Lugupeetud raadiokuulajad tänases saates kuulame jällegi eesti uuemaid rahvalaule. Sel korral tutvume lähemalt tantsulauludega. Nagu juba nimetus viitab, on tantsulaulud niisugused laulud, mida lauldi tantsimise juures. Enamasti on neid lauldud instrumentaalsaatega, see tähendab, et pillimees mängis tantsuks. Et aga tuju veelgi lõbusam oleks, lauldi vahetevahel sinna juurde lõbusaid salmikesi. Lauljateks võisid olla kas pillimees või tantsijad ise. Enamasti rohkem poisid kui tüdrukud. On ka mälestusi, et mõnikord võidi just laulud saatel tantsida, kui näiteks pilli polnud või kui pilines vahet pidas. Tantsulaule on sageli kasutatud ka ringmängu vahe lauludena kuid loomulikult mitte kõiki ringmängu vahe lauludeks on enamasti kasutatud, kas pulkasid palsse harvemini karein lendereid või Hobsereid. Muid aga üldiselt mitte. Tantsulaulud on ühed lustlikumal rahvalaulud. Et tantsijad olid noored, siis on igati ootuspärane, et põhiliseks teemaks on siin noorte elu noortevahelised, suhted, elukoomika. Kuid igal juhul on see elu noorte silmade läbi ja nendes peegeldub vaimukas, humoorikas värsiseadmise lust, muigvel sõid. Vaevalt küll jõuaksime ühes saates ammendada selle teema ja seepärast võiksime täna piirduda ainult mõne tantsuga. Alustame tantsust, mida me kõik hästi teame, seda meile maast madalast kodus lasteaias, koolis õpetatud. Sellises rahvapärases mängu maneeris esitas kaerajaaninoormees Artur Raag. Kaerajaan on eeskätt Lõuna-Eesti tants, kui trükiste kaudu on see tuntuks saanud üle kogu maa. Ja kaerajaaniviisil on loodud ka laulutekste ühe kõige levinuma variandi oleme koolitundides selgeks saanud. Rahvasuus ei ole jaga liikvel mitte ainult üks seesama laulu tekst. Seda kinnitavad meile ka järgmised näited. Kuulame laulmas rosaal jäik elust kanepist kes on järgneva laulu laulnud lingile 1966. aastal. Siin on nii tuttav laul, kaerajaan kui ka lisandub siis mida me võiksime nimetada hoopis seapois rukki? Ja noh, päeva ja käel, aga jääma kajastuma kesva keerulisega ära 200 kandilise kajastuma kesva keerumi. Kaera 200 kandilise sea Konsruutu seapois, ruutu seadon, seppa kardulas seatav poiss muutus jaagul seotussepaga, tuurad löögijalga vastu maad künnab härrale avad, lööge jalga, paastuma küünlapäeval saavalt. Rahvaluulele on omapärane variaablus, pole olemas ühte muutumatut, teksti esitaja muudab teksti oma maitse kohaselt. Kuid mitte ainult. Sellised muutused ei ole rahvaluulele omased. Igas maakohas võib kasutusel olla oma redaktsioon. Sellest laulust. Ja näiteks kuulame nüüd laulu, mis osalt ühtib eelmise näitega. Kuid samal ajal on tal ka erinevaid motiive juurde tulnud. Laula pulli, Tomson peda Tartust. Tema lapsepõlvekodu oli Torma mail. Laul on helilindistatud 1970. aastal. Ja nüüd arvab ka emakass, on atrat kestva keeruliidet kaelad täitsa kandilised, kasson atrakeeru liidet kaeda, eirab kaheksakandilised. Kindlasti märkasite teiste erinevuste hulgas sedagi, et selles laulus eelistatakse kirjakeelt murdele mitte enam siis kas on kestvad keerulised, vaid kas on odrad keerulised. Järgmises laulus pole aga sõnakestki juttu kaerajaanist, kuigi viis on sama. Suured koerad, väiksed koerad, kutsikad ja karjakoerad, suured koerad, väiksed koerad, kutsikad ja karjakoerad. Naad olge õppinud karjas käima, näen töögaariasti, käin õppinud karjus käima, nende kaarjasti, käinud kirjeveraadu, kirveraadu, Ärelase tütreid laudil minna kirelveraadu kere Meraadu, ära lase tütreid laudil minna. Laudil käivad lakke koerad tuua tee Alt, hukkunu laudil käivad lake koer rattu pealt uku nuiad. Seda laulu kuulsime Johannes piir Su esituses. Martnast on tema pärit ja see helilindistus on 72.