Keskprogrammi külaline on täna Eesti vabariigi välisminister Jüri Luik ja teda küsitleb Ain Saarna. Ja alustame siis kõigepealt üld eluloost, ehk anname nii-öelda baasandmed ette. Niisiis on Jüri Luik sündinud augustikuus 1966. aastal Tallinnas. Hariduselt ajakirjanik, Tartu Ülikooli, lõpetanud aastal 89 88 kuni 90 on Jüri Luik olnud ajakirja vikerkaar toimetuses. Alates 90.-st aastast Eesti Instituudis 91 92 üks välisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja. Ja sealt edasi siis riigikogu liige ja edasi siis valitsuse liige. Isamaa partei liige, keelte oskus ütleb sinu ametlik ankeet eesti, inglise, vene ja soome hobideks märgitakse teatrit, filmi ja tennist. Kas need andmed on kõik õiged, mida levitatakse valitsuse liikmete elulugude kokkuvõttes? Laias laastus küll. Tennisemäng tuleb mulle natukene uudisena. No, ega ma polegi mingisugune professionaalne tennisemängija aga taotud on palle küll, jaa, oleme mänginud ka vastamisi näiteks praeguse kaitseministri Indrek kannikuga, kellega me oleme juuni kursuse kui ka peaaegu eakaaslased. Aga jah, päris professionaalse spordiga ei ole mul kunagi tegelenud. Kunagi koolipõlves tegelesin mõnda aega ka Jaapani spordialadega, seda vist ei ole? Jah, proovisin ka raudteed, mis oli tol ajal väga moodne ja, ja see oli päris päris mõnus. Nii et tänaval nagu hätta ei jää, kui peaks tekkima konfliktne olukord. No üldiselt ma eelistaksin siiski konfliktseid olukordi vältida. Eile õhtul me rääkisime sinust natukene, sinu koolivenna tiik pruuliga. Ma üritasin Tiidu käest välja uurida, noh, võib-olla mõningaid konkse sinu eluloost või või midagi, mis võib-olla teadmata on või, või natukene salapärane. Ja jõudsime järeldusele, et sa oled läbinisti positiivse loo läbinisti positiivne kangelane. Sest krediit ei suutnud ausalt öeldes midagi niisugust. Põnevat ja teadmatu olevat välja mõelda. Kas sul endal ei ole vahetuvad niisugust tunnet, et sa oled nagu Eesti poliitikas niisugune pesamuna lemmik. Jah, eks meil tuleb hoitud küll, seda ma pean tunnistama, aga eks ma olen ka ise teisi hoitud. Mul on üsnagi terav keel ja vajaduse korral pole kõhelnud seda kasutamast, kuid ilmaasjata pole seda kunagi tahtnud teha. Kunagi tahtsin saada näitlejaks, käisin lavakunstikateedri sisseastumiseksamitel. Komisjonis olid Kalju Komissarov ja Jaak Allik ja lõikan seda isegi meenutanud pärast ühes oma intervjuus, kus ta on avaldanud arvamust, et jumal tänatud, et luik sisse ei saanud aga tollel ajal oli see muidugi väga kurb ja ma tahtsin saada lavastajaks, tegelikult isegi mitte Läks. Kuid mulle on eluaeg tundnud, et sõna on suur roll. Ja sellega võib teisele inimesele kõva puraka panna. Kusjuures see on niisugune nõlv, mis nagu otsest jälge ei jäta. Ma olen proovinud seda vältida ja ma, ma loodan, et, et mul õnnestub, kuigi poliitikukarjääri puhul vahel ikka tahaks kellelegi käratada. No seda on ka ausalt öeldes Parlamendis päris ehedalt tunnetada, et ka opositsioon Ei kipu sul eriti liiga tegema, kui sa oled parlamendi kõnetoolis? Üldiselt küll jah. Ja võib-olla siin ongi jälle üks põhjus see et kuna ma ei ole, kuna ma ei ole neid väga tugevalt rünnanud, siis proovivad ka nemad vältida niisugust tugevamat ründamist ja ja noh, mulle tundub, et siin on üldse kujunevad välja niisugused poliitikute tüübid kes on üsna kellele vaadatakse üsna hea silmaga nii valitsuskoalitsioonis kui opositsioonis. Minu arust neid on, neid on väga mitmeid opositsioonis. Näiteks Eino Tamme arvates on selline mees, kes on suutnud hoida ennast rahuliku ja tasakaalukama läbi kogu kogu selle noh, tema puhul mitte väga pika