Tere õhtust, tänase keskeprogrammi külaline on minister Liia Hänni ja temaga ajab juttu Ain Saarna ameti poolest seitsme valitsuse pressisekretär. Kui nüüd aus olla, siis tänane jutt saab linti küll neljapäeva õhtul vahetult pärast seda, kui lõppenud traditsiooniline valitsuskabineti neljapäevane istung. On see lõppenud küll õige varakult kell on alles natukene pool kaheksa läbi. Tavaliselt lähevad istumised pikaks. Aga proua Liia, millal teie tööpäevad üldse lõppevad? Tööpäevad on küll üsna pikad. Kui ma valitsusse tulin, siis läks 12-ni, mõnikord olin maga peale kahteteist Toompeale. Aga nüüd olen ma veidi laiemaks läinud, mõnikord tulen ära pool 11 11, nii et tööpäeva lühemaks läinud. Ahaa, nii et veidi laisemaks, nii et saab õhtul kuskil 10 11 paiku ära, aga tegelikult ei ole ta ju üldse mitte Tallinna inimene. Seda küll, ma olen praegu, mu kodu on Tõraveres Tartu lähedal, aga ma elan nädala sees Tallinnas hotellis ja me oleme seal abikaasa ja täiskasvanud pojaga ühes toas, nii et päris tihe elu. Nii et need, kes arvavad, et ministri elu on niisugune 1000 võimaluse elu siis teie olete? Poolteist aastat on seda valitsust olnud, sellele eelnes ülemnõukogu aeg, riigikogu aeg ja sisuliselt ju kogu aeg siis ikkagi hotellis. Nii ta on 90. aasta kevadest, kui mind ülemnõukokku valiti, olen ma elanud hotellis ja ega see päris õige elu küll ei ole. Aga sellest ajast ongi töö olnud niivõrd oluline ja koormav, et ega seda muud elu nagu ei olegi. Peab sellega leppima. Mis abikaasa sellest elust tar? Abikaasa elab samasugust elu. Algul, kui ma Tallinna tulin, siis tema jäi teraverre. Me elasime nii veidi üle aastaga, siis leidsime, et, et see on ebaloomulik, mina teen kogu aeg oma mured koju kaasa. Me helistasime ja niikuinii rääkisime tööasjadest ja praegu on temaga minuga kaasas ja eks tema elule samasugune, kui minulgi. Lapsi on veel. Meil on täiskasvanud Kristjan, kes kannid Tallinnas, ta lõpetas möödunud aasta kevadel ülikooli majandusteaduskonna ja praegu töötab rahandusministeeriumis ja elab meiega koos Lembitu hotellitoas. Te pidite olema siis väga noor inimene, kui abiellusite juba. Ma ei olnud nii väga noor, abiellutakse ka nooremalt, olin 21 aastane, öeldakse, et 22 on viimane taks, nii et enne seda parasjagu Et kas ei ole tulnud ka mõtet, et üldse nii-öelda täiega tükkis ehk siis kogu olemisega tulla üldse Tallinnasse või olete te lihtsalt Tõravere patrioot ja tervede pere? Ei, ma ei ela tõsiselt, küll kaalun nüüd seda, et päris Tallinna elama tulla sest mulle meeldib elada maal looduse keskel. Tõravere on siiski maakoht. Tallinna elu praegu on pealesunnitud paratamatus. Loomulikult ma tahaksin, et mul Tallinnas oleks natukenegi kodusem elamine, kui ta praegu on. Aga riigiametis olles ma ei ole suutnud endale seda võimalust luua. Nagu ma aru saan, ta ikkagi ei välista võimalust, et ühel kenal päeval ikkagi võiksite lahkuda suurest poliitikast ja minna tagasi Tõraveres teadustööl. No poliitiku kohta paratamatult ajutine koht, sellega peab iga inimene, kes sinna sattunud, on, arvestama ja seetõttu nägema ette ka teisi võimalusi oma elus. Kas need, minu võimalus on Rakverre tagasi minna? Loomulikult oleks sellest lihtne ja ilus unistada, et see nii oleks minema kirjutuslaua taha ja teha oma tööd edasi, nagu poleks midagi juhtunud. Aga vahepeal on juhtunud väga palju, ka teaduses on elu edasi läinud, ilmub uusi artikleid, mida mina pole lugenud, on