Kui ma tulin 70.-te aastate alguses ülikooli, siis oli mul mitmeid Lõuna-Eestit Ta vaid, kes ütlesid, et nende kodus on veel mõistatatud küll lapsed omavahel küll vanemad on esitanud mitmeid mõistatusi ja see oli neil päris elav repertuaar, mis oli mulle suureks üllatuseks, sest meil oli pigem tegemist niisuguse pioneeri, koonduste ja muude mõistatamistega. Võid sa öelda, kui palju mõistatusi praegu on Eesti rahvaluule arhiivis. Eesti rahvaluule arhiivis on praegu umbes 117000 mõistatust. Need on siis käsikirjalised kirjapanekud, kirjandusmuuseumi Tartöörik kooli, eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri ja keele ja Kirjanduse Instituudi folkloristika osakonna rahvaluulekogus. Et Eesti mõistatuste koondkartoteek, kui nii võib öelda, asub kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas ja sinna on lisaks käsikirju, realistele, mõistatuskogudele kopeeritud ka mõistatusi, trükisõnaaste neid on 14000 umbes. Ja nii võib öelda, et selles mõistatuste koondkartoteegi is on praegu 132000 kaarti. See on kohutavalt aukartust äratav arv ja Mul tekib täitsa selline tunne, et kas Eestimaal üldse on veel mõnda mõistatust, mis on üles kirjutamata, aga millal tegelikult see mõistatuste kogumine algas Eestis ja võid sa öelda, kes oli siis see, keda me võiksime nimetada nii-öelda mõistatuste isaks või mõistatuste kogumisele alusepanijaks. Mõistatuste intensiivse kogumise algus on seotud Matthias Johann Eiseni nimega. On teada, see jäta juba 12 aastasena. Seega esimesel laulupeoaastal on oma kaasõpilastelt kirja pannud 200 mõistatust. Ajalehtedes avaldatud üleskutsete abil ASUS Eisen mõistatusi koguma 1887. aasta sügisel. See on mõni kuu enne Jakob Hurda suur üleskutse paar palveid ilmumist. Üleskutsetes palu seisan endale saata ainult mõistatusi. Need saadetised on praegu koondatud kõik ühte köitesse ja asuvad Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna fondis šifreiga SKS Eisen. Mõistatusi on kõigis meie rahvaluulekogudes ja kirja on need pandud kuni tänapäevani välja. Viimastel aastakümnetel siiski tunduvalt vähem kui 100 aastat tagasi. Põhjuseks võiks olla siin asjaolu, et paljud sajandite jooksul rahva seas katusel olnud mõistatused näiteks kangakudumise, ketramise, linatöötlemise või põllutööriistade kohta on tänaseks juba unustuse hõlma vajunud. Samal ajal on tänapäeval ja tundub, et eriti kooliõpilaste seas levinud niisuguseid mõistatusi, mida varem ei tuntud. Seda tunnistab viimastel aastakümnetel mitmest koolist, nimetagem siin Tartut, Viljandit, Pärnu-Jaagupit, Paidet kogutud õpilasfolkloor. Nii et tegelikult siis mõistatused, nii nagu kõik muud rahvaluuleliigid on muutunud ja muutumas. Aga nüüd mul on selline küsimus, kui nüüd vaadata neid esimesi trükistes ilmunud mõistatusi kas need on meile praegu veel üldse tuttavad, millised need olid? Vanimad teadaolevad Eesti mõistatused on avaldatud Gösekeni koostatud grammatikas manu doktio Atlingvam Stovnikum 1660. aastal, seega mitu sajandit varem, kui käsikirjalised kirjapanekud. Selles grammatikas on kolm mõistatust. Nendest kaks Alt sööb pealseks, toob, mis tähendab puuri või oherdit ja lipp lipi peal, lapp lapi peal ilma nõela pistmata, mis seal sees kapsas, see on meile kõigile