Seni. Tere, kallid raadiokuulajad, taas nädala jagu vett elu ookeani voolanud ja aeg võtta ette, eks audiorännak vähem tallatud radadele algab hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänaseks saatekülaliseks on Rupert Hiinas, kes on Ameerikast Arizonast pärit põlisrahva esindaja oma kogukonna pärimuse kandja ja tseremooniameister. Oma Eesti õdedele-vendadele külla tulnud Rupert töötab kodus igapäevaselt oma kogukonna hüvanguks nõustades lapsi, noori ja täiskasvanuid ning õpetab oma rahva keelt ja kultuuri. Tema indiaani nimi on ACTA ehk Lendav Kotkas ja päritolult tundetu hoonu ootam indiaanlane Arizonast. Nende reservaat asub Tucsoni lähedal. Nende hõimus on umbes 20000 inimest. Grupertensiinas kuulub oma hõimu traditsioonide säilitamise komiteesse, mis hoolitseb tseremooniate kultuuri säilitamise eest. Õpitakse tundma legende, lugusid kuule, räägitakse vanade inimestega, kogutakse ja jagatakse oma rahvapärimust. Selle nädalavahetusega võibki indiaani hooaja Eestis avatuks kuulutada. Rupert toimetab sel nädalavahetusel täie hooga lilleorus ja juba järgmisel nädalavahetusel päevast, 25.-st kuni pühapäeva, 28. juulini toimub imekaunil Juminda poolsaarel igasuvine pikisilmi oodatud sündmus. Indiaanilaager, mis toob maarjamaale indiaani rahvaesindajad teiselt poolt ookeani põhja Ameerikast. Kohal on üks võimsamaid pärimuse kandjaid ja hoidjaid. Ühenduse 13 põlisrahva vanaema liige, moona poolaka, kellega saate hallo Kosmos. Kuulajad said lähemalt tuttavaks eelmisel suvel ja seda vestlust väga sümpaatseid prouaga saate kuulata raadio kahe kodulehelt saadete arhiivist aadressilt R2 punkt ee kaldkriips hallo, kosmos. Lisaks moonale tulevad Taani laagrisse põhjamaa indiaanlastele ehk eestlastele oma rahvakombeid ja traditsiooni tarkust jagama laagrilistele juba tuttavad toredad tegelased Cherry Nelson, Glendžastikaal, Habard, epi. On ju. Ameerikast on kodumail käimas ka vennad Urbid. Oma kogemuse põhjal võin öelda. Jaani laagri nädalalõpp on suve üks mõnusamaid sündmusi. Need, keda teema huvitab, soovitan soojalt. Uurige lähemalt toimuva kohta aadressilt Indiaanilaager punkt e. Mul on hea meel kuulajate vahel välja loosidega indiaani tarkuste raamat mis on üks väga tore teos, mida võib küll igale inimesele soovitada. Sellesse raamatusse on kokku kogutud indiaanipealik ja sõdalaste tähelepanekud ja ütlemised. Elu, looduse, usu- ja ühiskonna teemadel. Väärikad põlisrahva vanemad on tuntud oma selgete väekate sõnade poolest, mille ilu ja sügavus vaimustab meid tänaseni. Raamatu mängu leiate kosmonautide klubist aadressilt Facebook, punkt com kaldkriips hallo, kosmos ja kõik need viidad kõikidesse Kosmose küberkodudesse lehelt alla kosmosee. Nüüd aga asume indiaanijuttude juurde, mida meile täna jutustab lendav kotkas, kes laulab kindlasti ka mõned oma rahvalaulud. Ning nagu arvata võite, kõlab tänases saates indiaani muusikat. Ka nii autentsed, laulud kui ka moodsamad lähenemised, nagu kuulete kohe kõlama hakkamas palas. Minu tänaseks saatekülaliseks on Põhja-Ameerikas Jaani rahva esindaja ja pärimuse kandja Rupert, ent Hiinas ja lisaks on meiega stuudios Ave Oit, kes tema juttu tõlgib. Tere, Rupert. Tere. Ave. Tere. Rupert nagu ikka, tahaks algatuseks teada elulugu ja see läheb üldse avada natukene indiaani rahva eluolu tausta, et kuidas see sinu teekond lahti rulluma hakkas. Et kuidas sai sinust tseremooniameister, pärimuse kandja, kõik see, mida sa oma rahva esindajana nii siin kui sealpool ookeani esindajad. See on väga pikk lugu tegelikult, mis algas siis, kui ma olin väikene ja meie kultuuris on vanavanemad, need vanemad, sugulased, need, kes lapsi õpetavad ja ma õppisin oma vanaisalt juba väga väikesena, käisin tema juures ja osalesin ka erinevatel tseremooniatel, millest osa olid tervendava tseremooniad ja need kestsid terve öö. Et meie kultuuris ei ole tseremoonia ainult tund või kaks, vaid algab õhtul ja lõpeb hommikul ja sa pead seal üleval ja ärkvel olema ja õppima selle käigus. Ma kasvasin üles siis, kui kristlus oli juba meiega rahva juurde toodud ja meie maadele on seitsmeteistkümnendal, 18. sajandil ehitatud ka üks suur katoliku kirik ja kogu selle usutulemisega seotud nii häid kui halbu lugusid, aga et igatahes mind kasvatati üles kristluse vaimus, jama pidin tegema ma läbi siis ka seal teatud õppetunnid ja ja teatud pühitsused, et ikkagi lõpuks siis taevasse saada. Olenemata sellest kristlikust kasvatusest ma kogu aeg püsisin ka meie oma kultuuri ja kommentaar juures. Ja minu vanaisa tegelikult õppis esimeses internaatkoolis, mille eurooplased tegid, et internaatkoolid olid siis sellised paigad, kus indiaanlasi hakati euroopa kultuuriga assimileerima ja tema viidi esimesse internaatkooli Pennsylvanias. Ja need koolid muidugi osalt põhjustasid selle, et mitmed traditsioonide kombed läksid kaduma ja seal ei koheldud indiaani lapsi sugugi hästi. Mõttuste neidiv länguid, sne infon. Ja aga mind kasvatati üles siis katolikus internaatkoolis ja hiljem indiaanikolledžis, mis asusid erinevates osariikides, nii et üks periood elus tuli veeta siis erinevates paikades Ameerikas ja võib-olla siinkohal olekski õige öelda. Tulen Tšušeni kandist Arizonast ja tegelikult meie keeles nimed olid teistmoodi. On ja Alisson ja kuna eurooplased ei suutnud neid välja hääldada, siis inglise keeles on nad nüüd teistmoodi kasutusel ja Alisson näiteks tähendas väikeseid allikaid, mis tulevad mäest tegelikult paljude osariikide või paikade nimed. Ühendriikides on ära muudetud, et need ei ole algsed nimed. Elades siis erinevates piirkondades puutusin kokku erinevate indiaanirahvaste hõimude esindajatega ja minu enda hõimuks on, ta on odavam, aga seal kokku puutudes teistega märkasin, et nende kombed on küllaltki sarnased tseremooniatel on küll väikesed erinevused ja siis oli võimalus sellel ajal kogeda neid erinevad vaid tseremooniaid. Ja hiljem kolisin elama Oregoni ja kohtusin seal mehega, kelle nimi oli diviie riistmann. Ja on olemas inglise keeles üks indiaani tarkuste raamat, mis on välja antud ka eesti keeles, kus kirjutab Charles istmel, kes minu teada peaks olema selle teise mehe sugulane ja sellest diviijuriistmenist sai esimene õpetaja, kes viis mind kokku lakoota rahva ühe kõige kõige pühama. Ma tseremooniaga päikesetantsuga. Ja hakkasin päikesetantsudel osalema Lõuna-Dakotas, siis 80.