Me alustame oma ringkäiku niinimetatud uue raadiomaja esimeselt korruselt ja juttu ajades plaanime välja jõuda päris tippu 10.-le korrusele. Ja vestluskaaslaseks on rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa. Aga alustuseks meenutame kuulajatele, miks üldse seda maja remontima on asutud. Oli ju pikalt plaan ehitada Tondile tuisu tänavale täiesti uus ringhäälinguhooneni raadiole kui ka telele aga miks nüüd siis? Me remondime, seda maja, masuaastad tegid korrektsioone meie plaanides enne masu tundus, et oblasti mõistlik ehitada raadiole ja televisioonile ühine uus maja. Sest noh, me teame täna, et, et kõik need majad, kus täna on siis nii televisioon kui raadioprogrammid, need majad on kõik hästi amortiseerunud ja vajavad kapitaalremonti. Ja kuskil aastal 2006 2007, kui kõik kasvas suure hooga ja raha tundus olevat nagu rohkem tundus ka mõistlik, et mitte hakata kapitaalselt remontima, vaid vaid ehitada päris uus keskkond. Lihtsalt kuulajale võib-olla selline paralleel, et 2006. aastal oli meil kasutada investeeringuteks neli miljonit eurot, täna on meil kasutada igal aastal investeeringuteks kaks miljonit eurot ehk poole vähem nelja miljoni euro juures oleks võinud päris päris uhke uue maja ehitada, aga noh, praegu ilmselt mitte. Ja siis me katsume nüüd need olemasolevad hullud ära remontida, mis meil on, kas need mingi hädalahendus või ikkagi tuleb siia selline kaasaegne keskkond raadiojaamade jaoks? Niinimetatud uude raadiomajja? Ei, me kindlasti ei käsitle seda ju hädalahendusena, et, et kui me siin oleme nüüd ikkagi kursi võtnud, et kogu see keskkond korrastada, siis me püüame seda teha võimalikult hästi, võimalikult kvaliteetselt. Nii et selles mõttes see niinimetatud uus raadiomaja, kus me praegu oleme ja kus juba praktiliselt on siis neid remonditöid alustatud ja tuleb ikkagi väga-väga korralik keskkond raadioprogrammidele. Nii kui aasta pärast külalised astuvad siit esimese korruse uksest sisse, mis neid ees ootab, sinotab uksest sisse tulles vasakut kätt kohvik, kus saab siis istuda, oodata võib-olla, et millal lastakse kuskile radiosse intervjuule või lihtsalt mõnus koht ka tänavalt tulijale ja paremat kätt on siis tüüpiline pääsla raadiomaja ei ole selline koht, kus igaüks võib sisse marssida, et siin on keegi valvetöötaja, kes kes kontrollib, et kas inimesel ikka on mõistlik raadiomajja sisse minna ja kas tal on põhjust selleks või, või mitte. Oluline koht, kus pead seisma, et me oleme need jah, teisel korrusel, siin on valge saal. Kas see säilib sellisena, nagu ta oli, nagu ta seitsmekümnendatel ehitate? Algselt valge saal ehitati selleks et siin kontserte korraldada ja kuuldemängusid sisse lugeda. Ja ma ei tea kõik, milleks see valge saal kunagi ette nähtud oli, aga ennekõike. Ma arvan, et toona 72, kui see maja valmis sai oli üsna levinud selline arhitektuurne lahendus, kus siis ühte kõrget vertikaalset maha 10 korrust, eks ole, on siin seda vertikaalset mahtuda. Püüti tasakaalustada sellise madala tiibhoonega. Mõtleme sarnased lahendused, Viru hotell, mis täpselt samal aastal valmis sai, eks ole, või ajakirjandusmaja või teenindusmaja teenindusmaja puhul võib-olla see lahendus ei tule nii hästi välja, välisministeeriumi maja. Täpselt samamoodi ehitati raadimajale kõrvale siis, eks ole, üks madalmahtsaalina algselt peeti kindlasti siin ka mingeid üldkoosolekuid ja võib-olla isegi parteikoosolekuid on selles saalis peetud, aga 2004 me ehitasime selle valge saali ümber. Ta oli hästi koledast seisus, 2004.