Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab nüüd tänased sündmused kokku. Stuudios toimetaja Margitta Otsmaa. Riigiprokuratuur ei maadevahetuse süüasjas Tallinna ringkonnakohtus juunis langetatud otsusega rahule ja ei vaidlustanud seda riigikohtus. Lennufirma Estonian Air jõudis kolme aasta järel taas kasumisse. Koondatud on personali vähendatud lendude arvu ja müüdud mittevajalikum ja samas reisis tänavu Estonian Airiga mullusest 35 protsenti vähem inimesi. 251-st Eestis tegutsevast reisifirmast ei ole tähtajaks oma müügil aruannet esitanud 42. Hispaanias õnnetusse sattunud rongijuht tunnistas kohaliku meedia sõnul ülesed sõitis rohkem kui kaks korda lubatust kiiremini. Õnnetuses hukkus vähemalt 78 inimest. Euroopa Inimõiguste kohus lükkas tagasi väited, et Mihhail Hodorkovski mõisteti süüdi poliitilistel põhjustel, kuid leidis samas, et osa kohtuprotsessist ei olnud aus. Keskkonnaamet tõrjus tänavus Ossinovski ja hiid-karuputke 1970-l hektaril. Tõrjujatele teeb aga muret, et leidub ikka veel maaomanikke, kes ohtliku võõrliigi tõrjet oma maal ei luba. Pärnu kesklinnas jõe vasakkaldal alustati Jaansoni tervisespordiraja ehitustöödega. Algab traditsiooniline heategevuslik kontserdisari Eesti mõisad 2013 peaesineja on Hongkongis sündinud kontratenor ka Bo Chan. Annetustega aidatakse Lasila mõisakoolil uus klaver muretseda ja tänasest tänast Viljandi pärimusmuusika festivali avamist jääb eesti rahvale meenutama Läti vabariigi presidendi kingitud kroonikaraamat. Terra Mariana ning Viljandi folgil süüvitakse neli päeva pühaderituaalides ja kommetesse spordist nii palju, et Eesti korvpallikoondise peatreener Tiit Sokk täna Tallinnas algaval nelja rahvuse karikaturniiril näha Euroopa meistrivõistluste valikmängudeks valmistuva meeskonna edasiminekut eeskätt kaitsemängus. Ilm on homme vahelduva pilvisusega, pärastlõunal sajab hoovihma ja võib olla äikest. Sooja tuleb 19 kuni 24 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda riigiprokuratuuri ei maadevahetuse süüasjas Tallinna ringkonnakohtus juunis langetatud otsusega rahul ei vaidlustanud seda riigikohtus, kuigi ringkonnakohus mõistis kõikidele süüdistatavatele kergemad karistused, kui taotlesid neile riigiprokurörid Inna Ombler ja Laura Feldmanis. Kassatsiooni kaebused esitasid aga kõikide süüdistatavate ehk Villu Reiljani, Ester Tuiksoo, Toomas Annuse, Kalev Kanguri, Tarmo Pedjassaar, Einar Vettus, Tullio Liblik ning süüdimõistetud firmade kaitsjad. Riigikohus ei ole veel kaebust arutlusele võtmist otsustanud. Tallinna ringkonnakohus mõistis kohtualused süüdi altkäemaksu võtmises ja andmises ning karistas neid tingimisi vangistusega. Kohtu all olevatele juriidilistele isikutele määrati suured raha karistused. Riigiprokurörid Ombler ja Feldmanis nõudsid karistusena šokivangistust. Süüdistuse järgi andsid Villu Reiljan keskkonnaministrina ja Kalev Kangur maaameti juhina ärimeestele maksu vastu teavet, millised looduskaitseliste piirangutega maatükid saab vahetada riigi kinnistute vastu. Kokku tehti 13 vahetust 16 miljoni euro väärtuses. Lennufirma Estonian Blair avaldas täna oma rekapitaliseerimisega tulemused, teise kvartali müügitulu kasvas esimese kvartaliga võrreldes 20 protsendi võrra. Ettevõtte kahjum vähenes samas 80 protsenti. Lähemalt