Tere õhtust, kell on kuus ja uudistetoimetus võtab kokku pühapäeva, 21. juuli uudised, mina olen Mari Rebane. Väiketalunike arengut pärsib suurtootjate ja välismaalaste maa ülesostmine, sest Väiketalunikud ei suuda nendega konkureerida. Sääres algasid Saaremaa ooperipäevad, kus näeb gruusia ooperiteatreid. Põlvas aga kuulis nädalavahetusel maailma mastaabis haruldast lõõtspillide orkestrit. Noored soovivad üha enam minna vabatahtlikuks arengumaadesse või riikidesse, kus on poliitiliselt keerulised ajad. Jaapani ülemkoja valimistel saavutas kindla võidu peaministri Shinzo Abe koalitsioon. Belgia sai täna uue kuningana. Ilm on öösel vahelduva pilvisusega. Puhub suhteliselt tugev tuul, täna öösel üheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval pilvisus tiheneb ja sajuala levib idast läände tuul ei rauge ning sooja on homme päeval 15 kuni 19 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurme hinnangul on meie talunike ja väiketootjate suurimad mured seotud riikliku maaelu arengukava aastateks 2014 kuni 2020 ettevalmistamisega, mille investeeringute meetmed eelistavad suurtootjad. Samuti pärsib väiketalude arengut suurtootjate välismaalaste maa ülesostmine, kuna väiketalunikud ei suudagi nendega konkureerida. Olev Kenk käsitleb teemat. Järvamaal oli kogu tänase päeva jooksul võimalus tutvuda 12 erineva tootmis või hobitaluga, silitada loomi ja proovida traktorisõitu. Türi valla jõeääretalus kasvatatakse köögivilja. Peamine tuluallikas on kartul, kasvuhoonekurk ja tomat. Peremees Urmas Laks. Järvamaarahvas Paide tuul ühesõnaga ostab ikkagi värsket kohalikku köögivilja, et sellega on võimalik ikkagi noh, ots otsaga kokku tulla, et noh, see elulaad, meelejärgne töö, mis on taluniku mured? Väiketaluniku mure on muidugi maaprobleemid, sest vabad maad lähevad järjest kõik oksjonil, et ei käi jõud ületseda, osta. Roosna-Alliku vallas kuriste talust panustatakse mahetootmisele haritavat maad on 700 hektarit. Karjas on 300 siga, paarkümmend lammast ja mõned veised. Teravilja kasutatakse peamiselt loomasöödaks peremees Mark Valevitav, et talutöös segunevad mured ja rõõmud. Kuid mured on seotud maa ostmise ja elussigade Venemaale. Müügipiirangutega. Praegu me müüme elusloomi lihakombinaati, nii kui Venemaa piiri kinni valini kolmandiku jagu hinda kukkus otsast ära. No kuuldavasti ostavad välismaalased praegu Eestis kõvasti maad kokku, kas see probleem puudutab teid? See on olnud juba siin viimased 15 aastat, et välismaalased on ostnud neid maid kokku ja pakkunud, hindas üle, tõstnud neid kindlasti üle mõistuse nagu kõrgeks. Siin on veel teine aspekt, et üle vabariigi praegu vestmann, kinnisvarabüroo, kelle käes on tohutult põllumaid. Ta on tõstnud rendihinnad üle mõistuse kõrgeks. No meie näiteks anname vendi maad tagasi. Ega iga kohaga ei suuda konkureerida, et siin peab igat tükki ja igat tehingut vaatama nagu, nagu ükshaaval, aga hinnasurve on ikka väga tugev. Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm lisab, et väiketalusid ei soosi ka ministeeriumides kooskõlastusringil oleva riikliku maaelu arengukava eelnõu aastateks 2014 kuni 2020. Tekstiversioon näeb ette meie analüüsi põhjal olukorda, kus põhimised investeeringutoetused lähevad suurtootjatele kes tegelikult seda toetust ei vajaks ja talupidajad, kes tegelikult oma seda just vajavad, jäävad sellest ilma ja seoses sellega nii-öelda haakuv probleem, mis on maadehaaramine Eestis ja põhimine maade haaramine toimub suurte osaühingute poolt mille