Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reede, 19. juuli sündmustest minale Mall Mälberg. Õhusaaste ja kliima sekretäriaadi raport kutsub Eestit üles loobuma põlevkivienergeetikast. Keskkonnakaitsjad peavad seda mõttekaks. Energeetikud ebareaalseks. Euroopa Liidu justiitsministrid arutavad täna Vilniuses andmekaitse küsimusi. Eesti huvi on, et inimeste andmed oleksid turvaliselt hoitud. Menetlused oleksid lihtsad ja kiired. Laiem vaidlus käib muuhulgas ka näiteks selle üle, kes on andmete omanik. Kohus vabastas viieks aastaks vangi mõistetud Vene opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi ajutiselt vahi alt. Enamasti näevad vaatlejad selle taga lähenevaid Moskva linnapea valimisi. Euroopa keskpanga värske statistika näitab, et kõige enam võlstakse 20 viiekümneeuroseid pangatähti. Kogu Euroopas on ringlusest poole aastaga vale eurosid korjatud 317000, Eestis 97. Lätis algas positiivse muusika festival, see on populaarne eestlastelegi seas ning festivalil astub üles ka hulganisti eesti muusikuid. Tartus algavad tunni aja pärast. Eesti tennisesajanda aastapäeva puhul hakkab üks Pärnu Kesklinna tenniseväljak 90 nelja-aastase aktiivselt tennist mängiva Aino Iisaku nime kandma. Homme on pilves ilm, mitmel pool sajab hoovihma ja võib olla äikest. Sooja on 16 kuni 19 kraadi. Rootsis baseeruva õhusaaste ja kliima sekretäriaadi kliimamuutustest ajendatud raport kutsub Eestit üles aastaks 2030 sisuliselt loobuma põlevkivienergeetikast. Uku Toom küsis kommentaare. Vaidlus teemal, kas põlevkivienergiast loobuda või mitte, on ammune ja kestab ilmselt kaua, sest need, kelle käes otsustusõigus, leiavad, et ettepanek pole ei mõistlikega reaalne. Samal arvamusel on ka majandusministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar, kes ütleb, et kõik teised variandid on kallimad. Noh nagu me teame, täna elektritarbijad maksavad taastuvenergiale toetusi ligikaudu 70 miljonit eurot aastas. Seni ma arvan küll, ennatlik rääkida suuremast taastuvenergiale üleminekust, kui taastuvenergia tehnoloogiat vajavad sellises määras toetusi ehk nad ei ole turutingimustes kuidagi konkurentsivõimelised. Säästva Eesti instituudi programmijuht Valdur Lahtvee näeb aga asju hoopis teise nurga alt. Me saaksime taastuvenergeetikas rahulikult ilma toetusteta, kui turg toimiks, tuleb täna, paraku ei toimi, sellepärast et me subsideerimine täna kümneid kordi rohkem põlevkivienergeetikat maksumaksja raha eest, kui me toetame taastuvenergiat ja see ei ole ka kellelegi saladus. Lihtsalt turg on ära moonutatud ja siis selleks, et subsideeritud põlevkivienergia Poolt valitsevale turule taastuvenergia tulla saaks, peabki teda toetama, paraku siin me oleme iseendale kirve jalga löönud. Ja üldse ei pea Lahtvee põlevkivienergeetikast eriti palju. Põlevkivi, teadagi on niisugune materjal, mis hästi põleda ei taha. Ja selle põletamisega kaasneb väga suur energia omatarve. Esiteks ja teiseks suur hulk jäätmeid nii õhku kui prügilat, ratas kui ka suur veetarve. Pole saladus, et meie põlevkivitööstus annab kuskil viis protsenti sisemajanduse koguproduktiga kaheksa 90 protsenti Eesti kogu heitmetest ja jäätmetest. Timo Tatar leiab, et see, kui me võtaksimegi suuna põlevkivienergeetika kaotamisele Eesti jaoks midagi head kaasa ei tooks, nad tõenäoliselt kaotaksime oma tänase positsiooni, kus Eesti on ikkagi, ütleme energeetiliselt suuresti sõltumatu, mõtlen just elektri koha pealt, me oleme ju ainus riik regioonis. Täna toodab elektrit rohkem kui ise tarbib. Selles mõttes see on kindlasti küsimus, kus on ulatuvat siirdati, energiajulgeolekusse ja nii edasi. Tatar ütleb, et