Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja vaatab nüüd üle tänased 18. juuli olulisemad sündmused, mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Valitsus kiitis heaks metsaseaduse muudatused, millega suurendatakse läbipaistvust metsas toimuva üle. Tõhustatakse järelevalvet, vähendatakse tarbetut bürokraatiat. Tallinnas Linnahalli kai juures täna avatud õlireostussensor peab tegema seirete teatama kiirelt kõigist reostusjuhtumitest. Kui pilootprojekt ennast õigustab, paigaldatakse sellised tsensorid tulevikus näiteks supelrandadesse. Põllumehed kardavad, et kolm nädalat kestnud kuiv ilm paneb viljapead kiduma ja kartulitaimed hakkavad mugulate kasvatamise asemel taimi säilitama, mis tähendab, et head saaki loota pole. Vene kohus mõistis Moskva linnapeaks kandideeriv opositsioonipoliitiku Aleksei viieks aastaks vangi väidetava kelmuse eest. Kohtuotsus taunisid Euroopa Liit ning ka president Toomas Hendrik Ilves. Pärast jurist Sergei Magnitski postuumselt süüdimõistmist. Moskva kohtus tuletab Euroopa parlament taas meelde Magnitski nimekirja sisseviimise. Teatavasti on valmis sügisel ise selle nimekirja kokku panema. 25. juulil algab taas Viljandi pärimusmuusika festival, sel aastal keskendutakse traditsioonidele ja pühadele, Tartus aga täna algav muusika festival. Klaaspärlimäng toob kuulajateni vähemalt nelja teose esmaesitluse ning avab Mozarti loomingut sootuks uue nurga alt. Spordist nii palju. Tallinnas toimuval ITF-i tenniseturniiril jõudis ainsa Eesti tennisistina veerandfinaali Vladimir Ivanov. Eesti esireket Jürgen Zopp sai veerandfinaalis kindla kaotuse. Ilm läheb jahedamaks öösel ja homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma ja äikeseoht ning sooja on 14 kuni 18 kraadi. Valitsus arutas täna metsaseaduse muutmise ettepanekuid, kavandatavad muudatused peaks tegema metsas toimuva avalikkusele paremini jälgitavaks. Jaga loodussõbralikumaks erametsaliit leiab, et metsa majandamine muutuks seaduse vastuvõtmisel tõesti lihtsamaks, kuid jääb endiselt üle reguleerituks. Looduskaitsjad leiavad, et elu rikk säilitamise nimel on tehtud küll kompromisse, kuid tulemuste saamiseks on veel palju teha. Erametsaliidu juhatuse liige Taavi Ehrpais ütles intervjuus Piret RMK reisil, et on kavandatavate muudatustega üldjoontes rahul. Minu arvates on väga oluline muudatus ei pea teavitama riiki, kui lähen oma metsa metsa istutama või ka noort metsa hooldama nagu eraldise põhine metsa majandamine, et kui eraldi see on natukene üle 100 meetri suur ja on üle kolme hektari suur, et siis ei tea ma kuskile nurka mingisugust riba kasvamad. Küll aga polnud ta päris nõus plaaniga panna harvendus või uuendusraietööde ajaks välja silt, kus on muu hulgas kirjas ka tööde teostamise aeg sest seda on väga raske hinnata. Tema hinnangul on aga meie metsade majandamine võrreldes põhjanaabritega endiselt tugevalt ülereguleeritud. Kavandatavate muudatustega soovitakse aidata kaasa ka metsade elurikkuse säilitamisele, tõstes langile jäetavate säilikpuude hulka. Eestimaa looduse fondi metsaeksperdi Indrek selli sõnul on see aga kompromisslahendus. Seeläbi on võimalik luua eeldused metsas elavate liikide paremate elutingimuste tagamiseks. Samas jääb alla viie hektari