omanikuks väga tihti välismaalased. Ja nii võibki juhtuda, et lähema 10 aasta jooksul talude aeg peatub ja see võib tähendada maa kultuuripära kadumist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Eestimaa ooperiaasta suursündmus, Saaremaa ooperipäevad on kuulutatud avatuks tänavune Kuressaare ooperimajas gruusia ooperiteatrite esituses näiteks selliseid etendusi nagu Attila Rigolettot lussijadi, lammermooria madaam, pater flai, Margus Muld usutles Eesti kontserdidirektorit, Jüri Leiten. Tund aega tagasi avas Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten Saaremaa tänavused ooperipäevad ooperipäevade esimesel kontserdil Kuressaare lossipargis kostus nii Gruusia kui Eesti keelset laulu tänase päeva kontserdid, ka need, mis toimunud hommikul Saaremaa kaheksas kirikus olid kõik tasuta. Mis saab aga ooperinädala järgnevatel päevadel, jätkab Jüri Leiten, Eesti Kontserdi direktor, mis teatris kohal on ja kui palju? Need on jah, peaaegu 300, on siis kolm ooperiteatrit pilissi ooperiteater siis Kuta IC ooperi tajatele ja Bathumi, nii et niipalju kui Gruusias ooperit on, nii palju on täna siin Kuressaares. Kas me ise saarlased ja Eesti Kontsert on kaval, mis ma käisin just hetk lossihoovis. Ooperimaja on alles pooleli. Ja me olime siin natukene hädas tuulega, paar päeva tagasi ei saanud katust peale õigel ajal, aga aga praegu on niimoodi, et, et kõik asjad on kontrolli all ja homseks on kõik valmis, muidu ooperimaja on sama, kohtade arv on sama ja kõik kõike lõhkuda 1900 kohta on, on saalis. Kui palju on sellest 1900-st kohast täidetud, saab arvata. Tänaseks on kuskil müüdud üle 80 ligi 85 protsenti, nii et tänaseks päris kümmet tuhandet veel ei ole müüdud võimalikust 13-st 1000-st aga sinna lähedale peale galakontserdi kõikidele etendustele veel pileteid saada. Mitu etendust siis tegelikult suures majas tuleb või kontserti kokku? Suures majas tuleb tegelikult kokku seitse kontserti, kui me lisame veel pühapäevase laste kaalu. Nii et meil on nädalas iga iga päev on suures majas üks etendus, klusiilidel on, osadel on natukene külm, kuna täna ei ole väga, sest nad tulid kodust kodus, kus oli neil vist kas 36 kraadi kuumust inimene, kes pole ennem Saaremaal olnud, siia sattudes on nad täiesti hämmeldunud, esiteks selle saare ilust, merest jahisadamatest ja ka ja ka väga ilusast Kuressaare linnast. Ja just ajaloolisest osast. Põlvasse kogunes sel nädalavahetusel pea 60 lõõtspillimängijad, kes astusid kolmandale harmoonika peol üles koondorkestriga. Lõõtsamäng on Lõuna-Eestis üsna populaarne. Tegu on selle kandi põhilise külapilliga. Seetõttu juhatasid suurt lõõtsapidu sisse üle maakonna toimunud küla harmoonika peod. Igor Taro käis kammitsas kohal. Salvele lapsim külas ala 10 inimese, kuid suvel ei taha külapäevaliselt suurte talligi ära mahtuda. Lõõtspill on siin kohustuslik külaline, ilma selleta Lõuna-Eestiski labidaid. Aitäh. Ja küla on ka selle pilli kõlamiseks kõige loomulikum keskkond. Kõneleb ansambli oravapoisid solist Aivar lumi. Linnas avada, ta tuleb ikka närv, siis. No siin on ikka omad inimesed lihtsam ja julgem tunne. Aeg-ajalt tahavad küla pillimehed siiski. Omasuguseid näha ja koos mängida kolmandale suurele armoonika lõõtspillipeole kogunes neid Põlva Intsikurmus, sedapuhku üle 50 peo finaalis mänginud koondorkester on isegi maailma mõistes unikaalne nähtus, kõneleb lõõtspillimängija Moostest Henrik Hinrikus. Lõõtspill on jah selline külapill, aga kord aastas võib ikka niimoodi selline kaala