uued avastused, uued tööd, mida ma ei tea. Nii et üsna raske oleks ennast teaduses uuesti tasemele tõsta. Aga ma unistan sellest, sest mulle meeldis mu tööd Rakveres. Ja loomulikult oleks kõige valutum üleminek, aga ma olen valmis ka teisteks võimalusteks. Me rääkisime siin proua Liia Hänni enne natukene, et tuleb arvestada võimalusega, et ühel päeval äkki lahkute suurest poliitikast, aga see annaks nüüd teise külje ja küsiks, et kuidas te siis teadustöölt teadlasena poliitikasse sattusite? See oli juhus, kui tagantjärgi sündmusi hinnata sest mul ei olnud mingit kavatsust poliitikaga tegeleda. Mulle tundus, et isegi see ei olnud minu loomuses ka olla ühiskondlikult aktiivne, aga kui need sündmused Eestis hakkasid arenema selles suunas, et rahvas tõusis üles ja tuli poliitikasse, siis olin üks paljudest. Ja juhtus nii, et, et tookord tegelikult töökollektiiv otsustas, neil oli rahvarinde tugirühm, kusjuures, ja kui tulid ülemnõukogu valimised ja Eesti Kongressi valimised siis oli hääletussaalis, kes peaks kandideerima juhuslikult. Langes tookord liisk minu kasuks. Ja ma kandideerisin alludes sellele otsusele. Ja lootsin tõesti viimase hetkeni, et seda ei juhtunud, valitakse. Aga kui valiti, siis ma ka püüdsin selle uue olukorraga kohaneda teha, mis ma oskasin nõukogus kui ka Eesti kongressis. Ja hiljem kui tulid riigikogu valimised, siis ma andsin ka nõusoleku Mõõdukate valimisliidus kaasa luua. Sest mulle tundus, et ma võin veel üht-teist Eesti heaks ära teha. Ja nii ta läks ja praegu võib nimetada ju ka Eesti praeguse põhiseaduse üheks emaks ja naljatades on seda ju ka tehtud. Aga kui Liia Hänni oli päris pisike tüdruk, kelleks ta siis tahtis saada? Ja nagu kõik tüdrukud, unistasin ka mina selleks, kelleks võiks suureks kasvades saada. Tõsi küll, ma ei tahtnud saada Paleriiniks või, või näitleja Läks isegi arstiks mitte. Ma mäletan, minu esimene suur saladus ja unistus oli hakata meremeheks. Küllap oli see sellepärast, et ma olin üles kasvanud vääres sündinud rannakülas ja meri oli tõesti minu kiindumus ja on seda siiamaani. Ma varjasin kiivalt seda tahet meremeheks saada, aga ükskord niisuguses siiruse hoos maa, oma pinginaabri ja sõbra aga sellest rääkisin ja siis tuli välja, et temaga tahab meremeheks saada. Aga see oli vist rannalastel suvel kui tüdrukutel unistus saada sellele sinisele veele ja teada, mis seal kaugemal on. Eriti võib-olla sellepärast, et kasvades ääres ega see merele minek ei olnud vaba. Minu kodurand oli samuti võõramaa piirivalve hoolsa silma all. Kui me käisime ujumas, siis tihtipeale oli niisugune tunne, et kas sind põõsa tagant keegi ei jälgi. Ja hiljem, kui ma isaga koos hakkasin kalal käima siis tihtipeale talle ju Me pidime küsima piirivalvest luba, et üldse mere äärde saada ja marati, mäletan kui alandav see oli. Jah, kes teie kõnetan vähegi kuulamata on tähele pannud, et teil on üks häälik, mis reedab teatava päritolu teatava saare pealt. Nii see on, ma ei püüagi seda varjata, kuigi mu saare keel ei ole enam nii ehtne, kui ta võiks olla ja seda vast ka selle tõttu, et kui ma ülikooli tulin, siis oli tudengiks löömine. Mul kästi öelda seda põrsast, toonutas põõsas Jõgis jõhvikaid, millest ma sain aru siis, et kursusekaaslased tegid juba siis veidi nalja minu iseäraliku kõnepruugi üle. Ka praegu jah, ma olen kõvasti rohkem eestlaseks saanud, aga eriti kui tuleb esineda, siis ma unustan selle pealispinna ära ja räägin