räägib Anette Parksepp. Jooniseid. Estonian Air esimest korda üle kolme aasta kasumisse, sellega viidi lõpule ettevõtte ümberpööramise programm. Eelmise kvartali müügitulu kasvu põhjendab Estonian Airi finantsjuht võits tõuks. Me lendasime tegelikult peaaegu sama palju, meie edasi-tagasi sõitude arv oli teises kvartalis kolm protsenti väiksem kui esimeses kvartalis. Meie keskmine piletihind ühe reisija kohta oli esimesel poolaastal enam-vähem stabiilne ehk 115 eurot reisija kohta. Müügitulu põhiline kasv tuli aga sellest, et meie reisijate arv kasvas 26 protsenti. Edaspidi SAP Estonian hakata keskenduma igapäevategevustele. Ettevõtte juhatuse esimees Jan Palmér. Me peame üle vaatama, kas sõiduplaanid on piisavalt head, üritame pakkuda lennuühendusi vähemalt kaks korda päevas, siis see on parim teenus, mida me suudame pakkuda. Meil pole seda võimalust praegu kõikide sihtkohtade puhul, küll aga põhilistel teedel. Estonian Airi juhatuse esimees Jan Palmér arvab, et järgmises kvartalis pole muretsemiseks põhjust. Kolmas kvartal peaks olema suhteliselt okei, sest augustileppe september on lennunduses väga hea aeg, oktoobris, novembris ja detsembris muutub nõudlus väiksemaks. Me peame täpselt üle vaatama, kui palju lendame talvel välja saadame. Arvan, et kolmas kvartal võib olla suhteliselt heaga, neljandas kvartalis on raskem kasumisse jääda. Suurima murekohana näeb Jan Palmér praegu erinevaid lisatasusid, mida lennufirmadele kehtestatakse. Lennunduses kasvavad pidevalt kulud, sest ametivõimud panevad meie peale Ainous lisaraskuseid. Meil on väga raske oma hindu niimoodi muuta, et me saaksime pidevalt uusi tasusid maksta. See ei ole suurim väljakutse üksnes Estonian Airile, vaid ka paljudele teistele lennufirmadele. Saaremaal Läänemere ajaloopäeval viibiv Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas rõhutas, et Estonian Airi juht jõudmine tasakaalu on hea ja oluline uudis, aga on ka omad ohud. Eile ise tulin Estonian Airiga, see ühendus on olemas, see on ikka väga suur pluss, peasid lendab need juriidilised nüansid, mis puudutavad konkurentsipoliitikat Euroopa liidus ülimalt sensitiivsed ja need on ka väga tähtsad pretsedendid, et noh, kui tehakse üks pretsedent, siis sellele võib kohe järgneda palju-palju teisi. Selle riigi abiga kiputakse üldiselt sageli minema kokkulepitud reeglitest välja. Veel võin öelda sellega seoses, et me oleme nüüd siin kolleeg Almuniaga arutanud ja, ja me arutame edasi kuskil sügisel, kuidas me üldse vaatame neid regionaal lennufirmasid, regionaalseid ühendusi, kas me ei peaks siin oma mingisugust eri teistmoodi poliitikat? Lehm ei ole mitte ainult Estonian Air, probleem on perifeersete, riikide väikeriikide paljud ei olegi väga väikesed, aga ikkagi need lennuühendused, kuidas ikkagi tagada see, et ühendus säiliks? Kvaliteetsemas on väga oluline küsimus. Reisiettevõtjad pidid esitama tarbijakaitseametile 20.