-te aastate alguses. Aga ennem, et sinna üldse minna tuli läbi teha piibutseremoonia, ehk et saada endale siis püha Tiit, mis on punasest kivist valmistatud ja mida päikesetantsu juures palvetamiseks kasutatakse. Selleks pidi minemas paika nimega Stoun Minnesotas kust tuli ise käia ära toomas. Ordis Sande sinna USA. Ja siis me läksime sinna esimesele tseremooniale siis Minnesota kaudu, kus sai selle punase kivi piibu jaoks ja sõitsime terve pika tee sinna Lõuna-Dakotas tseremooniale, kus oli üles tantsija erinevatest indiaanirahvastest ja isegi kaugemalt lõuna poolt tulnud ja seal oli väga eriline võimalus kohtuda ka ühe vana indiaanlastega, kes oli üle 100 aasta vana, selleks hetkeks, kelle nimi oli fools Grow. Ja see oli väga eriline kohtumine, sellist inimest näha. Ja päikesetants toimus 16. augustil, mis on juhtumisi minu sünnipäev. See oli tõeliselt uuendav ja noorendav kogemus, sest mõni aeg tagasi ma olin oma ema kaotanud ja selle tseremoonia käigus õnnestus tema hingega uuesti kohtuda ja seal juhtus ka mitmeid teisi asju, et see oli tõeliselt muutev kogemus. Kirjelda natukene seda päikesetantsud irooniat ka, et esiteks, kuidas ta reaalselt välja näeb, et sa ütled tants ja kuidas see välja näeb, kas neli päeva järjest lihtsalt tantsitakse. Ja teiseks, et missis inimesega sel ajal toimu, et mis sinu sisemusest sinu hinges toimub, et mingi selline imeline transformatsioon, aga kuidas see täpselt välja näeb või mis kogemuse sealt saab? Ja iga meie tseremoonia alguse juurde kuulub lugu ja see on tegelikult üks palju pikem lugu, aga see sai alguse sisse Ühe mehe nägemusest, kellele ilmestusse piisoni poja valge naine, kes tõi õpetused, mis päikesetantsuga kaasas, käivad ja tõi piibu ja andis edasi siis teadmise, et mehed individuaalselt hakkavad osalema sellel tseremoonial ja peavad ennast selleks vastavalt ette valmistama, et esmalt võtma uuesti piibud kasutusele ja valmistama endale kotkaluust vile ja neil vajaka salveid ja teravaid pulki, millega ta nahast läbi torgata ja köit ja ka vastavat seelikut, millega tantsida, et kõik need ettevalmistused tuleb ära teha ja mismoodi see plats kõik tuleb ette valmistada, kus tants toimub, et nägemuse kaudu tulid siis täpsed juhendid. Esimesel tseremoonia päeval Luuakse suur puu sinna tantsu platsi keskele ja seda nimetatakse elupuuks. Ja see puu milland maha võtad, inglise keeles katsun kuud žürii ja siis esimesena lööb seda puud. Hästi süütu inimene, siis tavaliselt valitakse noor tüdruk, umbes seitsmeaastane. Ja kui millalgi elu võetakse, siis alati tehakse seda palvega. Ja see puu viiakse tantsuplatsi keskele, riputatakse talle külge palvetega tuba kotikesed. Ja teisel päeval hakkavad tantsijad ennast ette valmistama, viiakse läbi puhastav, higistamistelgitseremoonia on ja päikesetõusu ajal kogunetakse tantsima alustatakse laulude ja trummiga ja päikesetantsulaulud on siis need, mis ka koos selle nägemusega tulid, mis hakkavad kogu tseremooniat edasi viima. Siis kogunevad tantsijate ümber sugulased inimesed peredega, seal on palju inimesi, kes osalevad tervel tseremoonial, et ühtpidi nad on seal tantsijad toetama seda teistpidi, nad on seal oma lähedaste eest palvetamas ja vahel lubatakse perekondi, kes sealt kõrvalt siis tulla platsi keskel ja puu juurde palvetada, seal toimuvad nende päevade jooksul seal ka erinevad tervendamiseks. Moonia teha võidakse isegi kedagi paari panna, et tähistatakse, kui on midagi rõõmsat ja pühitsemist väärivad kellelegi elus. Ja ta luges indiaani tarkuste raamatust, et et kui kristlus toodi nende rahva juurde, siis kristlased kummardasid risti sarnaselt sellele, kuidas indiaani rahvas on alati päikese poole pöördunud, et päike on olnud eluandja, soojuse, valguseandja ja tänaseni on indiaanlastele väga omane milla varahommikul õue ja esimesena tervitada päikest ja öelda oma palvet selleks päevaks. Ja eluviis on tänaseks muidugi väga palju muutunud ja praegusel ajal inimesed üldiselt elavad loodusest lahus. Aga võin öelda küll, et indiaanirahva juures on alles need kombed ja tseremooniad, mille kaudu hoitakse ühendust loodusega, olenemata sellest, et autoga tuleb linna tööle sõita. Tseremooniad on just see viis, mis aitab seda sidet taastada. Kuna aja jooksul on ka indiaanirahva juures palju muutunud, siis on inimesi, kes otsivad alles oma teed ja otsivad vaimseid väärtuseid ja ja ma näen, et on toimumas selline suur protsess, et inimesed pöörduvad juurte juurde ja, ja püsiväärtuste juurde tagasi ja üle maailma. Tegelikult igal rahval on olemas ja eluviis on olemas omad kombed ja seesama tagasipöördumise protsess toimub praegu igal pool. Et meie rahvale ei ole kunagi olnud sellist asja nagu religioon, vaid meil on eluviis. Nii et see Me peame vaimsuseks või usuks, et see väljendub selles, kuidas me elame, oleme ja tegutseme ja tseremooniad on siis eriti vahetu kokkupuutepunkt nende asjade elus hoidmiseks, meeldetuletamiseks. Seda on küll hea kuulda, et paljud pöörduvad tagasi oma juurte poole, pöörduvad tagasi traditsioonide pärimuse juurde. Aga kui sa vaatad kogu maailma tervet planeeti, inimkonda global reaalselt, et mis mõtted või tunded või arvamused sul selle koha peal tekivad, et kogu läänemaailm otsib küll spirituaalsus taga, ikkagi on täielik tarbimisühiskond edule, rahale kuulsusele orienteeritud väga suures osas. Ja sama suunas pürgib ju ka tegelikult orient, et kes seal oma spirituaalsuse pannud kõrvale ja tahab ka sellist heaolu ja hüvede ühiskonda, et kuidas siis, kui me räägime tervest planeedist inimkonnast, et kuidas seal võiks asi tulevikus välja näha, et kuidas selline tasakaalustamine võiks toimuda, sinu arust? Et jah, tõepoolest, olukord on selline, nagu sa ütlesid ja ka meie rahvas elab kandilistes majades võrreldes sellega, et vanad aegadel elati ümmarguste majades ja ja noored inimesed saavad eriti tugevalt kaasaegse kultuuri poolt mõjutatud. Aga et see, millest ma räägin, on siis see, et et need õpetused seoses loodusega, looduslähedane eluviis on tegelikult ainus, mis lõpuks toimima jääb, sest on näha, et see praegune kaasaegne eluviis lihtsalt kurnab selle planeedi välja, vigastab elusin kogu maakeral, et niivõrd palju rahale kaevandatakse ja niivõrd palju saastatust igal pool, et tasakaal on kindlasti paigast ära, aga aga näha on sellist liikumist vähe. Igal pool, kus inimesed tulevad kokku erinevate tseremooniate rituaalide jaoks ja öeldakse, et kui inimesed panevad oma mõttejõu kokku, siis on see suur jõud ja tõesti on võimalik asju muuta