-st aastast. Eelneva laulu teemat on edasi arendatud näiteks 1934. aastal üles kirjutatud laulus. Suured koerad, päike, koerad, kutsikatel, kellad kaelas, suured koerad, väiksed koerad, kutsikatel, kellad kaelas, kõõliigee vaid kõll kõll kõll heli käivad helli helgeid kõõli söövad küll gril küll ei vii, söövad hellhelbeid. Kaerajaan kaerajaan karga välja kaema Kaerajaan, kaera ja karga välja kaema. Taoloogial. Ka vastu maad küll ükskord kujusad tao jalga vastu maad, küll ükskord koju saad. Sealtsamast Jõelähtmel on üles kirjutatud ka järgmine laul. Orika papa orika, papa kussarindi rahada orika papa orika papa kussarindi kopikaid. Saagoriaadi mõisa Kaksooriaadid, kopikaid, koriaadi, mõisa, Saxo oriaasi. 1937. aastal on aga Jõhvis kirja pandud kaerajaanitekst järgmisel kujul. Kaad ja vaarika, need renditasuvad maasikad ja vaarikad, need miinium renditasuvad. Riigis aga kaerajaani näiteks niimoodi lauldud? Pikett tõlge, etikett, tõlge, tited, tõlge tantsima, tittetulgebittetulge tited, tulge tantsima ja, ja tuule me ega meil pole rutuste ja Meduleeveegaaneel baller Duste kehtee andis kitsepiima meie kirju kiisule. Kehtee andis kitsepiima meie kirjo kiisule. Nüüd ta ohkab suures vaalus kaebadheda liisule. Nüüd tõotab suures vaalus kaebadzeeda liisule. Kui vähe, lõika rusikaga talvel tuld ja välku vähe, lõika rusikaga pähe. Nüüd aga järgmise tantsu juurde. See oli Savikoja venelane, niimoodi on selle 1937. aastal heliplaadile mänginud Urvaste mees Otto Hiiob. Nüüd aga selle tantsulaule. Esimene näide on pärit Kambjast ja selle on 1961. aastal helilindile laulnud Helene Kaseleht. Sa viigu aneelase Holm minu tütre koosilasesa viigu ameenile, see hull minu tütre koosiloyd aieri alla tuunime tal pensagist valla Vannaga kinos on. Nüüd aga mõned näited veel käsikirjalisest rahvaluulekogust. Kanepist on 66. aastal kirja pandud järgmine Savikoja venelase tekst. Yom Ani kui Ooti trall jälle oti Trallel outi Trallel voodi, Trallel. 65. aastal Paistu tekst on kirja pandud järgmiselt. Baieri ralla Mõige ame tall. Kairi rall pasla pael läks valla. Sageli on laulumeistrit sepistanud selleteemalisi pikki laulegi. Näiteks võiks olla nüüd Kärla mehe Villem Rooda esitatav laul mis on helilindistatud 63. aastal. Siis oli minu tütrega mina tütart ajal ja nad tütre ta randa, mina, tütar talle ei anna. Tütre ta randa. Täiesti hüppart mulki etele puhulgi yli kolki. Väga tütart muuta ei ta nuta tütre tinti ja Tajaga tütart muuteid. Taialeks tütre tinti ja Halli aastane tuli kott ja meeloo tütrele ei võinud hüpata, jääb aga v ga laadale saada. Ema, eelmine tütar teemaga ega veegaadeeaa pole ta. Ma nüüd minu tüüparoga naabiga teevad küll nüüd mul liiga tuleb köiberi mustlast, ainult ajalehti ka Väime Kont. Nõust Elmar metsalt on aga kirja pandud järgmine tekst. Küll saadiks Carti vihaga kodupooli tuulema. Kell saab ükskord vihaga kodu poole tuuleema või tütart sulle anda, tsaaritütre tilgu rändaks ei võidi tärtsul anda slaavi tütre, kyll kuurenda. Ja tänane viimane tants ja sellega seotud laulud Babyloni polka mängis August Tiidemann 1977. aastal pärlit Põlvamailt paviljoni polkalan paIju nimesid, peale selle veel agent pits, Dakolaadi. Mõnikord antakse laulule või tantsule siis ka tantsule nimetus laulu järgi, mille saatel seda tantsitakse näiteks põdrajaht või siis tantsu tantsimise järgi kannaga, barbaga ja kuulamegi. Nüüd mõned laulud. See on võtvat, sõidab seda pidevat, vot seda pidid alla. Vot vot sedapidi fotot sedapidi raputada sedapidi trall alla. Laulis oli Tomson teda ja sama teema arenduseks kaks näidet veel käsikirjalistest kogudest. Esimene neist on pärit Harglast ja teine Avinurmest. Kont ja mõrvati üks, kaks, kolm Kont ja mõrvar, üks kakskolm mitmenda pyyaa teedima, teine ära kadunu vihmanoviaadeegeema, teine ära kadunu. Kand ja varvas üks, kaks, kolm tüdruk on kui roodili kandja varvas üks, kaks kolm tüdrukut kui raadilin tüdrukut kui roodil, kui naiteks histo rubiin. Tüdruk on kui roosi neil, kui näiteks arhitaroobil nii joodist, kiige pea rõõmust laulab nende neiu tiitva kiige pea rõõmust, laulab nende ja rõõmusta, õlad nende ja et kostab vastu vainupea rõõmust laulab nende heale vastu kostab Vaino peal. Järgmise paviljoni polka laulu laulab meile Johannes piirsa Martnast. Heliülesvõte on 72.