenesest on üks takistus, nii et ma kardan seda hoiakut nende poolt, kes tulevad ja langetavad otsuse, kas me oleme jätkusuutlik või ei ole. Ja väikekool tähendab vähe üliõpilasi, vähe õppejõude ja ilmselt ka vähe raha just täpselt seda tähendabki, aga te arvate, et iseenesest hariduse kvaliteet ei pruugi olla halvem vaatamata nendele asjaoludele? Ma väga sügavalt usun, et meie hariduse kvaliteet vastab nendele standarditele, mida Euroopas nõutakse selle taseme hariduselt. Ja kui väike on väike, kui paljud üliõpilasi vastu võtate nüüd selgi algaval õppeaastal, mis siis septembris pihta hakkab? No kuna vastuvõtt on alles alanud, siis tegelikult on väga raske prognoosida, aga kui ma vaatan eelmiste aastate statistikat, siis ma pakun, et 10 kuni 12, et see on olnud selline tavaline number, kes me igal aastal on sisse astunud viimased neli aastat, mida mina tean? Ja nad õpivad siis usuteadust teaduse teadust, üks eriala ongi. Jah, erinevatest kirikutest, nad ei ole ainult metodisti meil on tegelikult esindatud ikka peaaegu kõik kehtima konfessiooni plaanid ja, ja selles mõttes oikumeeniline keskkond, mida me pakume, mis on ilmselt ka selgesti üks põhjus, miks inimesed meie kooli tulevad et nad tunnevad rõõmu nendest kontaktidest teiste kirikute inimestega ja sellest praktilisest toikumeeniast, mis meie koolis toimub. Nii et eeldada seda, et inimene oleks ilmtingimata meetodist ja ei taheta ka seda, et inimene kindlasti peaks siis metodisti kirikusse tööle minema pärast. Ei, me oleme selles mõttes olnud avatud ja see on tegelikult üks metodismi, ütleme, metodistliku liikumise tunnusjooni, et see avatus teiste konfessioonide suhtes ja selline oikumeeniline koostööd, see on üldine meetodismi tunnus. Ja, ja see on ka meie seminaris väga selgesti olemas, et me pakume. Homseks on kindlasti metodisti teoloogia, aga me kindlasti ei piira inimesi sellega, et nad ainult metodisti kirikusse peaksid pärast tööle minema või et nad ainult seda teoloogiat peaksid saama. Nad saavad ikkagi sellise teoloogilise hariduse, kus neile pakutakse ka erinevaid kontseptsioone ja sellist nagu põhialust teoloogias. Millal on tähtaeg oma dokumentide esitamiseks? Esitamise tähtaeg on 15 august ja need sisseastumise tingimused on meie kodulehel kõik üleval, nii et sealt saab. Vaata seal on ka avalduse blankett ja soovituse blankett, sest me eeldame, et inimene, kes tuleb meie seminari õppima, on seotud mingisuguse kirikuga kristliku kirikuga Eestimaal kus siis selle kiriku pastor annab talle soovituse õppima tulemiseks. Et tal oleks olemas koht, kus kus nii-öelda vaimulikult kasvada selline vaimulik kodu. Aitäh selle intervjuu eest Meeli Tankler, Eesti metodisti kiriku teoloogilise seminari rektor ja jõudu kooli arendamisel ja edasisel käigus hoidmisel. Kirikuelu. Meie tänase saate teine külaline on usuteaduse instituudi ehk siis Eesti Evangeelse Luterliku kiriku usuteaduse instituudi rektor Ove Sander. Ma alustaksin sama küsimusega, et mis siis juhtus nüüd, et et ühinemist, millest on räägitud, et liituda ja panna siis kaks kooli kokku metodisti kiriku teoloogilise seminari, usuteaduse instituut, et seda ühinemist nüüd ei toimunud. Ka nii kerge ei olegi öelda, et mis siis päriselt