muidugi tarvis väga palju inimesi selleks, et globaalsel tasandil need muutused tõesti toimuksid. Ja teisalt on praegusel ajal näha seda, et inimesed õpivad uuesti looduslähedast keskkonnasõbralikku eluviisi, õpivad paljusid erinevaid võtteid, tehnoloogiaid, et kuidas teistmoodi elada. Ühtpidi on ikkagi oluline ka seda tänapäevast elu ja kultuuri õnnelikuna elada, rõõmustada ka selle üle. Praegu on aga samas mitte ära unustada sügavamaid väärtuseid ja vaimset teed ja tseremooniaid ja ega tseremooniatel muuga tegeledagi, kui õpitakse, kuidas elada, kuidas elus käituda. Mis on loodus, mis seal looduses olevad neli algelementi, kuidas neid mõista, kuidas neid austada, kasutada, et esimesena oli vesi, vesi on kõige elus olevat alus. Ja teiseks maa, mis tähendab siis ka meie füüsilist keha ja seda füüsilist maailma. Ja loomislugu räägib sellest, et kui looja hakkas elulooma, siis ta pani vee ja maa kokku võttis päikeselt tule, liitis sellele ja siis diskotkasulgedest lehviku ja sellega tõi juurde õhu elemendi. Tuli meie elus, esindab liikumist, energiat ja õhk esindab inimese vaimu, nii et kõikidel nendel meie ümbruses olevatele elementidele on väga vahetu suhe ka iga inimese endaga. Looduse olevaid Ta ande meile inimestena, et neid on vaja kaitsta. Ja praegusel kliimamuutuse ajal on märgata ka seda, et juhid hakkavad järjest rohkem teadvustama olukorda ja otsivad Häid muutuseid võetakse näiteks kasutusele tuule- ja päikeseenergiat ja seda on ka meie kandis Arizonas päris palju näha. Kui me räägime India Nonii eluviisist ja mõttemaailmast ja ilmavaatest, kus sa mainisid, et hästi oluline on see kontakt loodusega ja mainisid ka loojat, keda siis vahest kutsutakse ka suur vaim, et kuidas selle suure vaimuga kontakti saada ja miks üldse peaks inimene siis loojaga ühenduses olema? Maailmas on olemas väga palju erinevaid nii-öelda siis jumala teenimise viise. Et aga kui meie rahvast rääkida, siis, kui eurooplased tulid meie maale, siis esivanemad ütlesid neile, et elu tuleb austada ja see on midagi, millega ei tohi mängida. Püüdsid neile selgitada, et meie jaoks on kogu see maa, kõik loodus, kõik meie ümber elus olev on meie kirik, et see kõik on hingestatud ja elav ja et me õpime loojalt. Ja et see looja kingitus inimestele. Aga nemad olid ratsionaalsed mõtlejad ja nad ei saanud sellest aru, vaid nad pigem ütlesid, et nende religioon on ülem ja et nemad on kõrgema rassi esindajad. Aga selle lähenemisega meil ei olnud mingit sidet või meil oli väga raske seda mõista. Ja igal indiaani rahval hõimul oli oma suhe loojaga ja igas indiaani keeles on oma sõna looja kohta. Minu keeles on see sõna iidoy ja selle sõna tähendus on seotud veega. Et on olemas selline mõiste nagu ateist tänapäeval, et see peaks tähendama siis inimesi, kes jumalat ei usu, et ma arvan, et see on seotud sellega, kuidas lapsi kasvatatakse ja kuidas neile õpetatakse, kes me inimestena üldse oleme. Et mind on kasvatatud Indiaanlaseks oma keeles oodamiks, mis on samas ka meie hõimunimi ja mis tegelikult tähendab ainult inimest. Selle õpetuse kasvatuse juurde kuulus ka suure vaimu olemasolu. Aga kui eurooplased tulid ja hakkasid meile jumalast rääkima, siis rääkisid jumalast kui valgest mehest kuskile üleval kõrgel, pika, valge habemega, aga ei, tegelikult ei ole keegi jumalat näinud, sest tema on see, kes kõik siin ilma peal loonud on. Meie rahvas ütleb, et looja peab olema pigem naissoost, sest naised on ju need, kes elu loovad. Mõtlesime meie rahva jaoks on vaimsus on alati olnud seotud loodusega kõige ümbritsevaga ja ka paljud laulud tulevad loodusest endast, millessegi uskumine, see on väga isiklik asi ja on küllaltki erinev, millesse keegi usub. Et on olemas nähtamatu maailm ja nähtav füüsiline maailm see vaimne osa, mis on inimeste sees ja mis elab kõiges elavas hingestatusena, vot see on nähtamatu osa. Kui eurooplased tõid oma usu meie juurde, siis nemad tõid pigem materiaalsed asjad ja väärtused, et suured kirikud ka keset meie reservaati on hästi suur roomlaste ehitatud kirik ja nendes kirikutes olid eeskujud. Ja see oli siis paik, kus käidi jumalat teenimas ja temaga ühendust. Samas aga meie rahva jaoks oli looja kohalolu kõiges ümbritsevas, et ükskõik, kuhu me läheme, see kõik on sealsamas. Meie vahendid on pigem looduslikud, hästi loomulikud, näiteks kotkasulg, millega palvetada, et ma pean alati lastele rääkides väga oluliseks seda rõhutada, et kotkasulg tuleb loojalt endalt. Ja see on teistsugune lähenemise viis kui see, mis on kirikus, kus kujusid kummardatakse. Kui sa räägid nähtamatust maailmast, siis loomulikult tekib kohe uudishimu, et milline see nähtamatu vaelmises välja näeb. Ja teine küsimus on alati ka see, et millised või kes on need olendid, kes seal nähtamatus maailmas tegutsevad, et kui me räägime sellisest hingestatud maailmavaatest, kus igal asjal on hing soojast ja planeedist ja kosmosest, et siis tahaks teada ka seda, et kas Nonii rahvauskumuse pärimuse järgi on olemas ka teised kosmilised rassid, et inimkond ju kogu aeg tegeleb sellega, et vaadates tähtede poole mõelda ja unistada ja nuputada, et kas on veel seal kuskil mõistusliku elu, et maavälist, mõistusliku elu, mis teie pärimus selle kohta räägib? Et sellele küsimusele ma ei teagi täpselt, kuidas vastata, et kui mindi üle, kasvatati, siis ei olnud olemas internetti, mille kaudu tänapäeval tohutult palju informatsiooni või hankida ja räägiti lugusid. Näiteks rääkis, et ära mine kodu juurest liiga kaugele, sa võid maakera pealt alla kukkuda, sest et see on lame. Nagu suuremaks kasvasin, sain muidugi teada, et see niimoodi ei ole. Ehk et siis me hakkame uskuma asjadesse, nii nagu neid meile räägitakse ja õpetatakse. Vanaisa näiteks õpetas, mida tähendab ring ja et riigil ei ole lõppu. Ja selline ka see meie inimese inimesena elamise tee on, et me tuleme siia vaimsest maailmast. Alguses väga süütud väikesed lapsed ja hakkame järjest üles kasvama ja läbime noor sea ja täiskasvanu ja kui saame vanaks, siis muutume tagasi sama sütitaks nagu pisikest täna olime ja võidakse isegi vanadekodusse panna ja keegi peab mähkmeid hakkama vahetama. Ja see ring saab täis ja me pöördume vaimumaailma tagasi. Inimesed jah, tõesti uurivad väga palju, et mis asi see vaim on ja mis on hingemaailm või vaimne maailma meie rahva jaoks vähemalt ei ole seal olemas head ja halba, ei ole olemas taevast ja põrgut, et me teame, et igaühe jaoks on seal hea