Eesti põlevkivisektor on viimastel Neil aastatel tõsiselt tootmist efektiivistanud ja muutunud tunduvalt vähem keskkonda saastavamaks ning paiskab õhku tunduvalt vähem süsihappega gaasi lahti ja teda ei usu, vaid leiab, et tänu elektri ekspordile on CO2 heitmed hoopis kasvanud. Euroopa Liidu justiitsministrid arutavad täna Vilniuses andmekaitse küsimusi. Hiljuti pälvisid need suurt tähelepanu seoses USA luureprogrammiga, mis avalikuks tuli. Andmekaitse reform on Euroopa liidus juba mõnda aega ettevalmistamisel ja Eesti on reformi toetanud, kuid mõned mured on selle õigusliku regulatsiooni suhtes. Margitta. Otsmaa sai Vilniuses telefonile justiitsminister Hanno Pevkuri. Nüüd andmekaitse on tegelikult meie positsioon olnud alati üsna lihtne, et ehk teisisõnu inimeste andmed peavad olema turvaliselt kaitstud, tekiks meie, püüame suruda ja rõhuda kogu aeg lihtsatele selgetele, menetlusele ja sellele, et kui on andmekaitseväe mõningaid probleeme kusagil liikmesriigis, siis need menetlused ei võtaks väga pikka aega. Kas vaadatakse ka seda poolt, et sageli on inimene ise süüdi selles, et tema andmed lekivad, ehk et ütleme, tervishoiuasutus või ükskõik missugune muu asutus on üsna kindlalt taganud selle, et andmed välja ei lähe, et aga kui inimene ise ei ole piisavalt hoolikas olnud? Riigid saavad eelkõige vaadata riigi poolt turvatud ja kaitstud andmeid, ehk siis teisisõnu need andmed, mis puudutavad riiklikke registreid puudutavale inimeste kohta kogutud andmeid, need andmed, mida inimesed ise annavad vabatahtlikult erinevatele, kas siis firmadele, poekettidele, kellele iganes, et nende puhul saavad riigid ikkagi peamiselt anda soovitusi, et kuidas oma delikaatsete isikuandmetega ringi käia ja anda samamoodi soovitusi siis andmekasutajatele. No see on Euroopas riigiti suhteliselt erinev, mõnes riigis on andmed isegi nii turvatud, et inimene ei näe enda kohta kogutud andmeid. Ka Eestis on needsamad terviseandmed, näiteks on inimese enda kasutuses. Selline laiem vaidlus tegelikult käibki selle üle, et kes on andmete omanik ikkagi me peame mõistma seda, et andmete omanik on inimene ise, seetõttu tegelikult ka Eesti on valinud nii tervishoiusüsteemides kui ka mujal ikkagi selle tee. Et inimene on oma andmed peremeespatsiendiportaal tegelikult annab väga lihtsalt inimesele selle võimaluse, et ta oma terviseandmed nii-öelda keerab kinni ja, või lubab neile ainult oma isikliku perearstid, nii et selles mõttes need süsteemid üle Euroopa ikkagi peavad olema ka üles ehitatud niimoodi, et andmete omanik on isik ja tema siis saab otsustada, milliseid andmeid, kellele ta usaldab. Ja kogu see pakett peaks laias laastus valmis saama järgmise aasta kevadeks. Selline suurem vaidlus on selle üle, milline õiguslik regulatsioon, et kas see on direktiivis liikmesriikide poolt nii-öelda ülevõetav ja vastavalt oma õigusesse või on ta siis Euroopa Liidu määrus otsekohalduv, et komisjon on väga selgelt ikkagi Euroopa Liidu määruse positsioonid, aga meie pigem tahaksime näha liikmesriikidele endale rohkem vabadust. Kohus vabastas viieks aastaks vangi mõistetud Vene opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi ajutiselt vahi alt, kuid määras talle reisipiirangud kuni kohtuotsuse vastu esitatud apellatsiooni tulemuse selgumiseni. Rahvusringhäälingu senine korrespondent Venemaal Krister Paris ütles uudis plussile, et Moskva linnapea valimised, kus Navalnõi kandideerib, oneemset peamine põhjus, miks mees vabastati. Käib selline justiitsmängus, ühest küljest näitab riik, et oleme võimsad ja teeme, mis tahame ja meile kuulub täielik kontroll. Aga teisest küljest ikkagi