juhtuda, et võib-olla üks on see formaalne pool ja see polnud siis see, et meie kooli esindajatele oli kohtumine metesse, kiriku eesseisus inimestega ja ja me lihtsalt saime selle informatsiooni osalisteks, et niisugust ühinemist ei toimu ja teine pool on ilmselt on siis sisuline pool ja ega siis viimasena lõpikut või noh, ainult aimata, mis nende asjadega võib olla. Ma saan aru, et Medodistide lootus oli see, et, et kui need kaks õppeasutust panevad oma jõud kokku, siis võib-olla sünniks midagi päris uut ja võib-olla isegi pigem sellise oikumeenilise või siis kirikute vahelise suunitlusega uus õppeasutus, aga, aga neile nagu jäi mulje, et pigem ikkagi luterliku kiriku usuteaduse instituut, luteri keskseks Kas seda siiski nagu väga raske öelda jah, et tõepoolest selline mulje jäi, et oodatakse, et sünnib niisugune uus oikumeeniline kool poriteetsuse pinnal. Ja muidugi ekse orig, informatsioon, mille me siiski alles saime siis eestseisus või tõtt öeldes natukene varem piiskop Alste Ta kirjutas mulle kirja, kus ista nagu pakkus seda mudelit välja. Et terve aasta, mille vältel suhtlesime, tegelikult me sellest nagu ei rääkinud. Ja noh, see mudel olnuks ja jätkuvalt on siis tegeliku poolt vaadates täiesti vastuvõetamatu aktsepteerimatu mudelist tegelikult eeldaks praeguse usuteaduse instituudi sulgemist kõige sellega, mida sa iganes siis kaasa toob ja meil on ikkagi rida üliõpilasi sees ja ja see on täiesti täiesti võimatu. Aga mis puudutab nagu seda mõttekäiku, et kuidagi see kool luteri keskseks üks oleks jäänud, noh, see on niisugune tunde hinnangu küsimus, me siiski minu hinnangul valmistasime selle lepingu sellisena, et selline identiteet nende enda sõltumatus enda asjadest siiski olid. Minu hinnangul on ka väga hästi tabatud ja analoogilise lepingu pinnale tegelikult liitus meiega ja ka Tartu teoloogia akadeemia ja me oleme nüüd siis lõpetamas seda oma liitumisfaasi ja ei ole küll nagu selliseid arvamusi kuulnud, et kuidagi nende tegevus või identiteet saaks sellega ohustatud. Kas metodisti põhjendasid ka, et mis ikkagi see lõplik otsus ei mõjuta olijatest, miks ei ühinenud? Et ma ei ole kindel, et seda päriselt põhjendati või siis minu ja meie jaoks arusaadavas keeles. Pigemini toodi välja seesama mudel, millest siin oli ka juttu, et siis selline täiesti uus kool luua. Mõned väiksemad ettepanekud olid nagu näiteks soov otsustada ise oma osakonna või siis kooli õppejõudude üle. Nii et võib öelda, et sellises viimases faasis, kui asjad, nagu selles osas allamäge hakkasid kiskuma, et ega see kommunikatsioon muidugi ei toimunud ka. Kas oleks olnud võimalik pakkuda välja mingit kompromissi mudelit luterlaste poolt, et kuidasmoodi ikkagi väiksed jõud ühendada ja, ja tekitada selline tugev usuteaduslik kõrgkool, mida tegelikult mõlemad ju soovivad? Jah, ma usun küll, et see on selleks ühiseks sooviks olnud ja vähemalt, et nagu ma enne ka ütlesin, tegelikult selle aasta päris pika aasta jooksul, kus meil konsultatsioon ikkagi oli hästi palju jäi küll vähemalt meie poolele see mulje või arusaam, et see kompromiss on saavutatud ja, ja kompromissimärgiks ka luteri kirik siis otsustas loobuda märkest või viitest Eesti evangeelne, luterlik kirik Meie kooli