Eestisse on taas jõudnud rahvusvaheline koorifestival Baltika. See on juba seitsmeteistkümnendat korda toimuv balti riikide suurim pärimuskultuurialane ühisprojekt mis, olles toimunud kordamööda kolmes balti riigis, avatakse homme taas Tallinnas. Mul on hea meel, et Baltica festivali on tutvustamas täna siin vikerraadio stuudios. Selle festivali kunstiline juht, Eesti rahvusliku folkloorinõukogu esimees Ingrid Rüütel ja korraldusjuht Anne ajaloo. Ja alustuseks palungi teil Baltica korraldajatena tutvustada pisut selle festivali olemust ja selgitada, miks siis see pärimuskultuuriväärtustel põhinev festival on sedavõrd tähelepanu vääriv ja eriline meie kultuuripildis. Baltika on tõesti mitmes mõttes eriline folkloorifestival, kuigi meil Eestis nüüd toimub terve hulk folkloorifestivali Baltica on selline festival, mis toimub korraga üle terve Eesti pealinnast ja läheb laiali maakondadesse. Kuid teiseks erinevuseks on see, et see tugineb meie pärimuskultuuri autentsetele vormidele ja rõhub just nimelt piirkondlikel iseärasustele. Me teame, et nii nagu meie keeles on erinevaid dialekte murdekeeli nii on ka meie kultuuris erinevaid dialekte ja Põhja-Eesti saarte ja Lõuna-Eesti keel ja kultuur on küllaltki erinevad ja Baltika toob just esile neid erisusi, mis Meid eristab ja teeb huvitavaks ja omapäraseks, rikastab meie kultuuri. Aga samas me tunnetame ennast kõik eestlastena, et see on osa meie ühisest kultuurist. Samal ajal kui näiteks laulupeol me tuleme kokku, laulame ühiskeeles ühiseid laule. Kas aga meie, tänapäeva inimesed, kes oma igapäevaelus on harjunud hoopis teistsuguste ja teisenenud väärtustega, et kas tänapäeva inimene oskab ja on valmis võtma vastu sellist ehedat päris puuskulptuuri nagu näiteks balti ikkagi seda ju pakub? Kindlasti ei lähe seepeale kõigile, võib nii-öelda, see nõuab suuremat süvenemist ja tähelepanu ja nagu ütleb Choffi president kari peri Holm. Et selleks, et see tänapäeva inimesele muutuks lähedaseks, on vaja kahte asja, on vaja seda sügavamat tundma õppida ja teiseks on vaja kõrget kunstilist taset ja me loodame, et me oleme mõlemal alal teinud kõvasti edusamme viimaste aastatega. Baltica festival on alati lähtunud mingist kindlast teemast ja seekord on selleks kevadsuvised, rahvakalendri tähtpäevad. Kas on meil siis sedavõrd palju kevadsuviseid tähtaeg, et annab meist festivali kokku seada? Kindlasti on ja nad on väga olulised, no kõige olulisem on kahtlemata jaanipäev, mis ongi nagu keskpunktis ja seal toimubki jaanipäeva ajal. Ja on teisigi tähtpäevi, ja üks Tallinna peakontsert ongi pühendatud just nendele tähtpäeva tavadele, lauludele, muusikale, tantsudele. Ja teine Tallinna peakontsert on pühendatud Kristjan Toropi mälestusele. Ja räägimegi, nüüd võib-olla lähemalt siis sellest, mida need eelolevad festivalipäevad enesega kaasa toovad. Homme teatavasti avatakse pidulikult raekoja platsil Baltica festival, aga mis saab edasi? Jah, homme kell 12 avatakse raekoja platsil Baltica festival ametlikult, ehkki juba täna kell 12 avati sealsamas käsitöölaat, mis sa nagu omaette avaakord. Pärast avamist pidulikku avamist jätkuvad kontserdid nii raekoja platsil kui Harju tänaval. Ja nagu inglid juba ütles, õhtused peakontserdil, mis on nii laupäeval kui pühapäeval algusega kell seitse Sakala keskuses ja need on