Tere õhtust, keskeprogrammi külaline on täna Eesti vabariigi peaminister Mart Laar, teda küsitleb Ainsaar noh ameti poolest siis vabariigi valitsuse pressisekretär ja räägime juttu sina-vormis, nii nagu see igal tööpäeval meil ka kombeks on ja sa suhtud nii-öelda sinatamist, mulle tundub üldse kergelt, see ei ole sinu jaoks probleem, kui sinule sina öelda. Ilmselt on see nooruse viga, mida algusest peale ette on heidetud, kuigi nüüd Aja jooksul on kindlasti süüdistused nooruses märgatavalt vähenenud. Ja peamised etteheited tulevad muudest allikatest, aga mitte sellest, et peaminister on liiga noor. Nii et selles suhtes võib ütelda, et see kahe aasta jooksul on igal juhul oma tööga hakkama saanud. Meie tänane jutt on rohkem minevikku vaatav. Me üritame olla suhteliselt vähe. Päevakajalised võib olla tulevikku natukene ka vaatame, aga et ilmestada juttu, siis kuulaks ühe Lindi katke kahe aasta tagusest ajast ja räägib EMORi sotsioloog Juhan Kivirähk. Eesti vabariigi praegune valitsus on olnud ametis juba üle 100 päeva. Paistab valitsuse tegevus avaliku arvamuse poole pealt vaadates. Oma esmaspäevastes Vox Populi saadetes, oleme korduvalt avaldanud EMORi uuringu tulemusi, mis näitavad, et valitsuse seis pole kiita. Värsked jaanuaritulemused avaldas ära kah eilne hommikuleht. Mart Laar mari poolt 100 päeva eest moodustatud valitsus sai kohe alguses inimesteks Poolt skeptilise vastuvõtu osaliseks. Kohe pärast valitsuse ametisse astumist kahtlustas Kuuske protsenti vastanutest valitsust võimuahnuses ning selles, et valitsuse liikmed tunnevad rohkem muret iseenda poliitikukarjääri kui rahva käekäigu eest. Teda peeti riigi valitsemises ja majandusasjades asjatundmatuks kaheldi, tema võimes otsustavalt tegutseda, tehtud otsuste täitmist kontrollida ja nii edasi. Rääkimata süüdistustest valitsusjuhi habele mõne ministri koolide aadressil. Loetletud hoiakutele vastav oli ka rahva hinnang sellele, kuivõrd on valitsuse tegevus vastavuses rahva huvidega. Vahetult ametisse astumise järel polnud kuigi palju neid, kes valitsusse uskunud oleksid. Hembris pidas valitsuse tegevust rahva huvidega kooskõlas kaks 33 protsenti. Vastupidisel arvamusel oli 42 protsenti. Detsembris-jaanuaris umbusaldus süvenes. Siiski on jaanuaris suurenenud ka valitsuse toetajate osakaal, ehkki negatiivsed hinnangud on 52 protsendiga selgelt ülekaalus. Valitseda, see tähendab tekitada rahulolematust ja vaevalt on maailmas riiki, kus toetus valitsusele sajaprotsendiline oleks. Nii tundub, et ei midagi uut siin päikese all, kui kuulata näiteks Emori küsitluste kokkuvõtteid jaanuarist 93. Seda küll võib ütelda, et valitsuse seis on siis lõpetades praktiliselt täpselt sama. Ta oli alustades mille järgi ütelda, et me oleme suhteliselt stabiilsed, kogu aeg ikka samal tasemel jätkanud, on olnud omad tõusud, on olnud omad mõõnad. Kuid teatav stabiilsus on valitsuse tegevuses olemas olnud ja kasetoetust tegelikult pole olnud sugugi nii väikene, eriti kui võrreldes kuskil toetus valitsusele, valitsusjuhile normaalselt arenenud demokraatiates, kus tihtipeale on veel võrreldamatult väiksem, kui toetus praegusele valitsusele on kunagi langenud, Eestis on sellega ei ole nagu põhjust olnud, väga kurta ja seisame ka kindlasti valitsuse ametist lahkumise