tahetakse jätta mulje, et vähemalt juriidiliselt on kõik korrektne. Antud juhul, mis puudutab tänast uudist ehk vabastamist selle kohta on Vene analüütikud öelnud peaaegu üksmeelselt, et küsimus on Moskva linnapea valimistel legittoniseerimises. Teatavasti Navalnõi registreeriti päev enne kohtuotsust Moskva linnapeakandidaat laadiks. Seda muide ühtse Venemaasaadikute häälte toel ehk võimud tahavad, et oleks üks kandidaate, kes ei ole päris nii-öelda nukk kandidaat apellatsiooniprotsess ei alga ilmselt enne või vähemalt kindlasti ta ei jõua lõpuni enne Moskva linnapea valimisi, mis tähendab, et Navalnõi saab kenasti nendel osaleda, aga mis muidu sünnib täpselt kremli-poolne jõudemonstratsioon, inimeste hirmutamine ja opositsiooni paikapanemine. Opositsiooni vastu ette võetud sammudes on Navalnõi vangipanek, kui ainult üks samm käimas on praegu ju palutne protsess just nimelt kui eelmise aasta kuuenda mai sündmuste põhjal, kus võeti kinni tola, paarsada inimest nendest üle 20 on nüüd kohtu all ja neid ootavad pikad vangistused süüdistuseks valdavalt politseinike ründamine. Ehkki veiste enamiku puhul tundub, et seal on tegemist puhta fabritseeringuga, on võetud eta laial rindel nii juhid kui täpselt sedasama Polottle protsessiga antud signaal ka lihtinimestele, kes väljas on, et te kõiki võidakse vajalikul hetkel kinni võtta ja mis puudutab muidugi protsesse. Protsess Navalnõi üle oli umbes taoline, nagu oli protsess surnud advokaadi Sergei Magnitski üle ehk praktiliselt jäeti nad ilma võimalusest ennast kaitsta. Tuleb arvestada, missugune on selle sammu mõju Venemaa näiteks majandusele tervikuna. Et saun kahjulik kõigile mitte ainult opositsioonile, vaid ikka võimudele, et näiteks Mihhail Prohhorovil ja võttis väga hästi selle kokku tema käsitlenud üldse poliitilist aspekti, vaid kohtute sõltumatust. Et nüüd iga ärimees, kes üldse sõlmib mingisugusegi äritehingu, paned kuskile mingi allkirja teabe, et kui vaja, võetakse ta selle eest kinni, pannakse vangi. Eile kell 12 51 sisenes Venemaa relvajõududele kuuluv lennuk AN 26 ilma loata Eesti õhuruumi. Kaliningradi suunas liikunud lennuk sisenes Eesti õhuruumi Vaindloo saare piirkonnas ning viibis Eesti õhuruumis alla minuti, teatas kaitseväe peastaap rahvusringhäälingu uudisteportaalile. Piiririkkumise registreeris Eesti õhuoperatsioonide juhtimiskeskus Ämaris. Lennuk oli Eesti lennujuhtimiskeskusega raadiosides, tema transponder ei olnud sisse lülitatud. Eesti välisministeerium saadab Vene välisministeeriumile Eesti õhupiiri rikkumise kohta noodi, ütles välisministeeriumi pressiesindaja Minnalina lind meie uudisteportaalile kaitseta. Peastaabi pressiosakonna ülem kaptenmajor Ingrid Mühling ütles, et viimase seitsme aasta jooksul on Eesti õhupiiri koos eilse intsidendiga rikutud kuuel korral. Õhupiiri rikkumine vähenes olulisel määral pärast Eesti liitumist NATOga, lisas Mühling. Euroopa kesk pank avaldab kaks korda aastas andmeid euro pangatähtede võltsimise kohta. Täna saabusid järjekordsed värske numbrid Margitta, otsmaa palus neid kommenteerida Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhatajal Rait Roos. Veel. Tänavu esimesel poolaastal kõrvaldati siis üle Euroopa ringlusest kokku 317000 võltsitud europangatähte. See number on tõtt-öelda väga suur. Aga kui me mõtleme selle peale, kui palju on tegelikult euroalal ja väljaspool euroalal pangatähti üldse ringluses, siis on tegelikult see number üsna üsna tühine, ta on enam-vähem viimastena oli aastatel sellises suurusjärgus olnud aastasse, on siis umbes 600000 võltsingut, mis siis ringlusest avastatakse traditsiooniliselt suurte võltsingute