-st aastast. Eile toolist ilma kambris kallimanni ka eile Ostsin ava arene, loomake langes lambi tuules suures valus poole ja seda siis seal lambi tuules ka suures valus põles ta siis seal lambi tuules ka. Mõnikord laulsid tüdrukud siis sellele vastu lisaks. Juku Joukko sellseltsil minu voodi all on ruumi küll ajju kui vukusilsil silm. Minu voodi all on ruumi küll. Nutta poiss ja kurvasta, neiut sind ei armasta. Nutta poiss ja kurvasta, neiud sind ei armasta. Babyloni polka tekst võis olla ka järgmine, nagu laulab alma kivi näost. Heling lindistus 1972.-st aastast. Diabeet? Ei kand ja varvas. Haigaid tarkaslaigeskelt keetsas jal lai. Mitmel pool Lõuna-Eestis on populaarseks lauluks põdrajaht mida lauldakse samuti sellel samal viisil. Laulu on 1967. aastal lindile laulnud maks Kerson Restust sangastist. Kirblast on üles kirjutatud veel üks paviljoni polka tekst. Ja viis ja see võiks kõlada niimoodi. Kiritu õues laulis kukk Riiani kui tabalukk uksel siin jaoks oli sea Riiaiga ukse peal. Võrumaal on sellel viisil esitatud tantsusepp. Hilda Aljaku kanepist on mäletanud, et seda laulu ja tantsuõpetajast neile vanaema kui nad väikesed veel olid. Helilindistus on 1966.-st aastast. Lõuna-Eestis Sangastes Mulgimaal selle ümbruses on levinud laulu tekst Kikas ütel kanale mille järgi samuti sai papiljoni polkat tantsida. Ja sangastest. Alma taldrik on 1967. aastal laulnud järgmise variandi. Kiika sööd ka nahale kuus vele veemaaga oma- ja algu oli lühike elu või oli see üle aga õlguuska. Ta. Ketas on samuti seesama viis tuntud ja siis tantsitakse selle järele akulina polkat või akuline polkat. Laul sinna juurde käib niimoodi. Akulinapulka viska kivine hulka aku, linnad, suva, jala suva ilma Kablulda. Johannes Piirsoo, kellelt me juba kuulsime eelpool ühte papiljoni polka laulu on üles kirjutanud ka ühe teksti, mis pidi ka käima paviljoni polka viisil. Selle teksti nimi on lindude pulm ja tõenäoliselt on selle sepistanud keegi kohalik mees. Ja tõenäoliselt ei ole see tekst ka kaugele levinud, kuid võib-olla vahelduseks võiksime, ega lugeda selle teksti. Minut metsas hulgana tahtsid pulmi pidada, järgneb siis viisi B osa, mis kogu aeg korduvad, ainult refrään, sõnad vigi, Rällal läbidi, rallalleri tiral alla. See on pikk tekst, mis siis kujutab, kuidas lindude pulm võis toimuda ja loeme siis ainult teksti metis pulma kutsuti ja peiupoisiks paluti, rästas musta kuuega kandis pärga Mirgiga lõoke, kui sõber truu saatis pruudi kirik nagu haned reas ja mõned pargid, kõik need olid Moose kandid, ööbik rõõmsalt vidistas ja pulmamarssi siristas vahuga pika sabaga algas tantsu pruudiga. Tähtrik vaikselt naeratas ja selle üle naljatas. Kuldnokk oli tõsine ja saatis pruudikambrisse. Öökull vahtis pilusilmil, panid aknaluugid kinni. Kukk soovis õnne vaimustunult ja lamp sai ära kustutatud kull, teisel päeval tegi silmi, sest aknaluugid olid kinni alles kella nelja ümber tehti lahti nende kamber. Kõik linnud, õnne soovisid ja patule andmist teatasid nüüd lõppenud oli linnupulm ja viimaks ehk kadunud kurg. Tänapäeval võime vanud lugusid kohata mitmesugusel kujul. Kas niisugust ehedate lihtsatena nagu arhiivivõtetest kuulsime või siis töödelduna? Hiliseerituna? Harjumaa Kiili kapelli kaerajaaniesitus iseloomustab meie rahvatantsurühmade saatemuusikastiili. Vanad tantsulood on sageli mitte ainult küla kapellide, vaid ka kaasaegsete ansamblite repertuaaris. Vana lugu moodsas kuues ansamblilt, Nipernaadi. See oli lühike ülevaade kolme vanarahvatantsukaerajaanipaviljoni polka ja savikoja venelase lauludest kuid teistelgi tantsudel on toredad laulud, millega võiksime tutvuda ehk edaspidi.