-ks juuliks 1002. kvartali reisipakettide müügi kohta. Kokku oleks aruande pidanud esitama 251 reisifirmad. Tänaseks ei ole seda teinud 42 ettevõtet. Tuntumatest ettevõtetest on mustas nimekirjas näiteks Läänemere suurim laevafirma Tallink Grupp ja Mainor Meelis. Aruanded on eelkõige mõeldud tarbijate majandushuvide kaitseks, sest nende alusel kontrollib tarbijakaitseamet, kas firmade tagatissummad on piisavalt suured või mitte. Reisifirma tagatis on niinimetatud kohustuslik kindlustus, millest kaetakse firma maksejõuetuse korral reisijate kojusõit ning tagastatakse tarbijatele ärajäänud reisi. Teete maksud. Aruannete esitamise kohustust keeranud ettevõtete nimed avaldab amet oma kodulehel olevas mustas nimekirjas. Seda nimekirja uurib tarbijakaitseameti teatel reisi planeerides umbes 20 kuni 30 protsenti klientidest. Edasi aga tänased olulisemad välissõnumid ja Kristi Sobak võtab need kokku. Euroopa Inimõiguste kohus lükkas tagasi väited, et Vene oligarh Mihhail Hodorkovski mõisteti süüdi poliitilistel põhjustel kuid leidis samas, et osa kohtuprotsessist ei olnud. Kohtunikud leidsid, et Hodorkovski õiguseid riivati, sest ta saadeti Moskvast kaugele karistuskolooniasse ja kaitsele ei lubatud tuua oma eksperte tunnistajatena kohtusse. Euroopa Inimõiguste kohus kohustas Venemaa valitsust maksma Hodorkovski 10000 eurot väga väike summa võrreldes rahaga, mis Hodorkovski ja tema naftafirma Jukos kaotanud on. Kaebealuste kaitse leiab, et Euroopa inimõiguste kohtuotsus peab lõpuks viima neile langetatud esimese kohtuotsuse tühistamiseni. Hodorkovski ja tema äripartner Platon Lebedev on mõistetud süüdi naftat varastamises, maksudest kõrvale hoidmises ning rahapesus. Hispaanias õnnetusse sattunud rongijuht tunnistas kohaliku meedia sõnul üles, et sõitis rohkem kui kaks korda lubatust kiiremini ehk 190 kilomeetrit tunnis kalisse regiooni ülemkohtu teatel. Seal alustas politsei ametlikku juurdlust rongi vedurijuhi tegevuse üle. Rongil oli kaks juhti ja üks neist viibib haiglas, kuid esialgu pole teada, kumb neist uurimise all on. Pealinnas Madridis teed alustanud rong sõitis eile õhtul rööbastelt maha logode kompastela lähedal. Õnnetuses hukkus vähemalt 78 inimest ning üle 140 sai vigastada. Hispaania kuulutas õnnetuse tõttu välja ametliku kolmepäevase leinaraudtee-ettevõtte teatel ei olnud rööbastelt maha sõitnud rongil tehnilisi probleeme, samuti oli see päeval üle vaadatud. Rongi must kast on uurijate käes. Tegu on rängima rongiõnnetusega Hispaanias alates 1944.-st aastast. Tundmatud relvastatud isikud tapsid Tuneesia pealinna lähistel opositsioonitegelase ja parlamendiliikme Mohamed praami. Telekanali vaata andmeil tabas praamid 11. Kuulimehe surma tõttu kuulutati homseks välja leinapäev. Tuhanded Tuneeslased kogunesid siseministeeriumi ette, avaldasid poliitiku mõrva vastumeelt protestijad hüüdsid islamistliku valitsusevastaseid loosungeid ja nõudsid selle tagasiastumist. Veebruaris põhjustas teise opositsioonitegelase shokri Belayydi tapmine Tuneesias poliitilise kriisi. Ja uuesti koduste asjade juurde keskkonnaametile jõuab lõpule tänavune karuputke tõrjehooaeg. Sosnovski ja hiid-karuputke tõrjuti 1970-le hektarile, seda on paarisaja hektari võrra rohkem kui mullu. Muutis aga keerukaks asjaolu, et mõnel pool on ikka veel levinud veendumus, et tegu on hea meetaimega, mistõttu polnud maaomanikud alati valmis tõrjetöödeks luba andma. Pireteerimbris. Sosnovski ja hiid-karuputke on Kaukaasias pärit võõrliigid, mida propageeriti nõukogude ajal meesilotaimed enam tänapäeval siloks, seda keegi enam ei kasvata, aga meetaime omadusi hinnatakse siin-seal ikka kõrgelt. Seetõttu on