arvuga riigid on Sispaania, Prantsusmaa, Itaalia, mujal on neid suhteliselt vähe. Need võetakse ära lihtsalt ringluses olevast sularahast või on avastatud ka mingeid suuremaid, selliseid rahavabrikuid? Need võltsingud, millest me praegu räägime, need pärinevad tõesti siis ringlusest, inimene on heauskne, ta on tähelepanematu, sest selle võltsingu saanud, ega talle seda keegi ei hüvita, nii et emotsionaalselt on kindlasti palju üleelamisi inimeste taga. Tõenäoliselt Eestis ühtegi sellist vabrikut ei ole, aga siiani jõudnud ka ütleme mitte väga suur hulk, aga mõned eurod siiski. Esimesel poolaastal Eestist eurovõltsingute number 97 ainult põhjus on see, et meil on ajalooliselt jaekaubandusettevõtetes korralik ja korrektne tehniline süsteem ja tuleb tunnistada seda, et Eesti elanikud on korrektsed ja täpsed, et kahtlaste juhtumite puhul üsna sageli pöördutakse panga poole, mis on õige käik õige samm. Need tavalisemad kupüürid, mida võltsitakse, mis võivad rahakoti sattuda, on siis 20 ja 50 eurosed, aga mulle üllatuslikult on võltsitud ka üheeuroseid, münte. Ja üheeurosed kui kaheeurosed on kõrgtehnoloogilised mündid, mis tegelikult sisaldavad väga olulisi turvaelemente, palja silmaga jällegi võltsitud münti. Ehtsast mündist eristada on suhteliselt keeruline. Pangatähe puhul on tegelikult peaaegu meile kõikidele jõukohane. Kordame need paar olulist nippi Vaadake pangatähte vastu valgust, vaadake vesimärki vesimärgi nii-öelda selgusest ja täpsus, et saate kohe aru, väga-väga oluline on siis hologramm, kõik euro pangatähtede on siis niisugused reljeeftrükki võlad, mida on võimalik siin näpuotstega nii-öelda kompida või tajuda, kas ta on pangad pinnast kõrgem või mitte. Võltsingute puhul niukse reljeeftrükki ala järgi tegemine on hästi-hästi keeruline ja niisugusi võltsinguid on väga-väga vähe, kus on õnnestunud? Täna õhtul kell seitse saavad Tartus alguse hansapäevad, mis on järjekorras juba kaheksateistkümnendad. Tartust jätkab Merkemari Yalev. Seekordsed hansapäevad pööravad tähelepanu lõhnadele, mida ei ole tehnikaga võimalik salvestada. Lõhnavate Tartu hansapäevade projektijuht Ants Johanson. Meie omalt poolt üritame tuua sellesse linnaruumi lõhnasid, mida võib-olla pole siin mitu sajandit olnud vanu, toidulõhnasid loomade, kas sõnnikulõhna, et see keskaeg, ta ei oleks ainult selline ilus värviline keskajast mängufilm, millel ei ole reaalseid lõhnasid juures, et me tahame need lõhnad siia juurde pakkuda ja võib-olla natuke seda keskaja unistust natuke realistlikumaks teha. Hansapäevade jooksul korraldatakse mitmesuguseid õpitubasid ning mänge. Avatud on lastelin, raualinn, teaduslinn, kunstiline jaanilinn ja keskaed. Kõigis linnades toimuvad teemakohased tegevused ning külastajatel on võimalus kogeda palju uut ja põnevat. Õhtuti saab päevade melu nautida kontsertidel, Antoniuse õuel ja Vabaduse puiesteel. Sel aastal on huvilistel võimalus minna ka toomkiriku varemetesse välikinno, mis on kõigile tasuta. Reede ja laupäev. Õhtul kell 11 näidatakse seal eesti filme värskelt korda tehtud filmilindiprojektoriga. Tartu elektriteatri eestvedaja Andres Skauts. Tegime seda korda nagunii selle jaoks, et nakata sügisest näitama elektriteatris rohkem filmilindid filme ja siin oli see esimene kord, kui me ta kasutame. Me oleme alati tahtnud Väligina näidata, seal lihtsalt oli selline sobiv hetk. Nagu juba traditsiooniks on saanud, leiab ka tänavu aset hansalaat. Laupäeval ja pühapäeval saavad kõik laadalised proovida erinevaid kohalikke ja välismaiseid toite ning soetada endale põnevaid käsitöökaupu. NATO on koondunud küüni ja rüütli tänavale ning raekoja