Me palume appi meie tuntud filmiteadlase Jaan Roosi, et teada saada, mis film tegelikult kolmas mees on. On see maailma filmiklassika ja kes või mis selle filmiklassikaks teie meelest ära? Kolmas mees on tõepoolest üks maailma tuntumaid põnevusfilme ja ta on ka sellise prantsuskeelse nimega Filmduaar nimetatav laad. Philinduaar on õieti film, mis liigub hämaras allmaailmas. Karakterid on sama hämarad ja see kõiku, kui on väga põnev. Kolmas mees on 1949. aastal siis varsti pärast sõda valminud inglise film. Tegevus on küll Viinis sõjajärgses viimis. See on üles neetud mustvalges siis värvifilm ei olnud veel levinud. Selle filmi operaator on Robert Grasker on saanud hiljem Oscari. Ta on väga huvitavate objektiividega loonud selles sõjajärgses. Ennekõike väga hea, põnev film, võib ju võrrelda seda tõepoolest Hitchcock ikkagi selline põnevuse märksõna ütleme hea põnevuse, esilekutsuja, nii nagu. On hea põnevuse esilekutsuja Agatha Christie, see on esmajoones hea põnevusfilm, teiseks on see väga hea inglise film sele režissöör kärel riid on sõjajärgse inglise inglise filmikunsti tuntumaid tegijaid. Ja tuleb ilm, sai muide aasta parima inglise filmi nime. Briti filmi instituut andis selle. Nagu ma enne rääkisin, heast operaatoritööst, ameeriklased andsid operaatoritööle Oscari ja lõpuks või ennekõike siis juba, kuna see oli aasta. Väga salapärane ja lummav sõjajärgne viin ja on väga hea näitleja, Orson õel. Noh, hästi lühidalt, põnevusfilmi sisu ei, ei pea ju ära jutustama. Lugu on selles, kuidas üks Viila võttev ameeriklane, kirjanik kui mitte esmaklassiline, tuleb viimi otsima oma koolisõpra ja satub just tema matustele. Ja selgub, et noh, nii palju vete ära öelda, selgub, et mees ei ole sugugi surnud, ta on saanud petta penitsilliini äriga, on süüdi laste surmas. Ja ole õieti elus. No tema ongi see kolmas mees ja Orsalu Ells, kui teate, on võimas jõuline, suur, tugev tüüp ja tema ongi selle filmi peamine. Ühelt poolt poolest viin sõjajärgne teiselt poolt internatsionaalne põnevusfilm, et nüüd austerlased seda filmi armastavad, see on loomulik, et neile on see lisaväärtus seal ikkagi viin ja, ja omamoodi näidatud. Meie peame lugu ka ju näiteks ütleme Tarkovski stalkeri, siis sellepärast, et et seda sõlmiti siin kesklinnas Tallinnas ja Koosis Helsingori Hamleti lossi, kui ta tegi siin Hamletit, siis seal on ka meie meie mälu ja meie teadvus ja seal kusagil loomulik, sest et film on niivõrd internatsionaalne fenomen. Kui meie vaatame näiteks seda kolmandat meest, siis me Läbida teekond nende kohtade, kus filmiti, helisevad muusikad. Helisev muusika on nüüd küll rohkem Austriaga seotud, aga, aga, aga see film on, on puhas Ameerika muusikal. Nii et mis ma saan öelda, et briljantne põnevik? Väga hea inglise film, kanni, peapreemia, aga ilma viimid ei oleks seal olnud ja see näitab, et film on tõeliselt rahvusvaheline fenomen. Meie publik ei ole seda enamasti näinud, võib-olla siis ilmselt ainult, kes Soome televisioonist on seda juhtunud nägema. Jah, umbes aasta või pool tagasi näidatigi seda Soome Soome televisioonist ja tõepoolest ei ole sega Eestisse toodud. Aga Ma arvan, et see on ühelt poolt nii vana film, et rahaliselt ta ei peaks olema väga kallis näidata. Võib-olla tuleks mõnele telejaamale märku anda. Just nimelt, et see on tõesti, ta on kaks asja korraga, et on väga hea film ja väga põnev film. Ja harilikult ongi nii, et, et põlevikud jäävad mingil moel pealiskaudseks, aga, aga aga siin on, on isegi mingit mingit eksistentsiaalset, et kaotust ja reetmist ja võimalik, et, et see on sellepärast ennist jäi nagu ütlemata, selles stsenaristile on Graham kriin. Kui me Austrias kohtusime Austria ajaloolase, ka Birgit immermanniga, kes on raamatu