parlamendikarjääri. No see ongi vist minu mõistuse järgi professionaalsus poliitikas. Et. Ühest küljest jääda endale kindlaks ja teisalt ei saa sind mitte keegi vaatamata sinu rahule süüdistada ka mingis teatavas kokku leplisuses või, või mine tea veel, milles see on, vist kuulub ikkagi sinna valdkonda, mis. Ilmselt üsna paljudel poliitikutel siiski praegu puudun, elementaarne poliitiline kultuur? No ma usun, et siin annab päris hea kogemuse välispoliitika teda tegutsemine, sellepärast et välispoliitika vallas omandab iga öeldud sõna. Tugeva kaja, see läheb laiali, kui sa oled välisminister, peaminister üldse valitsuse liige läheb laiali üle maailma. Ja inimesed teevad selle sõna järgi kuuldusi sinu riigist, sinu seisukohtadest. Selles mõttes olen ma täiesti nõus, et ministril ei ole isiklikku arvamust, kuna ta esindab alati ametlikku arvamust, esindab alati mingit valitsus seisukohta ja seda alati liiga võetakse. See ei tähenda, et minister peab olema mata, ebaaus inimene, aga ta peab suutma formuleerida oma sõnad nii, et need peegeldaksid valitsuse seisukohta ühes või teises küsimuses. Ja välispoliitikas, kui seda ei suuda, siis see lööb väga kiiresti tagasi sest sa suhtled riikide tasemel. Riigid on väga võimsad masinavärgid väga kergesti solvuvad ka kõige väiksemast lükkest ja reageerivat vahel tunduvalt närvilisemalt kui, kui isegi näiteks opositsioonipoliitikud. Nii et siin tuleb säilitada ettevaatlikkus, kusjuures riikidevahelistes suhetes võidakse tõesti solvuda pisiasjadest, mida peetakse näiteks riigi teise riigi siseasjadesse sekkumiseks. Ja sellele võib järgneda diplomaatiline reaktsioon, diplomaatiline noot. Ja kui ma seda ei suuda vältida, siis see tähendab, et ma ei ole hea välisminister, et ma ei tee oma tööd korralikult. Ja nii siis näitlejat ega lavastajat sinust ei saanud, sai poliitik, kes sind poliitikasse tõi, kes sinu nii-öelda poliitiline ema või isa on? Või kas üldse tuuakse, kas keegi keegi kättpidi loomulikult ei tuua ka mingeid eeskujud ikkagi ilmselt määravad? Sel puhul on, no ma olen sellest ka mitmel pool rääkinud, et poliitikasse tõi mind suuresti praegune sotsiaalminister, kellega me istume ühe laua taga, Marju Lauristin. Me ju pärineme kõik. Ma võin seda ka sinu kohta öelda pärineva kõik ajakirjandusosakonnast kus Lauristin võib-olla esimese inimesena avas niisuguse poliitilise mõtlemise Mehaanikat, või kuidas üldse mingit sündmust analüüsida, kui poliitik. Ja kui analüütik ja hiljem on olnud veel palju teisi inimesi, kes on mõjutanud minu, minu, minu tegevust. Näiteks praegu olen president Lennart Meri. Lennart Meri. Tõi, tõi minuni just sellised nende riikliku mõtlemise alged, kuigi võib-olla vahel öeldakse, et ta on ise üsnagi niisugune ekstsentriline inimene. Aga Lennart merel on väga tugev see tunnetus, et tuleb käituda nagu riigi esindaja. Tal on väga tugev protokolli, tunnetusprotokoll on üks riigi niisugune väline sümboolika kuigi ta ise vahel mõnesse kohta hiljaks. Ja ma usun, et need, need inimesed olid olid üsnagi üsnagi olulised. Ka mõned minu teised žessid näiteks tahaksin siin võib olla väga hea sõnaga nimetada Emmo rajanud, et kes oli peale Lennart Meri lahkumist minu ülemus Eesti Instituudis. Leno rajandile on omane niisugune AKP subdiilne käitumisjoon, väga hea huumor. Kasvatus, mida täna ilmselt on juba raske leida on väga aus inimene, läbinisti aus inimene. Ja selliste inimestega koos mõjub aga toniseerivalt. Ilmselt üldteada on sinu head suhted president Lennart Meriga. Kas on nendel kuuldustele alust? Jah, on küll, on küll alust, me saame päris hästi läbi ja just nimelt inimlikul