platsile. Esmakordselt on laat avatud ka uue turupargis. Tartu linnavalitsuse ettevõtluse osakonna kaubanduse peaspetsialist Meeri identsing ütles, et muutused päevadel kui laadal on paljuski seotud samal ajal toimuva triatloniga. See nüüd on muutnud ka natukene hansapäevade toimumise ala ja natukene ka transportkorraldust. Triatloni tõttu ei ole võimalik kesklinnas autoliiklus täielikult sulgeda. Seetõttu soovitab Ants Johanson kõigil hansapäevadele tulla ilma autota, et kesklinnas ei tekiks suurt liiklust. Tartu hansapäevad kestavad kuni pühapäevani. Merke Marie alev, Tartu. Täna algas Lätis salats kriivas muusikafestival Positivus, mis seekord kestab kolm päeva. Eestlaste seas on festival väga populaarne, jätkab Kristi Sobak. Eelmisel aastal käis lõunanaabrite juures muusikat nautimas umbes 4000 eestlast. Tallinn Music Weeki juht Helen Sildna, kes suuresti eesti artiste positiivusele vahendab, ennustab, et sel aastal võib eestlasi kuulamas olla sama palju või rohkemgi. See on ju Eestile nii lähedal 10 kilomeetrit Eesti piirist Pärnus tund aega sõita, et peaaegu nagu Eestis. Tänavu teeme Helen Sildna sõnul üritusel muusikat 20 Eesti esinejad, kes astuvad üles erinevatel lavadel. Näiteks siin juba iiris on seda mõõtu tegija Lätis tema aastat päris nagu ühel peal avadest üles. Kuna Läti plaadifirma lavio Records on enda hõlma alla võtnud mitmed eesti artistid, siis noh, näiteks see põlvein astub suurel laval üles, kes on Recordsi hingekirjas. Siibraelan samamoodi Läti plaadifirma alla kuulub ja suurematel lavadel kaks live, näiteks annab lausa Elephants from Neptun. Ostja keeles lisaks on laupäeval festivalil eraldi Tallinn Music Weeki lava, kus võimalik kuulata erinevaid eesti artiste. Kodumaist muusikat saab nii täna kui homme nautida ka Tallinn Music Weeki telgi juures. Elephants from Neptun esineb positiivusel teist aastat, seekord antakse suisa kaks kontserti. Bändi laulja Robert Linna ütleb, et Eesti artiste peaks loogiliselt tõmbama juba festivali asukoht. Ta on ikkagi nagu piirifestival ja eelmine aasta meie käisime lihtsalt esimest korda seal üldse oli hea meel näha, et nii palju eestlasi ja nii-öelda Baltikumi rahvast koos, et ma arvan, et see on oluline üritus sidumaks ja loomaks uusi suhteid 11 nagu lähemale tuua. Festivalipäevadeks ennustab ilmateade vihma. Robert Linnat esinejana ei heiduta. Et eelmine aasta 100. ka meie kontserdi ajal vihma ja pigem see tõi inimesi üksteisele lähemale. Meid otseselt ei häiri, sest et kui sa tantsid ennast kuumaks, siis ongi hea väike, jahutav tus. Rahvusvahelistest nimedest astuvad positiivusel lavale muuhulgas sellised nimed nagu sigu Ros nõuahendavail Ether, Klang, Crystal kaasal seada XX. Eesti Tennis tähistab tänavu sajandat aastapäeva, sel puhul hakkab üks Pärnu Kesklinna tenniseväljakutel kandma 90 nelja-aastase Aino Iisaku nime. Endiselt aktiivselt tennist mängiv daam on osalenud kõigil Eesti seenioride meistrivõistlustel. Silvia sool jätkab. Pärnus peetakse Eesti seenioride meistrivõistluseid igal suvel tänavu juba 50 kolmandat korda. Aino Iisak pole vahele jätnud ühtegi võistlust. Esimesel seenioride meistrivõistlustel alustades oli tal aastaid 40 ja praegu 94 aastasena on ta endiselt heas vormis ja tenniseplatsil. Proua Aino tunnistab, et tema hakkas tennisemängu harrastama küllaltki hilja. Kahju, et ma ei hakanudki. Õige aeg oli, kui ma laps olin, ma kooliaegu, tantsisin rohkem, võimlesin. Tennise juurde tõi teda juhus, kui ülikooliaegne õppejõud toomeoru tenniseväljakutele kutsus. Sellest ajast alates on vanaproua tennist harrastanud. Kaks korda nädalas paarismängu, ega ma ei ole niisugune