põhjuseks tagandamise põhjuseks. Ja teiselt poolt on loomulikult üldse kõik need avaliku arvamuse küsitlused olnud ka asjad, mis on kindlasti avalikku arvamust suunanud. Nüüd, kui näiteks avaldati hiljuti teise konkureeriva küsitlusfirma Saar Polli avaliku arvamuse tulemused, on need õige teistsugused, kui on Emori küsimuse tulemused olnud. Seal näiteks isamaa on praegusel hetkel Eestis kõige toetatum erakond. Ja eks see tegelik pilt kindlasti selgub valimistel mille jõudmisel samal ajal need küsitlused ise etendavad selgelt suunavat rolli. Ma mäletan, kui sinu juhitud valitsus nii-öelda alustas kaks aastat tagasi, siis ma küsitlesin õige mitmeid ministreid ka ühe raadiosaate tarvis ja küsisin, et mis nad arvavad, kui kaua Laari valitsus püsib? Ma ei tea, kas mingist meeskonnatundest või millestki ajendatult, öeldi, et kaks ja pool aastat. Kas sina uskusid, et sa kaks aastat siiski suudad peaminister olla siis, kui sind oktoobris 92 ametisse pandi ja mowskusin ausalt öeldes küll ja usk vaadetest tagantjärele oli põhjendatud, sest valitsuse langemine tegelikult sai võimalikuks mitte väljastpoolt tuleva surve tõttu või opositsiooni tegevuse tõttu vaid tänu erak valitsuskoalitsioonis endas tekkinud lahkhelidele ja tegelikult just need jõud, kes lahkusid valitsuskoalitsioonist Saidu nendeks jõududeks, kes tegelikult umbusaldusavalduse läbi viisid, oleks piisanud kas või nende erapooletuks jäämisest. Kui umbusaldusavaldus ei oleks läbi läinud, loomulikult rahvaliit seal ka siis olnud väga raske valitseda, nii et selles suhtes oli selline lahendus ilmselt isegi parem. Aga opositsioon valitsust ei suutnudki maha võtta. See tehti nagu ära oma heade sõprade kätega. Ei oleks suurem lohklemini, samas oli ju siis, kui ära läksid nii-öelda koiduga oma Indrek Kannik ja, ja teised. No siis oli sul kaks võimalust põhimõtteliselt. Kas sa oled mingil hetkel ka kahetsenud, et sa valisid selle tee just nagu sa valisid ja sisuliselt Isamaa pooleks? Nii ma ei ole kahetsenud juba kas või sellepärast, et olukord endas isamaas on. Et ja erakonna enda populaarsus on üles läinud. Et, et see oli kindlasti otsus, mida ma kahetsen, on see, et, et seda otsust ei tehtud varem sellise lahkumineku suhtes oleks asi olnud tunduvalt selgem. Takkajärgi vaadates on selge, et osad jõud Isamaa suid algusest peale võtnud selge suunaerakonna lõhki lööma selle iga hinna eest ja kõik need avaldused selle kohta ükstaspuha, millise otsuse erakond langetab, jätkatakse ühtselt, ei lahkute erakonnast, ei lõhuta erakonda. Need olid mõeldud ainult erakonna liikmete püüdmiseks ja sellega kavastus lahku lüüa oma erakond moodustada oli ikkagi algusest peale selgelt olemas. Muidu ma ei suuda neid niimoodi järsku meile muutus kuidagiviisi seletada ja tänu sellele lihtsalt valetati. Ja noh, niimoodi oleks asi varem või hiljem pidanud õhk minema ja kui see lõhkiminek oleks jäänud veel hilisemaks, oleks ilmselt tagala toonud võib-olla veelgi rangemad. Kui nüüd jälle ajalukku vaadata, siis tegelikult algas sinu valitsemisaeg kohe ühe suure jamaga. Ma vaatan esimest enda kirjutatud pressiteadet, see on 22 oktoober 1992. Ja selle jama nimi oli kibuvitsapaar kus väikene looming toimus ja sa nagu öeldakse, said kohe jalad maha taga praktiliste asjadega