Kõige huvitavamad, kõige tugevamad nõiad arvavad vanad eestlased, elasid Sõrves. See on üks rahvusvaheline uskumus, mille järgi põhja pool ja kaugele eemale on väga tugeva võimuga nõiad. Aga minuga koos on stuudios Indrek aimer, kes on uurinud Sõrve nõidasid ja tema räägib meile nutipere nõidadest. Milline on kõige vanem nõid, kellele sa arhiiviandmete järgi pääsesid? Ligi? Sünne jaoks võiks mainida 1006 75. Ja sel ajal oli tegemist siis latid Tehoga esimesed andmed, kirjalikud andmed nende kohta 1007 25. Ja siis öeldi tema kohta, et tema kui selline halb pagal olevat joonud palju veini paatsega, et siis ja siis läinud oma talu Agaliku ja surnud seal. Aga miks ta libaga seda ei märgita, aga siis viis põlve hiljem on toodud välja juba keele, Kirjanduse Instituudi andmete põhjal. Järgnes järgmine lõid Loti Jürri kes on teinud juba igasuguseid tükke. Millised need Sõrve nõiatükid olid, kas sul on tema kohta ka midagi eluloost teada? Daatumid Mõldu teada, ta on sündinud 1824 ja surnud kuskil 1898, kuna personaalides on kirjaviga siis täpselt tatult kanda rahva luuletan kogututes Valjala kihelkonnast ja sealt on siis teada, et Loti Jüri Jüril olevat olnud vitsasõnad ja kui siis lati Jüri läinud ükskord Anseküla kirikuõpetajaga tülli siis Anseküla kirikuõpetajat kaevanud asja kohtusse ja lati Jüri viidudel sillakohtusse, sillakohtus määratud talle siis 30 vitsahoopi ja siis selle karistuse nägu, täideviijad, medi kõrgema võimu poolt olid siis mulluta mõisahärra ja siis vaatama tulnud veel ka tema proua ajad lähemalt sellist aadlirahvast. Kui siis peksupäev kätte jõudis talanti peksa Kuressaares, siis tuli välja, et, et need pitsad tema peale ei mõjunud. Loti Jürile juba ennem kiidelnud, et egalt, mis temal see vitsa laps perse peale ei mõju, et lahet, temal vitsa sõnad, et temale see mõju. Ja siis, kui teda pekstud verd välja ei tulnud, paluda ei tundnud. Ja siis ta hoopis tegi sellise triki, et ta saatis, et sõnad mullu mõisaproua perse peale tagasi ja siis mullutav mõisaproua oli palunud, et ärge enam kedagi pekske, väga valus oli. Siis jäetud ka järgi vati Jüri peksmine. Kas Jüri on selline mees, kellelt on leid sõnuga üles kirjutatud tähendab? On küll niipalju kui need säilinud on ja nende kohta on ka nii mõndagi. Kas sa oskad öelda, milliseid sõnu siis nutiürilt on üles kirjutatud ja võib-olla sa võid mõned meile ka lugeda? Tema kohta öeldi, et tal oli üks selline draamat, aga temal oli väga palju sõnu aga kõiki neid märgitud ei ole. Vitsa, sõnad olid tal olemas, siis tal olid sellised sõnad nagu härraga hästi läbisaamise sõnad. Ja siis tal olid roosisõnad ja, ja teisi haiguste sõnu kõikjale kahjuks välja toodud. Mis on. Millised need Harro vastased sõnad on, võib-olla need aitavad praegugi veel ülemuse vastu. On sul need käepärast ja ei maksaks kohe kasutada? Härraga. Läbisaamise sõnad minu süda härra vastu kõva nagu kivi, härra süda minu vastu, pehme nagu marja rinnas Jeesuse vastu. Tegelikult üsna laialt levinud sõnu, et neid küll loetud, kas pikemalt või lühemalt, aga see näitab, et nutijüri tundis tõesti üsna hästi eesti Horstimis sõnade varamut, kuna neid arstimi sõnu on sul seal mitmedd kirjas. Kas on teada, et Jüriga arstis Jüri kõht öeldi, et olevat teinud igasuguseid tükke ja öeldi, et loti mehed olid ikka targad küll. Ja siis käis Jüri kohta, kui arstimise kohtadele toodud midagi välja on toodud. Üks tema, teine tükk. Kui ta olevat käinud Sõrves oliks kordse kõrts enam seda ei ole, siis lati rülenud Sõrves kontsa kõrtsi juurde. Sõrve Koltsi kõrtse ees oli üks suur hall hobune. Jüri ütelda, et et mehed, kas tahate näha, et, et ma murran selle hobuse. Ja siis keegi ei uskunud, muidugi siis jüri võttis oma hammastega hobuse kurgus kinni visanud hobuse üle selja. Hobune kohe ära surnud. Sellest lutiperest Aga