nii, nagu ma lapsepõlves rääkima olen õppinud. No valitsuse Seas on ka üks Hiiumaamees, Ülo Kaevats, hiidlased, saarlased teadagi. Teineteist palavalt armastavad inimesed. Ülo Kaevats on ka ju mõõdukate seast pärit. Kuidas omavahel mängureeglid ka kujunenud on. Noh, meil on kaevatsega jah, see ühine joon, et me mõlemad oleme saare pealt ja seega suurema tähelepanuga vaatama ka neid küsimusi, mis puudutavad kas või valitsused päevakorras otse saarte elu ja ma arvan, et me siin mõistame 11 ja kui vaja, siis ka toetame 11. See nüüd ja selleks, aga seda võib kinnitada küll, et istungitel tõesti, mis vähegi saari puudutab, siis saarte rahvastele maksa muretseda. Väärikad esindajad on valitsuse laua taga alati olemas. Mis sai siis edasi pärast seda unistust, kui Liia Hänni tahtis meremeheks saada? Nojah, see unistus muidugi jäigi unistuseks. Aga hiljem juhtus nii, et peale seda, kui ma olin lõpetanud Lümandas kaheksa klassi, läksin ma kures perekooli. Ja seal oli meil tüdrukute klass päris tubli klass. Mina olin seal üks tavaline kooliplika, veidi ulakam, võib-olla kui teised mulle meeldis, ma olin väga elav laps ja ei suutnud hästi paigal püsida. Tol ajal istusid mulle hästi just reaalained. Ja nii saigi tehtud valik ülikooli füüsikateaduskonna kasuks, nii et 65. aastal läksin ka mina, nagu laulab Ivo Linna ja mandrile ülikooli. Ma mäletan, et mul oli tõesti kodus üsna keeruline emale selgitada, miks ma just füüsikat õppima lähen ja mida see füüsika üldse endast kujutab, sest tema oli ka lihtne maanaine ja tema jaoks minu. Unistused olid, olid natukene arusaamatud, aga ta usaldas mind ja ei teinud mingeid takistusi selleks et ma läheksin ülikooli. Siis tuli liikon, ülikooli sissesaamisel oli küll lugu nii et ma nagu sain jalad maha oma unistustest sest tuli välja, et on väga suur konkurss, põhiliselt on noormehed kõik väga enesekindlad. Ja ka õppejõud, eriti tolleaegne dekaan. Siis küll seltsimees nyt nyydwexisele häramit ütles mulle, et see amet ei ole eriti tüdrukute jaoks tüdrukud noh, õieti ta ütles, et füüsikud seelikuid ei armasta ja püüdis mind veenda, et ma piks mitte teoreetilist füüsikat, vaid läheks ele pedagoogilise Arru, sest sinna oli konkurss väiksem. Ja ilmselt ka pedagooge oli nagu rohkem tol ajal vaja. Aga sellele vaatamata olin ma väga mäletan isegi nipsakas, ütlesin, et ega ma lasteaias füüsikat ei hakka, hakka õpetama, et see, et ma lapsi armastan, on hoopis ise käsi ja tegin ikkagi teoreetilistesse pisikesse eksamit ja sisse. Neid oli tüdrukuid päris vähe ja hiljem jäi veelgi vähemaks. Aga minu jaoks oli ülikooliaeg äärmiselt huvitav, sest tõesti on füüsika väga huvitav aine. Lihtsalt on, on huvitav teada saada, miks see maailm on just sellisena üles ehitatud, nagu ta on, ja ülikoole praegu oli oluline ka selle poolest, et seal rääkisime kursusekaaslastega paljudest elu probleemidest omavahel, sealhulgas ka poliitikast. Ja peale selle esimesest kursusest peale. Me hakkasime sõbrustama ukuga minu, mis abikaasaga. Ja peale kolmandat kursust me abiellusime. Füüsikud on ka minu tähelepanekute järgi siiski väga terase mõistusega inimesed ülikoolis õppides ja ka muidu elus olen seda kogenud. Kuivõrd nüüd on tulnud füüsiku haridus praeguses ametis, mis ennekõike peaks katma Eesti reforme. Kasuks ilmselt selles suures segaduses füüsiku korrastamisele püüdlev mõistus ikkagi oma rolli peaks mängima või millistel alustel üldse? Just teile see