Tallinna balletikooli direktor Enn Suve, kuivõrd tavaline on see, et balletikool saadab oma viimaste kursuste, aga miks ka esimeste klasside õpilasi rahvusvahelistele balletikonkurssidel? No seda ei ole meil eriti tihti juhtunud, kuigi seekordne Artjomi osavõtt konkursist ei olnud esmakordne. Esimest korda rahvusvahelisel konkursil esinesid meie õpilased 1993. aastal Eurovisiooni noorte tantsijate konkursil. Need olid loana Georgia Stanislav firmakov. Me küll siis mingile auhinnale selle kohale ei jõudnud. Ka hiljem on kooli tulnud auhindu, on tulnud medaleid. Õpilastele rahvusvaheliselt konkursilt siiski ainult üks kord solistanislafirmakov, kes sai hõbemedali suurel Helsingi konkursil. Hilisemad need medalid on tulnud enamasti kas siis juba esimesel või teisel koolijärgsel aastal, kui nad on juba noh, tulnutele teatrisse. Kui palju Enn Suveteated ja kui palju meie Estonia balletitantsijad võivad rahvusvaheliste konkursside medaleid kokku lugeda? Umbes nii kahe käe sõrmedest annab teie, Artjom, tulite Prantsusmaalt konkursilt, kus te ütlesite, et oli üle 170 osavõtja. Kuskohas see konkurss oli ja kas seal olid siis ainult noored, olid naelad, õpilased, või olid ka juba professionaalid? See konkurss oli, krossis on nagunii sai juures, kui te teate ja see kongos oli selline, nagu seal oli, vist olid noored nagu seal oli erinevad grupid mina nagu olin kõige vanemas grupis ja see oli professhnu. Ja muidu ma arvan, et seal nagu ikka olid õpilased on, sest nagu need, kes töötavad, teatis nagu ei olnud, aga ikkagi sait olid mõned seal pärast. Kas see oli nüüd rahvusvaheline noorte balletitantsijate konkurss lihtsalt selleks, et tutvustada, mida kuskil Euroopa teatrites tehakse, või oli see perspektiiviga leida näiteks Euroopa suurematele balletitruppidele noori tantsijaid? On tegelikult ma arvan, et kui sa lähed kongus ja siis ikka sul on, sul on võimalus nagu otsida endale tööd ja nagu ütles mulle peaballettmeister siin rahvusooperis Tiit Härm, et kui mina alles nagu proovisin seda operatsiooni kõik need olgu see jalg, siis nad ütlesid mulle, et sa tahad minna konkursile, mine aga, et siis selle jaoks, et otsida tööd. Aga tööd sa ikka siin saad ka? Muidugi nagu seal mõned said juba töökohad seal Nizzas ooperis ja mõned nagu said õppida veel edasi Münchenis ja mulle pakuti ka natukene midagi, aga ikkagi ma arvan, et ma jään siia Estoniasse ja noh. Mitu aastat töötanud. Kõigepealt tuleb balletikool ära lõpetada, te olete viimasel kursusel Südol külla? Artjom, olge kena, rääkige palun, selles konkursis natukene lähemalt, kuivõrd palju teie selles vanusegrupis oli siis teil konkurente ja kuidas tuli siis pronksmedal? Minu grupis oli mingi umbes 20 inimest, ma arvan, see ei ole palju tegeldada. Nad olid tugevad seal kõik ja seal olid tüdrukud ja poisid, aga poiss ei olnud liiga palju. Aga kõik sõltus mitte arvust poiste arvustada punktidest, mis oli seal. Lihtsalt tantsisin ja sain neid punkte ja sellepärast tuli see pronksmedal. Meil oli eriti nagu erinevad grupid nagu tüdrukutega ja poistega ja tekkis nimel, et poistel nagu tekkis, nii et meil oli üks kuldmedal ja, ja kaks olid pronksmedalid. Nii et nagu teist kohta meil polnud selle esimese kulla, nagu medali sai üks poiss, kes Kuubast oli. Tema oli vanem, minust oli 21 või 20 aastat vana. Aga