Tere hea esivanemate vaimu, härra saate kuulaja tänases saates kõneleme ringmängulauludest. Me oleme ilmselt kõik kuulnud ühte osa nendest ringmängulauludest, kas vares vaga linnukest või siis mõnda teist, aga väga harva. Me teame, millega on parajasti tegemist. Just sel põhjusel oleme me oma saatesarjas ette võtnud erinevate laululiikide tutvustamise. Ja täna siis nagu juba öeldud, ringmängulaulud täna stuudios rahvamuusika uurija Ingrid Rüütel. Ja alustuseks tahaksin küsida, et mis puhul, mis sündmustega seoses üldse ringmängulaule, meie vanemad ja vanavanemad on laulnud. Kui vaatame ajaloos tagasi, kuidas üldse tekkis ringis laulmine ja ringtantsud ja ringmängud sisse on üks iidvana nähtus, mis on tuntud paljudel rahvastel. Ja muidugi meie ringmängulaulud ja ringmängud on nüüd selline uuem traditsioon, mis tekkis põhilises möödunud sajandil ja oli kasutusel veel käesoleva sajandi algul, kuid ringis laulmine ringis liikumine ise on, nagu ma ütlesin, iidvana no veel hilja, praegu olid säilinud näiteks tule ümber ringis liikumisega seotud laulud seal Tšubtšidel korjakidel, Eskimudel ja tuli oli, eks ole, niisugune päikese peegeldus või päikeseasendaja maa peal, millega olid seotud usundilised, maagilised kujutelmad, päike ja tuli, soojendab ja on toitja ja eluandja. Ja eks meie jaanituligi ole selle kauge rituaali kajastaja ja vaatame meie vanemaid laulumänge, ka selliseid, kus oli ühe komponendina ringringis liikumine siis needki seostasid teatud kalendri tähtpäevade rituaalidega olid jõululaulud või jõulumängud või jaanipäev, Need on mängud ja see vanasõna jõul isegi osutab sellele, see on vara skandinaavia laen. Ja see tähendas just vanasti pööripäeva päikeseringi. Aga nüüd, kui tulla hilisemate ringmänguvormide juurde ja rääkida sellest, mis puhul neid lauldi siis muidugi Aja jooksul muutusse puht lõbustuslikuks ja nendest uuemate rahvalauludega seotud ringmängudest millest me tänases saates räägime? Need olid juba puht lõbustusliku iseloomuga, sellised seltskonnaajaviitmise, see oli seltskondlik ajaviitmise vorm ja neid mängiti igal pool, kus noori koos oli pulmadel talgutel Sõveti kiige all siis igasugustel sellistel tantsuõhtutel, mida nimetati Eerib paikades erinevalt, need olid siis kas simmanit või särud või pirandid. Siit on saanud oma nimega päeva kohalikud folklooripeod, nagu Viru Säru või pärnama piranud ja möödunud sajandi lõpus ja ka käesoleva sajandi veel keskpaigas kima. Mäletan veel ise oma koolipõlvest 50.-test aastatest, 40.-test aastatest laulsid neid ka lapsed koolis, vaheaegadel. Teate ma lendastatuksel Siima mamatuks jälle sealt temal endas kaetuks jälle kõrtsi mamma vaatukse. Kiiva luu jõuadud kuut suuskovaku kul aadli. Jäätis kulli kutsumata koll ülikooli kiskuma jättis koi kutsumata kooli kooli kiskuma. Ees kuus lõhki lõokese lõua suu haake see ja pael. Käo tema lükkas kelleli kiusa seinani. Tema lükkas Kelleri kiusa uuseuminali. Muusa ei Laali ja uba hoobi kaali. Hiiu São seina oli jõu paudikaali ju saabus, eile oli juba hooglikali. Kiievi eksida, et keegi teeksid. Seal olid. Siis said kokku kolme siis mul vaid ka toovad, teeksid siis kokku kolm, ütleksid mulle koduvanati. Tundub, et ringmängulaule on traditsiooni hulgas suhteliselt palju. Millega te seletate seda ringmängulaulude rohkust meie traditsioonis üldse? See on tõesti huvitav küsimus. Ja ega sellele polegi nii kerge vastata, võrreldes nüüd võib-olla ka naaberrahvaste traditsiooniga on tõesti eesti folklooritraditsioon väga rikas, just nimelt ringmängude poolest. No võib olla üheks põhjuseks on see, et meie tradid joonis on üldse olnud väga olulisel kohal laul eestlastele ja üldse läänemeresoomlastel jaka, kaugematel soome-ugri lastel. Tantsuosa on meil olnud märksa väiksem ja lõbustuslik tants üldse on küllalt uus nähtus. Varasemad tantsud olid ka rituaalsed, tantsud, pulmatantsud ja muud. Aga