julgeks öelda väga raske ministri amet peale pandi. Ja füüsika on selle poolest tõesti eriline, et seal otsitakse väga keerulistes nähtustes seda ühte ja korrastavad printsiipi alusel. Kogu see keerukus oleks seletatav ja teaduses üldse on väga oluline fakt tõde. Ja ma arvan, et just see mõtteviis aga see, mida füüsikat õppides oli omandatud analüüsid ja seda, mis toimub et see kulub väga ära ka poliitikas. Sest öeldakse küll, et poliitikas on põhiline huvid, aga siiski väga palju on vaja ka mõista, mis on ühe või teise huvi ta taga. Miks asi toimub ja ma arvan küll, et mul on selle võrra lihtsam, et ma olen harjunud ja püüan toimuvat võimalikult põhjalikult mõista ja analüüsida. Aga minnes ikkagi veel natukene tagasi minevikku, et kõik olnu ausalt ära rääkida siis natukene ka Tõravere perioodist, kuidas seda täpselt just sinna sattusite ja ja mis seal õieti toimus? Tõravere on praegu kui suur osa minu elust, sest kohe peale ülikooli lõpetamist ma läksin sinna tööle koos abikaasaga meid mõlemaid kui noori lõpetajaid, noori spetsialiste suunati sinna. Ja seal oli 20 aastat. Pere oli väga Raivo aeg minu elus, sest kõigepealt seal sündis ja kasvas meie poeg. Tema lapsepõlv on seotud tera verega ja peale selle oli töö Tõraveres väga huvitav, see oli see eriala, mida ma olin ise valinud mis mind köitis. Ja peale selle oli äärmiselt vedanud ka sellega, et Tõravere inimesed on minu jaoks kuidagi siiamaani erilised. Ma võin seal kõiki asju rõhutada palju sügavamalt, kui ma seda saan muudes seltskondades. Ilmselt on see haridus- ja ühine elukäik, mis Tõravere inimesi liidab. Ja nüüd küll nende rasketes aegades, ma tunnen ka muret, kuidas seal hakkama saadakse, aga jälgides kuidas areneb seal ettevõtlusma, arvan, et Tõravere inimesed saavad. Aga noh, missugune on teie konkreetsem, kitsam teaduslik tegevus. Ma lõpetasin helikooli füüsika ja spektroskoopia peaerialal ja sellega oli seotud ka minu tegevust Tõraveres. Ma olin astronoom-vaatleja, kes põhiliselt pildistas või mõõtis tähtede spektreid ja püüdis nendelt välja lugeda mitmesuguseid Neid tähtede kohta. Ja selle kaudu oli kaugem eesmärk muidugimõista, mida endast kujutavad need helendavad täpid kauguses, kuidas nemad on tekkinud kas arenevad ja millega see ükskõik, kord kõik lõppeb? Nii et ikka ikka tähtede poole igas mõttes, praegu siis natukene teises rollis küll aga proua Liia Hänni. Kas kuidagimoodi aastronoomina astroloogiaga seotud või huvitatud olete sellest asjast? Ma ei ole küll tähele pannud, et valitsuse istungitel kuskil alltähtede järgi kipuksid ütlema, et täna ei ole soodne seis. Ei, ma ei ole eriti suur astroloogiahuviline kuigi sellise mänguna võid teda ju võtta ja ma loen lehtedest horoskoopi ja vaatan, mida minu tähtkuju all sündinud inimesel horoskoobid ette näevad. Ma olen nimelt kaaludes syndinud, aga ma ei suuda seda kõike mitte tõsiselt võtta. Aga ma ei pane pahaks nendele inimestele, kes seda tõsiselt võtavad. Tahan elus millessegi uskuda. Aga ma arvan, et kogu see hariduskäik ja teadmine ütleme, füüsikuid teadmine selle universumi kohta ei soodusta just seda, et astroloogilistesse tõdedesse väga uskuda. Ja ma olen küllaltki realistliku eluhoiakuga. Aga lehtedest ikka tähtede seisu huvi pärast kasvatate? Ja see on selline omamoodi huvitav mäng, mida väga paljud täiskasvanud harrastavad. Tavaliselt võib ka nendes horoskoopide sica leida mõne sellise fakti, mis, nagu oma eluga ka kokku