suurustel raiesmikel säilikpuude nõutav hulk ikkagi samaks. Et arvestades, et suur osa Eesti raiesmikke on seal 1,5 hektarit, siis see ei muuda seda asja paremaks. Muudatused on siis liiga tagasihoidlikud selleks, et metsade elurikkus säiliks. Ka valmistas sellile muret puistupõhine küpsusvanusehindamine, mis tegelikult alandab paljude kuusikute männikute raievanust. Seal tundis aga heameelt, et seadusesse lisatakse kujundusraieliik, mis võimaldab parandada kaitstavate loodusobjektide olukorda. Keskkonnaõiguse keskuse jurist Siim vahtrus juhtis aga tähelepanu asjaolule, et seaduses viimaste aastate jooksul tehtud muudatused on muutnud hõlpsamaks lageraiete tegemise. Seejuures lähtub aga praeguse eelnõu seletuskiri vananenud andmetest. On raiemahud tegelikult alates 2010.-st aastast oluliselt suurenenud ja seetõttu see see probleemipüstitust, need raiemahud on liiga väikesed, ei pea tänasel hetkel enam nii hästi paika, kuid eelnõu koostamise ajal paika pidada. Metsaseadusest oli juttu ka tänasel valitsuse pressikonverentsil. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus põhjendas metsaseaduse muutmise vajadust nii. Esiteks selleks, et inimestel, kes ise ei ole metsaomanikud, kellele läheb väga korda, mis Eesti metsades toimub, et nendele oleks võimalik läbi elektroonilise metsaregistri saada. Tõesti detailne ülevaade sellest, kui vanad puud konkreetses metsatükil on, millal ühes teises kohas metsa uuendamiseni peaks jõutama ja kes on metsaomanik, et see on järelevalvevoolu. Ja teine osa puudutab eelkõige siis väikemetsaomanike seniseid, selliseid bürokraatlikke tingimusi, mida neil tuli täita. Edaspidi on bürokraatiat oluliselt vähem samaaegselt kontroll ei ole mitte muutunud kuidagi lõdvemaks, vaid kontroll on endiselt väga range ja täiesti olemas. Tallinnas avati täna õlireostuse monitooringu pilootprojekt ja Uku toom käis kohal keskkonnas. Sest ja merevee puhtuse hoidmise tähtsusest pole mõtet pikalt rääkida, küll aga võib meelde tuletada, et Läänemere puhul on see küsimus eriti aktuaalne, sest siin toimub veevahetus pluss väga aeglaselt. Et kontrollida vee puhtust, on vaja teostada pidevat seiret ning avastada reostus võimalikult kiiresti. Täna tehti selles suunas veel üks samm, kui Tallinnas Linnahalli kai juures avati õlireostuse monitooringu pilootprojekt. Paigaldatud on õlidetektor, mis eirab veepinda ja teatab reostusest. Näidisprojekt kestab esimese oktoobrini on veebikeskkonnas kõigile nähtav. Projekti organiseeris Tallinna keskkonnaamet koos kahe Eesti tehnoloogiaettevõtet tega Leiser diagnostik instrument ning flai tooks Solutions. Esimese juht. David Klaak avaldas lootust, et tegemist on esimese sammuga laialdasemat programmi arengus ning koostöö läheb edasi. Kraidogi esindaja Andri Laidre arutles juba edasiste võimaluste üle. Lisaks õlide sektorile on meie seadmega ühendatud ka eks õhutemperatuuri sansarja üks veetemperatuuri sensor. Et reaalajas on võimalik siis jälgida, kui soe siin parasjagu on ja kui sellest süsteemist veel laiemalt rääkida tulevikuvisioonidest rääkida, siis meie kontrolleriga on võimalik väga palju erinevaid sensoreid ühendada näiteks laevu, vee, soolsus ja hapnikusisaldus. Mürasensorid võib olla õhusaastesensorid ja näiteks ka, miks