Nii trepi kaudu oleme tõusnud neljandale korrusele, miks see oluline on? Korrus on ennekõike sellel põhjusel oluline, et sellel korrusel istus legendaarne raadio juht Aados Lutsk. Ado Slutski oli nimelt see mees, kes siis selle eest hea, et see maja üldse olemas on, tema oli hästi aktiivne kuju. Ta on korda saatnud tohutult palju uuendusi, raadios, ma arvan, mitmed algatused, mis tema ellu kutsus, olid NSV liidus üldse toonases NSV liidus esimesed noh, tema hakkas uurima, kuulajat lõi sellise grupi inimestest, kes siis püüdsid teada saada, millised kuulajad raadioprogrammidele on, sealt kasvas välja siis kas sotsioloogiagrupp, mis Eesti raadio juures kaua aega tegutses ja millest omakorda veel kasvas välja arvutuskeskus, millest võib ka veel pikemalt rääkida. Kui me 10.-le korrusele jõuame, aga siis pärast kapitaalremonti või renoveerimist saab see olema tõepoolest rahvusringhäälingu tehnikute pärast. Kui tehnikute päralt, siis ilmselt hakkab siin olema hästi palju igasuguseid tehnilisi vidinaid juhtmeid ja, ja vahetusjuppe, et arvestades praegust tehniliste olukordades, siis tuleb see tehniline, parkide pool tuleb uus ja parem kommunikatsioonivõrgustik, mis kogu maja haldab. See saab olema täisdigitaalse lahendusega, mitte ühte kaablit möödajookse ühe konkreetse raadioprogramm maid, sedasama kaablit mööda jooksevad erinevad raadioprogrammid, need on lihtsalt ajaliselt kuidagi eraldi tihendatud ja üksteise otsa lükitud. Ühelt poolt nagu lihtne lahendus, teiselt poolt jällegi võib-olla päris päris keeruline, kuna see kõik põhineb nii-öelda arvutitel arvutite omavahelisele suhtlusele. Kogu kõik korrused omavahel, kõik raadioprogrammid, väljastuskeskus, kõik suhtlevad nii-öelda digitaalse tegelikult arvutab protokolli põhiselt. Et oleme jõudnud viiendale korrusele siia, siis tuleb raadio kaks on mul õigus. Viies korrus saab olema raadio kahe päralt ja kui küsida, et miks just viies korrus, raadio kaks, sest me teame, paljud raadiokuulajad teavad, et siiani on raadio kaks olnud selle maja 10. korrusel siis küsimuse lahendas. Loterii ehk raadioprogrammide juhid võtsid loosi, kes millise korruse saab ja läks nii õnnetult, et mõne jaoks õnnetult mõne jaoks õnnelikult, et raadio kaks pidi 10.-lt korruselt kolima. Viiendale tõuseme ülespoole. Korrusele ja korrustele, kust tulevikus vikerraadio hakkab eetrisse minema. Vikerraadio seal on õigesti, on siis järgmisel kuuendal korrusel. Nii peaks olema, et vikerraadio paikneb kuuendal ja osaliselt ka seitsmendal korrusel, aga põhilised toimetused saavad olema jah, kuuendal korrusel. Tegelikult me sellest remondi olemusest ei olegi veel rääkinud, mis kõik siin majas ja mis järjekorras siis uueks tehakse, uueks tehakse, võiks öelda peaaegu kõik. Välja arvatud siis, nagu ma ütlesin, vahelaed, trepid, maha võetakse kõik seinad, kõik Cap nad kõik seinakatted, nii-öelda selle viimistlusmaterjalid, need kõik vahetatakse välja nii sise- kui välisviimistlus. Ja kes hakkab seda tööd tegema praegu, täna on hoone ümber, Aiad ehitusmehi kiivritega veel ringi ei jookse. Ja Külli riigihange riigihanke võitis Fund Ehitus Fund, Ehitusega tänaseks leping sõlmitud. Nad on praegu sellises ette valmistamas faasis, ma kujutan ette, et paari nädala pärast, kui me siin liiguksime, tõenäoliselt lastaksegi enam siin paari nädala pärast liikuda, siis tööde juhuga käib. Ma arvan, et juba osa aknaid on maha võetud ja osa seinu on avatud. Ehk ma kujutan ette, nii et umbes paari kuu pärast, kui