läheb tavaliselt ikkagi leiab ka, ongi nii ja see ongi huvitav, et siin, inimeste elukäikude ise nendes sündmustes on üsna palju kokkulangevat. Tulles nüüd päris tänasesse päeva tunnete te ennast praegu, kui olete olnud juba pea poolteist aastat minister Mart Laari juhitavas koalitsioonivalitsuses hästi, mis seal salata, Ta lahkunud on ja selle aja jooksul mitmeid ministreid erinevatel põhjustel. Aga nii-öelda osa kaardiväge on jätkanud ju algusest peale. Kerge aeg ei ole see olnud mitte, aga kuidas te ennast praegu tunnete, kas jalad on põhjas? See on tõepoolest nii, et ma tunnen ennast peaaegu veteränina. Viimane valitsuse liikmete vahetus, mida on kutsutud ka remondiks, oli ka minu jaoks üsna valuline, sest noh, mitte alati ei ole väga selge ka inimlikult põhjendada miks üks, üks või teine sündmus aset leiab, aga jälgides nüüd, et ka uuendatud koosseisus valitsus on tõepoolest energilisem ma arvan, vast see kõik tuli asjale kasuks. Nüüd, kas mina tunnen ennast kindlalt valitsuses? Mul on oma töölõik mitte väga lihtne ka sellepärast, et seda tööd tuleb teha ju põhiliselt mitte-käskimise teel, vaid inimesi veendes koostele ahvatledes. Sest mul ei ole suurt valitsemisaparaati, mul on otseselt alluvaid ainult oma sekretär ja abi Sirje, kes vastab kirjadele, mis minule tulevad, nii et minu ainukene võimalus on teiste ministritega ja erinevate ministeeriumite ametkondadega koostööd. Ja viimasel ajal on järjest olulisem see, kuidas Ta on maavalitsustega maavanematega suhelda ja ka omavalitsustega. Ma arvan küll, et minu ametikoht valitsuses peab olema ajutine sest reformid on ajutised ja ma arvan ka, et omandireform kui teda õnnestub juba noh, niimoodi käima panna, et iga ametkond teab, mis on tema ülesanne, siis vast ei ole isegi sellist ametikohta nagu minul praegu on enam rohkem vaja. Aga ilmselt veel mõnede kuude jooksul tuleb seda kohta täita või siis peab seda kohta täitma keegi teine inimene. Olles realist muidugi on kartul tat, provolijal tuleb seda tööd ikka veel tükk tükk aega teha, seda siis mitmes mõttes, et teenid reformid sa nii kähku tehtud. Kui vaadata reaalselt, kui vaevaliselt, siiski elu mõnes valdkonnas, olgu siis needsamad legend, laarset, kollased, rahvakapitali, obligatsiooni arvestuskaardid, mõnel pool täidetud registreeritud saavad, need reformid ilmselt ei kausid lähitulevikus kuskile, nii et selles mõttes on lootus natukene võib-olla enneaegne. Aga seda maksaks küll nüüd üle korrata, et kui armastad arvetaksetaalset igal ministril on meeletu aparaat, siis proua Liia Hänni on tõesti peale peaministri ainus minister, kes resideerub ehk kelle kabinet on Toom peal ja mingit aparaati temal tõesti ei ole. Et siit ka võib-olla vahetevahel teatav selgituse vajadus, miks mõni asi just võtab nii kaua aega ja miks mõni asi on just täpselt niimoodi? No kas te inimesena olete ka väga südamesse võtnud seda kriitikat, mis vahetevahel meil kasvõi nüüd siis seoses erastamisagentuuriga või, või omandireformiga ette on tulnud? Üks vahed olid väga kõvasti tule all seoses just nimelt erastamisega läheb see teile väga südamesse või, või on juba natukene paksem nahk selga tulla? Jah, ega mul just elevandinahk ei ole ja kahtlemata see kriitika eriti kui ta on ebaõiglane puudutada. Aga siin on ka valik, kas hakata nii iga hinna eest oma nahka päästma ja tõestama, et sa oled kõige õigem oma ametis või oma tööd rahulikult edasi teha ja ma olen püüdnud