võrsus, nõidu või arske veelgi, ilmselt. Tema kaks lapselast ja vennad, üks mees on tõesti tugev nõid olnud. Teise kohta ei ole säilinud, tema pidid tegelema materiaalsete asjadega. Tema sai talu, temal küll noorem, tema päris talu teene, vend läks mere mäeks, võeti õigemini 25-ks aastaks tsaari mereväkke teenisse lae ära ja siis tuli tagasi ja oli nõid valmis. Kas sellest tsaari sõjaväes nõiaks saanud mehest on sul ka mõni lugu teada? Ta oli selline tõesti kange vend, totti ja rahvas on selline viinalembeline rahvas ja tema siis jõi Arhangelski sama laeva raha ära. Ja siis ta ei pääsenud enam tagasi Eestisse, siis ta tuli jala läbi. Venemaa tuli Sõrve välja, aga tema kohta on säilinud küllaltki palju kaasaegsed tal ütlesid, et tema juures olevat käinud kogu Saaremaarahvas. Ta oli tõesti kuulus siis temale, Eesti ajal sellel sajandil. Teeme nüüd Nuti pere nõidadega ühe väikese vaheaja. Kuulame lindistusi, mida Indrek on teinud aasta tagasi. Lindil räägivad Henno Kaimre ning Alviine tamm Kaimre esimeses loos. Me saame natuke lähemalt tuttavaks Vintri külaga. Selle küla kahkust tegelikult nutisuguvõsa pärit on. Ja see on üks vana kalmuküngastel kalmu Rinkal mitmesuguste nägemuste ja kummituste nägemistest. Seekord on tegu küll lausa peidetud rahandusega kaudselt seotud jutuga. Ja kahes järgmises koos on meil võimalus hoopis põhjalikumalt tutvuda teiste ümberkaudsete Sõrve arstijatega. Lähemalt kuuleme siis valuvõtmisest ja ussihammustusest. Oleme hoidnud enne minu aja arvamist. Lombi talu oli seal lindudele selle kombi maitse, liigend, möldri pojas. Päris head rahvaarstide kõrval oli Sõrves laialt tuntud ka neid, keda kutsuti võlux või Velux ja kelle kohta on 1000 949. aastal kirjutatud üles Mustjala kihelkonnast Abule külast selline jutt, et võlu oli see, kes pani pudelid ja õllekannud jooksma ja lapsed karjuma, ta oskas sandi haiget teha. Ja inimese p-le oskas ta võitu saada. Sest Ta võis teha nii, et inimene tundis, nagu oleks ta soolast söönud. Ma võis võlu surnuks võtta ja ta oli omale õppinud need sõnad, mille abil ta teisi inimesi võis ära teha. Õlu, inimese jälgedesse pandi tulist tuhka. Mis ta siis teisele tegi, see mõjus talle omale tagasi. Nii mees rääkis mulle seda, seda on siis rääkinud omal ajal. Anna kahju. Võlusid on olnud Sõrves õige mitmeid ja ühe kõige viimasena on nimetatud ohes saare külast pärit Eeva pulka kelle kohta on öeldud, et sündinud oli ta 1881. aastal tõenäoliselt laadla külas ja surnud 1969. aastal. Tema kohta on öeldud, et ta oskas lastel söögiisu ära võtta ja lapsed karjuma panna. Ühe korra on eeva teinud näiteks nii, et ta on öelnud lapse emale, et see on teinud sandi vea, on lapse enda juurde magama võtnud ja sel kombel, nagu saarlased ütlevad, lapse sandiks viiluta. Tänud, et laps jääb nüüd sinu juurde magama ja sellel samal õhtul juba karjus tundide kaupa järjest ega jätnud enam üldse järele. Ja selle vastu on naise isa osanud teha tuntud abi. On saatnud tütre Eva juurde. Volo Eivo on selle peale öelnud, et su lapsel pole küll õiguse asi. Küllap see naabri Marie on ta ära võlunud. Aga külarahvas arvas, et küllap see Eeva ise oligi. Ja naise enda isa on olnud ka nii tark, et teinud ravivett, millega lapse silmi pesi. Ja selle peole on siis haigus nii palju taandunud, et laps on ö asemel hakanud päeval karjuma iga päev ühel ja samal ajal. Ja siis on saadud abi sel kombel, et lapse ema läinud eeva poole võtnud tema söögipaja seest puhast selget vett. Ja sellele lapsele tilgutanud silmade peale. Sellest peale pole lapsel on nutnud. Eeva oli väga tuntud veel teistegi trikkide jahttükkide poolest. Ta otsustas üsna kiiresti ja üheselt ära kes talle kuidas meeldib ja kes omavahel võiksid paari rahvas olla, kes aga kindlasti mitte. Nii on teada, et ta on mõnelegi küla elanikule imeliku viina sisse