siit majast mööda minna, siis võib majast läbi vaadata, mõlemalt poolt on välisseinad maha võetud ja jääb selline nii-öelda raamistik või, või maja puhul vist ei saa kasutada sünonüümi luukere või võrdust luukere, aga põhiliselt kandekonstruktsioonid ainult säilivad. Kuulaja jaoks võib-olla on raha teema igav, aga kindlasti rahvusringhäälingujuhtide jaoks mitte. Kuidas üldse õnnestub raha kokku panna selle projekti jaoks? No osaliselt sai ka tõukeks, miks me üldse hakkasime neid maju siin suure hooga renoveerima, see, et Eesti riik on müünud oma süsihappegaasikasutusõigust või CO limiiti ja, ja juba kolm või neli aastat tagasi esimest korda taotlesime seda raha selleks, et Gonsiori 21 maja korda teha. Toona küll me ei mõelnud sedakorda tegemist selleks, et siia raadioprogrammid koliksid, aga lihtsalt kuna see maja oli nii halvas seisus, siis ta vajab korda tegemist. Tooname seda raha ei saanud. Ja nüüd eelmisel suvel hakkasid liikuma jutud, et, et seda raha on pisut Eesti riigil üle ja meie nõukogu liige Paavo Nõgene suutis selle informatsiooni kuidagi väga täpseks viia ja viia selle asjaga nii kaugele, et tõepoolest rahvusringhäälingule kaks ja pool miljonit eurot jaapanlaste poolt ostetud CO limiidi rahast eraldati ja ise paneme juurde pisut rohkem, kui see kaks ja pool miljonit 4,9 miljonit kokku maksab selle maja renoveerimine, see on ilma käibemaksuta, kui me käibemaksu juurde paneme, siis läheb ta sinna kuskile kuue miljoni alla kõik tööde maksumused, aga siia juurde tulevad siis majasisesed kommunikatsioonid ja, ja uus tehnika, nii et seda ka veel umbes miljoni eest või pisut vähem. CO2 raha paneb ka kõva töötempo peale, sellepärast et sellega on seotud tähtaeg. Jah, tõepoolest nii on, et Eesti riik peab need vahendid ära kulutama selle aasta lõpuks täpsemalt vist oli 16.-ks detsembriks ja selle tõttu me oleme ehitajaga teinud sellise lepingu, et kõik need tööd, mida nende CO rahadest saab teha ja tuleb teha, need peavad olema üle antud olema 10.-ks detsembriks ja siis on veel selline nädalane periood vaadata, puudusi likvideerida või kõrvaldada või täiendavaid töid teha. Ja loodame, et nii läheb, vähemalt ehitaja on kinnitanud, et see ei ole tema jaoks probleem. See on siis need VII korrus, milleni me jõuame ja nagu öeldud, see on siis tuleviku segatud viker Raadio ja Raadio nelja vahel, siin on siis otsestuudio, kuhu meie saatekülalised tulevad, intervjueeritavad tulevad. Miks raadio stuudiod on just kõrgematel korrustel, kas tänavamüra pärast vä? Ei, see ei ole otseselt tänavamüra pärast. Lihtsalt pidime kuidagi korruselt rajatav. Ja tundus selline jaotus olevat, tundus selline mõistlik ruumi kasutamine olevat. Vaatame korra aknast ka välja, mis vaade avaneb vikerraadio tulevase stuudio aknast, mõned ei mäletagi, kas ka stuudio on need linna poole või või raadiomaja poole vana raadiomaja poole on siiski stuudio. Aga kui teisele poole maja tulla, siis linna poole puude ladvad politseipargis paistavad, niisiis oleme päris kõrgele ja loomulikult kõik need kõrghooned, mis, mis meie linnapilti siin ilmestavad, päris ilus, roheline pilti omandab politseiparki, nii et ma arvan, et see võib ju peaaegu inspireeriv olla. Kaheksas korrus siia tuleb, niisiis neli, kaheksas korrust saab olema raadio, neljapäratut nii loos andis neile selle korruse. Raadio neli on kunagi varem ka siin olnud. Teadupärast siis, kui see, kui raadio neli loodi siis varem paiknemisest abist kuskil neljandal korrusel ja siis