kohv. Et meie rahva loomislugu räägib, et loomine sai alguse veemullist suure veepinnal olnud mullist ja et looja ehk iidoli lõi siis kõik sellest ja joomise kohta me ütleme ka iidoy ehk et me ütleme, et vesi on elu algus ja kõige olemasolev nii maa enda kui ka putuka kui linnu looma kui ka inimese juures kõige olulisemaks algelemendiks, siis on seesama vesi. Aga ma ei saa alla kirjutada teiste hõimude lugudele, et ma olen neid ka kuulnud Jaan hõimusid, kes räägivad, et nende rahvas on tulnud mõned teised planeedid. Aga ikkagi, kas sa tead legende või lugusid mingitest teistest kosmilistest rassidest, et kas räägitakse mingitest teistest jumalustest või mingist täherahvast et mis teie pärimus selle kohta kostab? On küll indiaani hõime, kellel on teiste planeetidega seotud ka kui päritolu lugusid aga et meie rahva puhul on teada, et me oleme tulnud maaema seest. Samas on lugusid teiste planeetide kohta ka, et need on kõike head lood, et aga seal ei ole juttu tulnukatest, sellistest olenditest on kõik hea tähendusega, näiteks loomisloos looja iidol võttis vett suhu ja pritsis selle taevalaotuses laiali, millest sündisid kõik planeedid. Jaga Linnutee. On ju teada, et maa peal on selliseid kujundeid või sümboleid, mida ainult ülevalt vaadates on näha näiteks viljaringid. Aga ega keegi tegelikult ei tea nende päritolu kohta. Ega teadlased ei tea neid vastuseid, et on küll väga palju arvamusi, erinevaid lugusid. Kui me räägime planeedist, maa, kust me kõik tulnud oleme, siis emake maa ei ole praegu just eriti terves seisukorras. Mulle tundub, et mis india, Taani rahvas pakub välja lahenduseks, et kuidas seda planeeti tervendada, mis abivahendeid selleks kasutada, kas tõesti on võimalik siis näiteks planeeti tervendada laulude ja palvetega? Ma juba korra täna siin ka mainisin, et muutuseid saab teha siis, kui inimesed tulevad kokku, panevad oma mõttejõu kokku millegi muutmiseks, näiteks meie rahvale oli omane vihma kohale kutsuda. Selle jaoks olid omad pilvede laulud ja on ka üks lugu, mille üks vanamees mulle rääkis, et kui ükskord oli väga suur põud, siis teadjad mehed tulid kokku, olid seal mitu päeva, võib-olla neli päeva koos vaatasid siis seda olukorda ja mõtisklesin, et mille pärast vihma ei ole tulnud ja üks nendest meestest tabas asja ära ja ütles, et muideks pilv on mägede vahele kuskile kinni jäänud ja nad pidid siis selleks süvenema ja, ja nii-öelda mediteerima sellel asjal, et mismoodi see pilvelt liikuma saada ja see pilv tuligi ja vihma tuligi. Ja päikesetantsuteljega teistel tseremooniatel siis tehakse just täpselt sedasama pannakse enda sisemine mõttejõud nagu vaimujõud kokku ja niimoodi on võimalik imesid teha, aga me Ta neid juhtumisi imedeks vaid ütleme, et see on inimeste enda usk ja usaldus, et muutused on võimalikud ja et see ravivahend, mida kasutatakse, et see saab asju muuta. Oleme üle maakera on näha sellist liikumist, inimesed tulevad kokku sest headel eesmärkidel ja ühendavad oma jõud, et muutusi läbi viia. Kas sa võiksid laulda laulu, mis näiteks meelitaks päikse välja järgnevaks nädalaks, et meil oleks mõnus suvi, sest et seal suve keskpaik ja inimesed tahavad nautida seda soojust ja valgust, mida õnneks tänavu on olnud et äkki mingi selline tore ilma muutmislaul päikeselise poole ja säilitamiseks. Et jah, ma võiksin laulda küll ka sellist laulu, aga nagu juba öeldud, et selleks, et seda päikest tõesti ka väljas hoida, et suurem püsiv muutus teha, selleks on veel teisi ka tarvis ja jõud kokku panna. Aga Päikeselaulu ma võin küll laulda. Jah, ja kuuled, võiks siis võib-olla kodudes veidike kaasa laulda, et koos siis seda head ilma hoida. Et iga päev on hea päev ja iga päev on ka hea ilme ja kui ma ärkan üles hommikuti, siis ma lausun mõne sõna mõne palves eesootava päeva jaoks. Ja inimesed ise on need, kes ilma enda jaoks halvaks mõtlevad või päeva enda jaoks halvaks muudavad, et nad millelegi pärast ei ole rahul sellega, et missuguse ilma looja meie jaoks loonud. Noh, see on tänulaul, mille ma laulan Aga? Ma ma, ja. Ma, ma jaa. Ela oma ja mu. Hellamaa ja. Räägime natuke ka tseremooniatel, mida sa oled oma tänase jutu jooksul palju maininud, et üks indiaani rahva tuntumaid tseremooniaid on higistamistelgitseremoonia, kus inimene saab end ravida, saab vastuseid küsimustele, probleemidele lahendusi, palju muudki teha enda ja ka teiste hüvanguks, et kuidas täpselt toimib. Et mis siis inimesega selle tseremoonia ajal toimub või juhtub, mis protsessid need on, et ta võib näiteks siis terveneda või teisi tervendada või kuidas see mõjutab meie siis ise maailma. Higistamistelgitseremoonia on puhastav ja teisalt seda kasutatakse tõesti tervendamiseks. Ja me ütleme, et see on esimene ja viimane tseremoonia, et enne mõnele teisele tseremooniale minekut või isegi sinna tseremooniapaika minekut puhastatakse higistamistelgi kaudu ja kui tseremoonia lõpetatakse, siis puhastatakse uuesti. Higistamistelk on puhastumise paika ja teisalt see on ka taaselustamise paik. Higistamistelgisaamislugu räägib sellest, kuidas neli venda läksid mägedesse jahile ja kuna tavaliselt on mehed need, kes jahil käivad, siis nad tahtsid omavahel minna. Aga neil oli ka üks õde, kes väga kindlameelselt tahtis kaasa minna ja rääkis, et ma teen teile süüa ja hoolitsen seal teie eest hästi ning lõpuks võeti siis õde ka kaasa. Et nad olid seal mägedes ja vennad hakkasid minema üksteise järel jahile, siis esmalt läks esimene ja ei tulnud tagasi, siis läks teine ja ka ei tulnud tagasi ja, ja niimoodi ka kolmas. Kuni lõpuks oli üks vend alles, kes ka läks laagripaigast välja ja ei tulnud tagasi. Ja kui see õde jäi sinna üksinda, siis ta lõpuks arvas, et nende vendadega on vist küll midagi juhtunud ja et nad ei ole enam elus ja otsustas neile järgi minna, neelas alla ühe kivi, et ennast ära tappa. See õde arvas, et ta sureks, pääseb vendadele järgi minna, kui ta selle kivi alla neelab, aga juhtus hoopis nii, et jäi rasedaks ja õige lühikese aja jooksul tal sündis poeg, kellele ta andis nimeks kivipoiss. Ja see poiss kasvas ebatavaliselt kiiresti üles ja kui ta oli siis juba suurem, siis ta läks, korjas kokku kõige paremad pajud, kõige parem, vähemalt kivid ja ehitas nendest pajudest kuplikujulise karkassi higistamistelgi jaoks ja kuumutas need kivid. Ja siis nad läksid emaga sinna sisse palvetama. Ja ühtäkki palvetamise ajal tundsid, et siin on keegi veel. Ja see on tegelikult väga pikk lugu, aga