keskkonnaametil raskusi taimetõrje korraldamisega, sest maaomanikud ei anna selleks alati luba, rääkis keskkonnaameti Tartu ja Jõgevamaa looduskaitse bioloog Madli Linder. Selles osas peab kindlasti teadlikkus suurenema, et võib olla küll hea meetaim, aga siiski Eesti loodusele inimestel on väga ohtlik taim. Eesti kõige karuputkerohkemad maakonnad on viljakate muldadega Harju, Saare ja Viljandimaa. Keskkonnaameti, Harju ja Järvamaa looduskaitsebioloogi Kalev tihkani sõnul on tõrje tulemusel putkede levialad hõredamaks muutunud. Siinkohal on suur abi omavalitsustest, kes Omalt poolt tõrjele kaasa aitavad. Rae vallas on 70 hektarit, Rae vald on ise üks väheseid valdasid, kes panustab, sest meil on riigihanke korras ei saa alati neid kohe nagu tõrjesse võtta, mis leitakse Rae valla eelarve võimaldanud ja ise ma oleks tahtnud soovitada, et ka Viimsi vald võtaks sihukse asja külge, seal on kõige lähemal inimestele, et noh, seal on tihedad asustused ja kinnisvaraettevalmistamise käigus pööratakse palju mulda Segija ja teda ei niideta hooldata vanad põllumajandusettevõtete maha jäänud, need ümbrused ja mesilad on eriline ala ja ilmselt on ka silona kasvatatud Anija ja Kuusalu valla piirimail eritis härma kosuja kosu külad, seal seal on niimoodi põldudena. Putke tõrjumine on Madli Lindneri sõnul pikk protsess, kuna taime seemned säilivad mullas kuni 10 aastat. Eestis algas süstemaatiline tõrje 2005. aastal, esmalt küll 200-l hektaril, kuid tänaseks on levialad paremini kaardistatud. Päris pikk protsess tegelikult, et sama kohta peab tõrjuma mitmel järjestikusel aastal, alles siis hakkab putka tihedus selles kohas vähenema ja päris ära kaotada, siis võib-olla alles viie aasta pärast me saame selle kontrolli. Seda, kas ta hakkab vähenema või mitte, on veel vara öelda, sellepärast et neid kolooniaid, mida on tõesti viis või rohkem aastat tõrjutud ei ole väga palju üle Eesti. Võitlust karuputke ega raskendab seegi, et naabrite juures Lätis seda nii aktiivselt ei tehta. Venemaal ei tehta üldse, tuule ja autoratastega, kanduvad aga seemned sealt meilegi. Siinkohal oleks keskkonnaametil suur abi, kui inimesed annaksid uutest karuputke asurkondadest ametile teada. Siis võib ühendust võtta keskkonnaameti looduskaitsebioloogidega, kes vaatab selle koha üle ka seal ikkagi on karuputke tihtipeale võetakse teiste liikidega segamini selle koha ära ja siis ilmselt järgmisel aastal läheb tõrjesse. Juba kaardistatud karuputke kasvualad on leitavad internetist maa-ameti kaardirakenduse kaudu. Piret Preis Tartu. Selle aasta lõpuks valmib Pärnu jõe vasakkaldal kulgev Jaansoni tervisespordiraja osa korda tehakse ka vastaskaldal asuv rajaosa, kus parandatakse valgustust ning remonditakse teekatet. Silvia sool jätkab. Jaansoni tervisespordiraja ehituse algust on Pärnus juba pikalt oodatud, täna on kopad maasse löödud ja ehitustööd käivad. Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius sõnutsi saab uue kergliiklustee rajamisel korda paiguti kuni 20 meetri ulatuses Pärnu jõe vasakkallast kesklinnas. Kahel pool on olemas ligi seitse, kaheksa puhkepaika, pingid, valgustus, väiksemad, sellised mänguplatsid ja see siis sadanud neli kilomeetrit pikk asfalti. Töid teostavad Jaansoni rajal aktsiaseltsi YIT Ehitus ja Treff nord. Projekti kogumaksumuseks on 1,65 miljonit eurot, millest linna osalus 15 protsenti ja ülejäänud maksab kinni Euroopa regionaalarengu fond. Rada valmib käesoleva aasta detsembris, hoolimata sellest septembri alguses toimuv kahe silla rahvajooks ära jää. Romek Kosenkranius. Jaansoni jooksuks valmis ei jõuta, aga eid ka on kokku lepitud, et võimaldatakse siis see rada ikkagi Jaansoni jooksu ajal läbida. Paralleelselt uue raja ehitustöödega kavatsetakse korrastada ka Jaansoni raja. 2005. aastal valminud lõik. Kas seal on probleeme mõningates lõikustes valgustuse osas ja siit-sealt on vaja ka seda kohendada. Linn esitas käesoleva aasta suvel veel lisataotluse 100000 euro suuruse. Pärnu jõe kallastel on pärast Jaansoni raja uue osa valmimist tervisesportlaste ja jalutate päralt kaheksa kilomeetrit kergliiklusteed, mis omakorda on ühendatud Pärnu ümbersõiduranna ja linnast välja viivate kergliiklusteedevõrgustikuga. Silvia sool Pärnu. Just praegu algas üks traditsioonilisi suve menu, sündmusi heategevuslik kontserdisari Eesti mõisad 2013, mida korraldab agentuur Corelli Music. Nagu ütles agentuuri kunstiline juht Mailsildas intervjuus Mall Mälbergile, on tegemist unikaalse kultuurinähtusega. See ongi kujunenud selliseks väga omapäraseks sarjaks, kus inimesed, kes tulevad mõisa, saavad lisaks kaunile muusikale, heale kontserdile ka kuulata ajaloost väga palju arhitektuurist nautida Eestimaa kaunist loodust ja ühtlasi olla ka metseenid, et toetada mingit väikest mõisakooli või lastekodu, mida siis vastaval aastal toetame. Ja iga aasta tuleb uusi kohti juurde, kus ta oma kontserte teete. Ja see sari on meil juba praegu käib viieteistkümnendat suve ja siia me võtame alati uued mõisad. Sügiseks meil saab mängitud 63 erinevat mõisa juba läbi sel aastal tulid meil kolm eramõisa, mis on väga ilusti korda tehtud ja mis minul rõõmuks on väga kultuurihuviliste omanikega. Need on Atla mõis Juuru kihelkonnas kõltsu mõis Keila kihelkonnas ja Eivere mõis Anna kihelkonnas ja lisaks sellele on sel aastal veel kaks mõisakooli Räpina mõis ehk sillapea loss Räpina kihelkonnas ja Lasila mõis, kus on Lasile põhikool, mis asub Rakvere vallas Rakvere külje all. Kõik need 15 aastat on peaesineja olnud barokkansambel Corelli Con Shart. Veel sel aastal esinevad, sel aastal on Corelli konsort palunud solistina kaasa ühe väga toreda kontratenori, kes on sündinud Hongkongis läbi USA, jõudnud siis Eestisse, elab nüüd Eestis, tal on siin perekond on täiesti sidunud oma elu Eestiga ja Ta laulab kõige kaunimaid kontratenori. Reet, mida üldse barokkmuusikast leida, on kõikide kontserdil üks ainult, Jüri Kuuskemaa jutt muutuksid vastavalt mõisale ja alati on need kontserdid olnud heategevuslikud. Kellele ja mille jaoks te sel aastal raha kogute sellel aastal me leidsime sihukese toreda koha nagu meie viimane kontserdi kohtlasila mõis ja Lasila põhikool ja nende kaunis mõisa saalis on üks väga väike ja õnnetu klaver. Ja nii need asutasid veebruaris klaverifondi ja meie pakume kogu publikule võimalust siis toetada vastavalt niipalju kui kellelgi võimalik seda klaverifondi ja sellega on kaasas väga tugevasti ka Rakvere vallavalitsus, nii et rahamise puudu panevad nemad juurde ja Rakvere vallavalitsus on küll lubanud, et klaver vahetatakse välja seal juba