Šveits mängija, ma rohkem asjaarmastaja. Ma võiksin tõesti mängida, kas või iga päev mind kohe kutsub tennis ja tenniseväljakut. Tänavu tähistatakse Eesti tennisesajandat aastapäeva seoses juubeliaastaga käis Eesti seenioride meistrivõistluste Pärnu turniiri korraldaja Ivar Puusepp välja mõtte, et üks neljast Pärnu Kesklinna tenniseväljakutel võiks kanda Aino Isaku nime. Leiame nüüd nimelise vedanud seda kõike riikidesse, suurematest linnadest, miks mitte ka ühes väiksemas riigis ühes linnas aunimetus välja anda, kus tegelikult toimuvad ju Eesti meistrivõistlused seenioridele. Puusepa sõnutsi ei ole paremat järjepidevuse näidet testi tennises, kui ikka veel särave heas vormis proua Aino. Ta on lihtsalt nii väärikas proua, kes on piisavalt palju Eesti tennisele seda järjepidevust andnud tennise ilu, Aino mängib ikka seda klassikalist head tennist, mängime aastast kassast kuskil 100 120 osalejat kõikide vanuseklasside peale, nii aine on alati kohal olnud. Täpselt nii. Vähemalt kaks mängu, ta mängib ära. Silvia sool Pärnu. Spordiuudistega ka jätkame. Merili Luuk. Tallinnas toimuval kuni kahekümneaastaste noormeeste korvpalli Euroopa meistrivõistlustel kaotas Eesti täna tšehhile 68 94 ning langeb kõrgemast divisjonist välja. Eesti parimatena viskasid Oliver Metsalu 16 ja Rait-Riivo Laane 13 punkti. Üleplatsi mees oli 24 punkti, neljateistkümneil lauapalli, viie resultatiivse sööduga. Tšehhi koondise mängija artingriš. Eesti mängib pühapäeval Gruusiaga 19. kuni 20. koha peale. Koondise peatreener Andres Sõber. Kõik me oleme nagu läbi läbi pressitud niukses olukordades, mul tekib veel suurem sümpaatia meie poiste ja kogu meie meeskonna vastu ja eriti muidugi need treenerid, kes on nende vendadega töötanud. Et me oleme siin seltskonnas. Me oleme parima teinud, alati võib paremini minna, aga, aga ma arvan, et me ei pea häbenema, tead me esimese turniiri poole neli mängul läbisena väga vägevalt teades kaotasime tugevatele meeskondadele võideldes, noh nagu ma siin juba korra mainisin, rootsi mäng jääb nagu see oli nii-nii lähedal, olime sellele järgmisse ringi minemast, tead, aga, aga siis võeti ära. Nii et poisid on toredad, aga üldiselt mängu meili tuleb. Eesti meeste korvpallikoondis alustab täna sõprusturniiri, kui mängitakse Austriaga. Tallinnas toimuval meeste ITF tenniseturniiril Nordecon Open kaotas Vladimir Ivanov kolm. Kuus kaks, kuus venelasele Ivan Telcole. Nedelko lülitas eile konkurentsist välja ka Eesti esireketi Jürgen Zoppi. Paarismängu finaali võitis Eesti Läti bar Markus Kerner Mic eelis libieetis, alistades üks. Kuus viis, seitse esimese asetusega Mickey kontineni ja Wesley kuul hofi. Ning õhtuses saates keskendume ka Rally Estoniale, kui peetakse Otepää linnakatse. Ja nüüd nädalavahetuse ilmast. Eva-Maria Sula, palun. Madalrõhkkond laieneb Laadoga järve lähedal ning hoiab Eesti järgnevatel päevadel oma lääneservas. Öösel sajab mitmel pool hoovihma ja on äikeseoht. Puhub tugev loodetuul, öö hakul rannikul iiliti kuni 20 meetrit sekundis. Õhusooja on öösel üheksa kuni 15 kraadi. Ilmamuutust ei tohomnegi mäel laotusel enamasti pilvedega kaetud, mitmel pool sajab hoovihma, kohati võib äikest olla. Tuul puhub loodest viis kuni 12, saartel, rannikul iiliti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Õhtul tuul veidi nõrgeneb. Sooja on homme 16 kuni 19 kraadi. Tsüklon püsib idapiiri taga pühapäeval ja esmaspäeval. Mitmel pool sajab hooti vihma ja võib äikest olla. Puhub loodetuul ning sooja on öösiti üheksa kuni 15, päevasel ajal 15 kuni 19 kraadi. Aitäh Eva-Maria Sula, te kuulsite, 19. juuli Päevakaja minale, Mall Mälberg, kena õhtut.