lühidalt rääkides siis ema ja poiss tundsid seal telgis, et keegi on siin veel kohal ja higistamistelgitseremoonia juurde kuulub neli palvetamise ringi. Nende nelja ringi jooksul tulid need neli venda sinna telki tagasi, mis tähendab, et nad taaselustusid ja räägib sellest, et higistamistelgi seal on võimalik taastada enda hea oluni füüsilises hingelises vaimses tähenduses. Ja samasugune väga hea tseremoonia paik on ju ka saun, mis väga tervislik higistamise kaudu saab paljudest kehasse kogunenud jääkainetest mürkainetest vabaneda. Aga tahtsin rääkida just selle higistamistelgiloo, sest et räägib uuenemisest taastumisest noorenemisest. Räägin veel ühe loo higistamistelgi kohta, mis viib tagasi päris asjade algusesse ja see lugu räägib sellest, et Külooja hakkas siia maa peale elulooma, siis ei olnudki midagi muud kui ainult udu. Esimesena Ta lõi mineraalide maailma ka kivid. Ja seejärel lõi tulest ja veest taimede maailma seejärel loomade, lindude elu. Kui ta siis vaatas kogu seda loomingut, mille ta oli loonud, et siis ta ütles, et viimasena Malone, inimesed ja need inimesed saavad olema ainsad elusolendid, kes hakkavad oma elus kannatusi ja valu kogema. Et kui kõik varem loodud, oskavad enda eest hoolitseda ka loomad, siis inimese elus saavad olema katsumused. Ja seetõttu annan inimestele kasutada oma kõige esimese loomingu, ehk siis kivid nende abil kannatustest ja valust üle saada. Ja niimoodi higistamistelgis kive kasutama, et kui inimesed tulevad kytte raskustega probleemidega muredega oma elus, siis kivide kohalolu on seal, mis aitab nendest asjadest siis vabaks saada. Ja higistamistelki võib nimetada üheks tõeliseks taassünnikohaks. Ja see on ka ainus selline taassünnipaik, mida ma tean, mis ka tõeliselt sellisena töötab, et räägitakse küll erinevate usundite juures, et ollakse muutunud ühe või teise usundi järgi jääks ja et see oleks nagu uuestisünd, aga et mina ei ole seda oma elus sellisena kogenud mujal kui higistamistelgid. Tseremoonial kas sa tahaksid äkki laulda meile mõne higistamistelgitseremoonia laulu? Laulan hingede vaimude kohalekutsumise, nende tarvitamise laulu. Eks teine tseremoonia, millest palju räägitakse, on jooted, tseremooniaid, indiaani rahvakiriku, sakramendi, xon, püha taim, jootekaktus, mille abil siis jõutakse nii-öelda muutunud teadvuse seisundisse saadakse ühendust suure vaimuga, et võib lugeda ja lugusid vaadata internetist klippe, kuulata muljeid inimestest, kes on käinud indiaanirahva juures neid tseremooniaid kogenud, et mis sina kostad, et kuidas Biote vaim või taim siis inimesega toimetab, et mis ta temaga teeb. Ja teine asi, mis mind huvitab, on see, et kas see on endiselt püha tänapäeva sellise moodsa maailma peale tulekul muutunud selliseks teie rahvast külastavate spirituaal turistide tripimis vahendiks? Wanna töös Hermoni Vutgen Viido Vuts videos Nat from theremini exceli Pipil dokine paut. Istebeeiotesseremoniend Biotest, Howli, Sacramento meid, American George Is nõun, Enden tät teeks prossentide altarit steit of konsisnest tintide connection, muide, Kreitz püüti greid pat Kenniks blenvot taastis kriitse biooted, Enn taas võidepressennendid, konsisnessand mainud, väärtuslikku Essinis isid still säkrid. See põlisameerika kiriku sakramendid siis teie ote, et ta ei ole tegelikult see, milleks seda nimetatakse või milline siltale külge on pandud, et ta ei ole ei hallutsinogeen ainega teadvuse seisundi muutmiseks kasutatav aine, et see on tegelikult üks väga-väga mõru maitsega taim selle kohta me ütleme niimoodi, et ka inimese elu kibe, sest selles elus on raskuseid ja kui elu hakkab nende tseremooniate kaudu paremaks muutuma, siis ühel hetkel muutub ka selle taime maitse magusaks. Meil kodus toimub neid tseremooniaid tõesti päris sageli vahel isegi igal nädalavahetusel. Jooted tseremoonia juhitakse ja see vähem rohkem kontrolli all olev protseduur, et seal on päris tugev ja seal on omad protseduurid, kuidas seda kõike läbi viiakse. See tseremoonia on pärit komansse ja Rapacho indiaanlaste juurest ja selle saamislugu on seotud ühe mehega, kelle nimi on Guana Parker, kelle isa oli siis komansi ja ema oli valge naine. Ja ta jäi hääl hetkel oma elus väga haigeks ja läks Mehhikosse paika nimega hiiglbioots, kus oli üks ravitsejanaine. Guana partner oli seal Mehhikos siis neli päeva ja see ravija naine kasutust ei oota, et tema ravimiseks ja nende nelja päeva jooksul. Ta sai tõepoolest terveks ja nii-öelda Toyota taime nimetatakse ravimiks enne äraminekut. See naine ütles talle, et võta seda taimesid kaasa, et see on loodusest pärit taim ja 500 ka oma rahva juurde ja õpetas teda kasutama. Ja kui ta läheks koju tagasi, siis ta läks esmalt ühe püha mäe otsa nägemuste otsingule ja oli seal neli päeva ja neli ööd. Vaime juhendas teda. Et on aega relvad maha pannas, tol ajal indiaanlastel olid veel relvad. Enam ei ole vaja sõdida, panna relvad maha ja kasutada neid tseremooniaks. Ja sealt tuli nägemused, mismoodi vibust sai tseremoonias au ja mismoodi noolest sai kõristi. Ja toidu valmistamiseks kasutatud katlast sai vesi, trumm. Ja seejärel, kui ta sealt mäe pealt tuli alla, siis pandi püsti esimese tibid ja hakati neid tseremooniat läbi viima ja vaimu õpetas ka seitse Biote laulu, mis seda tseremooniat juhivad. Valitsusele jäi siis silma, et indiaanlased hakkasid tibisid püstitama ja tegid seal midagi ja kuna see sattus olema kuulsa lell piigorn lahingu ajal, siis arvati, et indiaani rahvas võib uuesti üles tõusta ja saadeti üks indiaanlastest agent sinna tippis asja uurima. Selle agendi nimi oli insens muunija, kui ta läks tagasi valitsuse juurde, siis ta rääkis, et indiaanlased teevad nendes tippides ainult tseremooniaid ja kasutavad siis Biote taim selle jaoks ja nad ainult palvetavad seal, et seal nagu ei toimu midagi sellist, mille pärast peaks muretsema, ärevuses olema. Ja kuna ikkagi valitsus tahtis nagu aru saada, et mis toimub ja kuidas seda asja siis mõista, siis Tseeemmuuni läks tagasi indiaanlaste juurde. See smuuti rääkis siis komanssidele ja Kaiuvadele Rapahodele, et kui te tahate, et valitsus seda tseremooniat tunnustaks, et siis on vaja nimetada see kirikuks ja sealt tuligi nimetus põlisameerika kirik. Ja see on tänapäeval täiesti ametlikult organiseeritud süsteem, et valitsus ütles, et siis peab olema ka vastav organisatsioon ja vastavad allüksused ja põhikiri ja vastavad ametipostide, et see kõik saaksid