selline uus lõbustuslik tants oli siis põhiliselt paaristants, mis hakkas levima. Möödunud sajandi teisel poolel oli uus ja ta ei saavutanud tõesti niisugust kaalu meie rahva elus, nagu ta on, võib-olla paljudel teistel rahvastel olnud. Ja ringmäng, see ühendas laulu ja liikumise, mis oli neile vana ja omane ja tõi siia juurde siis ka veel sellise uue nähtuse nagu tantsu. Ja see oli selline vastuvõetav pehme üleminekuvorm vanadelt tõhustus vormidelt uutele. Ja teiseks veel see, et lõbustuslik paaristanud on kahe inimese asi. Aga ringmäng, see ühendab nagu terve selle ringi terve selle kollektiivi üheks tervikuks. Ja selline kollektiivne suhtlemisviis on ka vanem ja ilmselt kuidagimoodi on see nagu otsene järg sellistele vanadele laulumängudele. Ja tõesti sellega nähtavasti ongi seletatav see, et meie traditsioonis on tõesti väga tähtsal kohal olnud ringmängud ja vähemtähtsal kohal tants. Too oli ka ema tuul ja härra, aga ma Aashinaga reetsin megaema, seor tulid reageerigi megaema. Sma, et sa kiud, smed, sa teod. Nõnda, et neid ringmängulaul on siis kaunis palju, aga milline on täiesti klassikaline ringmängulaulu ülesehitus? Siin me peame rääkima nüüd ringmängude erinevatest vormidest eesti rahvatraditsioonis. Mõlemad ringmängud sisaldasid siis samuti nagu uuematki ringis liikumise laulu saatel. See on need ringmängu teleselline, püsiv ja üldine. Kuid vanasti liitus sellega tavaliselt mingisugune eriline poent, olid näiteks paarimängud. No inimesed, mängijad kõndisid paaris keskel oli üksik ja mängu lõpus siis vahetati paarilisi, keegi jäi üksikuks. No kõige tuntum nendest sellistest uuematest paari mängudest on näiteks, me lähme rukist lõikama, aga on ka vanemaid siis teine vorm on vahetusmängud, kus mängijad liiguvad ringis jällegi üks on keskel ja laulu lõppedes keda nimetatakse või keda ringisolija valib, läheb siis tema asemel ringi. Noh, selline on olnud näiteks müdri linnumängu, mõned variandid, aga tuntumatest on selline saksalaenuline, kes aias siis siia kuuluvad ka pandimängud, jällegi ringis liiguti laulu saatel ja keda laulu lõpus nimetati, see andis, pandi ja vanemad ringmänguvormide hulka kuuluvad veel sportliku vööndiga ringmängud. Jällegi mängijad liiguvad laulusaated ringis, aga lõpuks siis kas näiteks väljaspool olija hakkab sees ringis seesolijad püüdma või püüab talle millegagi pihta visata või siis näiteks keskel olija püüab laululõppudes suletud ringist välja tungida, nagu see on näiteks vanas hobusemängus või uuema Smitri linnumängus. Siis uuematest ringmängulauludest kõneldes tuleb eristada kahte erinevat ringmängude vormi vanemad dramaatilise tegevusega ehk etendus, mängud ja uuemad tantsulise vahelauluga ringmängud dramaatilise tegevusega. Ringmängud uuemate lauludega tähendab kriimiliste salmi lauludega levisid neil põhiliselt 19. sajandi keskel ja olid tuntud sajandi lõpuni kohati Saaremaal ja mujal veel käesoleva sajandi alguses. Siin võib ka helistada kahesuguseid. Põhiliselt Põhja-Eestis levisid Soome ja Rootsi laenulised mängud, kus laulu tekst nagu kommenteeris tegevust ja tegevus oli põhiline, näiteks üks peremees võtab naise, on niisugune haljashein ja neid oli teisigi. Aga neid on meie traditsioonist suhteliselt vähemlevinum, oli selline dramaatilise tegevusega ringmängude vorm, kus põhiline oli laul, mille saatel ringis liiguti. See oli mingi süžee line laul ja mängijad siis etendasid selle laulu süžeed, selle laulu tegevust, neid laule oli õige mitmesuguseid, oli naljalaule noh, näiteks siiamaani tuntud Mölder mats oli üks selliseid, mille saatel tehti ringmänge, eriti Mulgimaal etendati seda laulusüžeed. Või siis näiteks selline lõbus laul, kus jutustatakse ühest perekonnatülist, väike on mu isamaa algab sellise reaga, kuid järgneb siis niisugune laul, kus naine oli meest peksnud sellest, et ta oli purjus olnud ja kuidas nad siis lähevad