mitte panna igasse avalikku randa sensorid, mis jälgivad kohe ette, et kas seal on sinivetikaid või mitte. Tallinna keskkonnaameti juhataja Relo ligi on projektiga rahul ja peab seda vajalikuks. Mida varem õlireostusest teada saame, seda kiiremini ka selle puhastamine toimub. Ning kuigi ulatuslikud naftareostuse saavad tihti alguse avamerelt, on taoline sensor ka sadamas vajalik. Suuremad reostusi ongi olnud tegelikult sadama lähistel, et on Balti laevaremonditehases, aga need on reeglina siis, kui laevu remonditakse, et nüüd me seiramegi siin linnahalli juures vaatame kas tavapärases laevaliikluses, kas seda õli siis lekib kuskilt või, või mitte, et see on selline testperiood ka, et kuni oktoobrikuuni me esialgu seda seirame ja vaatame, millised tulemused on, et kuidas järgmine aasta jätkata sellega näiteks Riia sadama on paigaldanud endale juba neid tükki seitse. Kui see asi ennast õigustab, siis on kindlasti kavas neid ka siin Tallinna lahte juurde paigaldada, seda enam, et meil on kavas kaaluda Russalka supelranna avamist, õli sinna super on ta kindlasti ei sobi. Konkurentsiamet küsib Coca-Cola Plazas ja Solaris Kinos selgitusi üheaegse piletite hinnatõusu kohta. Mõlemad kinod tõstsid 21. juunil korraga hindu ning kinnitasid, et tegu oli kokku sattumusega. Coca-Cola Plaza omanikfirma Forum Cinemas teatas eile veel, et tahab osta Solaris kino. Konkurentsiamet sellist taotlust aga siiani saanud ei ole, kuid ameti juhi Märt Otsa sõnul ei ole tegemist lihtsa koondumisega. Seaduse järgi on sätestatud, et kui ettevõtjale on üle neljakümneprotsendine turuosa või tal puuduvad arvestatavad konkurendid, siis võib lugeda ettevõtet juba monopoliks. Kinoturuosa arvestatakse ikkagi reaalselt nende külast, et arvu järgi. Kui me Tallinna kinoturgu vaatame, siis peale nende kahe kino on kino Sõprus, kino Artis, aga samas nende filmide levi on natuke teistmoodi, nii et kahtlemata ettevõtted saaksid ikkagi koondumisel väga suure turuosa. Kolm nädalat kestnud kuivus on pannud Kesk-Eesti talunikke muretsema saagi pärast. Kui lähiajal vihma sadama ei hakka, jäävad viljapead kiduma ja kartulitaimed hakkavad mugulate kasvatamise asemel taimi säilitama, mis tähendab, et head saaki loota pole. Olev Kenk uuris asja. Teraviljakasvataja Türi valla Ale talu peremees Koit Teder ütleb, et põuast rääkida ilmselt Veliza kui kujus annab juba tunda küll. Nii kaua, kui on halb ja kui seda vihma kole palju, et siis on jälle halb, et praegu kaldus sinna nagu kuivuse poole, aga norra ilmateate järgi on meile vihma tulemas, et, et see peaks nagu hilisemad viljad kasvama veel panema. Midagi hullu ei tohiks olla, aga kui siiski jääb kuivaks pikalt, eks see taim leiab sealt natuke sügavamast ka seda niiskust ja, ja kõige hullem seis ei ole. Türi valla põllemaa saare talu peremees Ennu nurk on heinasaagiga rahul kuid teravili vajab seemnekasvuks vihma. Kevadel üldiselt ilus, et sind praegu silopõlluga oleme esimene, nii ta jälle põllu pealt oli väga hea, teine niide tuleb ka väga, väga hea, et Lutsar oli juba siin vööni, viimane aeg on ära teha, enne, kui õitsema hakkab, aga kui päris kõik põllu läbi, mis ta siis oli küll juba põua tagajärjed näha Põldeonidest esimest, nii et sai ikka siin ütleme, kolm neljandikku