korrektselt toimida ja on siis Ameerika Ühendriikide erinevate piirkondade allüksused ja inimesed peavad kuuluma sinna kirikusse, olema selle kiriku liikmed. Nii et see kõik on tegelikult nagu väga heades kätes, et see struktuur tagab ka selle, et selle taime eest siis ka tõesti õieti hoolitsetakse. Ja kaks kui kuidagi nimetada biootete narkootiliseks aineks, et see kindlasti mitte ei tekita sõltuvust ja ma ei ole kunagi oma elus näinud, et ükski inimene seale ära keeraks või kuidagi see tema elu halvasti kummaliselt mõjub, tahaks, et inimesed tulevad sealt tseremoonialt iseendale välja. Ja kui tõesti keegi tahab seda kogeda ja proovida, et eks siis peab ikkagi ise proovima minema, sest väga raske on öelda, mida see taimeteed, sest need on inimeste individuaalsed kogemused ja väga-väga paljud lood ta selle kohta räägitakse. Ei vasta tõele. Üks teema, mis indiaani kultuurist läbi käib, on sõdalase tee, et vahel öeldakse ka kangelase tee orjus või mis tänapäeva psühholoogias käib läbi arheotüüpide teema, millest ka Jung on kirjutanud, et milline on taanlase jaoks tema sõdalase tee sellises laiemas, suuremas, eksistentsiaalse mas plaanis ja milliseks on kujunenud tänapäeval, et kas tänapäeval üldse jälgitakse seda. Sõdalastest rääkimiseks on kõige parem vaadata tagasi iidsetes aegades. Sõdalased olid sellised inimesed, kes olid julged ja vaprad ja nad olid oma ja oma kogukonnakaitsjad. Ja teisalt ka hoolitsesid, et tõid toitu, hoolitsesid oma kaaslaste heaolu eest. Ja tänapäeva Päeval võiks öelda, et on päikesetantsusõdalased, et need on inimesed, kes on andnud individuaalse tõotuse elada head elu vabana sõltuvust tekitavatest ainetest, halbadest harjumustest, et ta võiks isegi laiemalt mõtestada ja öelda, et võib-olla tänapäevane sõdalane ongi selline inimene, kes niimoodi suudab elada. Aga meie hõimu juures on olemas ka kotkasõdalased ja on olemas kotkatseremooniad. Nende sõdalaste kohta Öeldakse paaks eakam kes on neli päeva ilma toidu ja veeta taastuvad siis ilma mitte midagi tarvitamata ja teevad sellise pika puhastava protseduuri läbi, mille jooksul vanemad mehed tulevad ja juhendavad ja selgitavad, mida sõdalaseks olemine tähendab. Ja teised inimesed kogukonnast suhtuvad neisse väga austavalt, sest teavad, et keegi, kes on sellised tseremoonia läbinud on selline inimene, kes kaitseb ja hoolitseb teistest, et nende poole pöördutakse abi saamiseks. Aga milline on naise jaoks nii-öelda selline tee, mida käiakse, et kas on olemas mingi protsess, mille siis tüdrukud läbivad selleks, et saada naiseks või mis on need väärtused, mida siis teie kogukonna naised kannavad? Esmalt veel natukene poiste kohta, et poiss talle tehakse, siis häälemurde ajal selline täiskasvanuks saamise kui riitus, mis kestab neli päeva ja koos paastuge, kus siis antakse edasi vastavad meheks saamise õpetused ja tüdrukutel on olemas sarnane õppetunde, et see on siis, kui tüdrukutel algab kuupuhastustsükkel ja see kestab samamoodi neli päeva aja, mille jooksul siis vanemad naised õpetavad ja juhendavad, et mismoodi hoolitseda oma pere eest, mismoodi olla hea naine, hea abikaasa. Ja kui neli päeva on möödas, siis tüdrukute tseremoonia kui see on läbi saanud, siis terve perekond, terve kogukond tuleb kokku ja seda sündmust tähistatakse, süüakse koos, rõõmustatakse koos, seest tuleb suur pidu. Lõpetuseks. Aga naisi üldiselt väga-väga austatakse, sellepärast et nemad on eluandjad. Ja on olemas üks lugu mehest ja naisest, mis õigupoolest räägib õest ja vennast, kes koos elasid, et see on üks väga pikk lugu, aga kui seda nüüd lühidalt rääkida, et siis oli üks väga ilus noor naine, kes oli ühtäkki läks kaduma ja mindi ühe targa mehe käest küsima. See teadjamees ütles, et keeristuul oli selle naise ära viinud ühe väga-väga järsu mäe otsa. See mägi on meie rahvamaadel tänaseni alles. Ja siis oli vaja pärast teist teadjameest, et naine sealt mäe otsast alla tuua. Kes, kas idas ja saadik saadeti teda kutsuma ja see teadjamees kandis kotkasulgedest piisoninahast rüüd, mille külge oli riputatud palju kellukesi, et seda oli kuulda, kui ta tuli. Tal oli üks kõrvits, mille sees tal oli vesi ja teises käes oli ta oleks kotikene ja ta tuli siis sinna mäe juurde. Hea on, tal olid seal väikeses kotikese seemned, võttis välja need seemned ja pani maa sisse ja kallas vett peale, hakkas laulma ja tantsima ja selle rituaali käigus see naine kui sai aru, et mismoodi tal on võimalik sealt mäe otsast alla tulla, et see oli nagu maa peale tagasi tulemine, et see oli niivõrd järske kõrge mägi. See naine läks koju oma venna juurde tagasi, aga külas oli üks sõdalane, kes tahtis seda naist endale saada, et see oli imeilus naine. Ja siis ta kutsus mõned mehed kokku ja, ja mindi vaatama, et mismoodi siis naine sealt venna. Nad arvasid, et on venna võimu all, et mismoodi see naine sealt kätte saada. Mehed lähenesid sinna ajale ja naine nägi juba kaugemalt, et nad on tulemas ja ütles oma vennale, et sõdalased on siiapoole liikumas. Vend ütles, et jaa, et ütle mulle, kui nad lähemal on, et siis ma lähen neile vastu ja ta läks neile vastu ja siis üks mees juhtis teisi sõdalasi, siis kõige ees olev mees ütles, et me tulime siia selleks, et me tahame sinu õde saada, et vaja kuidagi nüüd sinust lahti saada. Ja siis nendel meestel olid relvad kaasas ja nad tõmbasid oma vibud pingulajalasid nooled õhku ja selle peale see vend tõusis õhku ja muutus kotkaks ja haaras oma küünistega nooled. Ja see vanamees, kes mulle seda lugu rääkis, ütles, et ma küll imestan, et mismoodi valged inimesed seda lugu teavad, et nad on pannud sedasama pildi dollari sedeli peale. Ja see õde ütles oma vennale, et võib-olla need sõdalased tulevad tagasi, et ma pean nüüd küll siit ära minema ja nad leppisid omavahel kokku, et see õde läks itta ja ütles, et ma muutun seal täheks, tõusen igal hommikul naistele koidutähena. Vend ütles, et mina lähen põhja ja tõusen igal õhtul meestele põhjatähena. Ja selliselt on Meie rahval palju lugusid, kuidas naine ja mees 11 elus tasakaalustavad ja öeldakse, et varahommikune aeg keskööst hommikuni, et seal naisteaeg ja et õhtune aeg keskööni, et meeste aeg ja meie rahval on olnud palju häid naisjuhte ja neid me nimetame ka sõdalasteks, kes on kaitsenud oma kodusid ja peresid ja kui mehed on olnud sõjas, siis naised on nende eest otsuseid vastu võtnud, et naistesse suhtutakse. Meie kultuuris suure austusega. No ei ela Aga ta. Et sa