kontsert olla. Pidu on mõnus võimalus, et kõik pillimehed saavad kokku tulla 11 näha, koos mängida. Põlvamaa lõõtspillikultuuri Eestile Heino Tartes annabki hindu teistele, kes nüüd olid võib-olla pealgu pealtkuulajad. Aga võib-olla järgmine aasta. Nii mõnigi tahab tulla meil lõõtsakooli, seda lõõtsapillimängu ja õppima. Oli eestvedaja Heino Tartes kannab kahe Põlva kihelkonna mehe August Teppo Karl Kikka pärandit. Esimene ehitas Kuuse pilli, teine mängis selle kuulsaks tartlase panuse eest rahvamuusika arengusse annetas Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts talle eile oma kuldmärgi väsimatult. Põlvamaa lõõts sai, seal on juba uued plaanid. Järgmise aasta kuulutaks meie lõõtspillimängijate poolt välja Karl Kikka aastaks, sellepärast et Karl Kikkal möödub 100 aastat sünnist ja seda päeva me tahame kindlasti tähistada suure üritusega suurt nõudlust. Pillide mängijate järele lubab arvata, et akustilist muusikat kuuleb Eestimaa külades veel ka 100 aasta pärast. Igor Taro rahvusringhäälingule Põlvamaalt. Välisuudiseid Jaapani peaministri Shinzo Abe võimukoalitsioon saavutas tänastele ülemkoja valimistel kindla võidu, näitavad meedia lävepaku küsitlused. Prognoosi kohaselt said Aabe liberaaldemokraatlik partei ja tema väiksem koalitsioonipartner uus vähemalt 71 kohta 121-st. Sellega kindlustavad nad enamuse ülemkojas ja kontrolli kogu Parlamendi üle. Jaapanis toimunud ülemkoja valimistel läksid jagamisele pooled ülemkoja 242-st kohast. Belgia prints Philip andis täna vande ja temast sai riigi seitsmes kuningas, kellelt oodatakse isa töö jätkamist kaheks kogukonnaks lõhestunud riigi kooshoidmiseks. Kuningas väär, teine loobus troonist kahekümnevõimuaasta järel Filipp Läti kuningaks keskpäeval parlamendi ees, mis esindab Belgia kuut miljonit hollandi keelt kõnelevat flaamlast ja nelja ja poolt miljonit prantsuskeelset Vallooni. Ta tõotas riiki teenida ja kaitsta. Me teeme oma erinevustest tugevuse, just selles seisneb meie riigi institutsioonide rikkus, ütles ta. Albaar teise otsus troonist loobuda on esimene omataoline Belgia ajaloos. Koomiksikangelased Supermani pätmen satuvad esmakordselt ühte filmi, teatas värskeima Supermani filmi terasmees. Lavastaja läks naer koomiksikonverentsil San Diegos. Töö filmi stsenaariumi kallal alles käib, ettevalmistustööd peaksid algama järgmisel aastal. Koomiksifänne rõõmustab, film peaks kinodesse jõudma 2015. aastal. Tagasi koju paljud Eesti noored suunduvad suvel välismaale vabatahtlikuks, et saada juurde kogemust ning avastada maailma. Järjest enam pannakse end proovile arengumaades. Tartust jätkab Merke Marja Alev. Eesti noortel on rohkelt võimalusi minna vabatahtlikuks euroop liidu riikidesse, kus elatustase on võrreldav siinsete oludega, kuid üha enam noori soovib end proovile panna riikides, kus elamistingimused on keskmise eestlase jaoks sageli kesised ning harjumatud. Mittetulundusühingu noortevahetuse arengu Ühing kui hästi S-i projekti koordinaator Inga Malva ütles, et enamik noortest eelistab siiski turvalist Euroopat, kuid paljud uurivad neilt erinevaid võimalusi vabatahtliku tööks näiteks Aafrikas, Aasias. Malva sõnul tuleb noortel arvestada sealsetes riikides hoopis teistsuguse keskkonnaga. See, mis on meie jaoks nagu elementaarne siin Eestis ei pruugi olla näiteks Vietnamis, et ütleme niimoodi, et inglased on elamisväärsed, aga nad on lihtsalt võib-olla mitte nii mugavad, enamasti nad on selleks nagu valmis või need on eelnevalt mingi koduse töö ära