Kaks tähelepanu algavas saates kuuldu ei pruugi ühtida teie arusaamadega reaalsuse olemusest ega pretendeeri juhtiva tõe tiitlile vaid on silmaringi avardav audiorännak maailmavaadete äärealadele erinevate võimalike ja võimatute tunnetus akende kaudu. Rahvusringhääling ei propageeri ei kinnita ega lükka ümber saatekülaliste väiteid ja seisukohti. Tere, kallid raadiokuulajad. Suvi lendab mööda liblikatiivul ja indiaani trummide saatel oleme taas pühapäeva tantsinud, et vaadelda ka elu müstilisemaid tahke. Algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänaseks saatekülaliseks on noor naine ja muusik, kes on tuntud nii meil kui mujal maailmas. Audiovisuaalne artist Kerli Kõiv ilmus meie muusikasaadetesse juba teismelisena. Laulukarussellil alustanud tüdruk võitis 2001. aastal tähtede laulu ja esto vokaali seejärel aasta hiljem Baltimaade esimese staariotsingute telesaate siis superstaar, kust sai juba jõulisema tuule tiibadesse. Edasi viis tee töödede Rootsi, kus ta elas ja tegi tööd juba kraad kangemate muusikaprodutsentidega ning osales ka kohaliku lauluvõistlusel. Melodifestivaleni laiem tuntus kodumaal tuli aastal 2004 eurolaulud looga Beautiful in said. Aastal 2006 sõlmis Kerli lepingu plaadifirmaga Ailenud Def Jam ja kolis Ameerikas kas Los Angelesse kus elab ja töötab tänase päevani. 2011. aastal valiti Kerli Kõiv Eesti 100 mõjukaima naise hulka ja samal ajal tal jäida publiku mällu Vabaduse laulul esitatud looga Eesti muld ja Eesti süda. Popmuusika maailmas on Kerli ilmselt üks tuntumaid eesti artiste kes on ka rahvusvahelist tunnustust leidnud. Tema 2008. aastal ilmunud debüütalbumile Travis teed jõudis USA Billboard 200 edetabelisse tõi talle maineka auhinna nimega European Border Breakers voold ning sead plaadilt pärinev lugu. Walking on air, tegi poole miljoni allalaadimisega aiti on siin nädala rekordi ja võitis ka raadio kahe aastahiti tiitli. Tema lugu tiibardi, mida me kindlasti ka täna kuulame, jõudis maineka režissööri Tim Burtoni linateosesse Alice Imedemaal. Tal laulnud Ameerika popist telesaates tantsud tähtedega ning on oodatud esineja mitmetel festivalidel. Tänavu ilmus tema uus minialbum ehkeebee nimega utoopia mis jõudis taaskord Billboardi edetabelitesse. Kerli tegemisi on kõige parem jälgida Facebook'is aadressil Facebook punkt com. Kaldkriips Kerli. Samamoodi ka saate hallo Kosmos teemadega on kõige mõnusam end kursis hoida läbi kosmonautide klubi aadressil Facebook from. Juba nooruki Easton Gerlit huvitanud esoteerika eneseareng teadlikkuse tee peale tumedates toonides teisme-east välja ronimist levitab ta armastuse ja valguse sõnumit kõigest, sellest ja paljust muust huvitavast. Räägita teile kohe lähemalt, enne aga kuulame tema loomingut ja täna kõlavad enamasti veidi teistmoodi versioonid Kerli lauludest. Avalooks kuulame tema hittlugu army of laam ja sellest laulust on remiksi teinud selline artist nagu tsentron, keda Eesti publik teab pigem kui lauljat nimega Rivo kingi. Esimesest teleshowst Eesti otsib superstaari aastal 2007. Gerli ise ütleb restorani kohta, et tegemist on äärmiselt andeka noore elektroonilise muusikaprodutsendiga, kelle orbiidile lendamine on vaid aja küsimus. Minu tänaseks saatekülaliseks on armastatud muusik, audiovisuaalne artist Kerli Kõiv, tere Kerli