ees, mis tegelikult oli ääretult suur hind ja, ja vastutulek, kui pidada silmas seda, et tõustus, instituut on rajatud aastal 1946 olnud väga olulist rolli mängimas tegelikult läbi kogu niinimetatud nõukogude aja pastade koolituses. Loomulikult, kui öelda, et teda on tuntud mistahes nimega, olgu see siis lihtsalt usuteaduste instituut või mõnest kõnepruugis Konsistoorium aga kindlasti, et kirik, kes tegi selle otsuse, et loobuda, siis sellest nimest oli minu hinnangul väga suur vastutulek ja ja mis võinuks nagu eeldada, et sellega siiski teine pool on rahul ja ta vähemalt näeb tema ootused sellise oikumeenilise kooli loomisel ja, ja pariteetse suhtumise osas on nagu täidetud. Aga no teised on selge see, et omanikuks ju ikkagi ka selle skeemi järele jäänuks eestikeelne luterlik kirik. Ja muidugi teatud otsustused ka kirikuga, aga nagu ma ütlesin, et tegelikult see lepingu eelnõu, mis oli kümmekond lehte pikk, et seal päris täpselt said ära reglementeeritud ka ikkagi kiriku väga suured iseotsustamise õigused omaniku osalust nii-öelda ei pakkunud turistidele. Ja nagu ma enne ka ütlesin, et seda ikkagi olnuks väga raske pakkuda reaalpõhjustel, sest nüüd see liitumine tegelikult ju puudutanuks ainult ühte konkreetset, et ütleme siis õppekava rakendusõpet selle kõrval on olemas tegelikult meil ka mitu magistriprogrammi. Et selline sellised muudatused omanikust tegelikult tähendanuks juriides mõttes seda ikkagi meie kool lõpetab, ta oleks lõpetanud siis mille kehtivat koolituslubade akrediteeringut teda ka oleks olnud, väga suur küsimus, mis saab nendest sõpradest taas nüüd juba systega tühistest õppijatest, kes meil on teedeeaa, ehk siis Tartu teoloogia akadeemia ka. Ja muidugi, kui me läinuks välja täiesti uue kooli rajamise peale, siis teadupärast ka riiklik tunnustus ei ole kohe, mida kohe taotleda, võtnuks aega, nii et igal juhul me pannuks need oma riigi sadakond üliõpilaste ääretult ebameeldivasse olukorda ja, ja kindlasti ka mina rektorina ei oleks olnud kuidagi valmis sellist sammu astuma. Milline on, kuidas öelda nüüd siis kaotus seoses selle metodisti kiriku teoloogilise seminari mitte ühinemisega, usuteaduse instituudiga? No seda on ka raske küllaltki hinnata, et ma arvan, et usulise instituudi poole pealt vaadates ootus ei ole väga suur. Et loomulikult ma ei salga ka seda, et oleks olnud ka võite kindlasti teatuid, lisaväärtusi, mida me sellest oleksime saanud. Kindlasti oleks võimaldanud meil mitmekesisemat haridust anda, ma usun ja me tegime arvestusi koha hind, mis siis vennad nuks üliõpilastele õppe teenust asus langenuks ja teinuks selle haridusega kergemini ligipääsetavaks meetodistide vene inglisekeelne tõlkekapatsiteet, see oleks võimaldanud meil kindlasti oma võimalik õppijate auditooriumit laiendada. Aga veelkord, et need on sellised ikkagi lisada väärtused, et põhiosas midagi eluliselt hullu või traagilist kindlasti instituudiga juhtunud ei ole. Ma usun, et võib olla kui jah, kui neil niimoodi spekuleerida, kui näiteks meil ei oleks olnud teedeeaa liitumist meiega ja me oleksime jätkuvalt üksinda jätkanud, siis võib-olla ollakse mures, aga praegu me oleme Tartu teoloogia akadeemia jõud ühendanud ja ma usun, et need jõud on tõesti