tõtta siiani, eks ole, on tuntud, eks ole tänapäeval kolmandast Gösekeni poolt avaldatud mõistatuse tekstist, mis kõlab niimoodi, suu suitseb, habe väriseb, lõuad logisevad, hambad kärisevad ja mis peab tähendama lauljate viimase 100 aasta jooksul autentseid üleskirjutusi ei ole tehtud. See on päris päris ootamatu mõistatus, ausalt öeldes ta loob, loob küll pigem mingi lobamokka mulli, aga niisuguse lahenduse pakub Göseken välja. Kuigi Eiseni hilisemates väljaannetes, kus jäävad ka trükitud, on selle lahenduseks pakutud saagi. Nüüd, seitsmeteistkümnendast jaanuarist on veel üks trükitud mõistatus. Seon Hornungi grammatika Estonikasse 1693. aastal. Ja see tekst kõlab nii, Pitkem, puit, Pitke maid madalam. Rohtu, mis tähendab teerada. 1732. aastal ilmunud Alton Thor Helle grammatikas on avaldatud juba 135 mõistatust. Ja seal ilmunud mõistatuste seeriat on publitseeritud teisteski hilisemates väljaannetes. Hupeli grammatikas ja mujale. Esimene iseseisev mõistatuste väljaanne oli Metleja mõistatust. Raamatu esimene korjandus ilmus Tallinnas 1878 ja see sisaldab 150 tavalist mõistatust ja 35 tähemängumõtleja pseudonüümi. Ka peitub tõenäoliselt Carl Eduard Malm, kes oli koolikirjanik, luuletõlkija ja kirikutegelane. Millise materjali alusel nimetatud valimik on koostatud, ei ole praeguseks välja selgitatud. Eisen avaldas oma korrespondentide abiga kogutud mõistatustest kogumiku Eesti rahva mõistatused 1890. aasta aprillis. Teos sisaldab 1770 alfabeetilises reastatud teksti koos lahendustega. See oli omal ajal kindlasti küllaltki laia levikuga raamat. Samast väljaandest on Eisen 1913. aastal avaldanud veel teise täiendatud trüki seekord pealkirja all eesti mõistatused mis sisaldab juba tunduvalt rohkem materjali, nimelt 2300 teksti. Kaiseni teine mõistatuste raamat, eelkõige noorsoole mõeldud mõista, mõista, mis on ilmus kahes trükis 1914. ja 1920. aastal. Viimati nimetatud sisaldavad märksa rohkem ka keerdküsimusi kui Eiseni varasemad väljaanded. Järgmise ja seni viimase iseseisva mõistatuste väljaandeni kulus pea 60 aastat. 1979. aastal ilmus Vilma Metstak-ilt lastele mõeldud väike kogumik pealkirjaga mõista mõista mis sisaldab 264 mõistatust ja on koostatud põhiliselt kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna kartoteegi põhjal. Peab ütlema, ah et kõik need nimetatud neli raamatukest sisaldavad meie mõistatuste repertuaarist väga piiratud osa. Rahvaehtsa materjali kõrval on ka mitte autentseid tekste, Eiseni individuaalloomingut ja nii edasi. See kõik loob sellise mulje, et ühelt poolt, et üks osa mõistatusi on püsinud läbi aegade maad ja sarnased aga teiselt poolt on üsna põnevust tekitav, et mida teie väljaanne hakkab sisaldama. Praegu on siis ka Kaia Tartu Ülikooli raamatukogu ühistööna plaanis ilmselt uus suur mõistatuste väljaanne. Milline see välja näeb ja millised üldse on võib-olla need mõistatuste liigid, mida see vanasõnade ja mõistatuste kartoteek need kirjandusmuuseumis sisaldub? Praegu jah, me koostame Eesti mõistatuste teaduslikku akadeemilist väljundit. See tähendab, et sinna läheb siis igaükskõik, mis ajal üles kirjutatud mõistatus pluss kõik, mis trükistes on leida ja nende suhted nendesamade rahvapäraste mõistatustega. Eks