oled Eestis käinud juba 17 korda, et sa oled põhjalikult tuttav meiega tuurigaid palju räägitakse ju sellest, et eestlased, et me oleme ju Euroopa indiaanlased ja selline Põhjamaade põlisrahvas, et kui sa nüüd võrdled eestlasi ja indiaanlasi, et mis on need sarnased maailmavaated või jooned, mis meid ühendavad. Et põliselanik tähendab sellist inimest, kes on pärit teatud paigast, elab teatud kindlal maal ja kohas ja niimoodi öeldakse, et indiaanlased on põlisameeriklased ja eestlased on omal maal põliseestlased ja ka niimoodi kõik teised rahvad et rahul meie kombed võivad olla küll erinevad, aga me oleme kõik inimesed. Loomislugu räägib, et looja lõi nelja nahavärviga, inimesed lõi mustad, valged, punased ja kollased. Kui looja pani siis nelja nahavärviga inimesed elama siia maamuna peale, siis ta andis kõigile omad anded ja kõigile neile oma eluviisi. Ja nagu juba öeldud, väljanägemise poolest, kommete poolest kasvatuse poolest oleme erinevad, aga aga enne tsiviliseeritud süsteemi tulekut olid erinevate hõimude rahastaja esindajad, Nad isegi mõistsid 11 paremini, sest et järgiti looduses endasse, maailma kõiksuses endas olevaid seaduseid korda. Ikka tänapäevane eluviis on pigem kaootiline ja materialistlik ja vaimne mõõde on omavahel täitsa eraldi, et ma töötan päevaselt palju lastega ja räägin alati lastele, sest kaasaegse ühiskonna mõjust näiteks vägivallast ja mismoodi erinevate filmide kaudu seda propageeritakse ja samas räägin ka oma reisidest. Ja kui ma tulen siia Eestimaale, siis siin on alati nii palju elu, hästi palju rohelust, palju vett, palju allikaid, et minu jaoks see kõik tähendab nagu looja kohalolu. Ja meie keeltes on sarnasusi, et näiteks ilmakaared ida, meie keeles siin põhitähendab, too lääs tähendab ühte väikest taime ja lõuna, tähendab Kuud on seotud planeetidega, see sõna ja meie rahva nimi Ootham kõlab eesti keeles üsna ootama, sarnaselt. Teie rahvale, meie rahval on olemas pühapaigad ja ta mõni aasta tagasi kohtus ühe mehega siin Eestis, kes ütles, et sa oled ka nagu üks meie hulgast ja selgitas, et mismoodi tema mõistab seda, et meie rahvakeel on sarnane ajalugu, on sarnane, et see ajalugu on olnud ka eesti rahval selline, et keel on peaaegu kaduma läinud ja sarnaseid tõekspidamisi näiteks eestlased on selgitanud mulle, et ka meie teame, et loodusega ei tohi mängida, et osakaalu tohi rikkuda või jätta. Mõned eestlased räägivad taimedega, et on sarnaseid laulusiga taimedest või lindudest. Teeks minu indiaani õde, kui me esimest korda siia tulime, siis ta ütles, et selle maa nimi Estonia, et see kõlab väga kivi moodi, et need inimesed siin on kiviinimesed ja ka minu rahva nimi, meie keele soodsam tähendab ka kaltsiumit. Meie ja ka kivi on sarnane aine. Ja kodus on meil veel näiteks liivainimesi või jõeni. Cave, mis sind selle kogu teema juures köidab, et sa oled ju ka Indiaani teemaga tegelenud vist isegi ligi veerand sajandit. Tahaks teada ka seda, et kui sina nüüd vaatad kõrvalt oma pilguga eestlase pilguga, et sinnapoole vaadates, et mis sinu jaoks on see, mis on meil sarnast meie kultuuride vahel. Mul on olnud väga suur tõmme indiaani rahva poole juba väikesest peale ja siis, kui nad esimest korda see eestimaale tulid 96. aastal, et siis ma kohtusin nendega ka elavalt. Et eesti rahvas on samuti küllaltki looduslähedane. Et väga paljude inimeste jaoks indiaanlaste suhe loodusega on see on see, mis kõnetab ja seda nagu lihtsam vastu võtta, kui mõnda teist usundit. Aga ikkagi, kuidas sinu indiaani teekond arenema hakkas, et tänaseks sind võib pidada indiaani perekonna liikmeks, et sa lähed sinna nagu koju oma õdede-vendade juurde, et räägi paari sõnaga ka endast ja miks, miks see, et kui sa ütled, et nende lapsest saadik juba köitnud mis on see, mis võlub või tõmbab või lummab. Ma ei käinud veel kooliski, kui ma vaatasin filmi, lendas üle käopesa ja kõige huvitavam tegelane, selles filmis oli see väga suur indiaanlane. Ja ma arvan, et sealt kõige rohkem puudutas see, kui vaikne ta oli ja mismoodi ta vabadusse jooksis. Ja Tseenega süübisega väga sügavale. Ja ju siis, kui ma nendega kohtusin, oli see minu huvi niivõrd suur, et tekkis lihtsalt vastastikune äratundmine. Mis on need kõige olulisemad asjad, mis sa oled indiaani rahvalt õppinud? Seda kõike on nii palju, et seda ma ei oskagi nagu mõne lausega öelda, et ma arvan, et see väga lihtne vaimsuse mõistmine, et mismoodi see igapäevaselt väljendub, et gruperti ütles, et nende jaoks on see eluviis, et nagu seda tegelikult kõrvalt näha, et kuidas see ongi väikestes olukordades väikeste asjade kaudu. Sa tegeled piid, lilleorus, kriya joogat, et mis on indiaani õpetustest sellist, mida sa siis sealt kriya joogast, mis peaks olema ka terviklik, selline inimese arendamise süsteem ei leia, et kas nad kuidagi täiendavad sinu jaoks ennast või sa leiad ühest, ühte ja teises teist. Ma arvan, et ei ole nii, et ei leia midagi jooga õpetustest. Pigem on need mõlemad õpetused minu elus olnud pikka aega. Indiaanlased on omal moel vahel vägagi joogid, et näiteks. Ma olen märganud on väga tähelepanelikud inimesed, oma teadlikkust kasutavad inimesed, nad on sisemiselt küllaltki vaiksed hea intuitsiooniga, et noh, minu jaoks natukene erinevad väljendusviisid, erinevad õpetust, teedia õpime joogas inimeseks olemist, inimese tegelikke, iseenda tegelike omaduste, võimete, äratundmiste kasutuselevõttu. Seda võid õppida erinevatest kultuuridest, nii et need minu jaoks lihtsalt täiendavad teineteist. Nagu ikka, on saate lõpus ankeet, kus saatekülalised vastavad viiele standard küsimusele, nii ka täna. Rupert, ma tahan sinu käest teada vastuseid järgnevatele ajatutele küsimustele, millest esimene on, mis on elu mõte. Nende elu on ainult sellel ajal meie jaoks, kui me siin elame ja see aeg, mis me siin maa peal oleme, on lühikene, aeg-ajalt kogu muu loodus jätkab siin elamist. Ja seetõttu pean oluliseks, et sellest elust tuleb rõõmu tunda, seda elu tuleb nautida. Kui ma ärkan hommikul ülesse, siis ütlen loojalete, et üllata mind, palun millegagi ja ma näen, et minu ellu tulevad head asjad ja ma ei taha elada seda elu kuidagi kurvameelse või halvana või tusasena, et see elu on selleks liiga väärtuslik. Mis saab homme, kuhu ja kuidas edasi? Ega ma ei tea, mis mind tulevikus ootab, aga ma igal hommikul palvetan looja poole ja palun tal mind õnnistada ja üllatada. Ma näen, et minu ellu tulevad iga päev hea tunnistused ja