need kontserdid, mis toimuvad koos kommentaaridega kava juhid kommenteerivad esitatavat kava. See on süvenemine, see viib palju teadmisi rahvahulkades, saalis viibivad. Ja neil kahel õhtul saab siis ülevaate tegelikult kõigist Baltical esinevatest rühmadest dislaupäeval ja pühapäeval. Ja mõlemal kontserdil on täiesti erinev. Esimene osa on mõlemal kontserdil, koosneb eesti rühmade kavadest ja eestirühmad on kunstinõukogu pannud kokku ka selliselt, et oleks võimalikult mitmekesisemalt piirkondlik eripära esile tulnud. Ja teises osas on välisrühmad. Laupäeva õhtul on seal soome-ugrirühmad ja teisel päeval on Euroopa ja Venemaa. Aga kes on need Baltika esinejad, kuidas on näiteks Eesti päritolu esinenud, sinna üles leitud? Meil toimub alati enne Baltica festivali folkloorikavade ülevaatus ja seekord oli see juba kuuendat korda, sest on kuues festival Eestis. Ja see annab ülevaate kogu eesti folkloorirühmadest ja nendest, kes tegelevad pärimuskultuuriga, et seda esitada laval. Pärimuskultuuriga tegeleb väga palju inimesi rohkem kui vaata võime aga meie on ikkagi festival, kus tuleb esineda laval ja need rühmad on kõik üle vaadatud ja neid rühmi oli seekord kaugeltki üle 100. Peaaegu kaks ja pool 1000 inimest, kes tegelevad pärimuskultuuri viljelemisega aktiivselt. Aga mida võib loota, mida neil õhtutel enim jääb, kas on rohkem lauljaid, tantsijaid või pillimehi, kuidas on selliste žanrite jagunemisega seal esinemiskavades? No mis puutub sellesse kalendri tähtpäevakavasse, siis seal on aga võib-olla rohkem laulu ja muusikat jällegi Kristjan Toropi mälestusõhtul on rohkem tantsu, kuid on ka muusikat ja laulu. Me ei ole ainult ühele žanrile keskendunud ühtegi kontserti, vaid oleme püüdnud seda teha nii, et ta oleks mitmekesine. Nii et tegelikult neil kahe kontserdil peaks saama ülemate üldse eesti paikkondlikust rahvakultuurist. Jah, see on nii mõeldud ja me oleme meelega püüdnud valida erinevatest piirkondadest näiteid muusikat kui, kui laulu, kui tantsu. Ja aga need päevad on ju tegelikult alles festivali valgus, edasi kandub festival edasi maakondadesse ja need nii-öelda maapäevad on ka vist üks päris oluline osa Baltika festivalil. See on, võiks öelda peamine osa Baltika festivalist sest meie ideaalis on ju see, et viia nii-öelda pärimuskultuuriinimesele lähedale koju, palju siis neid Tallinna sõita, et praegu on maainimesed, jääksid festivalist täiesti ilma. Seekord toimub festival 10. maakonnas, kui ma kindlasti arvan, et ma peaksin loetama. Need on Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Pärnu linn, Pärnu maakond, Põlvamaa, Saaremaa, Tartumaa ja Viljandimaa. Kas seal ka lähemalt teada, mis seal maakondades siis toimuma hakkab? Kindlasti on jaaniõhtud jaanituled. Maapäevade programmid on seekord nii palju huvitavad, et meil korralduskomitee kunstinõukogu liikmetel on tõepoolest probleem, nimelt tuleks ennast kloonida, et igale poole kaasa minna ja vaadata ja ta on väga huvitavad ja väga palju on üritusi, neid ei ole võimalik ette lugeda, kuid festival lõpeb jaanipäevaga. Ja need maakonnad teadlikult teevad selle jaanitule siis sellise, nagu ta traditsioonis olnud. Aga mida teada Baltikale tulevatest välisesinejatest välisrühmadest? Baltikale on tulemas alati Läti ja Leedu. See on meie lähimad naabrid, need on meie