pinnal. Võib-olla kui oma rollide täitjad ei saagi nii hästi läbi ja satume tihtipeale ka konfliktidesse ja siin oli üsna tugev põhiseaduslik vaidlus mis, ma usun, läks kõigele maks, terve hulga kalleid närvirakke kuid inimestena olla väga-väga niisugusel inimlikul pinnal, me, me saame hästi läbi. Jaa, jaa. Tulnud just nimelt sellepärast, et, Vahel on avalikkuses jäänutlanalt meest mulje kui, kui konflikt, sest isikust. Ja see mulje On noh, ütleme teataval määral määr ja tõepoolest on, on terve hulk inimesi kellega minu arvates president väga head lähedased suhted Perioodil, kui sa olid portfellita minister, rääkisid läbi Venemaaga oli sul alailma kohtumisi härrašviiriniga, kes on teatavasti siis vene delegatsiooni juht. Olen omaette mõelnud, et huvitav pildi pealt mõelda, jätta niimoodi noh, võib-olla päris Tõsiste ja natukene võib-olla erutatud nägudega mõningatel pressikonverentsidele ka teist, on ka fotosid, kus te olete sõbralikult kõrvuti näiteks kuskil astumas mõnes mererannas või ükskõik kus, siis aga ütle, kas sel tasemel nagu te jäigalt võiks öelda, jäigalt üks esindab oma riiki teineteist. Ja ta ei saa taganeda. Aga kas sel tasemel ka mingi inimlik mõõde hakkab mängima, kas ta härrasviiriniga ka inimestena kuidagimoodi? Sõbrunesite võiks öelda mis, mis, mis selle taga on, kas niisugune asi üldse olemas on? Kindlasti on, kuigi siin tuleb arvestada Tõnu Vassilis viirini, ta on meil ilmselt äärmiselt palju erijooni ja meie taust on täiesti erinev. Meie vanus on erinev. Meie kasvatus, haridus, noh, ütleme peaaegu kõik on meil erinev. Jaa. Kuid kui sa oled ühe inimesega niivõrd palju koos, siis tekib niisugune teatud kosmoselaevasekt seda tunnetada, niivõrd hästi saad temaga koos, noh ma ei tea, teed, konjakit joonud ja loomulikult siin hakkavad mängima juba mingid inimlikud omadused ja ja sellepärast ma pean ütlema, et mul mul oli inimlikul pinnal üsnagi, üsnagi rahuldav Montaks viiriniga. Ja me rääkisime üksteisele oma elust ja tegevusest ja oma ideedest ja arvamustest ja need olid vaieldamatult meeldivad hetked. Kui me istusime laudade taha, siis loomulikult siin olid meie riikide huvid, mängis meie professionaalsus. Ja ütleme, venelastega peetavatel läbirääkimistel kus vastastikune usaldus peaaegu puudub, kus iga koma taga kahtlustatakse teise poole mingisugust trikki. Seal need läbirääkimised toimunud väga raskes psühholoogilises õhkkonnas. Ja selles mõttes on mul massiliste inimest niisugune kahepoolne pilt. Kuid kui me temaga kohtuksime ja ma loodan, et kunagi see võimalus avaneb, siis ma suruks tal hea meelega kätte. Sa viitasid oma noorusele? No teada on, et noor oled sa tõesti, on sul ka nüüd välisministrina? Ei ütle, et probleeme olnud, aga aga üldiselt oli välisminister kippunud valdavalt olema hallipäiseid ja suurte kogemustega diplomaatilise töökogemustega inimesed. Et kas kuidagi nagu Niukest nooruse pärast müksamist koondunud olnud. Välisministrid on jah, tihtipeale, Värised, mis puutub diplomaatiliste kogemust, seni tavaline ei ole, sest välisministrite Euroopas ikkagi tihti tulevad poliitilistest parteidest poliitilised professionaalid ja, ja mitte võib-olla välispoliitika professionaalid. Noh, minu puhul niipalju kui Eestis saab üldse professionaalsust, rääkida on, on, on, ma arvan, minu informeeritus väga paljudest välisministritest parem just nimelt seetõttu, et ma olen töötanud välisministeeriumi politseiosakonna juhatajana ja mul on kunagi olnud käes kõik need otsad, kogu see lai pilt üldiselt, et. Me ei ole tekkinud mingeid probleeme vanuse pinnal, sellepärast et Eestisse suhtutakse ju nagu väga