treenerid. Suur tänu, et kodumaal viibides leidsid aega saatesse hallo kosmos külla tulla, et enamus eestimaalaste oled sa ilmselt tuttavat fännid peavad sinu teekonda läbi Laulukarusselli Fist superstaari rootsiperioodi eurolaulu edasi Ameerikasse, kus sa praegu Los Angeleses kääriteed, aga kuna traditsioon on see, et saate avanguks on rubriik sinu lugu ja ka sulle artistina on lugude jutustamine oluline, et siis ma tahaks teada ka sinu käes eriti just vaimsest vaatevinklist, et kuidas see elutee siin kandnud on, et mis on sinu jaoks sellised olulisemad verstapostid, tähtsamad õpetused, et võib-olla tee ennast nendele kuulajatele tuttavaks, kes sind võib-olla. Ei tea, see on, ma ei teagi, sest verstapostid vaata, on nagu näiteks, kui mult küsitakse intervjuudes, et kuhu ma tahan jõuda, minu jaoks ei ole, et oi, ma tahan nagunii palju plaate müüa või nii paljudele inimestele esineda või mis iganes nagu no nagu elu eesmärgiks on olla õnnelik. Ja, ja kui ma mõtlen nagu, et verstapostid või mis iganes nagu minu lugu põhimõtteliselt, kui ma peaksin selle hästi lühidalt kokku võtma, siis minu lugu on nagu see, nagu kustumas kõndisin ja kuidas ma elasin väiksena ja mis iganes, nagu et et kõik oli alati nagu minu vastu. Et need šansid olid nagu minu vastu. Aga see oli nagu selline meeletu usk väiksest peale, et ma lähen ja ma teen ja ma teadsin nagu täpselt, see ei olnud minu jaoks kunagi küsimus. Pigem ma tundsin nagu ennast Elvas sündides ja üles kasvades, et ma olin nagu tulnukas, sest ma tahtsin alati nagu midagi rohkemat, ma tahtsin, et kuskil on need põnevad kohad ja need huvitavad inimesed ja need kogemused, mida ma tahan saada, et tegelikult ma nagu ise enesele teadmata ma visualiseerimine hästi palju, kui ma olin väike on nagu selle visualiseerimise tegelikult isegi lõpetanud, sellepärast et mul on tekkinud selline täielik usaldus. Teen, ma ei hakkagi mingeid ettekirjutusi tegema, et et tuleb see, mis tulema peab. Et, aga jah, et kui ma väike olin, ma visualiseerimine ikkagi, ma arvan, iga päev mitu tundi. Kas need visioonid need visualisatsioonid on tänaseks täitunud ja nii, et see toimib, see toimib. Ma arvan, et see toimib. Sest see on üks asi, millest saad ka rääkinud, et sa ise lood oma maailma lood ise oma reaalsust sellest väga palju räägitakse tänapäeval kogu eneseabitööstus müüb seda hästi ja tihti on see ka väga paljudele inimestele abiks, kellel eneseusku eneseusaldust ei ole. Et kuidas sina seda teed, räägi lähemalt. No ma ütlen, et ma enam seda ei teegi, kuidas sa seda, aga ma seda endale märkamatult selles mõttes, et et jah, et ma siis kujutasin ennast ette, kuidas ma siis nagu lahe sinna Ameerikasse ja kuidas me seal laval esinen kõigile nendele inimestele. Muidugi sa oled, väikevaates on, sul on mingi illusioon, sa näed nagu noh, see on suht suhteliselt selline tahemõõtmeline, vaata et sa vaatad maa peal, äge, elu on ju väiksem, et sa ei näe nagu, kui palju tööd sinna läheb näiteks sisse või mis iganes. Aga, aga jah, et, et ma kujutasin ennast ette ja siis mul tuli selline hästi nagu mõnus selline nagu ärev tunne sisse nagu siia alakõhtu, et see nagu energiaid ma jaoks oli see visualiseerimine põhimõtteliselt nagu oma reaalsuse eest, nagu põgenemine. Et ma elasin nägugi kuskil teises maailmas, ma arvan, et sellel