tegelemiseks. Nojah, see pole just eriti ebaeriti, meeldiv, kui kohe esimesel tunnil peaministrina sisuliselt helistatakse ja teatatakse, et, et on suurem tapatalgu toimunud. Õnneks härra uluotsa poolt antud teada mis algselt anti, ei osutunud päris täpselt tõeks. Ja noh, eks see omamoodi juhatas sisse ühe sellise õige suure epop valitsuse jaoks on siis jäägri epopöa. Oma lõplikku lahendust leidmas, missugune on sinu jaoks olnud kõige kriitilisem, et kui tunned, et jalad on nagu maast lahti, päris täpselt ei oska öelda, võib-olla kõige enda jaoks kõige hullem hetk oligi siis, kui avastasid, et need inimesed, kellesse oled uskunud ja keda usaldanud, on osutunud reeturiteks. See oli võib-olla kõige raskem hetk, sest nagu ma ütlesin, noh väljaspoolt vaadates seda koalitsiooni, seda valitsus kukutada ei õnnestunudki, kukutati ikkagi seiskunud toimuvate protsesside tulemus. Nagu alustanud meeskonna lagunemine. Jah, jah, ja noh, mitte lihtsalt lagunemine, see, et, et üks inimene astub kõrvale või väsib, tekivad normaalsed vastuolud ja vastavalt räägitakse omavahel selgeks ja on olemas teatud põhimõtteliselt lahkarvamused. Aga millest ma ei saanudki üle, oli noh, seesama valetamine intriigitsemine, selja tagant löömine. Need on need asjad, mis, mis mõjusid halvasti. Kindlasti ei saa olla poliitikud ühel igas küsimuses ühel meelel ja konfliktid ja vastuolud vältima ja ka erakondade sees. Eriarvamused aga, aga no selline taktika või need meetodid, mida kasutati, see oli minu jaoks ootamatu. Jätkame juttu peaminister Mart Laariga. Ja nüüd natukene võib-olla lõbusam Ostoonis. No minul on ka üks võlg sellest kahest aastast ja sul endal ka need on Liivimaa kulleri, traditsioonilised 33 küsimust, millele meil ei õnnestunudki vastuseid valmis kirjutada, aga ma loodan, et Liivimaa kulleri kolleegid ei pane pahaks, kui ma siin mõnda nende küsimustiku küsimust praegu kasutada. Ta on, sest tegelikult on need küsimused ju päris teravmeelsed, aga peaministrina jäävad nad leheveergudele küll jõudmata. Ma võtan siit võib-olla suvaliselt ja oma meeldivuse järgi millise loomaga sarnaned, aitäh? Seda mult küsitud tunduvat, võib-olla kõige rohkem on ikkagi tõesti karu, vähemalt rahvas tundub nii arvavat, kuulates neid väheseid küllalt väheseid, vist hüüdnimesid, mis mul on tekkinud. Ta on ka igasugused karu modifikatsioonid, sellest mõmmibeebi ja täpselt aga rohkem mina ka, ausalt öeldes ei tea, kas sinu kõrvu on ulatunud rohkem? Ei olegi väga võimalik, et noh, lihtsalt need peaministri kõrvu ei ulatu, need liiguvad kuskil mujal või muudes sfäärides, need nimetused aga maffia ei teagi. Liivimaa kulleri traditsiooniline küsimus. Millise tuntud teos, autor te sooviksite olla? No ma kujutan ette, et sinu mõistuses läheb kohel asi kirjanduslikule teosele, aga ärme unustame, et on olemas veel monumentaalkunst üldse kõikvõimalikud kunsti ligidal. Muusikud. Vot see oli üks küsimus, millele ma kohe ei osanud vastata ja ma ei oska siiamaani sellele vastata. Jää jätangi vastuse võlgu sulle mis peab olema teie sünnipäeva lauale? Sünnipäevale on küll veel aega. Sünnipäevalauad peavad olema torte küünlad kindlasti. Kuidas käitute, kui olete üle keskmise vintis? Taas küsimus lihvima kulleri küsimustikust? Ma ei mäleta selliseid kohalikumale olnud