uude riiki ja ja mida peljatakse sarist. Eesti suguste riikide puhul on just see, et tuleb teha tegemist mingisuguse postsotsialistliku inimtüübiga kes ei ole aru saanud, et ootused on hädavajalikud ja ma usun, et Eesti valitsus on oma vanuse kui oleku poolest. Kõige selgemalt ilmestab niisugust eesti muutust hästi reformide soovi. Ja Mul tekkis näiteks väga huvitav kontakt Iisraelis Iisraeli välisminister Shimon peres kes on tõesti eakas inimene Ace loomaga huvitav taust, sest nagu kõik Iisraeli riigi Tipp-poliitikud, nii oli ka tema üks noh, ütleme Iisraeli riigi rajajaid. Nii et ta alustas väga kõrgelt riiklikult ametikohal Iisraeli kaitseministeeriumi peasekretäri koht, mis on siis kaitseministergi teine koht Iisraelis? Alustas noh ütleme minust nooremana. Ja, ja, ja, ja tema jaoks oli kogu see Riigi rajamise uudsus, see, need reformid, see esimene esimesed riikluse sambad, mis püsti pannakse. See oli tema jaoks väga tuttav problemaatika ja, ja sellel pinnal vest vesteldes sellest tekkis äärmiselt imelikult. Ilmselt üldteada tõde on see, et välismaal arvatakse meist paremini kui kodus. Kuidas, selgitab välisminister Jüri Luik niisugust olukorda situatsiooni, et tõepoolest Kas või, et ükski prohvet pole kuulus omal maal või, või ma ei tea millest saab lõppkokkuvõttes tulla, kas tegemist on mingi veaga? Seda valitsust on nimetatud ka propaganda peaks. Tähendab, põle propagandavalitsuseks, eks ole, ei, ma ei usu, ma ei usu, et tegemist on veaga, võib-olla välismaal nähakse Eesti tegevust rohkem rahvusvahelises kontekstis. Alt vaadates on selge, mis toimub Eesti naabruses, kuidas saavad hakkama teised Kesk-Ida-Euroopa riigid. Kuidas reformid seal on läinud, milliste ootuste-lootustega seal inimesed omavalitsusi hindavad ja see võrdlusmoment lihtsalt tekitab mujal maailmas tunde, et meil läheb väga hästi. Loomulikult, kui sa oled siin Eestis sees, siis see võrdlusmoment ma peaaegu puudub. Me näeme muidugi üht-teist televisioonist, raadiost, kuid oma nahal tunnetame me ikka ainult seda, mis Eestis toimub. Ja ma usun, et see suhtelisuse mitte taju ise, et meil läheb suhteliselt hästi võrreldes väga paljude teistega. Noh, see on see, mis Eestis puudub ja võib öelda ka, et see oli see nii loomulik. Teine küsimus on muidugi see, et, Kui me võtame näiteks rahvusvahelises elus väga populaarsed valitsused nagu näiteks karbilti valitsus Rootsis siis peab tunnistama, et ka paar pilti ei ole siseriigis eriti populaarne. Suuresti sellepärast, et siseriigis lihtsalt puudub see suhtelisuse taju ja ei tajuta kuivõrd oluline on näiteks rahvusvahelises kontekstis see, et Carl Bildt on täiesti muutnud Rootsi staatust tema, Rootsi kui riigi staatust. Sisuliselt viiluta Euroopa liit muutnud Rootsi niisuguseks dünaamiliseks riigiks, kes võtab väga aktiivseid seisukohti näiteks balti riikide küsimuses. See on see, mida, mida rahvusvahelises plaanis taga hinnatakse. Aga, aga see, kas seda hinnatakse siseriiklikult, seda näitavad järgmised Rootsi valimised. Viimastel päevadel on taas Võib-olla isegi natukene üllatavalt palju juttu olnud võimalikust peaministrivahetusest ja minister Jüri Luige nimi on muidugi alatu ja kõikides nimekirjades kõvasti sees olnud. Kas sa ise ka sellest midagi teada, et sinust peaministrit tahetakse teha? Jah, ma tahaksin hea meelega kasutada seda juhust, et öelda siin eetris selgelt ja ühemõtteliselt. Et mul ei ole mingit soovi hakata peaministriks. Ja need inimesed, kes spekuleerivad minu nimega selles kontekstis teevad seda minult luba küsimata ja minuga seda kooskõlastamata. Ma pean ausalt ütlema, et peaministri amet on