andnud, mille peale arvanud, et neid on tahetud ära teha. Ja sel kombel on Eeva püüdnud siis panna noori, keda ta on heaks arvanud ja katsunud takistada neid, keda ta arvas, et neist hea paar ei saa. On veel öeldud, nii. Pärimused on kirja pandud veidi peale eeva pulga suruma eta no on heitnud teiste riietele, vahel mulda või liiva et seal olnud Motmise muld. Siis lähevad inimesed omavahel lahku või riidu. Väga palju ja kindlasti neist halbadest võludest rohkem oli Sõrve külades aga arste ja ämmaemandaid, kellelt võis tõsiselt abi saada. Ja sageli osati orstida õige õige mitmeid haigusi. Nii on Peeter tamme või rinka Peetri kohta, kellest Indrek neile täna kõneleb, räägitud, et ta oskas teha sedasama arstimis vet, advokaat täisid ära võtta verejookse puhumisega, sulgeda loomi, orstida Nikastusi ja nihestusi, paika panna, silmahaigusi arstida ning koguni selle kõige kõrval veel ka kasvajaid takistada. Ja see kõik on põhjustanud ka seda, et see ei saanud olla loomade tapmise juures. Ta ei kannatanudki loomade tapmist näha, vaid läks selle eest ära tuppa. Samuti on ta all olnud veel väga mitmeid sõnu ja arvan, et nüüd ongi meil sobiv sellesama perearstidega veel kord tutvust jätkata ja kuulata, mida Indrek neist veel pajatab. Teine vend küüditati Saksamaale. Vennal olid ka muidugi sõnad olemas, ventalis roosisõnu ja kahjuks ei ole tema kohta säilinud paremaid jutte. Ta oli selline, nagu öeldakse, heatahtlik onu, aga rahvastaja arstinud, kui ainult siis oma peret. Aga tema vend sellega tegeles. Kas sa oled leidnud ka niisuguseid jutte või lindistanud jutte, kus keegi on saanud neilt luti nõidudelt ise abi ja ja kuidas arstimine on välja näinud, kuidas näiteks arstiti roosid või ussihammustust või midagi muud? Roosi kohta on tegelikult päris kerge selline arstivahend olemas, olid ka sõnad olemas, aga võeti lihtsalt üks selline tavaline paberkuivatuspaber ja siis soditi ring sinna peale või nagu tihti sinna sõnad peale ja siis pandi see ümber siis nagu haige koha ja siis haige koht paranes lati rahvas eritis rinka, Peeter tema kohta on kõige rohkem materjali säilinud. Tema ravib mitmeid asju, ka hingeasju. Ükskord tulid kaks naisterahvas tema juurde ja siis tema olevat teadnud nende seda salasoov ette ära. Nemad olevat tahtnud mehele saada, aga siis mitte ei õnnestunud ja siis tulid rinka Petri juurde ja siis Peeter ütles elatiaat. Et ma tean küll, mispärast te siia tulite. Siis andis neile abi neil edaspidi elus kõik hästi läks. Kuidas nüüd oli selle pere Sõrve nõidadega kas nad oma arstimise eest ka mingit tasu võtsid ja kas on teada ka, kas neil oli kokkupuutumisi muude Sõrve nõidadega? Tundub, et pasunad ei võtnud. Vähemalt nii mainitakse, et nad tegid seda heatahtlikkust, olid nagu sellised humanistid. Huvitav nüanss, et nõiad enamus ei ole teinud selliseid nagu pahasid tükke vaid on just nagu aidanud inimesi rahvaste. Vahel on öeldud niimoodi, et sellel, kes niisuguseid salatarkusi valdab, ei ole võimalik enne surra, kui need teadmised edasi pärandatakse. Kas tere teadmised läksid edasi? Läksid küll. Kas on teada ka sellist pärimust, kuidas siis lõppes nende tarkade elutee, kas see oli kerge või raske? Sõrmed taba seitse raske saatus nagu see Sõrve lahinguid 44, aga rinka Peeter, tema suri juba 43. aastal sündinud siis 1875 ja tema surm on tõesti selline märkimisväärne mõned päevad enne oma surma, kõik kuulsid rinka talus. Et keegi mägis väljaspool akent olid Alblist. Siis Peeter ütles, et samu surma tähendus siis mindi vaatama väljaspool ust polnud mitte kedagi polnd, jälgi lumes ka näha kedagi. Ja siis, kui ta surema hakkas siis ta ütles, näe, kaks inglit tulid uksest mulle järele ja siis vajus voodile. Nii et selline oli siis ühe hea arsti surm. Sõrve nõidade kohta on mandriinimesed öelnud nii, et nad olid nii