piisavad, et läbida ka edukalt siis järgmine aasta eest seisev akrediteerimine. Aga muidugi ma kardan, et need riskid või hinnad, mida metodisti kirik selleks peab maksma, võivad olla kõrgemad, eks loomulikult siin nad peavad ise vastama ja ütlema kuidas edasi, niipalju kui minul on olnud juttu nendega, ma saan aru, et nad üritavad ikkagi jätkata iseseisva koolina ja liikuda ka riikliku tunnustamise suunas. Aga need on, ma ütleksin, väga tõsised väljakutsed. Nii et arvata, et kaotaja pool on pigem metodisti. Kiriku teoloogiline seminar. No kartus tegelikult selline on ja kui meenutada kogu protsessi algust mis on juba tegelikult üle aasta aja tagune ja olen ka loomulikult viimastel päevadel palju seda meenutanud ja küsinud ka enda käest, et mis siis siiski olid nagu need liikumapanevad jõud nendesse läbirääkimistesse astuda, siis ma julgeksin küll täna öelda, et, et tolleks ajaks ju tegelikult oli selge, et osutus instituuti Tartu teoloogia akadeemia liituvad. Et see vajadus eelkõige tulenes mitte nüüd sellest nagu ennast väga tugevdada, vaid sõna otseses mõttes sellest kristlikust vendlusest. Meil on olnud väga hea koostöö. Me oleme vahetanud aga palju ka õppejõude. Et see pigem oli selline nagu sõbrakäe ulatamine, sest näha oli, et tol hetkel Medodissid vajasid seda. Mis te arvate, mis, mis saab edasi, siin on välju nüüd teinegi kool, kõrgem usuteaduslik seminar, mis on Tartus tegutsev ja Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste liidule kuuluv kõrgkool. Kas nad võivad saada selle riikliku tunnustuse? Nojah, ennustamine on niisugune väga tänu vääritu töö, et eks loomulikult on see hindajate ja viimaks ka haridus ja teadusministeeriumi otsustus, aga selge on see, et meie riik on väga tõhusalt liikunud ikkagi selles suunas, et on kõrgendatud haridusele ja hariduskvaliteedile esitatavaid nõudeid ja on päris selge see, et kui sa oled väikene kool ja piiratud ressursiga, et siis on seda ikkagi väga raske saavutada. Aga veel kordadeks koolipidajate koolijuhtkondade enda otsus, et kuidas siis nagu edasi toimetada, et kas siiski üritada üksinda midagi saavutada üritada midagi koos saavutada või noh, alati on ju seedeega ka olemas, et hoopis loobuda sellisest riiklikust valitatsioonist mis minu hinnangul Eesti ideoloogilised haridusmaastikule ei oleks mõistlik otsus. Kui läheb aasta mööda, tuleb jälle metodisti aastakonverents kokku ja, ja olukord peaks olema nende poolt hoopis teistsugune, et võib-olla siiski peaks ühinema, et kas, kas luteri kirik võiks olla valmis jätkuvalt seda taas toetama? Loomulikult ühelt poolt mõtlen et sellised protsessid nagu ei peaks sellist vendlust ja läbikäimist kuidagi mõjutama ja eks me kaasa kohtumise lõppedes ütlesime, et me jääme sõpradeks ikkagi ja püüame koostööd teha. Aga teisalt, et ka kristlased on inimesed, nii võiks ka ju öelda ka koolijuhid sealhulgas, et ikkagi, kui üks aasta on tublit tööd tehtud ja pidevalt on neid signaale saadetud, et sellest lepingust saab asja. Ja siis järsku ei saa ka asja, et siis võib-olla, et aasta või paari pärast, kui tuleks sama situatsioon, et ei pruugi ju ka oodata ELK Leoses instituudil oleks valmidust seda liitumist samadel tingimustel pakkuda. Aga kas Eestis