tihti me inimestena ei tunne häid asju ära, ei tunne neid häid õnnistusi ära, mis meiega tegelikult iga päeva on Öeldakse, et inimestena. Me oleme vaimolendid, et see tähendab seda, et vaim on see, mis meid juhendab ja see, mis meid ühest paigast teise viib ja usaldan seda teed. Meie rahval on olemas laulud ja on olemas teadmiste lood elu tähenduse selle eluteekonna kohta. Sa ütlesid, et, et sa ei tea, mis homne toob, aga samas on palju räägitud kõikvõimalikest ennustustesse, hopi, indiaanlaste prohvetlikud, sõnad, mis hakkab saama tulevikus, kuhu inimkond teel on, et kas sa oskad äkki midagi nende kohta rääkida. Ta on olemas sellised teadjad inimesed, kes ennustavad tuleviku kohta ja nad räägivad, et muutused tulevad ja et need on head muutused ja ma tulin siia äsja Päikese tantsult tseremoonial palvetatakse ja seal me palvetasime kogu elu eest ja palvetatakse asjade hea käekäigu eest. Ja tseremooniad ongi selleks kohaks, kus õppida austust elu ees ja õppida seda, et kõik olemasolev on püha ei koosne lihtsalt materiaalsetest asjadest. Ülemaailmne kliimamuutuse ja globaalse soojenemise teema, et sellest rääkimine on inimestesse kui palju hirmu põhjustanud ja räägiti 2012. aastal toimuvast asteekide kalendri lõppemisest ja mis kõik sellega seoses juhtuma hakkab, aga midagi sellist ei juhtunud, nii et on maailmas päris palju inimesi, kes on tõsiselt pettunud, seepärast näen tulevikku heana ja näen neid muutusi, mis toimuma hakkavad headena ja näen ka seda, et me ise saame selle kõige eest palvetada ja hea seista. Järgmine küsimus, mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Et inimesed ise kipuvad mõtlema asja asju enda jaoks halvemaks, kurvemaks, väga kergelt satuvad muremõtetesse masendusse, mõtlevad, et ilm on halb ja aasta aega külm ja et palju on meis endis kinni, et me ei tunne ennast õnnelikuna. Ja räägitakse ju mugavustsoonist ja sellest, et on palju asju, mis rõõmu valmistavad, et siis võib ju ka väga lihtsalt võtta ja ja tegeledagi sellega, mis sind ennast kutsub, et kui sulle meeldib tantsimine, siis tegele sellega või kui sulle meeldib laulmine, siis tegele sellega, et ise saab teha neid valikuid, millega ennast siduda ja praegusel ajal on hästi palju erinevaid kooskäimise võimalusi, erinevate tegevusi, mis tehakse, et sa saad arendada just neid külgi, mida sa tahad, või tegeleda siis sellega, mis rõõmu valmistab ja kodus lastega töötanud, siis ma räägin lastele, et et me teinekord kodudes kasvatada vaadatakse niimoodi, et kuidas me peame käituma ja kuidas me peame olema, mida tohib ja mida ei tohi ja mis on õige ja vale, et neile pannakse pähe nagu nii palju teadmisi, et me ei oskagi enam lõpuks suureks kasvades õnnelikud olla. Inimene on selline olend, kes saab ise muuta seda, et ta saab teha endas muutuseid selleks, et sest kurvaks olemise karbist välja tulla ja õppida õnnelikult elama. Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Ütleksin neile tere tulemast siia planeedile maa ja küsiksin, et kas neil on teadmisi selle kohta, kuidas selle planeedi eest hästi hoolitseda võiks. Ja vahel, kui ma kuulan lugusid sellest, kuidas inimesed tahavad teistele planeetidele minna ja sealt elu otsivad, et siis ma mõtlen selle peale, et aga mis nad seal Marsi peal siis peale hakkavad, et kas nad saastavad selle planeedi samamoodi ära nagu Meie planeedi siin, et et tõesti kummaline mõelda, et millal inimesed üks korda õpivad, ära austama seda, mismoodi looja siia maa peale elu on loonud, et igal asjal on oma tähendus, miks ta siin on, igal asjal on oma ülesanne selles ühes suures ikka seesamamoodi ka teistel elusolenditel, teistel planeetidel ja nemad on loodud sinna elama. Nagu tõesti tulnukad sellisel kujul on olemas ja meile siia külla tulevad, et siis võtaksin nad vastu samamoodi nagu kunagi eurooplased meie maa mandrile tulid ja tulid oma kultuuri ja religiooniga. Mida sa soovitad inimestel veel lisaks uurida? Soovitan õppida olema intuitiivne ja looduse suhtes ja õppima looduselt taimedelt, loomadelt ja ennast looduses vabana tundma. Selles kõiges ümbritsevas on väga palju tarkust, et kasvõi kuulatada, kuidas tuul puudes liigub. Või kuidas mõni loom tegutseb, õppida tundma seda hingestatult, mis selle kõige taga on. Öeldakse, et loodus on nagu raamatukogu seal sama palju tarkuste õppetunde. Rupert sinu indiaani nimi on Lendav Kotkas, et räägi meile lõpetuseks see lugu ka, et kust ja kuidas ja kelle poolt selline nimi sulle anti. Sain selle nime pärast teist tseremooniat, need olid hõimuvanemad, kes panid mu neljaks päevaks ja ööks siis ärkvel olema ja nii-öelda üleval istuma. Kotka tseremoonia see oli seotud transformatsiooniga kotkaväe kogemiseks saamiseks. Ja peale seda nad andsid mulle selle nime. Ja võimalik, et need vanad inimesed nägid, et seda, et kuidas ma iseenda jaoks oled nagu hiljem elus seda nime seostama hakanud, nägid ette seda, et ma saan palju ringi reisima, et jah, tõesti olen siin juba seitsmeteistkümnendat korda. Eelmisel aastal käisin esimest korda Poolas ja olen mitmeid kordi käinud ka Soomes ja Lapimaal ja ka päris Euroopa põhjatipus. Õpin kõikide nende reiside kaudu. Laulan veel minu nimega seotud laulu, mis ütleb, et ma olen lendab kotkas, lendan ümber maailma. Suurimad tänud Sulle Rupertensiinas ehk siis Lendav Kotkas meile oma rahvakultuuri ja kombeid ja ilmavaateid tutvustasid ning aitäh Ave Oit, et sa tõlkisid meile indiaani. Ning muidugi suured tänud teile, kallid kuulajad, et loodan, et teil oli huvitav ning kui see, millest Lendav Kotkas täna rääkis, on teile meeltmööda siis on teil veel üks võimalus indiaani rahvatraditsioonidega tutvuda, seda siis järgmisel nädalavahetusel, kui Juminda poolsaarel toimub päevane indiaanilaager, kus on kohal terve ports meie sugulasi, teiselt mandrilt teiste seas ka auväärne indiaani vanema moona poolaka, kes kuulajatele juba tuttav eelmisest aastast. Et kõige selle kohta uurigi lisa aadressilt Indiaanilaager e. Jaanitarkuste huvilistele veel meeldetuletuseks, et käimas on ka raamatumäng, saate hallo Kosmos Facebooki lehel, Roosi lilleoru poolt välja antud väga lahedaid, ilusaid ja sügavaid mõtteid täis indiaani tarkuseraamatuid, kus sees ka Lendava Kotka autogramm. Need viited küberkosmosesse orienteerumiseks leiate lehelt hallo, kosmos. Kohtumiseni taas nädala pärast samal ajal samal sagedusel kell kaks raadio kaks, seniks aga minge loodusesse ja leidke ühendus suure vaimuga. A2.