Siinkohal tuleb juttu niisugustest rahvaluule kirjapanekutest, mis on tehtud rahvaluule arhiivitöötaja poolt kogumismatkal 60 aastat tagasi. Sel ajal oli Richard Viidalepp. Nüüd oleks ta on 23. jaanuaril sünniaastapäev, aga sellel oli alles noor teadlane ja tema esmaseks tööülesandeks Eesti rahvaluule arhiivis sai kogumist ja kogumise organiseerimine. Arhiiv ise loodi 1927. Ja ega need Eesti rahvaluulekogud iseendast nii suureks ja esinduslikuks ei oleks kasvanud, et üle miljoni leheküljega, kui on seda esivanemate vaimuvara, kui arhiivitöötaja, siis ei oleks ka kõvasti kogunud sellel ajal matkad toimusid peamiselt suvel üksi või jalgrattaga ühest külast ja perest teise. Nüüd me käime niimoodi, et oleme kusagil koolimajas ööd ja koguneme sinna kõiku. Kui aga siis oli nii, et tihtipeale, kus õhtu seal öömaja ja niimoodi siis koguti sadu ja tuhandeid lehekülgi aga Pärnumaal sealhulgas Pärnu-Jaagupi ja Vändra kandis liikus Richard Viidalepp, siis oli tema nimi veel viide Toompeaasjalikult 1000 930. aastal. Ja mis on huvitav, et just sellel kogumiskäigul on ta saanud hästi palju muistendid nõidusest, surnutest, kodukäijatest, haldjatest, vaimudest, kuradist, luupainajast. Ja mitmeid teateid või jutte. On ka koduhaldjast õnnist temale ohverdamisest loodeti tulu karjale ja põllule ja siis luule on pandud vähem kirja. Võib-olla on üks põhjus ka see, et viidalepp noor teadvuse teele astuja hakkas peatselt kujunema just rahva juutide uurijaks ja sai hiljem rahvusvaheliselt tunnustatud. Aga Pärnumaale jõudis ta südasuvel, 30. aastal juunikuu lõpul. Ja muidugi sel ajal oli maal heinaeg nagu ikka ja iga küsitletavaks ka polnud mahti pikemalt oma rahvaluulealaseid küsimusi küsida ja siis tuli nii välja, et üsna häid jutustajaid ja mis peaasi oma jutustatud juttude uskujaid leidis ta veel Vändra valla rõõmsa vanadekodu hoolealuste seas. Nii et jah, mõni laul, mõned kõnekäänud, aga hästi palju muistendeid, mõned nominendid, meie uskumuste ja kombestiku kirjapanekuid siis samuti nõiasõnu 14 teksti on olnud ja siis veel muud ka, aga kõik kokku on olnud 60 lehekülge. Sedapuhku siis. No ongi huvitav, et otse jutustaja esitusi järgi tehtud kirjapanekud on niisugused hästi rahvaehtsad välja tulnud ja usutavad ka. Siis te ütlesite ise uskus asja? Jaa, usundilistest muistendite tulekski siis pikemat juttu ja eks nad anna hea ülevaate sellest ka mis siis 60 aastat tagasi vanema elanikkonna seas kasutusel olevatest usundilistest kujutelma tõest üleloomulikest olenditest sel ajal jutuaineks oli. Ja neli teemat saaks, kui jaotada need osadeks nõiad ja nõidumine siis Tõnn ja Tõnni vakk, kodukäijad ja kuradid. Neid rihmasid täpselt muidugi piiritleda ei saa ega üksteisest lahus hoida. Ja see ka aegade jooksul on nendes kujuta ilmades igasuguseid muutusi toimunud ja meieni rahvaluule panekutena jõudnud pärimused sisaldavad erinevate sajandit Te kajastusi. Ja muidugi mõjustasid teistelt rahvastelt välja erinevatelt kultuuri tasanditelt. Ja kõigepealt siis näide testi nõidumisest. See ei ole selle kandi omapära nõidasid, on jätkunud meil Eestis üle maa ja koguni soome-ugri