on veel resurssi sellise tugeva protestantliku kooli jaoks tean juba liitunud teiega usuteaduse instituudiga järgi on jäänud veel kõrgem usuteaduslik seminar ja mainitud teoloogiline seminar, mis on metodisti kool. Need kaks kooli on nagu veel Eestis väiksemat, et kui need kaks kokku panna, kas oleks nagu ühe väärtkooliga tegemist juba? Seda on väga raske hinnata, et on ju olnud ka meil leid haridusideoloogia, kes on väitnud, et Eesti on nii väike oma selliselt bioloogiliselt kapasiteedilt. Et üks kool juba peaks olema üle meie võimete ja siis on silmas ka Tartu Ülikooli näiteks peetud. Ega see seks küllalt viimastel aegadel on ikkagi kõlama jäänud mõte, et võib-olla üks on natukene üle pingutatud, need võiks võib-olla kaks või või kolm olla. Ja miks mitte, sellest ju on olnud kõnet, et nagu teatud sarnasusele tuginedes tegelikult metesse kirikus seminar ja kört Pusudes seminar, portisse, seminar võiksid nii-öelda ka koostööle, aga minu teadaolevatel andmetel selline pakkumine ka baptistide poolt tehti, aga ei leidnud ka meetodestide poolt siis toetust ja ilm seal. Viimane asjaolu on seletatav sellega, et noh, need olid juba läbirääkimistel ka meiega. Aga kindlasti ma võib-olla tahaksin rõhutada seda, et läbirääkimiste käigus meie poolele sai selgeks, et võib-olla siis, mis siis nagu meie põhjendamatu lootus oli, või meie vähene informeeritus, et Me nägime medusi, kirikut. Ühe tervikuna, sealhulgas siis selle kiriku osana ka seminare ja seminari juhtivad eesseisust. Aga hilisemad siis arengud ja see lõppotsus siiski näitas nagu välja või vähemalt meie hinnangul. Et võib-olla ka see otsus, mille siis eestseisus tegi, kes ju tegelikult asub kaugel ja võib-olla ei tea kõiki ka Eesti haridusmaastik kui väga spetsiifilisi momente, võib-olla ei olnud nii üheselt ka Eesti metodisti kiriku ja, ja seminari ootus. Püüame sellisest natukene võib-olla meeleolu langusest ka üle saada, noh see on olnud fiksist nagu D tuua üks kihklos, mis võib-olla siis abieluni ei ole viinud, aga ristiinimestena meil on alati põhjus jumalat kõigest tänada ja, ja uskuda, et ju need asjad siis niimoodi pidid olema ja ju siis jumal need asjad niimoodi andis. Agateksime enda tööjõu läheb edasi ja üks osa sellest tööst on vastuvõtt. Ja erilist rõõmu muidugi teeb see, et nende vastuvõtt juba on sõna otseses mõttes ka ühine. Tõesti, ta oli juba ühine ka eelmine aasta Tartu teoloogia akadeemia, aga ka esimesest juulist Tartu teoloogia akadeemia sellisel kujul, nagu ta on olnud, lõpetab eksistentsi. Ja et see ühise koolitunne, mis tegelikult Tartut ja Tallinnat haarab, on juba olemas ja muidugi siis osa nendest sisseastumiseksamitest, siis toimuvad ka meil. Augusti lõpul aitäh tulemast saatesse, Ove Sander, Eesti Evangeelse Luterliku kiriku usuteaduse instituudi rektor. Veel nii palju, et nüüd sisse EELK UI. Tera, või jah, ja kui püüda niisuguse mõnusa ja positiivse mõttekäiguga seda saadet lõpetada, siis keegi ütles mulle niimoodi, et meetodestid andsid osudesse instituudile ERK tagasi. Kirikuelu selleks korraks kõik järgmine kirikuelu. Saade on eetris tuleval pühapäeval kell 19, null viis. Mina olen saatejuht Meelis Süld. Ja kui jumal lubab, siis kohtume peagi taas. Head õhtu jätku.