silovajadusest kätte ja, ja see üks neljandik tuleb igal juhul ära. Siin on uusi kevadisi külve, kus tuleb veel sügisel silo teha ja need annavad selle portsu igal juhul kätte. Aga milline seis on viljapõllul viljapõllul praegu ei ole viga midagi, kui ta nüüd lähinädalatel vihma tuleb, et see päästab veel ütleme terajämedust, aga üldpilt on praegu ilus. Nii et kokkuvõttes võime öelda, et esialgu põuast rääkida või põuakahjustustest rääkida veel ei saa. Muidugi viimane sõna on sügisel, aga ma usun, et ta nüüd päris augustini või septembrini põuda ei tee ja kui ka vahepeal vihma tuleb, et söödavarud saab kindlasti täis. Väätsa kartulikasvataja Margo Heinmaa loodab head kartulisaaki, kuid selleks on vaja piisavalt niiskust. Juunikuutingimused olid, olid väga head, aga nüüd juba kolm nädalat ei ole meie kant vihma saanud ja see annab tunda kartulipõldudele. Kuula, kasv on praegust aeglane, toimub taime säilitamine. Kuuldavasti on ka kartulimardikad tänavu päris palju. Maa ei külmunud, paks lumekiht oli peal ja see aitas neil talve üle elada. Õige varakult olid nad platsis ja tuli alustada tõrjega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Nüüd aga vahetame teemat. Venemaakohus mõistis opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi süüdi kelmuses ja karistas teda viieaastase vangistusega. Tõnu Karjatse vahendab. Nõnda avaldasid päeval meelt mitukümmend inimest Kiirovi linna rajoonikohtu ees koos tuntud opositsioonipoliitik kohtusaalis vangistati. Kohus määras Moskva linnapeaks kandideerinud Navalnõi viieks aastaks vangi väidetava kelmuse eest, millega ta süüdistuse kohaselt omistas metsanduse võta kiiravles varad. Süüdistus käsitleb 2000 üheksandat aastat, kui Navalnõi töötas Kirovi oblasti kuberneri nõunikuna. Korruptsioonijuhtumite paljastamisega tuntuks saanud Navalnõi peab kohtuasja poliitiliselt motiveeritud, leidis, et see on president Vladimir Putini kättemaks Kremli kritiseerimise eest. Kohtuotsust taunib avalduse tegi Euroopa Liit, jaga president Toomas Hendrik Ilves. Välisminister Urmas Paet ütles Postimehele, et Kiievi kohtuotsus on murettekitav, kuna see näitab õigusriigi põhimõtete valikulist järgimist Venemaal. Ka euroliidu välispoliitikajuht Catherine Ashton nentis, et Navalnõi vangistamine tõstatab tõsiseid küsimusi Vene õigussüsteemi kohta. Washington teatas, et on sügavalt pettunud Donald Vene õigussüsteemis. Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International nimetas kohtuprotsessiõigusemõistmise paroodiaks Moskvas maneeži väljakul algaskaa Navalnõid toetav meeleavaldus, millest on osa võtta lubanud vähemalt 10000 inimest. Moskva võimud sulgesid ligipääsu protestimiitingu toimumiskohta. Esimesed meeleavaldajad vahistati, praeguseks on Aga väljaku äärde kogunenud suured rahvamassid, mingeid loosungeid ei karjunud. Ta võib, plaksutatakse käsi ja mööduvad autod annavad toetuseks signaali. Riigiduuma saadik Dmitri Kulikov edastas Navalnõi tervituse poolehoidjatele ja kutsus kõiki vastupanu jätkama ning meeleavaldusest osa võtma. Koos Navalnõi vangistatud Pjotr ohvitseerovon kavas vabaks osta ning selleks on algatatud ka raha kogumine. Nädal tagasi mõistis Moskva kohus aga eeluurimisvanglas surnud juristi Sergei Magnitski