mõisahärra juurde õigust saama ja nii edasi. Varitsetki armastus, kosja teema, perekonnaelu teema on ka laule sotsiaalsetest suhetest. Puhub ja loomani meelu sead. Oo, et Iraan on iilid aroodi. Uudirajal sain veebiga rooli olla eelõhtul, siis sõitsid kolmed, kaitsjad korraga oodi, rannasaam viidiga, roodi, kraal, u. Laadal viidi taroodi hoogu Sauneediga roodi Rol. Kelle emakeel, orieniideri, salleela voodirannal, Sammeeriga, Roonyiral Woody rannallasaneerida, roodiiral olla lelle emaga kaerakört teemalisi koodi, rannalaadaniidiga, ruuni, ranna alla, voodi, rannaala rammeerida, roodiiral. Siia kuuluvad ka veel väga ilusad vanad keskaegsed ballaadid need enamasti pärinevadki rahvusvahelisest põhja või ka laiemalt Euroopa ballaadi traditsioonist. Ja see on jällegi need meie traditsioonist täiesti omapärane, et neid ballaade nende saatel on hakatud mängima ringmänge ja raadis šeid on etendatud. No kasvõi selline nagu lilla istus vangitornis ja neid on õige mitmeid. Hilisemal ajal hakati mõningaid selliseid laule dramaatilise tegevusega ringmänge kasutama selliselt, et salmidele liideti uus tantsu-lauluosa ja selle saatel tantsiti ringi keskel. See ongi kõige hilisem ringmängulaulude vorm ja meil ehk kõige rohkem levinud. Nüüd on huvitav seegi, et selliseid ringmängud, nagu ma ütlesin, kuuluvad uuemasse rahvalaulu traditsiooni. Need on, kui nad ei ole streemilised, need on vähemalt salmi laulud, need on uuemad suurema ulatusega viisid. Kuid on terve hulk vanu regi värsilisi laule, millest just Lõuna-Eestis on mitmete modifikatsioonide ümberkujunduste tulemusena saanud sellised ringmängulaulud. Nendega on liidetud uuemad viisid, tekstides on toimunud mitmesuguseid muutusi. Ja selline on näiteks vana muistne maailma loomise müügil põhinev loomislaul, milles on saanud ka selline etendus, mäng siidisulis, linnukene Lõuna-Eestis või regi värsiline Laul Hollandi sulane, millest on saanud palgamaksmismäng seal siis jällegi niimoodi vastavalt laulusõnadele, mis palgaks pakkuda ja siis vastavalt need inimesed tulevad ringi. Ja kui see, kes ringi keskel on, ei ole ikka selle tasuga nõus, lähevad nad jälle välja. Niisugused mängud. Ja samuti on rida regi värsilisi rahvalaule muutunud ka vahetantsuga ringmängudeks. Kas mingi vahe on ka Põhja- ja Lõuna-Eestist pärit ringmängulauludel, ma oletan, et on küll. Jaa, on küll, kuigi hilisemas traditsioonis on üsna tavaline, et paljud Lõuna-Eestist pärit ringmängud on levinud ka laiemalt on saanud tuntuks ka Põhja-Eestis ja vastupidi algul Põhja- ja Lääne-Eestis levinud laulumängud on levinud ka Lõuna-Eestisse. Kuid nüüd, kui rääkida, milles on nende põhiline vahe, siis vanemad on sellised, kus refrääni osa on ainult kaherealine ja see kuulub neljarealiste salmi. Niiet kaks algusrida on nagu laul, mille saatel käiakse ringis ja kaks lõppurida, Ani refrään, mille saatelt tantsitakse, tavaliselt on selline polka moodi keerutus, seda veel polkakse kutsuta nimetatakse, keerutatakse, hoitakse Vassi võttes aga nagu pulka sammudega enda ümber keerutamine. Ja kuna tee on kaks rida laulu ja kaks rida tantsu, siis väga kiiresti vaheldusringis kõnd ja tants ringis kõndija, tants ja natuke uuem on selline vahetantsuga ringmängude vorm, mis on samuti tuntud või vähemalt lähtunud Lõuna-Eestist kus neljarealisele laulusalmile, mille järgi Kõnitakse järgneb refrään samal viisil nagu samaviisi kordus. Aga on siis refrään tantsuks. Põhja-Eestis on tekkinud selline vahetantsuga ringmängude vorm kus vahedants ja salmiosa, millega käiakse ringis, on täiesti erinevad, sageli vastandlikud on lihtsalt nii, et on üks laul, mille saatel käiakse ringis ja igale salmile lükitakse vahele rütmilt ja vormilt ja viisilt täiesti erinev tantsulaul. Varasemad tantsud Põhja-Eestis olid põhiliselt tantsulaulud, olid labajalavalsi laulud, hiljem olid need ka polka treinlendrid, valsid ja muud