rahvaid pidanud teised rahvad võimseteks näidadeks. Nõia mõistesse kuulub õieti paljudki algab maaarstist targast ravis, haigeid maarohtude ja posimise abil. Tundis ussisõnu, oskas ka ehk tulekahju ajal tuult pöörata soovitud suunas. Aga kaardetavad Need, nõiad, kes oma oskusi kasutasid teiste kahjustamiseks tõid hukatust kariloomadele, käisid painajaks inimestele, loomadel muutsid pulmarahva soenditeks, nõidusid ussid toidusse, võtsid võõra pere loomade piimaõnne vilja tulu ära, vat need. Ja järgmises muistendi. Songi jutt ühest niisugusest nõiast tegelikult elavast inimesest, keda jutustaja ütleb tundvat tema tempi, ise näinud olevat. Ajaliselt on siis sellest möödas paar aastat, üle 60. Hiljuti alles tegid, et hobuste jalad pandi kinni pulmanistel vana Kõrbiaga, tema oli seda teinud, siis võtavad pudeli viina ja lähevad kõrge Kaarli poole, wind talle viina. Et siis pääseks hobustega jälle edasi. Kõrge talu on lodjast mööda, nägin ise, justkui ta pulmarongi kinni pani. Nüüd on Kaarel kaks aastat surnd see Kõrbija Kaarel teinud palju igasugu sõnu. Nemad õlut teha ei saanud, sest tal olid veresõnad. Kui kurn hakkas jooksma õlle kurn, siis ta tulid kohe sõnad, veri jookseb ja kohe peale jäänud kurn kinni. Adaveresõnu ei tohi pähe õppida, siis mõjuvad ja panevad kõik asjad kinni. Siis nõiavigurite tegijaid on olnud teisigi ja see jutuste, kui ta on rääkinud, lisanud, et naera augu. Peet ütles, et kange tuulega on hea panna täisi 100 jalgseid. Neid pandi näitusega näiteks teise pere loomadele. Ja siinkandis on näiduse omamoodi seotud koduhaldjas Tõnniga. Tehti kuju siis Tõnni kuju on tegelikult siinkandis paistab olevat hoopis kratiivi, puugi tegemisi, kirjeldus. Jutt on niisugune, kui Tõnni tehtud pandud kõike sihukest riide närusid kokku ja kui ehitud tähendab tehtud sisse loetud võttagi. Nii kui lehm ammub, võta kinni, kui siga rühetab, võta kinni. Ja seegi Tõnn on olnud ikka algselt paistab koduhaldjas, kellele ohvetamisega taotleti, head õnne käekäiku põhiliste elatusalade karjakasvatuse põllunduse osas. Aga kellele koduhaldjas Tõnnil on ohverdatud spetsiaalsesse Tõnni vakka natukene igast uudseviljast ja liha värsked Kariidi vahesid igast toidust ja koduhaldjas Tõnni. Selle kultuse põhialaks võib nimetada just Wendre ja Pärnu-Jaagupi kihelkonda. Kasiit ulatub traditsioon kiitena üsna mitmele poole ja rohkem on ta lõuna. Kui põhja Eestile omane siis muistendite jutustatakse Tõnni kujust üsna palju ja temale vajaliku austuse ärajätmine võis põhjustada halbu tagajärgi. Kui teda taheti lepitada, siis võidi talle näiteks küünal panna. Ja Tõnniks võidi nimetada mitte seda puuslikud ennast, vaid ka Tõnni vakka. Aga räägitud on ka Tõnni tegemisest mitmete nõiakunstide abil. Nagu siin juttu ka oli. Ja haldjakujutelm on nagu läbipõimunud krati või puugi sündis varanduse tooja, kujutelmaga varanduse tooja. Sellisel kujul on meil võib-olla rohkem tuntud germaani rahvastel ja nende kaudu meile tulnud laenuna. Ja tekst Tõnni solvamisest, ehkki kogemata tagajärgedest on üles kirjutatud 78 aastaselt vanainimeselt. Niisugune Kasendus poiss käinud, viiske