ole, ja praktiliselt jah, väljana jätame tõenäoliselt osa mõistatusi, mis on avaldatud trükis, trükistes ja mille rahva ehtsuses me kahtleme samuti tee jääb ka välja rahvaluulekogujate poolt kirja pandud mõistatusi mille rahva ehtsuses Me täpselt samuti kahtleme tähendab, selles väljaandes me püüame anda ikkagi rahvaehtsa repertuaari. Missugune saab materjali esitus olema tulevases väljaandes? See ei ole tänasel päeval veel selge, see tähendab eelkõige seda, et me ei tea, kas on võimalik esitada mõistatuste perifeersetest žanreid koos tavaliste mõistatustega ühtses alfabeetilises süsteemis. Perifeerse, et kas need võiksid siis olla osalt keerdküsimused ja piltmõistatused. Uuem repertuaar just just neid me mõtleme siin 100 mängud ja tähemängud ja arvutusülesanded ja. Tähendab, küsimus on selles, et kas saab teha ühtse süsteemini, nagu vanasõnade puhul on või, või on mõistlikum tuua eraldi tavalised mõistatused ütleme, ühes nurgas ratsioonis, keerdküsimused, eraldi numeratsiooni tähemängud eraldi numeratsioonis. Mängude eraldi numeratsiooni piltmõistatused muidugi veel eraldi südamega praegu ei tea. Selge on aga see, et niisuguse suure väljaande kasutamise hõlbustamiseks Me koostame mitmesugused registreid kõige tõenäolisemalt sõnavaralahenduste kogujate jaoks, graafilise leviku ja nii edasi kohta. Kas mõistatused õnnestuge tõlkida ka mõnda võõrkeelde nagu vanasõnad, eks ole, saksa ja vene keelde? See ei ole praegu selge? Noh, võin tuua näiteks, kuidas tõlkida teise keelde mõistatus sea kohta, mis kõlab niimoodi moose molk, Eevestelc ise, kõrv ja röövezdalk, see kõlab tõesti nagu mitte hiina keel, aga mõni muu üsna kõlbmatu see üldse ainukene. Mõistatustes on palju palju niisuguseid sõnu, mida tavakeeles ei esine. Ja enne, kui me hakkame materjali väljaandeks vormistama, tuleb rinda pista mitme keerulise probleemiga. Nimetagem siin mõistatuste tüpologiseerimise, mõistatuste tüübisiseste süstematiseerimist ja autentsuse kontrolli. Need on töölõigud, mille kabe käesoleval ajal tegeleme. Mis neist kõige raskem on, kas selleks võib pidada autentsuse kontrolli ja mida tähendab üldse mõistatuste autentsuse kontroll? Identsuse kontroll ei ole vast mitte kõige keerukam, küll aga kõige töömahukam. Tähendab metoodiliselt on meil selge, kuidas, kuidas seda teha. Nii et mis on siis autentsuse roll? See on mitte ehtsate, mitte traditsiooniliste tekstide väljaselgitamine. Terve rahvaluule kogumise ajaloo vältel ei ole mitte kõik kogujad mõistatusi aga ka teisi rahvaluule liike kirja pannud elavast traditsioonist. Tähendab need on siis ka võetud mingitest muudest kirjalikes allikates. Just nimelt elavast traditsioonist niimoodi haaval mõistatusi kirja panna on küllaltki vaevanõudev ja osa rahvaluulekogujaid on läinud kergema vastupanu teed. Ja nad on kirjutanud mingis trükises ilmunud mõistatusi oma käega ümber ja saatnud need siis kas Hurdale Eisenile, Eesti rahvaluule arhiivi või kirjandusmuuseumi. Ja niimoodi talitanud kogujaid on hämmastavalt palju. Trükisteste kopeerimise tõttu võib eesti mõistatuste kartoteegi leida vägagi drastilisi näiteid. Taeva kohta on mõistatus. Vaip on suurem veel kui aas, kuid seal kõndida ei saa. On kolm üleskirjutust 1970.