niisugune vorm ilmselt on päritust. Põhja-Eestist. Nagu ma ütlesin, just Lõuna-Eestile on omane see selline pehmem üleminek regi värsilt uuemale laulutraditsioonile ja seal just tekkisid sellised vanade regilaulude uued ringmänguversioonid. No üldse ringmängude üheks keskuseks tsentraalseks alaks oli tegelikult Mulgimaa. Väga palju ringmänge tekkis just Mulgimaal, siin näiteks ka kohalike laulude saatel tehti ringmänge, pandi vahele refrään ja tantsiti, mida mujal, nagu olid need liigid eraldi. Ja siit Harnesid laiali paljud ringmängulaulud Põhja-Eestisse Kagu-Eestisse Saaremaale, sest saarlased käisid siin suve tööl ja siis Põhja-Eestis just eriti Järvamaal Harjumaal Saaremaal levisid hilisemal ajal põhiliselt käesoleva sajandi alguses. Sellised pikad, mitme salmilised vahelaulud, need võisid ka taimede järgi vahelduda, oli näiteks nii, et põhilaul oli üks, aga eri salmidele liideti täiesti erinevad vahelaulud. Ja nagu ma ütlesin, võis see olla mitte tavaliselt neljarealine, nii nagu see on harilikult. Aga laudi tantsuks terve pikk tantsulaul vahele. Ka sellised laulud ulatusid Mulgimaale, aga nende keskus on, on põhja pool. Ja muidugi, kui vaadata nüüd laule endid, siis võib öelda, et põhja pool leidub Rootsi ja Soome laululaene ja lõunapoos rohkesti läti laululaene. Aga see traditsioon on ka hiljem segunenud. Põhjapoolsed on tunginud lõunasse ja vastupidi. Kas saab välja tuua ka selle, milline liik ringmängulauludest on praeguseks kõige paremini säilinud kõige paremini? Säilinud ongi see kõige uuem liik vahetantsuga ringmängulaulud. Ja nagu ma juba ütlesin, neid laulsid koolilapsed veel käesoleva sajandi neljakümnendatel viiekümnendatel aastatel ja küllap mõnevõrra hiljemgi. Te olete Ingrid. Et neid laule kindlasti väga palju kuulnud ja kuulanud, kas on võimalik öelda, milline on teie arvates kõige ilusam või kaunim ringmängulaul teie jaoks? See on nüüd küll kõige raskem küsimus sest need ilusaid ringmängulaule on neil ju palju. Ja milline neist nüüd just kõige ilusam on olla ühed ilusamatest ehk on just keskaegsed ballaadid mida nüüd mujalgi Euroopa rahvastel on lauldud ringis liikumise saatel. Aga millest meil on kujunenud sellised väikesed näidendid, neid etendatud, lilla istus vangitornis, seda ma juba nimetasin, aga võib-olla, ehk veel ilusam on see vana ballaad uppunud vennast, mida neiu läheb otsima. Õde läheb otsima. Ja see laul on meil Eesti traditsioonis tuntud õieti kolmes versioonis. Meil on juba tuntud regi värsiline versioon uppunud vend, kes seal väga vana kindlasti vähemalt seitsmeteistkümnendast sajandist, aga võib-olla on seal veel palju vanem. Kuid möödunud sajandil tõlgiti nüüd Läti rahvatraditsioonist uuem versioon. Kenas kuldses Kaldlas seisavad kolm kalameest ja samuti möödunud sajandi lõpus. Tekkis veelgi versioon siidilipp ja hõbepurjed ja sedagi on mängitud kahte moodi. See on olnud etendus mäng. Kuid hilisemal ajal on seda lauldud vahetantsuga ringmänguna. Igale salmile on siis liidetud vahele tantsulaul. Võib-olla lõpuks võiks kuulatagi seda ringmängulaulu koos vahetantsuga. Noore mehe keedaikima trusti Eeva teiegi suurena jääb, on, tal oli ikka paeltega. Ema tegi maansuurele ja kui ühel päeval oli kiik, aga ega oh teiega. Suurena Jabel põll oli ikka teiega. Räägi. Windowsi ka ema tegi mulle suurelayabel, pall oli ikka k eva, keegi suurele ja päeval oli ikka. Luuüdi rääki, siin see leidi jal, Luubaan, siidirätiku, Eva, keegi. Ja kui enne oli Tiit ka, et ega ema tegi mul suure aiaga, on, meil oli, kiikab veega. Laiapäeval oli kiik. Ka ema tegi mulle suure, laia pääl oli kiik ka. Kolmanda meie nooreval Ingi. Need olid siis tänased ringmängulaulud, te kuulasite neid laule plaadilt eesti rahvalaule ja pillilugusid, ehkki need laulud olid küll natukene krabisevas seisus ja tänases saates kommenteeris neid ringmängulaule rahvamuusika uurija Ingrid Rüütel.