-ks aastaks keegi seal midagi teinud ei olnud ja, ja vahepeal oli tõesti hallitus ja niiskus ja mis kõik hästi ära rikkunud, aga aga me ehitasime sinna valgesse saali arhiivi, tundus, et see on kõige mõistlikum koht arhiivide jaoks ja ta tulevikus saab olema ka ikkagi jätkuvalt arhiiviruum. Aga Enn Põldroosi pannoo, mis sellest saab? Enn Põldroosi pannoo säilib, see on kõigepealt nii heas korras, et, et seda ei pea isegi mitte restaureerima ega midagi, ta praegu lihtsalt remondi jaoks kaetakse kinni, et võib-olla liigset tolmu sinna peale ei lähe, aga ka tulevikus kindlasti avatakse ta jälle kõigile. Ja kõik, kes meie arhiive külastavad, fonoteeki külastavad, sest ega me arhiivid ei ole suletud, siia saab ju ka tänavalt inimene juurde, noh, mitte päris igaüks, aga kellel vähegi mõistlik põhjus on, saab ja siis saab seda suurepärast pannud. Aga raadiotuvi, mis välisilmes paistab raadiotuvi või raadiokõrv mõne mõni ütleb selle kohta ka raadiokõrv. Et ka see säilib, ega sellega ka ei juhtu, see on aastal 2005 minu mälu mööda värskelt renoveeritud, millest see üldse on? See on jah, päris põnev materjal Donalise hästi natiivne lahendus, klaasplast klaasplastist tehti kunagi purjepaate, selliseid väikseid kiivreid Eestis väikeettevõtjad tootsid ja see tehnoloogia oli kuidagi väga hästi inimestele käppa saadud, kuidas klaasplasti vormida. Ja siis tehti raadio kõrgaa sellisest innovatiivsest materjalist nagu klaas-plast-. Ja see säilib, see säilib, kui kirjeldada olukorda natukene kuulajatele, uksed on kõik lahti, tühjaks tassitud, näeb välja nagu tondiloss on tõepoolest remondi ootel Krist veidi ebameeldivat tolmu või, või ma ei tea, mille lõhna on tunda. Milline see üldine seis selles majas üldse on seal üle 40 aasta siin püsti püsinud, on see väga hull? Jah, sellel ajal, kui see maja ju ehitati, tundus nii, et ikkagi see, mis nõukogude ajale iseloomulik kolijat ehituselt püüti võimalikult palju asju ära varastada, siis tundub, et ka siit varastati tsementi ja igasugust tihendusmaterjali päris päris ohtrasti. On räägitud seda, et algusest peale, kui see maja valmis sai, ikkagi teatud nurga all vihm 100. teatud tuulega siis aknaalustest ja kuskilt seinapragudesse vesi sisse 100.. Mina mäletan seda maja või mina olen selle majaga seotud olnud viimased üheksa aastat ja noh, need üheksa aastat alati on olnud see, et kui kuskilt tuli lõunatuul ja oli tugevam vihm, siis see kindlasti sisse 100., aga see ei ole ainuke häda olnud selle maja puhul, et, et kõik need küte ja jahutussüsteemid on siin olnud ka üsna sellised kummalise lahendusega, et suvel, kui päike paistab ja suured klaaspinnad, siis loomulikult päikesepoolne külg oli kohutavalt palav sellel peaaegu et võimatu tööd teha. Ja talvel jälle noh, vastupidi, ilmselt ei suutnud ära piisavalt kütta, et ja tuul Kaju liikus ühest seinast sisse ja teisest välja, et siin oli tihtipeale külma, aga noh, iseenesest ma arvan siiski, et need põhikonstruktsioonid, mis siin on, et kõik need vahelaed ja kanda postid ja et need on siiski suhteliselt korralikud vähemalt ekspertiisid, mida me siiani oleme teinud, on seda näidanud ka seda lahendust on võimalik need tänapäevaste tehnoloogiatega muuta, et et üks külg on kuum ja teine külg külm. No vähemalt Me projektis oleme seda tala ette näinud. Milline tulemus saab olema, seda siis aasta pärast näeme, et, et mul on küsimus nendesamade liftide kohta ja need on niisugused väga vanad kitsad. Siit