-test aastatest. Tegelikult on tegemist kasahhi mõistatusega, mis on ilmunud Välba kuuenda klassi lugemikus. Või siis mõistatus kõrgel jorta tipus poolik pann grippub mis tähendab kuud ja see on samuti kasahhi rahvama, aga õpikust maha kirjutatuna meie mõistatuste kartoteeki sattunud. 1887. aasta meele jahutajas ilmus Soome mõistatusi nende hulgas ka näiteks tekst. Hüüab ööd ja päevad ei väsi ära iialgi. Kõik 13 üleskirjutust meie rahvaluulekogudes on tagasiviidavad sellele meelejahutajale või hilisematele sama mõistatust publitseerinud trükistele. Palju tüli teevad ka need kogujad, kes ise mõistatusi on loonud ja pakuvad neid rahvasuust kirjutatud tekstide pähe. Loen siin paar näidet. Mulland onkel, pingid sees, aga hobust pole ees. Ja siis äkki vanker mull puristas kui pime, hull, sõitma pysti silma hobu Ta siin värss läheb ka juba, eks ole, omadega metsa, see on nagu kunstluuleaega. Või teine tekst, kaks täkku on mul ja väledad küll. Vett mööda veavad nad mind, aga vesi on sile kui klaas ning kõva kui teras. Niimoodi kokkuvõtvalt võiks öelda, et ilma autentsuse kontrollita oleks pilt meie mõistatuste repertuaarist selle geograafilisest levikust ja ehtsate variantide hulgast. Täielikult vale. Nüüd korraks juba vilksatas sinu jutus mitu põnevat terminit nagu pärismõistatused ja keerdküsimused ja tähemängud ja ma tean ju, et idapoolsetes skulptuurides on tegelikult suur osa mõistetamisel, aga sealsed mõistatused on hoopiski lauludena ja väga sageli on nii, et ühe poole mõistatusest üks luulevormis ja teise poole hoopiski juba teine traditsiooni kandja omakorda luulevormis. Kuidas siis eestlastel see esialgne, niisugune mõistatuste sisemine liigitus välja võiks näha? Mõistatuste sisemise liigituse võiks siin esitada niisugusena nagu sebra praegu on mõistatuste koondkartoteeki, siis kui paaris paari sõnaga selle kartoteegi ajaloost rääkida siis on teada, et 1930.-te aastate keskpaigaks olid mõistatused Eesti rahvaluule arhiivi valduses, olevaist kogudest kaartidele kopeeritud ja kopeeritud materjali süstematiseerinud ja vormistas kartoteegi. Eks, Erna Normann. Tema on ka hiljem juba 1900 kuuekümnendatel aastatel seda kartoteeki vahepeal juurde kopeeritud materjaliga täiendanud. Kogu süstematiseeritud eesti mõistatuste materjal selles kartoteegi Is jaguneb järgmisteks rühmadeks. Kõige suurem rühm on, mida võiks nimetada tavalisteks mõistatusteks ja see moodustab põhiosa kartateegist. See on siis nagu oli see lipp lipi peal, lapp lapi peale, kapsas. Jah no toon siin veel näiteks paar näidet, lind lendab üle toa, igaühe suu maitseb taari Cap või kanda jõuad, lugeda ei jõua. Mis tähendab juukseid? Siis on keerdküsimusi, näiteks mida on maailmas kõige rohkem otsi. Mis vahe on välistrepi hapukurgi vahel? Välistrepp tehakse välja, kurk tehakse sisse siis kolmandaks sõnamängud? Neid ei ole ka palju. Missugune nina, hinga, maa nina, kelle pea on magusad täis, aga mõistusest tühi suhkrupea. Siis neljandaks tähemängud. Kui seisab otsa ees mulle enne, siis olen noorte meeste õnn, põhk siis iga neiu rind, mind ihkades, näeb õnnist und. Tähendab siis neiu peiu. Viiendaks arvutusülesanded, neid on umbes pool kasti. See on siis üks umbes 400 500 mõistatust, eks ole. Näiteks toal