üle keskmise vintis. Millal tegite viimase lolluse? Oleksin pahtanud Liina Kroonikale või ka vastan sulle siis, kui ma nõustusin nendele küsimustele vastama. Millal viimati valetasid? Aga see puudutab ilmselt mitmeid küsimusi, mis oleks olnud Liivimaa kroonikaga seotud, nii et öeldakse mõni hetk tagasi. Aga noh, praegusel hetkel ma ei oskagi ütelda. Kas peaministri kohe eeldab niimoodi, et nukas nüüd lausa valetada, aga aga kogu tõdemist ei tohi mitte alati rääkida. Kindlasti ei tohi, eks ma olen, saatke mõningaid õpetused, eszkatakk, kerge tõe rääkimine ei mõju alati kasulikud, kaasa arvatud vaadates seda rublast rublaafäär ja ma arvan, et valitsus oleks võib-olla siiamaani püsinud ametis, kui me oleksime rahareformi komiteega otsustanud. Viidates vastavale seadusele, salastame kõik luba tehingu asjaolud kuni 95. aasta kevadeni. Selleks me läheme kindlasti võimalik, samal ajal tundus kogu aeg kuidagi kurb ja raske noh, jätta sellist asja rääkimata, sest eks härra Kallas, kes omal ajal riigikogu ees, kus ta selgitas pikalt ja põhjalikult, kuidas need rublad kõik alles on ja kuidas nendega midagi pole juhtunud. Mina olin veel rumalama situatsioonis, vastates konkreetsetele küsimustele seitse päeva enne vägede lahkumist, kus ma pidin samasugust juttu ajama ja ütles nagu ei tahtnud enam jätkata. Aga tundub, et tundub, et politsetaks võib-olla nutta, kui targem takkajärgi vaadates saastamist jätkata. Teiselt poolt on mõnda hing rahulik ja see maksab ka midagi. Peaministri töö hulka käib ka see, et ta peab palju rääkima. Ma olen kohati mõelnud, et kuidas sa jaksad küll päeva jooksul nii palju rääkida. On sul vahel suu väsinud kõhtu näiteks? Ei ole, ausalt öeldes, ei ole puu ei ole silmad, vahetevahel on suur siis olen tähele pannud, et sa oled fantastiline mitme asja ühekorraga tegija ka praegu, selle jutuajamise käigus oled sa läbi vaadanud posti andnud allkirju, praegu on sul ka ees mingi paber, midagi muud ei jää lihtsalt üle. Selle tõttu on selle tõttu noh, nii see täpselt. On hea, kui ma suudan ka mitut asja korraga teha, siis on seda targem teha, kuna niimoodi hoiab kõvasti aega kokku ja, ja naati tööd, mis on piisavalt rutiinsed ja mitte niivõrd sisulised ja mida saab teha suhteliselt automaatselt. No see kuuluko valitsusistungite juurde ma olen tähele pannud, et kui mõnda punkti arutatakse, sa võid näiteks välisminister Luigega täiesti tõsist juttu ajada, aga ka momentaalselt oled sa võimeline ümber reageerima? Väga harva, see peab olema väga-väga spetsiifiline jutt, väga spetsiifiline teema, mida ma räägiksin ja väga suur vajadus sellest, et valitsuse juhtumine tegelikult nõuab väga tugevat närvipinget ja väga tugevat konsultatsiooni sest see on peaministri kohus, võtta jutt kokku, jõuda mingite otsusteni, mis on südamorformuleeritavad, et nad on ka siis protokollijat või korraldust enam võimalik kirja panna ja oleksid hiljem arusaadavad ja täidetavad. Selles suhtes peab peaministri kontsentratsiooni valitsuse juhtimisel olema väga suur ja, ja valitsuse juhtimine on kindlasti üks selliseid nõudlikumad raskemad ülesanded, mis on mul peaministril olnud ja ma olen, igal teadlastel on see täpselt samamoodi. Et seal ma eriti ei ole seda mitma korraga asjaga korraga tegemist rakendada, see on tõesti