otsimas, ajanud Tõnni ümber, mõeldud on siis Tõnni kuju siin nagu näiteks setus on Peko kuju. Vaat läinud loomi lahti laskma, esimene lehm läinud mehe surnuks, kukerpalli maha, teine ega kolmas jäänud veel elama. Peremees jätnud Tõnni ülesse, siis üks lehm jäänud järele. Sid asija, kes mõistab Tõnni teha, see mõistab arstiga, tema on inimese moodi tehtud, aga kuradi sõnadega tuleb teda valmistada. Siin jutule pul ongi vihje sellele, et trenn on olnud majaperemehe enda tehtud. Ja muidugi siis tuli kasutada üleloomulikku abi. Nii nagu see on puugi valmistamisel olnud tavaline aga omakorda võistluse Tõnni ennast siis mõjustada mitmesuguste menetlustega siis kui valmis oli. Ja veelgi teksti kokkupuudetest Tõnniga käitumisnormatiividest siis isiklikke kokkupuuteid. Ja üldse võib mitmel juhul märgata Ta puugimuistendite ülekandumist tunni kujutelmale, see paistab olevat siinse kandi omapära. Üks, 75 aastane naine kirjeldab niimoodi, kui vanasti mõni haige oli, ega siis muud põld kui Tõnnivakas ei kadunelja õhta. Kaduneljapäev on vanas kuus, viimane neljapäev siis. Kaduneljapäeva õhta lasti püssitunnile pidi nii laskma etise tagasi vaadanud. Ja üks juuli tädi jutustatud. 30. juunil kirja pandud jutt seal ühes peres oli Tõnn minu Ma läinud sinna ükskord siga tuld väravas vastu temalandsiga kepiga. Aga ema jäi haigeks, sellest kange valu oli siis kuskil ei võinud olla. Vaata Tõnn põliskussiga karjus. Ema õpetas. Visaku tuld nende maa peale üle pahem õlapidi viskama ja ütlemata kaane saadan. Ja lase minu ema Eeva rahul olla, mis sul temaga asja on? Nii ma tegin, nagu ema õpetas. Vihkasin üle õla ja ütlesin, need sõnad. Ja kadakapõõsas hakkas kärinal põlema. Ema ütles kohe, sest tunnist oli saanud abi. See on tõsi. Just, Ma ütlen jumala tõsi, ma ise tegin ja nägin, läks kui tuline luud. Mina mõtlesin, et tulihänd ema ütles, see on Tõnn. Üks, teine Tõnni jutt jälle ükskord keedetud odratangupudru karjapoiss tuld tahtnud võtta, perenaine öelnud, ära seda võtta, see on Tõnni jagu, seisab liiado otsa peale. Poiss läinud, ükskord vaadanud ilus putru ja võisilm sees, söönud pudru ära ja teinud ise asemele. Siis, ent kui kaks tükki tuld, kapit, kapid sööma, koldsed, saapad jalas, hakanud sööma üksitelt pupp, teine äkki siis poiss, näinud neid, Tõnnisid veel, eks jutt. Töötlesupil Vana-Vändra vallas tüdrukuks. Meid aeti sildu tegema, siia Kodriku poole, mulle pea uimaseks. Vana töötsub, tuli ka, ajas mu kodu. Viimaks läksin kodu, läksin laudi peale risti kliente peale ja uni ei tule, vaata kui pea on uimane, ega siis uni ei tule. Ühe korra näen, kui üks tuleb, volakuti, kollased saapad jalas, läheb pulk Volkult toa liia lae peale. Oli sihuke väheldane. Keskmine mees, habemik ei olnud. Viimati hüüan, kes sinna läks. Pidin minema vaatama. Ei julgenud pärast minna, hakkasin kartma. Kehakas värisema. Ühte rääkisin kadrile ja vana meelega, vanamees ütles. Räägi siukest juttu, teised hakkavad pelgama. Seal üleval oli neil üks tuba alati kinni, mina küsisin. Pappi, mis tuba seal üleval on alati uksed kinni, kus vanamisse, vihaseks, mis te otsite sinna, sinna