sellel aastal. Klaver jääb ju sinna saali ja kui õpetajaid ei ole, siis saab sinna saali tuua väga häid kontserte. Tänast Viljandi pärimusmuusika festivali avamist jääb eesti rahvale meenutama Läti vabariigi presidendi kingitud kroonikaraamat Terra Mariana ning Viljandi folgil süüvitakse neli päeva pühaderituaalidest sõja kommetesse Piret päiv ristilt lähemalt. Viljandi pärimusmuusika festivali avaminutitel andis Läti vabariigi president Andris persins eesti rahvale läbi Eesti vabariigi presidendi üle kingituse ja selleks on kroonikaraamat Terra Mariana. Me peame ühiselt töötama ja ühiselt tagama meie riikide säilimise ja see kroonikaraamat on nagu sümbol meie ühistest püüdlustest, märkis Läti vabariigi president. Samuti soovis Läti president pärimusmuusika festivalile ilusat päikesepaistelist ilma Terra Mariana on aga Liivimaa kroonika alates aastast 1207 kuni 1561. Originaalist on nüüdseks tehtud 10 koopiad, millest siis täna üks eesti rahvale kingite Terra Mariana lähe hoiule Eesti rahvusraamatukokku. Või tegemine oli teatavasti püha toiming ning see vana rituaal juhatas sisse pärimusmuusika festivali, millel tänavu nimeks. Püha müristus, püha on ka näiteks sünnipäev ja kui eestlased on selle ära unustanud, siis sahvarezucare ehk mustlasorkester Rumeeniast annab teada, kuidas seal sünnipäevi. Oma pühade pidamise rituaale ja loitse toovad folgilistele veel külalised Indiast, Jaapanist, Hiinast ning üle ilma on Viljandisse tegelikult kokku tulnud 14 välisansamblit lisaks Eesti esinejad ja nõnda saabki kokku festivali kontserte 74. Oluline roll tänasele festivalil on aga õpitubadel, mida on kokku 28 jätkab folklorist Marju Kõivupuu. Me püüame õpitubades seletada natukene pärimuse muutumist aegade jooksul ja seda ka, milline tähtsus või tähendus ühel või teisel pärimuslikul materjalil olnud. Üks, kaks kolm inimpõlve tagasi folgi avamisel noored mängisid või kokkulöömist, et kui palju nagu tänapäeva noor inimene üldse seda teab, mida tähendas, kas või hakkas kokku või ei hakanud ja kui või jäi saamata jäi tulu saamata, jäi perepidu puhul söömata. Ja nii on väga paljude kommet see ka, et mis meie jaoks on nii-öelda ilus rituaal rituaali enda pärast. Tegelikult nii-öelda väga elulise tähtsusega asi nendel kaugetel aegadel, mille kohta me saame teavet teinekord ainult folkloorikogude vahendusel üles kirjutatud materjalide põhjal. Festival annab endast märku ka inimeste rõõmsas olekus. Ma olin oma väikese pojaga, kes oli esimesel Viljandi pärimusmuusika festivalil, oli väga vähe rahvast, ütleme üsna algeline oli, aga no nüüd, see on ju nii rahvusvaheline, terves maailmas tullakse juba siia, minu poeg, kes töötab juba kolm aastat Nigeerias spetsiaalselt sõitis Aafrikast Viljandi folgil muusik Margus Põldsepp diale, nüüd levitab Sulle folklorist Marju Kõivupuu. Ei võiks meile siis kahekesi laulda. Oaas. Koorem. See üle, kui ma Siin sõpra. Ja spordisõnumitega on valmis Joosep Susi. 2015. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmängudeks valmistuv Eesti korvpallikoondis alustab täna Tallinnas nelja rahvuse karikaturniiri. Täna õhtul võõrustatakse Slovakkia, homme Valgevene ja ülehomme Ühendriikide üliõpilastest koosnevat meeskonda. Peatreener Tiit Soku sõnul liigub meeskond paremuse suunas. 