ainult äärmise häda korral. Kas istungite juhtimine tuli kiiresti käppa, kas esimesel istungil põlv natukene värises? Kindlasti värises, kui ka algusest peale oli üks selge põhimõte on see, et need ettevalmistamata küsimus, et valitsus ei tohi pääseda ja teiseks, et tuleb langetada otsused, mitte venitada otsuste langetamisega. Ja kolmandaks tuli mitte lasta kõikidel palju rääkida. Alguses oli ametnikel soov esineda pikkade ja põhjalike etega, aga samal ajal kui see kõik materjal, millest ta rääkis, tegelikult juba valitsuse liikmetele eelnevalt kätte jagatud ja valitsuse liikme kohus on materjalidega tutvuda ja nendega tutvunud, siis on ta selles ise süüdi ja kuulata sedasama juttu, nad pikalt ette kandnud, raisata sellega valitsusajaga ei ole mingit mõtet, mistõttu ma olen sisse viinud küllaltki lühikesed ettekanded. Ja samal ajal püüdnud jätta rohkem aega küsimusteks ja mõttevahetusteks omal ajal jälle jälgides mõtteavaldused ei muutuks korduvaks, et kõik saaksid oma arvamuse välja öelda, kuid siis mindaks ühte või teistpidi otsustamisel ja tavaliselt on peaminister see, kes peab otsustamisküsimuse formuleerima otsuse formuleerima, nii et erinevaid pooli rahuldaks ja noh, see, see on kindlasti üsna-üsna tõsine töö. Silo võtsid kasutusele ka abivahendi ehk haamri seal väga konkreetne abivahend, nagu öeldakse, kolakas käib, siis ei ole enam juttu. Jah, ja see on kindlasti valitsuse töötempot tõstnud, ma usun, et võrreldes see on ilmselt rumal, mingit statistikat teha, aga Ma usun, et vaadates langetatud otsuste hulka ja valitsusistungite pikkust, oleme suhteliselt efektiivselt. Jätkame juttu peaminister Mart Laariga ja taaskord küsimusi Liivimaa kullerit. Mis on esimene asi, mida hommikul teete? Teen silmad lahti. Mis paistab koduaknast. Koduaknast paistab puud nagu ta on kogu aeg paistnud, seal on väga ilus vaade, nagu, nagu piltpostkaart, ilus ilus rahume avada. Omaette lugu on sinu elamisega. Kuni nagu öeldakse, sinu valitsemisaja viimaste päevadeni võib ikka kohata inimesi, kes ütlevad, et nemad ei usu, et Laar elab selles samas korteris. Ja kui inimene ei usu, siis ta ei hakkagi uskuma. Jah, seda küll, aga ma olen kuulnud neid tohutuid jutte, kus kohas nad tegelikult pidavat elama või kohta mul juba tegelikult valmimas juba piisavalt pikka aega, aga ma pean tõesti ikka võlga ametist lahkudes kinnitama, et ma elan täpselt seal kohas, kus ma elasin ametisse astudes. Mul oli ka Austrias ikkagi väikene soov muuta ära traditsioon, nimelt et Eesti vabariigi peaminister ei pea ametist lahkudes saama kaasa endale pärisosaks. Ei mingit korterit, ei mingisuguseid muid privileege, see on üks loomulik töö, ame, mida tuleb loomulikult tööna ka võtta. Ja ja nii see lihtsalt on. Teiselt poolt on tegelikult olukord olnud ebaloomulik ja noh, on kindlasti tingitud igivaesusest, kuna loomulik on ka see, et peaministril on võimalus võtta oma kodus vastu juba etiketi kohaselt külalisi ja kõik ja nii edasi, mis on minu ahjuküttega korteris paraku osutunud võimatuks. Selle tõttu ühe oma viimase otsusega saigi eraldatud järgmise peaministri residentsi ehitamiseks sobiv maja ning selleks eraldatakse ka raha selleks et tõesti peale järgmisi demokraatlikke valimisi Eesti vabariigi peaminister saks endale ametikorteri