on neli nurka, igas nurgas on üks. Kas iga kassi vastas istub kolm kassi. Mitu kassi on toas kokku? Neli kassi, eks ole? Siis on mõistatus laule mis seal nurgas nuriseb, mis seal tukub, tulba otsas, mis seal metsas müdiseb, mis seal roogu, saare, teised, mis on metsas, müttab mätta. Mis on soosilpasolpa? Kas nurkas nuriseb, koer tukub tulba otsas, vesi, Meresa müdiseb tuul roogu, sa Rädiseb karu metsas mütta mätta. Unt soosassil Pasolpa. Kas mõistatus laulud on reeglina regi värsilised? Mõned küll ei ole, aga noh, nende rahva ehtsuses vist vist tuleb kahelda. Siis on mõistatus jutud. Üks näide teekäija tulnud talusse ja küsinud, kus isa on. Vastus. Isa läks tegema vähest paljut, see tähendab külvama, kus ema on. Aida juures teeb heast paremat võid kus vendan, vend kõnnib ilma otsata teed soldatiks, kus õde on, õde nutab, mullust naeru, on lapse saanud ja nutab. Mõistatuste kartoteegi-is ei ole mitte kõik mõistatus, laulud ja jutud, neid on praegu süstematiseeritud ka laulude juurde juttude juurde. Ja siis veel üks paarsada teksti, millel ei ole lahendusi. Aganad esinevad mõistatuste saadetistes siin paar näidet, hääb Ada Helle pada keeb külma kivi pääl. Papa pala spaal mamma Macamaal ei tea, mis tähendavad. Kui veel rääkida kartoteegikorraldusest, mis meil praegu välja anda, aluseks on, siis edasi on materjal seal korraldatud lahenduste järgi. Esmapilgul tundub, et see võiks olla ainumõeldav, lihtne ja õige viis mõistatuste detailsemaks süstematiseerimiseks. Kui ei oleks ühte segavat asjaolu. Samasse tüüpi kuuluvaid tekstidel võib olla palju erinevaid lahendusi. Näiteks tüübil Vintlykvantlik üle ilma. Heitlik on järgmised lahendused. Tuul Haspel, Vikerkaar, Torupill püssi, humal maanteesuits, välktee teerada, lõnga, lõim, uduvesi. Siin juba hakkas mulle tunduma niimoodi, et selle sellise vana ja huvitava mõistatuse kõrval, kus lahendust on tänapäeval üsna keerukas leida on üsna palju niisuguseid sõna, mängusid või muud niisugust, mis on natukene nagu Norritamise ja ja mängulise elemendiga seotud. Ja sa ütlesid ka, et viimastel aastakümnetel on tulnud palju niisugust uut materjali eriti õpilaskogudes, mida varem ei ole kirja pandud. Kas sa võiksid tuua mõned näited niisugustest mõistatustest, mis siis nüüd selles uues levinud on? Ma arvan, et tegelikult piltmõistatused on küll üks nähtus, mida päris 100 aastat tagasi meil kirja pandud ei ole. Aga mida on v-lu? Piltmõistatused on tõesti uus nähtus samal ajal keerdküsimused ja need sõnamängud ja tähemängud, mida ma siin juba ette lugesin, need näited. Neide on ka üles kirjutatud juba 100 aastat tagasi. Aga päris viimasel ajal seal on saadetud arhiivi hoopis isesugust repertuaari. No ma loeksin siin mõningaid näiteid mis on punane ja ootab rohelist. Tomat tahab üle tänava minna. Ta lamas laual avatud silmadega ja teine ta kõrval oli soe. Siis tulid üliõpilased, käärisid käised ülesse ja asusid tööle. Kui nad oma töö lõpetasid, jäid lauale munder ja pea. Üliõpilased tulid silkuja kartulit sööma, selgust ja ei pea järele kartulist, koor, sest koorega keedetud kartuli kohta öeldakse ka mundris kartul. Kui sa vaatad külmal talvehommikul ringi, mida sa siis näed, igas käes? Kinnast? See on koguja andnud