koostööpartnerid, sest meil on ainukene festival maailmas ja millel on rahvusvaheline korralduskomitee on eestlased, lätlased, leedulased, festivali nimi on ühine, Baltika tulevad, lähevad paberid üle. Soome lahe. Soomest tuleb kaks rühma. Tulevad Norrast. No praegu on meil väga head suhted alati olnud. Ja soome-ugri maadest tulevad siis udmurdid Udmurtiast ja Marit Tatarstanis. Venemaalt tuleb üks väga hea muusikarühm. Ja esmakordselt on meie Baltika festivalil ametlikud külalised Ungarist ja Horvaatiast ja Poolast. Ja nende käsitluses võttis kuulda ja näha sellist ehedat autentset rahvakultuuri. Loodame küll, jah. Nii on see alati olnud. Ja Baltika festivale niugatsioffi, folkloorifestivalide maailmakalendrisse kuuluv festival, mida see kuuluvust siis õigupoolest lahtiseletatult tähendab ja mida see enesega kaasa toob? See kindlasti kohustab tegema väga head festivali, see on rahvusvaheline festival, kuhu võib iga Chofi liige tulla vaatama ja meil ongi seekord ka, et Sofi esindajad külastavad meie festivali ja need on alati käinud ja neil on alati jäänud sellest hea mulje. Ja see, et on kalendrisse teadvustab seda üle maailma, seal on, ma ei tea, mõnisada festivali on selles kalendris ja ta kuulub siis nende hulka, ühene. Ja ta on tõesti populaarne, sest mina festivali korraldajana võtan kolme aasta jooksul vastu loendamatuid, kutseid, kuid kahjuks meie rahalised finantsid on ju piiratud. Me ei saa võtta lõpmatuseni vasturühmi ja maid sest jõhvi festivalidel on oma reeglid. Meie peame korraldajamaana tasuma nende ülalpidamise kulud Eestis ja kohaliku transpordikulud Eestis. Ja sellepärast tšehhi festivale nii-öelda armastatakse üle maailma, et need on alati väga heal ja kindlal tasemel tehtud. Baltica festivalil on ju ka olemas juba oma ajalugu kasvad toimumisaegade jooksul on see festival ka muutunud ja teisenenud või on ta sedavõrd traditsioonilistele väärtustele põhinev festival, et ta ei saa ja ei peagi oluliselt muutma? Ma arvan, et põhimõtted ei ole muutunud, aga tase on läinud kindlasti paremaks ja mitmekesisemaks igal Baltikale me katsume pea kontsertidele panna esinema uusi rühmi, mitte need, kes eelmisel Baltikale esinesid ja see on nüüd üks meie niisugune eesmärk, et võimaldada pea kontsertidel ka esineda nii-öelda uustulnukatel. Päriselt, et 100 protsenti see nii ei ole, väga head rühmad esinevad meil ikka ja jälle. Aga üldiselt me püüame, ega Tallinna kontsertitel näidata pealinna publikule ja neile teistele Baltika osalejatele, kes siia kuulama tulevad, ka uusi rühmi. Ja kindlasti peaks ütlema seda, et kui eelmisel Paldical ja varasematel olnud neljandik lapsed ja noored osavõtjatest, siis seekord on kolmandik ja päris palju on täiesti uusi rühmi, kes on hakanud tegelema autentse folklooriga. Aga kes peaksid tulema osa saama publikuna, sellest ehedaid väärtusi kandvast teost Ma arvan, et, et sealt iga kuulaja-vaataja leiab kindlasti midagi meelepärast on kindlasti need, kes on juba harjunud sellistel üritustel käima, need on kindlasti teretulnud, kuid me ootame sinna ka selliseid, nii noori, keskealisi kui, kui eakamaid inimesi, kes varem ei ole osalenud meie kontsertidel. Kõik on teretulnud. Aitäh Baltica festivali korraldajad Ingrid Rüütel ja on ajaloo saatekülalisteks olemast ja loodame, et tuleb tore pärimuskultuuri pidu. Eks?