selline amet mida ma ei sooviks isegi oma vaenlasele. Ja ma arvan, et see koht, kus ma praegu tegutsen selles sellel kohal saan ma kõige rohkem kasulik olla. Kui välisministriks oli härra Trivimi Velliste, siis täitis tema peaministri ära olekul ka esimesena peaministri ülesandeid. Sina sellest positsioonist hea meelega loobusid ehk teisisõnu palusid mitte seda järjepidevust nii-öelda edasi jätkata. Seal olid omad kaalutlused? Jah, esiteks ma tean, et valitsuse istungite ettevalmistumine peaministrina on väga pikk toiming, kui seda korralikult teha. Ja kui välisminister, kelle noh, tööpäev on vahel õhtu 10-ni välja, kes on tihti sõidus, võtab endale veel selle kohustuse siis ta ilmselt teadlikult laseb kuskil üle nurga. Ja mul ei olnud seda. Seda soovi, ma arvan, et ma saan paremini pühenduda oma tööle kui ma seda lisakohustust endale ei võta. Siin oli alguses niisugune protokolliline vaidlus selle üle, et kas tahaks just nimelt välisminister olema peaministri esimene asetäitja aga see on väga paljudes riikides lahendatud teisiti ja mingit otsest protokollilist kohustust, et just välisminister peaministri esimene asetäitja ei ole. Pealegi kuna peaminister ja välisminister on tihti ka ühel ajal riigist väljas, on kas erinevates sõitudes või ka peaministrit saadab välisminister mingis diplomaatilises ülesandes, siis ma usun, et see oli täitsa loomulik. Nüüd käänaks asja natukene isiklikumaks, sa viitasid siin oma tööpäevade pikkusele. Mis tüüpi inimene sa oled, kas virk, hommikune varane tõusja ja hommikul terava mõistusega tegutseja või rohkem õhtune inimene? Kui pikad päevad seal üldse? Ma olen rohkem õhtumaa hommikul võin täita protokollilist kohustusi seista, kuskil suruda kätt. Aga niisugust mõttetööd, eriti, kui on vaja midagi kirjutada või on vaja pidada mõni väga tähtis kohtumine siis ma eelistan selleks kas päevast või isegi õhtust aega. Kõige parem on just niisugused. Noh, ütleme alates kella 11-st kuni siis päris hilja õhtul välja. Ma töötan hilja õhtuni ja mulle meeldib tegelikult õhtul õhtupoole töötada. Tundub, et ma olen, olen just suuna õhtuinimene. Öelge kas sinu tublit kaastöölised välisministeeriumis peavad siis ka ministritavadega harjuma, ühesõnaga, kas peab sul siis aparaat ka töötama sel ajal, kui õhtutundidel, kui ametlik nii-öelda riigitöölise tööaeg läbi on, kas siis peavad nemad ka tööl olema, sul alati valmis olema ja öeldakse ikka rivis? Üldiselt. Mitte üks üks niisugune tõeline väljakutse, mis mul oli, kui ma välisministeeriumisse tööle läksin, oli just see, et panna aparaat korralikult tööle. Ja loomulikult välisministeeriumil on oma kindlad ülesanded oma kindlad funktsioonid, mida välisministeerium peab täitma sidepidamine teiste riikidega, protokollilised, konsulaarkohustused ja nii edasi ja nii edasi. Mida noh, ütleme ausalt, aparaat võib teha ka täiesti vabalt, ilma ministrita, juhul kui see töö on rahuldavalt organiseeritud. Ja ministri ülesandeks on esiteks loomulikult protokollilised kohtumised aga teiseks ka mingi teatav niisugune mõttetöö ja, ja, ja koordineerimine, plaanide tegemine. Ja Eesti välispoliitika on ju selles mõttes spetsiifiline ja eraerineb täiesti Euroopa. No ütleme niisuguse rikka ja rahuliku Euroopa välispoliitikast. Et me peame olema pidevalt valmis, meil ei ole sellist hetke, kus paneme käed seljale ja lihtsalt Miatuma vastu seina puhkama. Me peame olema pidevalt valmis ja me oleme ka pidevalt rünnaku all. Ja loomulikult alle rünnakule järgneb vasturünnak ja ka see peab olema hästi läbi mõeldud, sest väikesel riigil ei ole mitte palju ressursse. Ei ole mitte palju