pole kellelegi vaja minna. Üks teinekord vaatasin üle ukse, sahvri, suur jäme must uss oli sahvri põrandal. Mattasid õnn oli enesesiis ussiks moondunud. Sama värvikat, kui on lood näidetest ning tunnistun jutud kodukäijatest siinkandi kodukäijal ei paista olevat selliseid kohalikke erijooni, nagu on koduhaldjas Tõnnil. Aga oma mõjujõult Te ei jää nad teiste seas tahaplaanile. Kodukäija mõiste on rahvausundis seotud ennekõike ebaloomuliku vägivaldse surmaga, siis lahkunu hing ei saa rahu, hakkab hulkuma, ilmub jälle koju ja enamasti need juba pahatahtlikuna. Aga kodus hakkavad peale surma käima ka niisugused inimesed, kes on juba eluajal olnud pahatahtlikud või üleloomulike jõududega seoses. Niisuguseid kujutelmad on püsinud tänapäevani, Tõnn on juba enam-vähem unustuses. Sellest rahast ei räägita. Ja nüüd on üks tekst, kus on juttu just niisugusest inimesest, kelle enne surma öeldud soov jäeti täitmata. Aga siin on seostenniga ka veel. Gadjaste küla seid surnud ära ütelnud enne surma kõik omad peale valge mära ja anne lamma. Tapke mulle ära. Aga teised pole tapnud iga õhta, kui tuli jäägustunud. Nii kohe tulnud murdi uksed, kõik lahti, iga õhtatapp mõne looma ära tapnud kõik peale valge mära ja Annelamma sihuke vanamoor, kes Tõnnile toitu pannud ühtelugu. Nii et siin on olnud siis ebausu ja kunstidega tegelemine inimene kodukäijaks hiljem. Osaliselt kodukäija tembud on kolistamine eriti rehe all, laka peal, uste avamine, aga iga kotid pritsigisi olla just inimvaenulik tegevus, näiteks lahkunud peremees tuleb tagasi hobust talitama või perenaine lehm jootma. Niisuguseid jutte on ka küll ja küll. Nüüd ärme nimesid nimetame, mis sest, et 60 aastat on möödas. Kes jutustas, aga jutt ise on selline. Ja vennanaise ema saart, vanu oli taluperenaine, tema oli ära surnud ja vana pime. Jüri, sa tead küll, see nõela jürinuia oli seal lapsi hoidmas, vaata tema näinud eit, kadunukene tuld koju hüübinud Aadu Aadu, anname pudel kätte. Aadu tõusnud ja vaadanud, põle teadmis pudersiooni pärast näinud, et tema oli käinud tallis öösi jätnud lauda värava lahti. Teine asi tulnud jälle. Jüri Pealt tõmmanud padja üteld, anna mu padja kätte. Jüri visansse, kui sa tahad, visanud padja põrandale. Vaata, räägivad, et see Aadu ema ei surnud õiget surma. Sellepärast ta käis kodus, kes õigusega suurem teise ei käi. Enne kui läheme edasi kuradi kujutelma juurde, olgu veel üks rahvusvaheline muistend kodukäija teemal. Seegi tekst on samast kogust üles kirjutatud. 1930 aasta südasuvel. Naised hakanud piiblit lugema, jõululab õhta kaks leske naist, vaat mehed tulid koju. Teine võtnud oma naise kaelast kinni, läinud naisega teise tuppa, teine hakanud sööma. Pärast ütelnud oma naisele, otsi mu pead. Lapsed, ema, aed. Me isal on raudhambad suus. Naine siis kippunud õue, et mul vaja minna. Mees, ütlend sai tule tagasi enam sidunud naisele paela käe ümber. Naine läinud välja, võtnud lapse käe kõrva, sidunud paela ukselingi külge läinud teisi majja, aidake meid, Me lugesime piiblit ja meie mehed tulid koju. Läinud sinna. Kell oli 12 läbi teisi naisi pea ta mees ära viinud. Teine