teinud, välja vaadanud, et kuhu nad tahavad minna ja see piirkond on ja Need on teadvustanud endale ka, et, et see on midagi täiesti totaalselt muud ja taastuvon ka see põhjus, miks, miks nad siin on, kipuvad. Tartu Aieszeki juhatuse liige Maris Madskim ütles, et paljud vabatahtlikud tahavad näha oma silmaga seda, millest uudistes räägitakse. Riikides, kus on poliitiliselt kirevad ajad ning meeleavaldused, on kohalikud noortele abiks nende turvalisuse tagamisel. Marismatskin. Aga võetakse arvesse vabatahtlike, neil oleks aga kindel seal olles ei muretseks, karraksisen annavad neile kõik informatsiooni, et kus päevadel siis ei ole mõtet minna tänavatele või välja ja siis need tunnevadki suhteliselt kaitstud ja tavaliselt seda probleemi ei ole, et nad tahaksid sealt tagasi tulla. Möödunud suvel oli Tartu Ülikooli semiootika ja sotsiaaltöö tudeng Marion soostar poolteist kuud koos vabatahtlik. Ehkki noorel eesti neiule soovitati olla tänavatel ettevaatlik, ei tundnud Sooster ise kordagi juhtu. Samas tunnistab Mariann Sooster, et päris kõigega ta toogos ära ei harjunud. Iga päev oli midagi uut ja uued olukorrad ja uued probleemid, millega silmitsi seisin, et niimoodi kõigega ära ei harjunudki, aga selliste väiksemate asjade kõikat kliimaga harjumine tuli päris ruttu. Inimeste karjumine, kuna kõik olid väga sõbralikud ja vastutulelikud ja ausalt öeldes elamistingimustega harjusin ka üsna kiiresti ära. Eestlaste jaoks võiks väga võõras olla see nende probleemide, mis seal kohalike seast väga laialdaselt on nende reaalne pilt, et kui, kui jõhker tegelikult see olukord on, et ma arvan, et ilma sinna kohale minemata sellest ükski eestlane tegelikult aru ei saakski. Kui sihtpaika jõudnud nooruk avastab, et see koht ei ole siiski temale sobiv, On organisatsioonid paindlikud ja võimaldavad tal esialgu suunduda mõnda teise projekti. Inga Malva sõnas, et kui vabatahtlikega peaks välisriigis midagi juhtuma, kannavad tema eest hoolt sealset partnerorganisatsioonid, kes teavad kohalikke olusid ja keelt. Merkemarialev, Tartu. Täna ja homme tähistatakse Kadrioru lossi ja pargiansambli 290 viiendat sünnipäeva. Tänane oli pühendatud lossile. Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra murre sõnul teatakse Kadrioru lossist üllatavalt vähe. Me peame tõdema, et kui me ütleme, Kadrioru kunstimuuseum, siis väga paljud tulevad KuMusse, kui me ütleme, Kadrioru loss, siis nõudlikud inimesed, helistatud, et me vaatame siin kaks sõdurit seisab ukse ees, kus te olete, et ikka tullakse siis presidendi residentsi juurde, see on sageli hämmastav, et on ikka inimesi, kes ei tea ajaloolises Kadrioru lossi, mistõttu ja meil on veel tööd ja palju teha, et tutvustada ennast, et rääkida, mis siin oli, kes siin elasid ja kasutasid seda lossi, milline roll on tal meie eesti ajalas tervikuna. Homne on pühendatud Kadrioru pargile, kus kogu päeva jooksul esinevad tantsu- ja tsirkuseartistid ning muusikud. Ka muuseum on erandkorras homme lahti. Aga ilmast räägib nüüd Kertu Vait, palun. Ööl vastu esmaspäeva on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub loode ja põhjatuul kuus kuni 12, saartel ja rannikul 12 kuni 17 meetrit sekundis. Sooja on üheksa kuni 15 kraadi. Päeval pilvisus tiheneb ning paljudes kohtades sajab vihma, kohati võib olla äikest. Puhub loode ja põhjatuul kuus kuni 12, saartel ja rannikul 12 kuni 17, iiliti 20 meetrit sekundis, soojem 15 kuni 19 kraadi. Aitäh kuulsite Päevakaja number 19075 kaunist pühapäeva õhtu jätku.