ja saksa tõesti ka ka vastavalt nendele juba ka rahvusvahelistele normidele, mis esitavad omad tingimused ikkagi revideerida. Et oleks võib-olla see kõige õigem hetk sellise otsuse tegemiseks lahkuva valitsuse poolt, kellele ei saa ette heita seda endale, tehakse sellist korterit või esinduskotta, et on tõesti vaja ja ma võin ainult oma järglasele jõudu soovida. Sinu valitsus ei ole läinud sellele tööle, et kõigepealt oma nii-öelda tagala ei ole meil ära kindlustada, seal on üks põhimõte olnud ja kuigi just huvitaval kombel meile on ette heidetud igasuguseid asju taskusse ajamast või korruptsioon, noh ma arvan, et et kui algsed püüdsid nagu valitsuse liikmetele Kaarel mööda, siis vaadates praeguse valitsuse liikmetele reaalselt vot see on näha, et siin siin korruptsiooniesine siis veidi rääkida mängitakse sõpradele kätte ja see on ka selline suhteliselt üldine teooria. Igal juhul on selge, et tegemist on olnud väga ausa valitsusega, kelle põhimõtteks selgeks põhimõtteks on, on hoida enda ja valitsuse ja riigi rahaasjad täiesti põhimõtteliselt eraldi ning mitte saada sellest, et ollakse sellel kohal mingisuguseid privileege, isiklikke ja noh, ma tahaks loota, et selline traditsioon ka jätkub. See tegelikult ikka väga põhimõtteline küsimus. Liivimaa kuller küsib ikka, kes on teie kuulsaim tuttav? Nüüd nagu öeldakse, asju pakkides tuleb siit sinu kultuurkihtide vahelt välja igasuguseid huvitavaid fotosid ja kuulsaid inimesi. Sinu kõrval on neil fotodel väga palju. No ilmselt kui eskaadri sõna jälle kuulsam, siis on, tal läks Margaret Thatcher kuini kui, kui sellest lähtepunktist lähtuda. Aga kokku oled sa puutunud selle maailma vägevate, aga kõikidel tasemetel emmest vaatasin ühte, sattusin vaatama mingit lastest viktoriini, kus esitati 10 maailma juhtiva poliitiku fotode püsiti, kestad kes nad on ja ma olen nende kõigiga isiklikud ka kohtumas, siis oli võib-olla sellest tuliga võiks arusaamine, et see amet on selle poolest tõesti olnud. Huvitav. Tutvuskond on maailmas ikka väga, väga lai praegusel hetkel. Ja häid sõpru on, on mitmetes maailma riikides maadest nii-öelda oma erakonnaliini kui ka kui ka muidu. Ja selles suhtes on olnud juba viimasel ajal sellistele rahvusvahelistele üritustele olnud õige ja liikuda, kui alguses oli see kohmetus ikka teataval määral sees, siis siis nüüd on tõesti tuttavaid nii palju ja ja et, et selleks on omaette. Suursoo soolid teadagi Euroopa noorim peaminister, kus ametisse said, praegu ei julge enam mürki võtta. Selle fakti peale, aga paremaid oled sa maailmas ka praegu nagunii see on fakt. Kas esialgu sa vihjamisi ütlesid, et esialgu natukene võõristust ka, aga kas võeti sind kuidagi teistmoodi ka, noh ütleme proua Thatcher, teadagi nii-öelda vana olija, vana tegija ja kõik, kellega kokku puutunud, võeti siin natukene võõristusega tüütuks. Üks väga noormees on, meie seltskonda tulnud. Ei võetud, võib-olla selle taust on see, et Põhjamaadest oli hakanud üldse tulemas perioodil teisigi ikkagi Euroopa tasemel väga noori peaministrit nagu ühes kohas hoomas, kes vahetult enne mind võimul oli enne mind Euroopa noorim peaminister ja ka Carl Bildt oli ikkagi väga noor, nii et selles suhtes ühest regioonist tuli korraga mitmeid sama enam-vähem samasuguseid. Kuigi ma olin