lapsega elama. See olnud üks vana piibel, mis need lugesid. Kuradi muistendite seoseid ja paralleele nendega, mida eespool sai tutvustatud, jutustatakse, kuidas kuradiga lepingu tegemine, lõpet, mis saab halbadest inimestest pärast surma. Ja nendes juttudes on omamoodi moraaliiva pahatahtliku vaimu, kujutlus on põimunud ristiusu kuradiga. Juuli tädi räägib seda juttu, ma räägin teile veel üks naine läind nõia käest küsima see naine, kust saaks mina rikkust, mu vend võttis mu käest koha ära. Nõid, üteld. Oha saad kätte, kaevu kohtusse. Kui rikkaks tahad saada, pead käima neljapäeva õhtut neljade haru peal, tambi seal vasaku jalaga kolm korda, siis tuleb see, kes sulle rikkust annab. Naine käinud valvamas nelja teeharu peal, esimesel korral ei kuule mitte kedagi teisel õhtul üks hääl sünd eemal. Ja kolmandal korral pead hästi julgeo Ülemaa, seda oli talle öeldud siis tuld kui heinasaad, mis sa tahad, au või uhkust, varra või rikk, kust, kui kaua sa tahad elada, siis naine võtnud nimetissõrmest verd ja kirjutanud sellega nime sisse. Ei tea, kui palju ta seda rikkust siis sai? Vaata, kui eit haige oli. Me läksime Kuusiku Liisaga siis sinna oli kutsutud sel teisipäev ja Zeiti saanud surra. Kas sa tee mis tahad, sest tingi oli kuradil anud? Reede oli vast surnd, siis oli öösi olnud seal niisugune haukumine kopsimine majas kuulda. Väljas pole midagi kuulda olnud, aga toas olnud trükkimine, aukumine, Jernumine. Eit oli veel enne surma, et ärge te teised tehke niimoodi, et kuradiga lepingut teete. Ja seda inimest olen mina ise näinud. Ja siis on veel kuradi jutt. Meesterahvas, naisterahvas, tuld, hobusega metsa vahet, aga ühe korra hobune pole joonud enam pidada, vaadanud tagasi, kurat tont rattarummu sees. Kurat ikka istub matusse rongiski kirstu peale ja siis hobused ei jaksa vedada. V sellel teemal ühes talus oli perenaine ära surnud kõik käinud vaatamas, et teise peale Katri ära surnd tehtud kirstu, kui kirst valmis saanud, noor perenaine ütlenud. Meil oli nii kuri, vana, et ega tema küll kirstusega hauas ei seisa. Juba esimesel õhtul tuldud kirstu katsuma, üks oli Reet üks oli üks Pille katse sina, kas sulle on paras olnud Mallele madal Pillele piri paras, kui surnu oli juba kirstu sees olnud, tulnud jälle rehe alla ikka kabinat raginat olnud kirstu ümber minia ütlend, mis küll saab selle vana ideega nii palju võõraid käib siin, et viimaks ei ole saanud muidu sellest kuradist jagu ega teda sealt välja kui last auke, teissile, kirstu jalast suladina sisse, et kui siis praksunud alles? Vaata, kurat oli seal sees. Kui kellelgi peaks olema tekkinud arvamused siin tõepoolest millegi ainukordsega tegu on siis nende tarvis olgu siia kõrvale toodud samasugune kuradite lugu Suure-Jaanist, see on küll, milles kirjutatud, see on 1890, sellel ajal räägiti taolisi lugusi Eestis veel õhtuti küll ja küll. Ja see jutt on niisugune, et kusagil surnud üks kuri inimene ära kell juba oma elu jooksul kuradit, ega tegemist olnud surnupandud kirstuga rehe alla ja üks inimene jäänud ööseks sinna valvama, nagu ikka surnut valvatakse. Saanud öö kätte, kui vanakuradid tulnud