seletuse. Armeenia mõistatus teisena ärritamiseks ja mõtlema panemiseks. Või niisugune tekst, mehed lähevad kalale, üks mees ütleb teisele. Miksu lõngad kaasas on, seepeale vastab teine, sest ilma õngeta ei saa kala püüda. Mis on direktori kabinet, käskkirjade köök, kes on silk kommunismi läbi elanud heeringas? Mis teha, kui mees tuleb palgapäeval kainelt koju tuleb ta kiiresti täis joota ja raha konfiskeerida. Mis siis juhtub, kui partei Kõrblasse jõuab? Liim muutub defitsiidiks. No nüüd on kõik väga vaimukad ja annavad päris hea sissevaate sellele, milliseks see tänapäeva folkloor on muutunud selline interžanriline ja mitte väga selgepiiriline. Aga võib-olla me peaksime nüüd ennekõike muud veel kordama üle mõned põhimõtted. Ma loodan, et raadiokuulajad tõttavad saatma teie väljaande jaoks Omalt poolt mõistatusi, mis peaksid olema need kuldreeglid siis esiteks püütaks kirja panna seda, mida on ised tarvitatud. Milliseid mõistatusi teatakse, mitte kasutada trükiseid, sest need on teil kõik juba olemas, jorvel, eks ole. Jah, kõige põhilisem ongi see, et ei tohi kasutada mingisuguse abimaterjalina trükisõna-trükisõnas ilmunud mõistatused ja üldse rahvaluule on kirjandusmuuseumis kõik arvel, see on kõik teada. Kui keegi kasutabki mingisugust õpikut või kalendrisaba nii-öelda allikana ja kirjutab sealt ümber ja saadad muuseumi, siis on selge see, et me teeme selle kindlaks. Ja see toob teile omakorda kaasa tükitööd ja vaeva aga küll aga oleks ilmselt oluline, et pandaks kirja need mõistatused, mida oma kodus teatakse selles keelemurdes sel kujul, nii nagu neid oma kodus mõistatati. Ja tuletame veel kord meelde ka meie aadressi, see on siis Tartu Vanemuise 42 rahvaluule osakond. Ja sinna oleks õige oluline kirja panna nende vanade mõistatuste kõrval ka muud neid samu, mida Reinsoukas praegu näitetekstidena ette luges. Et neidki oleks võimalik täielikumalt arvele võtta ja selles samas raamatus esitada. Sellest uuemast repertuaarist mille kohta ma siin näiteid tõin, on üleskirjutusi praegu küllaltki vähe. Ja seetõttu me vajame rohkem üleskirjutusi, et sellest kaasaegsest repertuaarist oleks pilt täielikum. Ja siin me kahekesi ja terve mõistatuste töögrupiga pöörduksimegi siis kuulajate poole paneksite kirja, nisust, kaasaegset mõistatuste repertuaari, aga ka varasemat. Me oleme koostanud veel küsitluskava kogugem, tänapäeva mõistatusi. See oleks siis niisuguseks abivahendiks kaasaegsete mõistatuste kirjapanemisel. Selle saamiseks tuleks samuti pöörduda. Eespool nimetatud aadressil. Tartu, Vanemuise 42, kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond Ja nüüd ma küsin veel ühte asja, et paralleelselt suure vanasõnade väljaande ka kehtiga suured iraažiline, populaarne vanasõnaraamat, mis seal rahva hulgas kindlasti tuntumgi, kui suur ja akadeemiline väljaanne. Kas mõistatuste grupil jätkub energiat ja aega ka uue Populaarse mõistatuste raamatu tegemiseks? On vaja läbi töötada, aga mõistatused teha valmis mõistatuste teadusliku väljaande käsikiri ja selle põhjal on täiesti mõeldav mõistatuste kohta need iseseisvad raamatut, millest siin juttu oli, on kõik juba rariteediks muutunud. Ja selge on ka see, et teadusliku väljaande kasutajate hulk on küllaltki väike.