postuumselt süüdi maksupettuses. Euroopa Parlamendi liige Magnitski nimekirja raportöör Kristiina Ojuland selgitab, milline on nüüd niinimetatud Magnitski nimekirja saatus. Endiselt on see teema väga aktuaalne Euroopa Parlamendis. Umbes kuu aja eest kogusid 40 parlamendisaadikut ühisele kirjale allkirju, mis saadeti uuesti liikmesriikide valitsustele, millega siis tuletati meelde, et Euroopa parlament eelmise aasta oktoobris võttis vastu otsuse, soovitab Euroopa liidu valitsustel viia sisse nii viisasanktsioonid kui varasemad tsoonid siis nende ametnike suhtes, kes olid süüdi Sergei Magnitski mõrvamises ning samuti nende ametnike suhtes, kes on seotud korruptsioonijuhtumitega ja mitte ainult kitsalt, et Magnitski juhtumi raames vaid see Euroopa Parlamendi soovitusele tunduvalt laiem. Ja nüüd muidugi väga oluline küsimus on see, et, et mis siis edasi saab sellel sügisel Euroopa Parlamendis praegu fraktsioonide vahel on alustatud juba põgusalt läbirääkimisi sellel teemal, et kui valitsused, et ei reageeri Euroopa Parlamendi otsusele või soovitusele siis tõenäoliselt Euroopa parlament on valmis ka ise mõtlema selle peale, et hakata panema ise seda nimekirja kokku ja laiemalt ka mitte ainult Magnitski juhtumit, vaid laiemalt, ütleme Venemaa inimõiguste rikkumisega tegelevate isikute suhtes võib hakata kaaluma siis oma nimekirja kehtestamist, mis teisalt ei oma muidugi mingit otsest juriidilist jõudu, küll aga peaks ta andma väga selge poliitilise signaali. Ja uuesti koduste asjade juurde tänasest teisipäevani kõlab Tartus Jaani kirikus festivali muusika. Klaaspärlimäng toob kuulajateni nelja teose esmaesituse ning avab Mozarti loomingut uues võtmes. Festival rõhutab ka põlvkondadevahelist sidet, tuues lavale koos musitseerima nimekaid artiste oma nimekate lastega. Piret err reisilugu. Päeval trükkas Tartu Jaani kirik muusikast kui Klaaspärlimäng sümfonietta orkester harjutas õhtuseks esinemiseks Haydni sümfooniat number 60, tegelikult on aga klaaspärlimängu fookuses tänavu Mozart. Mozart ruulib. Nii kõlab festivali tunnuslause reklaamplakatil autot rooliv Mozart annab tunnistust sellest, et festivali keskmes on just tema looming, aga seda sootuks uues võtmes, tuues kokku muusika eri ajastutest lähemalt rääkis festivali kunstiline juht Peeter Vähi. Mozart on siis sümbol klassikalist, et muusikakoosseisude jaoks ja auto, see on siis tänapäev, nii on meie festivalil ka tänapäevased pillid kuni baskitarrini koos klassikaliste koosseisudega kõlab ka Mozarti teoste seadeid, näiteks Mozarti kuulus klarnetikontsertkõlar Anžeerituna orkestrile ja solistiks on klarneti asemel Viola. Samuti kõlab see sama kontsert ka jaapani ansambli nomaad esituses hoopis 10-le instrumendile. Arranžeerituna. Mozarti loomingu tänapäevaste seadete kõrval tuleb aga festivali jooksul esmaettekandele neli uudisteost. Seekord on õnnestunud saada uus orkester triteos Helena Tulvelt pealkirjaga mäena vaikin ma paljust, samuti džässivaldkonnast tuntud Urmas latikas dema teos basskitarrile koos kammerorkestriga ja teos kannab pealkirja sajandit ega, ja ka minult endalt üks teos, mis kannab pealkirja tema pühadusele. See on oboe soolale ja siis meil kõlab üks hollandi helilooja fon puudenbergi teos, kus astuvad üles