see teine oli Prantsusmaalt ja mis said teise nagu pronksimedali. Ja ta oli ka võrde, noh, ja tantsijaid ja lihtsalt nagu juhtus, nii et mina olin natuke naist ees, temalt aga ikka ei saanud teist kohtades. Mida te tantsima pidite, oli kohustuslik, repertuaar ette antud või oli vaba valik? Oli kohustuslik ka ja finalist pidin tantsima nagu moderni või siis nagu klassikalist operatsiooni, mitte nagu kohustuslikult. Ma valisin ise, aga tantsin kaks variatsiooni, seda, mis oli nagu et valinud mu õpetaja Ensule aitaski õpetajat ja kruvisime siin igav. Ja ma tantsisin seal kurssari. Tantsisin uinuv kaunitar revolutsiooni meestuudiatsiooni ja tantsisin veel asjatu, ettevaatust, seal on minna, ma tantsisin juba galakontserdile, mis aastal. Te olete juba ju käinud ka Rootsis rahvusvahelisel konkursil, kas repertuaar oli sama? Modandschanud asjatu ettevaatust seal Rootsis ka. Aga need Kaksolatsiooni vedu olid uued minule. Kuidas te sinna konkursile sattusite? Tegelikult see oli nii, et mina, kui läksin sinna Rootsi konkursile, siis nagu kui ma sain kolmanda koha ja siis nad piid valima nagu noortegrupist ja vanavanemate grupist kaks või kolm inimest, kes laovad veel krossi konkursile nagu Skandinaaviast ja Baltimaadest ja valisid mind, juhtus nii, et valisid mind nagu ma sain nagu kolmanda koha, siis seda nagu boonuspreemiad, sõit nagu sinna trassi konkursile ja sellepärast Ma ütlesin, et oleksin sinna Enn Suvekuidasmoodi balletikooli õpetajad suhtuvad näiteks niisugusesse õpilase nagu Artjom on, kes on konkursside tantsija. Kas tal on koolis ka topeltkoormus? No tal on kahtlemata väga suur koormus ja noh, konkurssideks ettevalmistamine on iseenesest juba väga ränk töö, sest see ei toimu siiski tundide õppetundide ajal, vaid lisaks kooli igapäevastele õppetundidele ja Artjomi ja nagu tema teistelgi kursusekaaslastel on ka Estonia teatris suur koormus, sest meie teatavasti osa meie õppetööst on niinimetatud lavapraktika tähendab selle osavõtt teatrietendustest. Ja noh, teatri repertuaar on praegu selline, et meie viimase kursuse noormeestel on väga suur koormus Estonia teatrietendustel, nii et Artjom, meil on nagu kolmekordne koormus praegu, aga me loodame, et ta peab vastu. Nii nagu ta Artjom enne mulle ise ütlesite, te tantsite juba Romeo ja Julia esimeses koosseisus kordes. Aga teil on ka mingi roll ettevalmistamisel. Jamule tiitherm ütlused nagu tulevikus ja ta tahab, et mina tantsiks, õpiks pinvoolud siin tantsima aga teistsugused tantsinud näiteks Luikede järves, Naapoli tantsu seal kaks paari, nagu tegelikult siin tantsivad solistid seda tantsu, nii et nagu mul on siin väga hea olla. Kas see Prantsusmaa konkursi võit kuidagi tõstis ka teie eneseteadvust ja kas professionaalsed solistid rahvusooperis hakkasite ikka võib-olla natukene rohkem märkama ja rohkem arvestama? No teate, nad, kui ma tulin siia tagasi, siis nad nagu ütlesid, et oi, alles said kolmanda koha, miks mitte esimese. Ja kui ma nüüd teen mingis proovis midagi ja siis, kui ma ei tule midagi välja, siis nagu nad tulevad. No kuidas sa said siis kolmandal kohal, kui sa ei saa nagu praegu teha? Sa pead tegema ju, sa pead töötama selleks, et pärast esimese koha saada. Tegelikult muidugi nagu kõik on õnnelikud siin meil on nagu üks suur pere siin ja kõik on õnnelikud, teised. No