iga inimene eriti hästi läbi ei mahu, et kui me nüüd mõtleme, et meil käivadki stuudiotes külas käivad ka näiteks ratastoolis inimesed. Kas võiks mõelda, et lifti uksed teha laiemad või vot see on selline küsimus, millele ma praegu hetkel vastata ei oska, aga ma arvan, et siia tulevad uued liftid, uued liftid, šahtid vaid noh, šaht jääb samaks, aga ka need ehitatakse pisut ringi. Ja ma julgen arvata, et tänapäeva standard näeb kindlasti ette selle ratastooliga peab liftišahti mahtuma nii et siis tõenäoliselt ehitatakse ukse avad ümber. Teine korrus, niisiis oli arhiivi korrus, kolmandale tuleb juhtkond, jah, jah, nii nagu 72. aastal pärast selle maja valmimist tasus siia toonane tele-raadiokomitee juhtkond siis noh, ega ju tänane ühendatud rahvusringhääling on mõneti sarnane organisatsioon, kus ühe katuse all raadio, televisioon koos. Ja tõepoolest siis saab ka tulevikus siin olema. Raadio ja televisiooni juhatus ehk rahvusringhäälingu juhatus sellel kolmandal korrusel. Kui palju seda vana üldse siin säilitatakse, seda maja ei tohi lammutada, sellepärast seda ju renoveerimegi. See maja on kaitse all, kui palju säilib vana jah, väline arhitektuurne lahendus on kaitse all selles mõttes, et seda välisilmet ei tohi muuta, aga sees ruumijaotust, ruumide paiknemist võib üsna vabalt võtta, et ja me olemegi ette näinud, et kõik need pikad kitsad koridorid kaovad ära ja väikesed pisikesed kabinetid üks ühel pool koridori, teine teisel pool koridori, et neid jääb oluliselt vähemaks. Mõned muidugi jäävad, aga aga oluliselt vähem jah kui siiani, sest praegu on kõik kogu see maja läbi korruste, välja arvatud 10. korrus lahendatud selliselt, et ühest servast teise läheb pikk kitsas koridor ja kahel pool koridori on siis pisikesed. Kaks korda kolm ruutmeetrit kabinetid ja mõned kabinetid nagu pisut suuremad, nagu näiteks sellel korrusel, kus istus raadiotelekomitee juhatuse esimees või ma ei teagi täpselt, millist ametinimetust härrasmehed toona kandsid. Lähme, vaatame, kas me leiame selle kabineti ülesäratamine kolmandat korrust mööda edasi, siin on sellised. Ilmselt 70.-test pärinevad puidust kabinetiuksed ja puidust seina, niimoodi ja kabinettides on ka siis olemegi jõudnud ühte sellisesse suurde, ühest seinast teise seina ulatuvasse kabinetti, kus istus radadele esimees kas, kas ta oli siis kullaste või, või keegi teine parasjagu, et, et siin neid inimesi on erinevaid istunud. Kas mingit nostalgia nurgakest ei jäeta siia niinimetatud uude raadiomajja, Viru hotelli näiteks on selliseid nostalgilise ruume, kus sisestas ongi omast ajast 70.-test siia jää, mõnda sellist nurgakest ei jää. Nostalgia, nurgakesi ei ole ette nähtud. Aga kui ma sellest korrusest ütlesin, et siia tuleb juhatus, siis, siis võib-olla et kuulaja saaks õigesti aru, ega see juhatuslik terveks korrustan, talla ei võtad siia, tegelikult tuleb veel hästi palju administratsiooni juristid, raamatupidajad, finantsistid ja nii edasi, nii et tegelikult hakkab siin korrusel töötab üle 20 inimese, et mitte viieliikmeline või kolmeliikmeline juhatus nagu pärast, nagu meil praegu on kusagilt talle kuuluvat plaani, et vähemalt ukse numbrid või, või korruste korruste numbrid need säilitatakse. Jah, no me oleme loomulikult püüdnud ära korjata siit mõningaid ajastule iseloomulikke elemente, nagu näiteks Uste peal olevad numbrid ja võib-olla ilmselt ka mõned uksed sind sapp kõrvale tõstetud lattu, et aga mis nendega tulevikus teha, eks aeg näitab. Jalutame edasi.