Eesti filharmoonia kammerkoor, üks solist, kes on nii harfimängija kui metsosoprani rollis Ekaterina, Levental ja ansambel nomaad Jaapanist. Helena Tulve ja Peeter Vähi uudisteosed tulevad ettekandele täna Andres Mustoneni juhatusel. Mustoneni sõnul on mõlemad palad kantud idamaisest vaimust, kuid kõlalt sellest väga erinevad. See on tegelikult nähtus, kuidas idapoolne mõtlemine on lääne inimestest nagu see üks väljendab seda lihtsalt lihtsamas, konkreetsemas vormis. Teine läheb reaalsuses nii kaugele, et, et praktiliselt ei ole enam helisid selline otsingute maha ilma ja kus, kus me midagi tahame kätte saada. Õnneks mitte kunagi midagi kätte ei saa. Klaaspärlimängufestival pakub põnevaid esitusi kuni teisipäevani. Piret Preis Tartu. Nädala pärast, 25. juulil algab aga 21. Viljandi pärimusmuusika festival. Festivali seekordne teema on püha müristus. Lähemalt räägib Anette Parksepp. Seekordne Viljandi folk keskendub pühadele festivali külastajad saavad kuulata muusikat, mis on seotud rituaalidega. Folgi peakorraldaja Ando Kiviberg räägib, et seekordse festivaliga soovitakse külastajate nii tuua rohkem eestimaiseid traditsioone. Mina olen sisimas äge globaliseerumisvastane ja mulle üldse meeldib ka mingisugused sellised pealiskaudselt kombed võetakse näiteks Hollywoodi seriaalide kaudu üle lihtsalt teadmata nende tagapõhja sisu jätnud kuidagi niimoodi tühjalt kohalt ilma juurteta, eks ole, samas enda asjadele enda väärtustel nagu selga keerata, kas siis kõige lihtsam näide on, eks ole, see kõik laulame, kibe, ta ei too ju kõigile, samas meil on nii palju toredaid sünnipäevalaule ja, või ütleme siis teine näide, et Eestis üles kirjutatud pulmatraditsioonid näiteks on olnud väga palju rikkamad, kui nad on praegu sageli ma näen, kus eeskuju on jälle tulnud, eks ole, nii-öelda telekast heal juhul filmist vaadates, et ikkagi festivali laiem eesmärk on kasvatada Eesti inimestes sellist rahvuslikku eneseväärikust läbi selle, et meil on tegelikult vana ja väga rikka skulptuur, mida me oleme unustanud. Ära rituaalset muusikat mängivad peale eestlaste näiteks muusikud Hiinast, Indiast, Jaapanist, Türgist, Alaskalt, folgi programmipealik, Tarmo Noormaa räägib kida kultuurides muusika pühadepidamisel tunduvalt olulisem kui Eestis. Et lääne kultuuriruumis rituaalset muusikat väga palju alles jäänud, ei ole enamus muusikat rituaalidega seotud ainult kirikus, aga see oleks nagu ühekülgseks, et me suunasime pilgud ida poole. Tuleb välja, et mõnedes kultuurides rituaalne muusika ongi valdav musitseerimise riis, et nii-öelda lõbu pärast puhtalt ei mängitati. Mõnes kultuuris. Põhiprogrammis on sel aastal 72 kontserti. Lisaks põhiprogrammile saab osaleda töötubades, käia lasteetendustel muinasjututubades ja vaadata koostispressiga valminud filmiprogrammi. Samuti saab sel aastal nautida tasuta muusikat Ando Kiviberg. Et raekoja platsis, teeme festivali hommikuti sellist isu, äratamist, kontserte. Nüüd me oleme saanud ühe festivali sõbra käest kasutada vanaaegset Mercedes-tüüpi puukastiga furgooniga veoautot, mille saab siis kohandada ringi sõitvaks lavaks enne põhiprogrammi. Alguses täpselt tuleb seal selline lühike programm, mille kaudu me peaksime siis varasemaid festivalilisi juba tervitama ja andma võimaluse ka kasutada muusikat elavas esitluses kuulda. Viljandi pärimusmuusika festival toimub 25.