lõppimine käib asja juurde, see on täiesti enesestmõistetav, aga need teised medali saajad sealt konkursilt, kas nemad evisid ka juba niisugust lavapraktikat professionaalsetes teatrites, nagu teie oli teil omavahel ka juttu sellest? Tegelikult ma ei saanud nagu hästi palju rääkida, sest need poisid, mis olid seal nad raistan prantsuse keelt või siis nagu hispaania keelt, aga kahjuks mina ei valda ega prantsuskeeles siis hispaania keelt, ma rääkisin nagu natukene nendega ja nende õpetajaga inglise keelt. Aga see poiss nagu, mis sai esimese koha? Ma arvan, et ta küll sai nagu väga palju praktikat, siis nagu, kui ma nägin, et ta väga vabalt tantsis laval, nii et ma arvan, et ikka nendel olid. Nii et konkursile minnes peab ikkagi lavapraktika olema, see on eelnevalt juba, see on ikka väga oluline. Küll muidugi jah, peaks olema mingi praktilise kogemuse. Kas te olite seal üksi või oli teie õpetaja Viktor Födortšenko teiega kaasas? Ja mu õpetaja Viktor sattusingi oli kaasas ja tegeleda väga palju aitas mind seal, sest mul oli tegelikult raske, et no see konkurss oli palju raskem kui see konkurss, mis oli ka selles Rootsis. Ja ma närveerisin nii palju, et nagu tema väga palju aitas mind Kas te juba praegu mõttes valmistute järgmiseks konkurssideks, kui valmistate mõnda rolli? Tegelikult ma veel ei tea küll tahaks kusagile minna kongressile veel, sest nagu see väga palju arendab ja annab kogemusi selleks, et pärast siin Estonias hästi tantsida. Ja mul ei olnud väga palju praktikat ja nüüd ma tahan saada kas või noh, nii palju kogemusi, nagu ma saan. Enn Suve, palju Tallinna balletikoolis on selliseid Artjomi taolisi poisse või, või miks mitte kabiigasid, kes oleksid valmis kohe minema konkursile. No eks meil paar inimest veel on ja eks me proovime ka neid. Nüüd on Rootsis konkurss, millest Artjom rääkis, mis on terve rida aastaid toimunud kui Põhjamaade noorte või algajate tantsijate balletikonkurss ja nüüd ta on laiendatud konkursikse Teleni konkursi nimi on Põhja- ja Baltimaade noorte balletikonkurss, tähendab, see on mõeldud kaheksale riigile spetsiaalselt, see toimub igal kevadel Rootsis. Praegu just koolis peame nõu, ütleme nüüd 2004 kevadel, keda koolist sinna saata nagu oli Artjom käesoleva aasta kevadel seal ja noh, eks me, ma arvan, eks me ikka nii kedagi leian ma ka ennem kui me pole lõplikku otsust teinud niimoodi, keda kooli poolt esitada, ma ei tahaks neid nimesid välja kuulutada, aga Artjomi suhtes me ka õpetajaga siin oleme nõu pidanud ja arutanud ja praegu siin vaatame järgi ütleme, millisest konkursist ta võiks osavate järgmisel aastal, sest noh, minu meelest tal on ka ikka veel nii, teine koht, esimene koht on veel saamata. No ma arvan ka, et teise pingutada selle nimel, et need mõlemad ikkagi kätte saada, eks ole, kindlasti muidugi Artjom, kena oli teiega rääkida ja tore oli kuulata, et te olete ise rahul selle kõigega, et teil on olnud niisugune pingeline elu ja, ja, ja pingelised õpingud ja te tahate teatris töötada ja tantsida ja ma soovin teile ainult edu nii teatris kui ka koolis jääd ka järgmistel konkurssidel, siis ikka see hõbe ja kuld tuleks. Suur tänu, suur tänu teile jänsuga Tallinna balletikoolile ka edu, sest nagu ma asjast aru saan, potentsiaali on, et Eesti balleti tutvustada väljaspool ja edukalt aitäh teile.