ja hakanud surnult sööma, uuristanud liha kõik seest ära muudkui näha või kesta, jätnud sellele siis hakanud nad ühekaupa naha sisse tikuma katsunud järele kellele nahk parajaks läheb. Viimaks tikkunud üks õige suure kõhu ja pikahammastega kurat kurivaim või mis olnud sisse ja teised hõisanud, kõik Peetrile anda piiri. Kas läinud ise ära, see jäänud ise surnunaha sisse. Mees, kes valvas, rääkinud hommiku ära, kuidas lood on ning hakatud surnut maha matma, kui kõik kirstu juures seisnud, lugenud ja laulnud, siis naeratanud surnukirstus. Mees olnud kõigil aru käes, kes kirstus oli kirstu kaas pandud rops peale löödud suurte naeltega kinni kaane sisse puuritud roheti Gaucky, lastud sealt sulatatud tina ja keeva kadakavett alla siis olemas, surnuuksest välja läinud, niimis kirstukillud keenud, aga veel. Ja siis Ühe sakste loo kohta räägitud, nii et ma tean küll, kuidas surnuaial oli üks saks tulnud tipp närvist Vändrast tuld mööda näinud kabelis tuld mõtlenud. Nüüd vist need tipnerid kõik seal koos tema läind vaatama, käest kutsari oodata, läinud ja jäänud viimaks kutsel länka vaatama. Saks olnud nii kohkunud, et kole neli härrat olnud kabelis mänginud parte kutsunud temaga. Tule kasi ja mängima need olnud need härrad, kes juba ammu surnud olid. Vana saada nad seisaks, pole saanud enam rääkidagi jäänud haigeks, surnudki ka ära. Ja lõpetuseks siis paar juttu, kus rahvas kuradi ja tema majapidamise juba oma huumori alla võtnud. Eiti vana mees, vaielnud, kahekesi eid tahtnud kangesti taeva saada, vanamees Roland, et põrgus on ikka parem olla. Mis viga, treppi mööda põrgu minna ütlevad, et seal saab lehmebisade tantsida ja kõik, mis sa taevas teed, ei tohi oma asjalegi minna ja kuidas seda Vasad taevasse on ju kõrgel. Ja veel üks jutt samast kogust rääkis, et vanal ajal kurat käinud päris maadmööda läinud valge hobusega sepp, sulatanud parajasti Tiina, mis teed, geen hobuse ergutamisi rohtu, mul laisk hobune, tee mulle ka saatkottide kulda ja võin teha küll. Setwaland hobusele tina silma, hobune reost enese puruks vanapagan läinud, joosta, otsima läinud ühte kohta rehke, siis tüdruk ja pojake, ajanud seal kosjajutt. Vanapagan kuulanud, et kas valgest hobusest ta midagi teavad, tüdruk, küttend, me mõlemad ju naa kehvad, kes meie lapsi toidab, poiss ütlend, eks see toidaks üleval on kus aeg, kus vanapagan, läinud mürin taga, mina pean tee lapsi toitma ja tüdruk ja poiss katsunud ka selle peale, et see on tüütu lehest välja. Hannes selle sureani kuradi juttu on siis kõik ühest samast kogust ja viimati loetud vanapagana lugu pole jutuste muidugi ise tõsiselt võtnud ega tõeks pidanud, nii nagu need eespoolsed kusse kodukäijat oma silmaga nähti või koduhaldjas Tõnni toitu välja pandi. Tänapäeval ütleme ka, käi kuradile. Ma vaatasin, et võtku, aga veel alles 100 aastat tagasi võis juhtuda, et niisugused sõnad tõeks läksid kadeti, nõidust või kodukäijaid, kuradeid ja ei, oleme nüüdki päris ilma nende hirmud, kui hästi järele mõtelda, ainult need praeguse aja jutud on natuke teistsugused, sest kõik siin ilmas muutub, aga nendest juba mõnes teises saates.