-st 28. juulini. Nüüd aga hoopis spordist ja Taavi Libe on valmis. Eesti parim meestennisist Jürgen Zopp langes Tallinnas jätkuval 15000 dollari suuruse auhinnafondiga meeste ITF-i tenniseturniiril veerandfinaalis konkurentsist. Zopp, kes on maailma edetabelis 240., pidi veerandfinaalis tunnistama venelase Ivan telku seitse, viis, kuus, kolm paremust. Seejuures lõpetas Zopp kohtumise topeltveaga. Ainsa Eesti tennisistina jõudis poolfinaali Vladimir Ivanov, kes lähebki homme vastamisi neid Elkoga. Skandaalne Lõuna-Aafrika vabariigi keskmaajooksja Caster Semenya tegi pärast eelmisel aastal Londoni olümpiamängudel 800 meetri jooksu hõbeda võitmist esimese stardi Lahtis. Pikalt vigastatud olnud Semenya võitis 800 meetri jooksu kahe nulli, kuue, 58-ga ning ei suutnud Moskva MMi normi veel täita. Norm on täpselt kaks minutit. Homme-ülehomme Valmieras toimuval kergejõustiku Balti matšil osaleb Eesti koondis kõige tugevamas koosseisus. Esinumber on kettaheitja Gerd Kanter. Avastardi teeb pikka võistluspausi järel Ksenia Balta, kes stardib 100 meetri 200 meetri ning neli korda 100 meetri teatejooksus. Henrik ojamaa koduklubi Varssavi leegia palli meistrite liiga teises eelringis suure sammu edasipääsu suunas, kui alistas võõrsil Šveitsi klubi New seintsi kolm. Üks. Juuli alguses kodusel turniiril viga saanud Henrik Ojamaa koosseisu ei kuulunud, kuid peaks esialgse prognoosi järgi korduskohtumiseks järgmisel kolmapäeval mänguvalmis olema. Tarmo Kink. Tšurjeto alistusid koduväljakul null. Kaks Tel Avivi Maccabi le Kink mängis esimese poolaja. Eesti meister Nõmme Kalju teenis meistrite liiga teise eelringi avakohtumises teatavasti null. Null viigi Helsingis sealse HJK vastu. Ja nüüd veel on jäänud rääkida pikemalt ilmast. Sünoptik Helve Meitern. Üle Eesti liikuv madalrõhkkond toob õhtul mitmele poole hoo vihma ja kohati sähviv äike. Öösel moodustuvad valge mere kohal olev madalrõhkkond, Norra merelt Skandinaaviasse jõudev tsüklon suure ühtse madalrõhuala, mille edelaserv ulatub homme üle Eesti Läänemerele ja muudab päeva meil vihmaseks tuuliseks ja jahedaks. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, kohati võib olla äikest. Puhub läänekaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja äikese ajal on tuul puhanguline, sooja on 10 kuni 16 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, hooti sajab vihma, on äikeseoht. Puhub loodetuul neli kuni 10, saartel ja looderannikul kaheksa kuni 13, jale lõunal puhanguti 15 kuni 20 meetrit sekundis ja sooja tuleb 14 kuni 18 kraadi. Ka nädalavahetuseks jääme sellesama madalrõhuala lääneserva jätkuvalt. Puhub tugev loodetuul ja siin-seal sajab hoovihma. Öösiti on pilvi vahelduvalt ja vihma võimalus, kohatine päeval on pilvisem ja mitmel pool sajab hoovihma. Puhub loode, pühapäeval ka põhjatuul viis kuni 12, puhanguti 15, saartel ja rannikul ulatuvad tuuleiilid seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Sooja on öötundidel seitsmest 14 kraadini ja päeval 16 kuni 20 kraadi, kuid paksemate vihmapilvede all paar kraadi vähem. Aitäh selline oli tänane Päevakaja, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.