sõpru. Kõike seda tuleb arukalt korraldada, muidu jääme ka neist vähestest sõpradest ilmaks minut. Mul oleks väga hea meel, kui sa seletaksid veel ühe asja ära. Miks on välisministeeriumi maja nii hästi valvatud, ilmselt kõik inimesed, kes on üritanud sinna majja siseneda, on seda tähele pannud, aga see ei tulene mitte ainult sellest, et Jüri Luige isikut kui ministrit tahetakse ja on vaja hirmsasti valvata. Ei, absoluutselt mitte, pigemini on ta hästi valvatud seletatud, vot seal on mitme välisriigi saatkond seal majas, samuti asub välisministeeriumi majas ka kuulus CS-i esindus või siis ei peakontor Eestis. Ja noh, loomulikult on valve all ka välisministeerium kui üks oluline riigiasutus, sest riigi funktsioneerimise seisukohalt eriti näiteks mingisugustes kriisi tingimustes kriisi tingimustes, on väga oluline, et välisministeerium suudab teha tööd rahulikult ja segamata. Et siin ei maksa, nagu öeldakse, ehmatada ja teemast suurt teemat, tehase lihtsalt käib maailmadiplomaatia juurde. Sinu töökabinet asub nii-öelda valges majas 10. korrusel, sellest on muidugi palju räägitud, aga nagu öeldakse, kas Karl Vaino lõhnan nüüd toast täielikult kadunud, kas mingit aurat või niisugust tuubaine sees ei ole? Ei, mina küll ei tunne, võib-olla inimesed, kes kortsud tulevad, võib-olla nemad suudavad midagi veel märga. Ta noh, seal on juba enne minu tulekut üsnagi põhjalikult mööblit vahetatud ja ja sellist Saksa DV mööblit, mida, mida oli seal tublisti siis, kui me selle maja üle võtsime. Me oleme, muidugi ei ole ja ja tegelikult see maja on ehitatud niisuguseks korralikuks bürooks. Nii et seda seda rullida. Praegu täidab mitte poliitbürooga korralik büroo. Täna sinu kolleegidega välisministeeriumist käisin natukene seal 10.-ga korrusel ringi ja tõepoolest imestasime, et ühe asjaga on ikka punased, ehk siis vanad kommunistid küll väga täkke pannud, ülevalt on fantastiline vaade Tallinna linnale või on võimalik väljuda 10. korrusel rõdule. Ja minu meelest sinu töökeskkond on küll fantastiline, kui ikka tahad natukene aknast välja vaadata ja kui soovid, siis lihtsalt mitte millegile suurele mõelda, aga lihtsalt vaadata. Ja Karl Vaino oli seal kabinetis. Kõrval niisugune suur rõdu 10. korrusel ja sealt avaneb eriti vanalinnale vanalinna katustele väga hea vaade. Lisaks avaneb sealt huvitav vaade niinimetatud Carli katedraal Lile. Seal õieti vist ainus koht linnas, kust sellele katedraal Lile avale päris hea vaade. Mina alati olen mõelnud, et milleks selline katedraal tehti ja kust nurgast teda niimoodi vaadata, et see korralik välja näeb. See ehitis selguvad 10.-lt korruselt, Karl Vaino kabineti kõrvalt. Nagu ma aru saan, sa ikka vahetevahel oled rõdule ka läinud ja lihtsalt õhku hinganud. Oi, väga tihti, väga tihti see on, see on mõnus, mõnus lõdvestu, mis viis ja üldse peab ütlema, et välisministeeriumis töötab väga-väga tore meeskond inimesi. Põhiliselt on toored, on ka vanemaid, aga niisugune meeskonnatunnetus on väga tugev. Ja ja inimesed. See töö on muidugi huvitav kuna teataval määral võimalus reisida on teataval määral võimalus suhelda maailmaga ja tunda ennast sellest ülendatuna. Aga lihtsalt, et ma olen proovinud hoida sellist keskkonda välisministeeriumis, kus hinnatakse seda, et inimesed mõtlevad, et nad käivad välja oma ideid ja, ja proovida neid ellu viia. Ja, ja mulle tundub, et nii intellektuaalselt on välisministeeriumis nisugune, terve terve töökeskkond, võib-olla on see seotud ka sellega, et välisministeeriumis ei ole niisugust erineva tagapõhjaga inimeste konflikti, kui me läheme, ütleme, põllumajandusministeeriumisse, maid, reisib