võimalikult Ühe kulutada aega sellele, et hakata ennast neid eriti kaitsma. Loomulikult, kui juba rünnak läheb üle teatava piiri ja ma tunnen, et vaikimine oleks vale siis ma ka võtan sõna, aga minu eesmärk ei olegi säilitada ennast iga hinna eest, poliitik, kas minu eesmärk on midagi ära teha ja kui meenutada seda, millal minule on kõige rohkem kriitikat tehtud siis oli see Rahva hääle erastamine kus minu roll sugugi ei olnud otsustav. Minu kõige suurem süü vastu oli siis selles, et ma tol hetkel, kui otsus langetati viibinud Eestis ja hiljem tuli hakata tegema korrektiive. Tee enne ütlesid, et teil on küllaltki tähtis koostöö teiste ministritega. No meil kõigil on omad sümpaatiad, et. Kas me tahame või ei taha kes näiteks valitsuskabinetis praegu on need inimesed, kellega teile lihtsalt klapib natukene paremini kui, kui teistega. Valitsuses on inimesi, kellega Ma olen juba päris mitmed aastad koostööd teinud. Proua Marju Lauristin oli juba ülemnõukogu aegadest. Me elame põhise assamblees, temaga koos olnud. Samamoodi härra Kaido Kama, ka on meie koos üsna pikk olnud ja hästi sujunud minu arvates ära Jaanleed saarega oleme me erakonnakaaslased. Ja võib-olla need inimesed mulle valitsuse liikmetest ongi kõige lähedasemad, sest ma lihtsalt tunne on neid kõige kauem. Aga mul on ka teiste ministritega väga head suhted, moonustasin enne ära Andres Tarandi, kellega me oleme ka juba üsna pikka aega koos töötanud ja mulle tundub küll, et meeskond, mis meil praegu on ei ole mitte halb. Vähemalt me ise omavahel saame asjad sirgeks räägitud ja ma usun ka, et et selle tõttu too need vajalikud otsused sünnivad kiiremini kui sel juhul, kui me üksteisega inimestena läbi ei saaks. Aga proua Liia Hänni, millega teie oskaksite seletada asjaolu, et valitsuse sellest koosseisust, kes 92. aasta sügisel alustas on mõõdukatest kõik, nagu öeldakse, praegu alles teie, proua Lauristin, härrat, tarand ja kleit seal. Neli ministrit mõõdukatest alustasid praegu. Täie esindusega valitsuskabinetis kohal tuleb, tuleb see mõõdukusest või või millest millestki ta ometigi tuleb, sest teised on ju ikkagi vahetanud. See on kõigile teada. Nii see on, et, et neli Mõõdukate ministrit on valitsuses püsinud ja kindlasti ka igal nähtusel on omad põhjused. Üks põhjus võiks olla see, et me algusest peale olime mõõdukate ministrid. Olime poliitiliselt väga selgepiiriliselt fraktsiooniga seotud. Need sidemed on säilinud siiamaani. Ka tähtsamad poliitilised otsused me ju arutame läbi oma fraktsioonis ka koalitsioonis tervikuna. Ja küllap see on siis asjale kasuks tulnud. Võib olla ka see, et me tõepoolest kõik olema oma prakterilt vast tasakaalukamad. Keskmiselt. Härra Leitzer on kunagi analoogilises saates keskeprogrammis öelnud, et et tegelikult on ju kõik Mõõdukate ministrit ka tõepoolest sisuliselt teadlased, vähemalt teaduste kandidaadid. Jah, ka see on tõesti meil ühine tunnus, kui järele mõtlema hakata. Ja kui nüüd veel rääkida Mõõdukate omavahelisest koostööst, siis me oleme viimasele seal ka 11 uuesti leidnud. Istume üsna tihti koos ja arutame neid Eesti riigi ja poliitika jaoks olulisi küsimusi. Mõõdukaid eriti just maa Keskerakonna poolt mõõdukatest huvitav ja puuduta väga, mis saab Eestimaaelust. Ja me leiame, et siin ei saa piirduda ainult üksteise süüdistamise või süüdistuste ärakuulamisega. Et on vaja pakkuda välja väga konkreetseid plaane, kuidas ikkagi teatada see maaelu alla