võimsad nõiad, et suutsid panna Coloussitama. Kas sul on ette puutunud Sõrve nõidadest ka selliseid päris imepäraseid tegusid või tervenemisi? Eks need tervenemiseni olnud kõige rohkem, mis on muidugi Sõrves on teada, on, on olnud need laevasõnad ja sellised nagu merega seotud. Vaadata jälle, et, et rannas, et üks mees saab kala rohkem kui teine, et mina siia üldse tema saab, kõik on, mispärast sikaal siis tehti seal lae lahti ja litiselt ussipäid ja muid asju. Nii see oli siis see põhjus, mis aitas saada ühel paatkonnal rohkem kala kui teisel. Siis oli seal näha veel, et must, mingi olend oli seal paadi taga, siis hoidis kinni ja siis sellepärast sinna paati ei tulnud. Siis anti selle musta lollendiga nagu kaikaga pista sisse. Pärast leiti, et see kohalik külanõid, temal oli selgroo pooleks läinud. Kui kaua sa oled uurinud nüüd arhiivis seda nuti ja, ja üldse niisugust arhiive pidi vanavara ja, ja perekonna pärimusi ja andmeid nende kohta. Nüüd kas ta on siis kolmas aasta käsil ja selleks aastaks, nagu ma olen lõpetanud oma suguvõsa ala põhja pealt enne mind nagu pole seda uuritud ja nüüd on sellega tüki jagu vaeva nähtud ja nüüd ta nagu põhjalt on ta lõpetatud, kuid muidugi laiali veel minna. Kas sul oli üllatav, kui sa sattusid oma suguvõsa uurides selliste huvitavate rahvatarkade ja vanade pärimuslike juttude peale, kuidas nendeni jõudsid? Mu vanavanemad on nagu seda ennemgi rääkinud nad ei ole rääkijad ladistanud, nõiad pärit, kui tal on rääkinud sellest rinka Peetrist ja siis mind nagu see asi hakkas millegipärast huvitama ja siis ma olen sellega tegelenud ja olen kogunud andmeid ja siis tuli ka selline asi välja, et mul Enda suguvõsaga nõiad sees. Huvitav on see, et enamus nõiasuguvõsasid ka elujõulised ja küllaltki vähemalt meie puhul on see lasteaiarohked ja ka nende elu vanadus ulatub kõrge eani. See on selline huvitav omapära, et nad elavad tõesti kaua, nad siis nagu tunnetavad seda inimesele mooduse ühisust ja siis kasutavad seda nagu oma tervise säilitamiseks hästi ära. Samuti muidugi ka teiste inimeste ravimiseks. Nad on nagu sellised omaja humanistid. Sest kasvõi selle meie suguvõsa rinka Peetri puhul on teada, tal olid nagu veresõnad, tema ise ei kannatanud looma tapmist, ta ise ei saanud muidugi looma tappa, ka tal tulid veresõnad meelde. Dialide sõid veiste puhul ka teistega inimestega nagu läbisaamisel. Neil oli küllaltki selline kindel positsioon ja inimesed neilt kartsid, kuid samas kaustasid. Sest nad ju aitasid teisi inimesi. Ja siis nagu see mõte, et nõiad on sellised halvad inimesed, on see meie suguvõsa puhul nagu eriti paika ei pea kuigi, nagu seda meie talu kutsuti ka lotinoi kott nagu nõiakott, aga muidugi selle üle nagu eriti ei naerdud. Ja see Jüri Tamm, selle Peetriment ema oli olnud ka mitu korda selle Vintri külavanem ja on ajanud nagu seal neid maa asju seal ja ja oli ka Vinteri külakooli põhimõtteline asutaja, kes siis nagu palus Kuressaare Tallinna vahet, käisin mitu korda seal kohal, et see intri külakool avataksis avatigi ja kui tema palvel, siis külaelanike palvel tema oli nagu see esindaja seal väga suurte vaimsete omadustega inimesed on nõiad olnud. Ja küllaltki palju mõistvalt neid maailma asju, mida enamus nagu ei mõista. Suuliste andmete põhjal on teada veel, et üks hindo külamees on kord käinud nutitalus ja on saanud sealt ühe õpetuse. Nuti nõid on öelnud nii, et ta õpetab kolm tarkust edasi. Kaks neist on aja jooksul kaduma läinud, aga kolmas õpetus on olles. Ja see on selline halba sorti nõidus, kuidas teha nii, et emis hakkab põrsaid sööma. Ja selle peale ongi seda Gabroovitud. Kas vana loti nõianõidus tõepoolest nii tugeval, et võimalik on panna emistama põrsaid sööma ja suur on olnud pererahva kohkumus, kui nad nägid, et siga tõepoolest oma järeltulijatele kallale tikkus?