kuuendal korrusel ja lõpuks kaheksandal korrusel ja aasta oli umbes 2006, kui nad siit majast kolisid teiega vanasse raadiomajja, kus raadio nelja jaoks sai siis välja ehitatud uus keskkond. Viimastel aastatel tehti reaalsete raadioprogrammi siin uues raadiomajas ainult 10. korrusel, sealt läks eetrisse raadio kaks ja enamik pinnast oli välja renditud väikestele firmadele, büroodele, asutustele, aga nüüd siis läheb kogu maja taas rahvusringhäälinguteenistusse. Aga mis saab nendest ruumidest nii-öelda vanas raadiomajas viiekordses majas, kas kus siis raadioprogrammid siia uude majja kolivad? Nagu ma ennist ütlesin, siis kõik meie majad on suhteliselt amortiseerunud niga, nii-öelda vana raadiomaja ja pärast seda, kui raadioprogrammid on kolinud siia majja, läheb vana raadiomaja rekonstrueerimisele. Tõsi, vana raadiomaja on palju paremini säilinud, keskkolib, sinna kolivad sinna kõik uudistetoimetused. Teleuudised koos Aktuaalse kaamera stuudioga, interneti uudistetoimetused ja loomulikult raadio uudised jäävad sinna, nii et kokku saab uudiste inimesi töötama selles majas koos tehnilise personaliga üle üle 100, aga loomulikult jäävad sinna muusikastuudiod, nagu nad seal praegu on. Lihtsalt nende küte ja ventilatsioon tehakse korda ja, ja võib-olla seal mingisuguseid selliseid niiskustõkkeid tuleb veel paigaldada ja jalutame need päris tippu kaheksanda korruse järel üheksandal hakkab tulevikus olema klassikaraadio. Ja mis on põnev, mis siis saab sellest 10.-st korrusest, kuhu me kohe praegu jõuame seal siis tehti raadio kahte kuni viimase ajani. Aga tulevikus? Jah, 10. korruse me otsustasime, jällegi on ta tehnika päralt. Kõik need raadioprogrammid, saated, mis kokku pannakse, need jõuavad juhtmeid pidi 10.-le korrusele ja 10.-lt korruselt, siis ennem, kui nad on ära kontrollitud, ära modelleeritud. Ja siit nad saadetakse, siis saate mastidesse laiali. Nii helipilt kohe muuta, sellepärast et jõudsime 10.-le korrusele, endisesse raadio kahe ruumi enam ei kaja niimoodi ja nüüd on täitsa nagu ehtne ehtne raadio heli ja need on kõik töödeldud, ruubitsin raadioprogrammide jaoks, et siin oleks olnud võimalik raadiosaateid teha ja selle tõttu on igasuguse trummikajad teatud tehniliste lahendustega miinimumini viidud. Kas katus ka kasvatuse läheb ja praeguste plaanide kohaselt oleme üht-teist ette näinud, ehk me loome sinna ühe sellise piiratud ala ja viime ka siis vastavad juhtme otsad välja. Et kui televisioon näiteks tahab teha suvehommikul, ma ei tea, kas siis terevisiooni või õhtul Ringvaadet siis seda seda saaksid katuselt teha, et ära kasutada seda imepärast, vaadet, mis siit avaneb ühelt poolt Tallinna lahele, teiselt poolt siis vanalinna alla või kasvõi siiasamasse kõrvalrajale politseipargile ja ülevalt vaadates ütles, et Tallinn on väga roheline linn, et siin ükstaskõik, kus suunas kaamera keerata. See pilt on väga ilus. Millal kõik see valmis saab, millest me nüüd oleme rääkinud esimeselt korruselt 10.-le üles jalutades ja rääkides, mis kuupäeval saavad raadiojaamad sisse kolida ja siit eetrisse minna. Ehitaja peab objekti üle andma meile täpselt aasta pärast, ehk järgmise aasta juulis. Siis sellele järgneb meie tehnilise personali töö koos, kõik seadmed pannakse paika ja ma kujutan ette, et esimesest heal juhul esimesest septembrist võiksid raadioprogrammid siit eetrisse minna. Aitäh, Margus Allikmaa. Ja soovin jõudu kõigile, kes on selle ehituse ettevalmistuse ja, ja ehituse läbiviimisega seotud.