kultuuri haridusministeeriumisse, sest seal on terve hulk inimesi, kes on tulnud. Eesti iseseisvuse ajal on terve hulk inimesi, kes on seal töötanud pikka aega ja on loomulik, et nende vahel on teatud hõõrumine. Aga välisministeerium on loodud mullist mõned aastad tagasi. Selles mõttes ühisvaim on seal veel päris hästi säilinud. Nüüd on mul üks võib-olla natuke imelik küsimusega, May konkretiseerikski rohkem, aga ma küsiksin. Mida kardab Jüri Luik? Kui soovid, siis Iiri või. Võib-olla sa konkretiseeriksid kuidagi, mis? Kas on, kas on asju, mida Jüri Luik, kui Jüri Luik kardab ja kas on asju, mida sa kardad ministrina? Mida sa mitte mingil juhul ei sooviksid, et juhtuks või tuleks või? Loomulikult ühe väikese riigi välisministril on alati omad hirmud ja suur hulk nendest on seotud meie suure naabriga. Ja ütleme nii, ma ma mingil juhul ei sooviks, et juhtuks midagi, mis, mis pannakse ohtu Eesti iseseisvuse. Ja ma usun, et välispoliitikal ja välisministeeriumil on minule isiklikult on võimalik palju teha, et selliseid asju ei juhtuks. Sest hoolimata kõigist raskustest, hoolimata kõigist neist probleemidest mulle tundub, et kuigi vahel ma kuulen mõnda inimest isegi raadios ja televisioonis sülitamased kassi, kas sa iseseisvus oli siis selline, kas meil oli siis teda nii väga vaja, kui see elu nii halvaks? Ma arvan, et inimesed ei mõtle seda tõsiselt. Sest olla vaba, see on kirjeldamatu tunne, mis ei ole võrreldav ühegi teise tunde väärtusele. Kas sa midagi ka isiklikus plaanis tahad öelda? No hea küll, ma lähen konkreetsemaks. Sellel nädalal post. Esmaspäeval, 25. aprillil võiks öelda posti mõistes, kas nüüd öelda, et see on juhtkiri või mis asi see on, aga igatahes kõige väärtustatum materjal kannab pealkirja rulli vastne äiapapa ei salli isamaad. Ja selles kirjatükis peetakse sind siis ka taaskord jälle hea sõnaga meeles. Ja post teab, poiss on kuulnud, varsti on oodata järgmisi isamaalisi pulmi. Tädiranda on jõudmas välisminister Jüri Luik. Seal nüüd väga isiklik küsimus, kui soovid, siis vasta kui soovi, naera lihtsalt niisama. Ma ei saa päris täpselt aru, kuidas on seotud eelmise küsimusega, kas sa oleksid arvanud, et ma vastan, et ma kardan abikeelu. Rai liull asi ei ole ja aga, aga ma arvan, et ma jätaksin selle küll niisuguseks isiklikuks küsimuseks. Ma ei ole üldse inimene, kes kellele meeldiks oma eraelu lauale laotada. Ja ma olen alati tänulik neile ajakirjanikele, kes austavad seda printsiipi. Jäägu see siis postiteemaks. Aga ajakirjanik oled sa ikkagi hariduse poolest ju ja hea meel on tähele panna, et ka ministrina ei ole sa nüüd noh, niimoodi kaunilt öeldes sulge rooste lasknud minna vahetevahel ilmutada ennast ikkagi ka kui lihtsalt ajakirjanik Jüri Luik. Jah, ma kirjutan vahel. Mingeid lühemaid artikleid. Kahjuks on aega nii vähe, et ei jõua artiklit tariti kontsentreeritult läbi mõelda, seetõttu. Ma kirjutan tõesti siis, kui on hädavajadus, kui, kui hing ei anna enam rahu ja kui tundub, et on mingi selline mõte, mida ma lihtsalt peaksin lugejaga jagama. Vanasti ma kirjutasin tihti ka noh, ütleme analüüse ja lihtsalt proovisin lahti harutada, mingit situatsioon on kas välis- või sisepoliitikas. Aga nüüd viimane kord kirjutasin Päevalehes, kus ma rääkisin ühest probleemist, mida, mida välisministeeriumis on võib-olla lihtsam tajuda kuskil kuskil mujal. See on see, et Eesti on avatud ühiskond ja kõik see, mida me siin teeme, peegeldub maailmas vastu. Kusjuures maailm vahel ei taju, vaen vahel ei saa aru, mida me õieti teeme. Ja, ja, ja vahel mõned meie sammud võivad maailmas tekitada vääritimõistmist. Kusjuures