10 päeva on koos olnud juba saalist, nüüd tähendab, et Austrias tegime nagu suht-koht, korralikud mängud, noh lõpuks nagu vajusime nagu ära. Aga siit-sealt on nüüd vaja edasi minna ja nagu iga päevaga nagu veel paremaks, sest perfektiivimum et ega siis kindlasti on, ma ütlen, et kaitsta, me peame nagu kõikidega suht-koht hästi hakkama saama. Rünnak on teine asi, seda annab veel nagu, ütleme tagantjärgi tulla. Teavitab, et ei ole veel see aeg, kus peab kõik sisse viskama, aga loodame, et suudame oma kaitse korda saada. Samal ajal kell kaheksa õhtul kohtub Tallinna Levadia jalgpallimeeskond Euroopa liiga teise eelringi korduskohtumises võõrsil Rumeenia klubiga pantuuri avamängus Tallinnas väravaid ei löödud. 25 aastane Kümnevõistluse Londoni olümpiakuld ja maailmarekordimees Ashton Eaton annab enne kahe ja poole nädala pärast algavaid Moskva maailmameistrivõistlusi vormile viimase lihvi Tallinnas. Iidon teeb seejuures nädalavahetusel kolmel alal kaasa ka Eesti meistrivõistlustel. Ameeriklase sõnul on seni ettevalmistus laabunud hästi, kuigi veel maikuu lõpus oli ta põlvetrauma tõttu sunnitud loobuma mainekas kütsise võistlusest. Klaustrofoobiat siis tere endi. Ma olen täielikult taastunud, sain vigastada enne Götzises kümnevõistlust, midagi juhtus, kõrgushüppe ajal, tundsin kohe, et jalaga pole kõik päris korras. Tegin treeningutesse väikese pausi ega läinud Götzises. Seejärel osalesin USA meistrivõistlustel, kus tundsin end esialgu väga hästi. Mõtlesime meistrivõistlused rahulikult läbi teha, mitte üleliia pingutada, aga vigastasin taas põlve, sedapuhku kaugushüppes ja ma ei saanud enam korralikult kõrgust hüpata. Aga me kasutasime õigeid meetmeid, tegelesime taastusravi ja puhkamisega. Nüüd tunnen ennast hästi. Kuressaares peetaval 10000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril jõudis Vladimir Ivanov poolfinaali. Esimese asetusega. Ivanov alistas itaallase Giorgio portaluuri kahes setis kuus. Kaks, seitse, kuus. Austraalia rattur, Ateena olümpiavõitja Stewart tõugreidi tunnistas keelatud ainete tarvitamist enne 1998. aasta Prantsusmaa velotuuri suurtuuridel kokku kolm etappi. Olümpiamängudel neli medalit võitnud 39 aastane Ukraidi on üks paljudest tippudest, kelle 98. aasta proovid näitasid EPO tarvitamist. Ja ongi jäänud rääkida veel vaid ilmast, sünoptik, taimi, paljak. Õhumass meie kohal on väga soe, kuid südasuve õiget mõnu kogu Eestis täna tunda ei saanud, sest pilvekiht oli õige visa hajuma. Siiski eelolevaks ööks aitab Skandinaavias olev kõrgema rõhuga Ola pilvi hõrendada. Olulist sadu ette pole näha, kohati võib aga udu tekkida. Puhub loodetuul kaks kuni kuus meetrit sekundis, sooja on 12 kuni 17 kraadi. Paraku Venemaad jääb katma seesama vana madalrõhkkond ja homme päevaks kandub selle serva mööda meile niiskust. Lisaks. Pilved kosuvad hoovihma ja äikese tõenäosus on suur. Vaid saartel ja läänerannikul ning Ida-Virumaal on ilm kuivem. Puhub valdavalt loodetuul neli kuni üheksa meetrit sekundis, sooja on 19 kuni 24 kraadi. Vahetuseks tugevneb kõrgrõhkkonna mõju, laupäeva päeval on veel üksikute vihmahoogude võimalus. Pühapäev on aga sajuta. Tuul on nõrk. Sooja on öösiti 10 kuni 15, päeval 22 kuni 27 kraadi. Aitäh selline oli tänane Päevakaja, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.