neis kõige noorem ja selles suhtes oli see positsioon natukene natukene parem. Et, et see ei mõjunud ilmselt mingi tohutu ootamas Sa käitiivsel Põhjamaades selliseid on, sellest ajast jääb sinule igaveseks ka maailma noore poliitiku aastaauhind ja jah, see on tegelikult väga suur tunnustus, mis ikkagi osaks sai seal 93. aasta maailma parim noorpoliitik. Ja noh, kuigi see on tunnustus peaasjalikult Eestile ja eesti rahvale on sellise niivõrd kõrge rahvusvahelise tunnustuse saamine loomulikult ka mul endale suureks auks ja ja ega, ega neid poliitikuid, kes seda tunnustust oleks saanud, väga palju maailmas ei olegi. Ja ma olen kindlasti selle üle väga uhke, kui ma ei eksi, oli Ferraris, kohuga selle nimekirjas. Esko Aho oli eelmine selle saaja enne lihtsalt Kennedyt ja presidendist. Nii et igati auväärne seltskond, kuhu sa oled nüüd ennast igaveseks ikkagi jäädvustanud. No see on jälle omamoodi klubist, et kui ma viimane kotaalses käisin, siis tulid juba minuga kontakti võtma mitmed isikud, kes olid saanud sedasama preemiat teistel aladel majandusökoloogia ausalt öeldes õhku tõusnud väga silmapaistvate majanduskorporatsioonide etteotsa. Ja nad olid fikseerinud ära selle tasu ja tulid mind juba eraldi õnnitlema juba ka selle organisatsiooni poolt. See oli omamoodi jälle huvitav kogemust, organisatsiooni mõju on, on üsna suur. Jah, taustal sul kõigiti auväärne, aga mis sinust siis nüüd edasi saab, kui sa, kui uus valitsus üks kord ametivande annab, sa oled öelnud, et sa oled parlamenti arvestades sinu püsimatut loomust peaksid sa sealt kõrvalt ilmselt veel midagi tegema? No kindlasti me hakkame midagi öelda, ega on kõigepealt ma hakkan tegema valimiskampaaniaga oma erakonna heaks ja Isamaa siis kui teda võib-olla omamoodi kummaline, aga noh, kogu selle suure mahavõtmise käigus selgelt paranenud Saar Polli küsitluste järgi olema me hetkel siis kõige populaarsem erakond Eestis ja ja me kavatseme valimistel ikka täie rauaga välja minna, sest meie meelest oleks praegu poliitikat jätkata ning hoida ära võimalik, pööra vasakule, millest oht on täiesti selgelt olemas. Ja selle kõrvalt maja, millega lõpetanud, kõlvata oma magistritöö tähendab, kaitsnud ära moondevalmis, aga ta on tõesti nende kaitsmise taga seisnud. Ja, ja siis vaatame veel, mis ma teen. Ma olen pakutaks kirjutada mitmelt poolt raamatut. Sellest, mis on Eestis ja Baltikumis toimunud. Tulen, ma kasutan mõne sellise juhtumi sellise pakkumise ära. Ja meil on peamised kõik kõik erinevate erinevatesse välisriikidesse. Ja eks eks vaatajat tööde tegemist jätkub alati. Ja noh, kindlasti on ka endal siiski tegelikult vajadus puhata, kuna see kaks aastat on olnud äärmiselt ränk. Ja, ja ega noh, see väsimus on tegelikult ilmselt kuskile nii sügavale tõrjutud, et see hakkab pikkamööda välja lööma Inimene võib püsida Virkas ergas ja töövõimeline, pikka aega, aga, aga see väsimus on tegelikult kuskil sees. Ega sellest ei pääse ühel hetkel lihtsalt kopsti välja ja eks see periood tuleb kah nagu, nagu siis üle elada, et lihtsalt puhata natuke. Kui sinu eluvormiline külg muutub, seni on sul ette nähtud vastavalt seadusele ihukaitse kes aitab sind ka nii-öelda graafikus püsida ja õigel ajal õiges kohas olla. Siis sa nagu öeldakse, astud jälle iseseisvasse ellu. See