seda peavad arvestama mitte ainult ministrit, vaid ma usun, et see on vastutus, mis laieneb kõigile riigiametnik ja tegelikult kõigile Eesti kodanikele. Kõik Eesti kodanikud on mingil määral Eesti esindaja, teiste on niisugune väike riik. Et kõik Eesti kodanikud, Nad ütlevad midagi kodumaal avalikult lehes või, või kui nad viibivad välismaal, ütlevad, mida siis eriti nad on nagu, nagu välisministrid. Nende sõnu võetakse kui Eesti arvamust. Ja ma usun, et seda tuleks arvestada. Need tegid fantastilise sõnaseadmise, selle peaks kuskile kirja panema, et sa ainult klindi peale ei jääks. Igal juhul. Tänane jutt jõuab siis eetrisse reede õhtul, täna, kui me räägime, on kolmapäev. Mine tea, mis siin elus võib paari päeva jooksul veel muuta istima, aga elu käib nobedasti ja kähku. Võib-olla jõuab vahetevahel ajakirjandusasjade tegelikust seisust küll ette, aga aga ütleme nii, et täna, kui see tükk eetris On reede õhtu. Nii seal nädalavahetus, kus justkui tavamõistes puhkepäevad, kas puhkad nädalavahetustel, kui kodumaal oled ja kuidas puhkad? Viimasel ajal olen küll proovinud puhata, mis on minu jaoks täiesti haruldane, sest noh, ütleme veel pool aastat tagasi lasin täie hooga laupäevad pühapäevad välja aga praegu tundub, et olulisem on, on paar päeva taastuda. Sest siis on jälle rohkem energiat tegutseda. Puhkan tavaliselt kuskil Tallinnast väljas ja mulle erakordselt meeldib ja mind on ka jäädvustatud mõnedel piltidel erakordselt meeldib jalutada looduses, soovitavalt mererannas ja noh, praegu, kus meri on jääst lahti juba ammu, kuigi väikesed tükid on veel veel randa uhutud. Praegu on see eriti mõnus, päris juulikuus, on, on, on juba tihti tihtipeale noh palav, aga mulle meeldivad just niisugused kevade ilmult või siis sügisilmad pisikene dorf sellistel hetkedel rannas jalutada, see annab niisuguse toa emotsionaalse laengu. Aga noh, oleneb olukorrast. Heade sõprade seltsis meeldib juttu puhuda, nalja visata. See käib kõik asja juurde. Mis siis ikka, head nädalavahetust minister Jüri Luigele, head nädalavahetust kõigile kuulajatele ka, sest mõne minuti pärast ongi südaöö. Ja siis läheb keskeprogramm edasi muusikaga. Aga enne seda on veel Jüri Luigel näpp püsti ja ma tahtsin. Meil öelda, et vanasti meeldis mulle hirmsasti reisida. Reisimine oli üks minu minu lemmikmeelelahutusi aga nüüd seoses uue tööga ei saaks seda enam. Kodus veedetud hetked on, on väga kallid. Ja et veel selle jutu jätkuks, mulle tundub, et sa ilmselt ei arva ka, kuskil ametlikul õhtusöögil söödud õhtusöök on just see kõige mõnusam ja parem ajaveetmise võimalusi õhtuti oma kõhu täis söömine. Ühesõnaga tahan öelda, et ilmselt on sul ka teatav väsimus kõikvõimalikest vastuvõttudest. Jah, sõda tuleb küll öelda ja ja kõik need õhtusöögid on ju nii-öelda töö õhtusöögid kus arutatakse väga-väga keerulisi probleeme ja kus sa ei jõua üldse oma tähelepanu kontsentreerida? Ei, ei söömisele ega enda lõdvestamisele. Nii et see niisugune rahvusvahelise suhtlemise valdkond on üldse väga, väga omapärane. Võib-olla kõige äärmuslikum, mida mina olen näinud, on matused mõne riigimehe matused, kui teised riigimehed sõidavad kokku ja toimuvad mingisugused küüniliselt öeldes töö matused, see tähendab matustega. Samal ajal toimuvad riikide esindajate kohtumised, arutatakse diplomaatilisi poliitilisi probleeme. Ja sündmus taandub täiesti mingisuguseks riiklikuks ürituseks. Aga see on ilmselt üks origi meheks olemise traagika. Isegi korralikke matuseid ei saanud. Ja ja sellega panemegi siis täna ja praegu punkti. Keskeprogrammi külaline oli välisminister Jüri Luik ja teda ütles Ainsaar.