kirjutanud kolmandast mehest, siis meil oli võrdlemisi raske talle selgeks teha, et Nõukogude liidus ei näidatud filmi kolmas mees. Kuigi Graham kriini tõlgiti, küll. Jah, ühed tsensuuri reeglid nägidki, et et autor on väga oluline, kui mõni ütleme, hea autor ütles midagi vene riigi poliitika kohta halvasti, siis mõni aegsete lai, tõlgitud aga vähem kui siin oli, oli tõepoolest populaarne. Eriti Nõukogude lõpuperioodil, aga see film tehti 1949. Siis oli küll sõda just tõusmas oma kõrgpunkti. Ja Nõukogude liit oli täiesti raudse eesriide taga. Võrdluseks võiks öelda. Ameerika filme noh ütleme Tarzan ja päiksepaistelise oru serenaad, mida ma ka mäletan kas oli ka Casablanca või mitte, mida ma nägin. Niisugune röövvallutajate purustamist Berliinis ja on seal kuskil võetud Saksa arhiividest, nii et ilmselt olid ameeriklased sunnitud nõustuma, et, et ilma ilma rahata näidati. Aga nagu ma ütlesin, 49 oli juba külm sõda ja siin just noh, eriti eriti venesõbralikud ei oldud mitte eriti vene vaenulikud ja siis tuli juba filme osta, see oli raha ja siis olid ameeriklased ikkagi imperialistid. See oli muuhulgas see aeg, kus Jossif Stalin vaatas isiklikult kõike Nõukogude Liidu uute filmide stsenaariumid läbi, filmid läbi ja viseeris ise. Ja see oli nii kitsas värav, kust need uued filmid pidid läbi minema. Et film oli lihtsalt sellel ajal tehtud, kus vene nõukogude poliitika oli väga räige ja hiljem ma arvan, et ta oli juba nii kauge klassika, siis ei olnud veel ju videoid ja ja, ja tiividiisid, et ta lihtsalt jäi, nii et vastab tõele küll hetkel vähem, kui oli hiljem väga populaarne, aga filmi. Kas võib olla ka, et siin võib olla ideoloogiline põhjus selles mõttes, et Orson Wellsi mängitud kangelane Harri laim läks küll venelaste poole üle aga ilmselt mitte ideelistel kaalutlustel, vaid pigem sellepärast, et oma mahhinatsioonide pärast pidi üle jooksma, ehk siis ta oli tegelikult ju lurjus. Jah, see pidi kahtlemata lugema, sest hiljem toodigi Ameerikast Neid filme, mille tegelaste käitumismotiivid sobisid meie ideoloogiaga või siis toodiga lihtsalt noh, ütleme puhtalt meelelahutusfilme, sest et oli vaja ka kinokassasse raha tuua, et rahvas tooks jälle nii nagu noh, ütleme markantne näide on helisev muusika. Aga jah, too aeg kuulus õieti õieti sinna, kus Venemaal lavastati selliseid, noh, ma ütleksin just nimelt Ameerika-vastased filmid, Simonovi näidend, vene küsimus ja ja ma tean, kuulus vene klassik Tomõšenko sunniti tegema filmi ühest Ameerikast, kuna töötajast naisest Nõukogude poolele üle ja kirjutas veel võimsa propagandaraamatu film jäi küll lõpetamata, sest kui ühelt poolt ei osanud sellega midagi hakkama saada, osa materjali on filmitud väga kurioosne, aga see on ka ütleme sellest ajast. Ja, ja, ja teiseks, Nõukogude Liidu poliitika muutus. Nii et jah, ühelt poolt või teiselt poolt vaadatuna see film ikkagi ei, ei oleks võinud tulla Nõukogude liidu ekraanidele tollal kuigi ta sai, ütleme, kallis peapreemia. Aga muuhulgas veel võrdluseks ma loodan, et ma ei eksi. See on 49 seesama kanni festival, kus ka nõukogude liit võttis osa ja esitas hulganisti propagandistlik dokumentaalfilm, ütleme nõude Aserbaidžaan ja Nõukogude Ukraina ja minu meelest oli seal ka Nõukogude Eesti. Et ei saanud nõukogude liit niisuguse ilusa kirja niukse mahuka dokumentaalfilmide programmi eest. Et kui ühelt poolt olid juba noh, need endiselt liitlasriigid tülli läinud, siis, siis noh, mingil moel nad said festivalidele. Aga see ei tähendanud seda, et ja Nõukogude Liit oleks hakanud oma vaenuliku ideoloogia filmi ostma. Selge aitäh teile, Jaan Ruus, selle selgituse eest, mis on film kolmas mees ja meeldetuletuse eest, mis ajas me kõik eurooplased, kunagi elasime.