hirmutasid absoluutselt, absoluutselt. Ma minu elus siiski on tegelikult niivõrd vähe muutunud praktiliselt sõnatuks teadlik poliitika, mida ma olen pidanud jagama perekonnaelus ja selles suhtes nende mõne privileegi kaotsiminek ei ole mingisugune selline totaalne katastroof kuidagi viis kohamit. Pigem on jälle, mõnes pidi jälle kergendus kuigi päris normaalseks inimeseks saama, kunagi oma püssi hiljuti turul käia, see oli nagu selline avaliku elu sündmus, et hoia ja keela, nii et ma olen küll kangekaelselt seal käinud varemgi, aga aga oma on tavaliselt nõmedus. Seekord sattusin kuidagi keskturule ja ratas tõesti väga laialdast tähelepanu. Aga noh, eks, eks see tuleb ka üle elada, sest et noh, mis on võib-olla probleem, kindlasti eelistaksin sellist noh, täiesti nagu plõksu, et keegi enam ei huvituks, kui keegi tähele ei paneks, aga noh, see on kahjuks võimatu. Nii et selles poolest ühtepidi tavaliseks inimeseks on, mul läks saamine võtab ikka väga pika aja. Ja ma vist ei eksi mitt üks põrm, kui sinu nii-öelda tavaliseks inimeseks saamise üle tunneb kõige rohkem rõõmu vastsele abikaasa Katrin. Lapsed ka ja lapsed ka. Ja kindlasti kuigi noh, nagu ma ütlesin, et mis ongi probleem, millest iga pere läheb päris tavaliseks inimeseks, ma enam niikuinii ei saa see kütusetähelepanu, see jääb kaasas käima ja see on võib-olla selle avatuks kõige häirivamad kaasas nähtus, et sa ei saa päris tavaliselt inimese kombel ikka veel pikka aega magada, on kuskil käia. Ikka vaadatakse järgija punase tule ajal ei tohi nagu foori alt läbi minna, ma isegi mõtlen seda, aga mõtlen kõige tavalisemat naisega jalutama minek, vot see on ikkagi ka, kujuneb omamoodi. Ma arvan, et kardan natukene aega sündmuseks, aga ma loodan, et see läheb kiiresti ikkagi mööda. Tulevad uued peaministrid ja uued ametimehed ja huvi nende vastu on siis suurem ja see võimaldab nagu, nagu ekspeaministrite natukene varju jääda. Kui hästi sa tunned ennast ekspeaministrite seltskonnas, kus nüüd olla nagu üksteisega rohkem rääkida? Kummardusin, mingit erilist vahet tuleb, ma ei tundnud ennast ka enne seda, kui ma kui ma hakkaksin, eks tasandile siirduma kuidagi nii kammitsetuna või, või surutuna selles seltskonnas, nii et, et selles suhtes on ma ei näe siin mingit erilist probleem, kas peaministriks oled valmis veel hakkama, kui niisugune võimalus elus ette tuleb või? Või kuidas poliitik ei tohi kunagi ei ütelda lõplikult, aga ma arvan, et lähitulevikus küll mitte, sest et noh, kindlasti on see, et see väsimus istub ikka väga tugevalt sees. Ja nii nagu välisvaatleja ütles, on see kaks aastat Eestis selliste kiirete muudatustega maal peaministriks olemine, põldude mullad on umbes 20 aastaga normaalses riigis ja ja selles suhtes jälle puhkus kulub, kulub kindlasti ära, seal on lausa hädavajalik, sest ette jah, muidugi võib tulla selline kiire pauk. Kuigi tervisega pole midagi viga ja ise ju nii noormees ka, aga aga ega see väsimus või see pinge, noh, tegelikult pole kindlasti möödunud jälgi jätmata, kus ta ühel hetkel välja lööb, on raske ütelda. Selles suhtes kulub selline puhkus igal juhul ära. Selle jutu peale ei jää mul muud üle, kui jätma, lõpetan siin, kes saate tarvis peaminister Mart Laari väsitamise ära. Saatejuht oli Ain Saarna ja head ööd.