veeremine, kus leida vahendeid, et maaelu toetada. Ja loomulikult üks tuline teemaga meie jaoks on siseturu kaitse. Jah, aga seal ilmselt mõni päevasema saate omaette tõsine arutlusteema. Aga praegu kesköisel tunnil proua Liia Hänni örliks vahel vihastatega, mina olen teid istungitel kõrvalt jälginud. Tasakaalukas ja tasane ja vahetevahel, kui peaminister istungit juhatades mingil moel nagu kipub kas. Natukene liiga tegema mõne mõnele teie seisukohale või, või läheb istung lihtsalt ägedaks, siis vaadatakse ikka hoolitseva pilguga teie poole, aga kas teie ise ka vahetevahel vihastat? Seda ei juhtu väga tihti, et ma tunnen, et mul tekib niisugune sisemine trots ja iga hinna eest tahtmine välja öelda oma seisukohta, aga mõnikord seda tõesti juhtub ja siis ma tunnen ka, et ei ole ma sugugi nii väga pehme ja ja naiselik, vaid võin olla ka üsna karm ja terav. Aga seda õnneks ei juhtu mitte taga, tihti, kui seda kaks juhtuma tihti, siis ma peaksin kindlasti poliitikast ära minema. Sest siis võiks juba arvata, et põhjuseks on see, et ma ise olen muutunud liiga kalgiks, liiga kergelt ärrituvaks. Aga mõned korrad on seda ette tulnud. Mis te siis teete, kas loete sisemuses 10-ni või hingata rahulikult või kuidas te sellest üle saatusest ministri elust tuleb, seda ju siiski ala ilmat. Ei, seda ei tule siiski maailma ette, sest mind ei tee tigedaks. See, kui keegi ütlen, on, on midagi unustanud tegemata, mind vihastab see, kui keegi on olnud alatu ja, ja siis tõepoolest ma ei saa seda ka mitte enda teada hoida. Nii et siis ütlete välja? Jah, seda küll. Mida need proua Liia Hänni siis, kui ta parasjagu tööd ei tee, noh, nagu te alguses ütlesite, et nüüd olete muutunud juba natukene rahulikumaks, et tööpäev võib-olla kestab 10 poole 11-ni. Aga ometi siis te lähete koju oma hotellituppa. Kas loete raamatuid, vaatate televiisorit või hoopistükkis, nagu öeldakse, jalad seina peale ja koti peale? Siis, kui ma jõuan enne üht-teist hotelli, siis ma püüan veel vaadata läbi päevased ajalehed ja väga tihti ma siiski võtan veel ka eneserahustuseks kaasa terve hunniku tööd suures lootuses, et ma jõuan veel õhtul hilja midagi ära teha ja mõnikord ka jõuan. Põhiliselt saab endale pärast rääkida nädalavahetusel, kui ma sõidan koju türa verre ja nagu ikka naisterahval nädala jooksul kuhjub ka palju tegemist tuleb pesu pesta, triikida, tuba kraamida, siia teha. See on tõepoolest vaheldus, ma usun, et paljud naised, kes kuulavad raadiot, mõtlevad, et, et see küll nii ei saa olla, aga kui elada sellist elu, kus sa selle sees oled jooksus ja sööd sööklas, siis võib ka söögitegemine ja harilik majapidamistee olla suureks vahelduseks isegi rõõmuks. Nii et ma teen koduseid teid hea meelega. Aga kui aega on, siis ma lähen välja, sest loodus on see, mis mind tõmbab. Ja seal ma tunnen tõesti, et ma olen jälle mina ise, sest selles rabelemises, mis praegu on enda peale eriti mõelda, ei saa. No kui me nüüd selle jutu siin lõpetame, kui te hakkate oma hotellituppa minema, mitte koju, aga no ütleme, kui te satute lageda taeva alla õhtusel ajal, nii nagu praegu on, kas te tähtiga vaatate? Ja see on mul juba veres sest esimene asi, kui moemajast välja astun, on ikkagi pilk taeva poole vaadata, kas tähed paistavad õnneks siiski Toompea lossi ees on, on piisavalt pime, et näeb, kas on taevas selge või pilves. Aitäh tänase keskeprogrammi külaline oli minister Liia Hänni ja temaga juttu Ain Saarna.