on nagu väga palju tegemist sellega, et mu elu on niimoodi läinud. Mu vanemad on ateistid. Ma otsisin õudsalt midagi. Mäletan, et ma ma küsisin oma ema käest, põhimõtteliselt ma olin rahustite peal juba kolmeaastasena, siis ma arvan, et mul olid mingid eelmiste elude asjad. Mul oli vist mingi autoõnnetusi, midagi on, sest ma väiksena lükkasin nagu inimesi tee pealt ära kogu aeg, et autod tulevad ja mul olid hästi suured hirmud ja foobiad ja ja viie aastasena olid mul juba nagu hästi sellised suured eksistentsiaal lestikud küsimusele, et et tema, et mis juhtub pärast surma, tahtsin teada, ema ütles, et et noh, et siis ongi kõik ja kõik läheb mustaks, ussid söövad ära. Ja ma mõtlesin, et, et ei, ei, et see ei ole õige, et mul oli selline teadvus. Selline energia, et see ei saa olla, et minu jaoks olid nagu need neid küsimusi, mul oleks juba väga meeldinud arutada selliseid teemasid. Ja, ja siis jah, seitsmeaastasena no umbes ma läksin vist ühe vene perega, kes elas seal meie nendest paraadnates, ma läksin nendega pühapäevakooli. Et ma juba hästi väiksest peale nagu otsisin neid vastuseid, ma läksin sinna pühapäevakooli, mäletan, kleepisime seal mingi Jeesuse pilte, mingit vatti, neid pilvi. Aga kõik teised olid peredega, mina olin üksinda väike laps ja siis ma vist paar korda käisin, aga siis ma tundsin ennast nagu üksinda selle siis me ma tagasi ei läinud ja, ja kui ma olin 13, siis, siis mul hakkas nagu ikkagi väga sügav selline esoteerikahuvi, et tihekkajas mul olid ikka kõigi raamatut, nagu, mis sellest linnast Elva linnast üldse leida oli, olid läbi loetud. See, mida sa toona otsisid juba nii noorelt, kas tundub sulle, oled sa selle tänaseks leidnud, olete sellele kuidagi lähemale jõudnud? Ma olen kindlasti selle lähemale jõudnud ja see asi nagu ongi lahe, et ega tegelikult me ei tea ju mitte keegi ei tea, et need, seda absoluutselt, teda ei ole olemas, et igalühel on tema enda tõde, aga ma otsisin ilmselt sellist rahu ja lihtsalt nagu armastust ja teadlikkust. Et see on ka valik, eks ju, et mida sa hakkad endast treenima, see nagu hirmuenergiat, sellele ma ei anna aega üldse. Ja siis seda on järjest vähem ja vähem ja vähem ma tegelikult ma tundsin enne oma kontserti Pärnus ja ma tundsin hirmu ja see oli minu jaoks nagu huvitav, sellepärast et ausalt öeldes ma ei ole üldsegi nagu hirmu tundnud mitu kuud. Et ma olen nagu selle endast välja ei uurinud. Et see oli huvitav, nagu seda jälle tundeni. Aga jah, minu nagu elu mõte ongi tegeleda enda teadvusega, et ma oleksin teadlik, et ma oleksin armastus ja ülejäänud, see, et ma andsin laulja või see, et need on need rollid, eks ju, mida me mängime, mis on kellelegi töö, et see tegelikult on kõrvaline. Aga mis üldse on teadvus selle üle nii palju kujutletud vaieldud on üks ka minu saadete põhiküsimusi, sest et filosoofid, müstiku, teadlased, kõik üritavad selleni jõuda, mis on, kas ta üldse on, kus ta on, mida ta teeb, mis on see teadvus, mis sinu nägemus sellest, mis see teadvus on? Ma ei tea. Me ei tea ja see on ka väga vabastav tunne endale tunnistada, et sa ei tea ilmselt mitte kunagi ei tea või mine tea selles mõttes, et et võib-olla 50 aasta pärast suudame seda väga hästi seletada, et kunagi oli mobiiltelefon, näiteks oleks tundnud ka utoopia, eks ju, et me võime. Ma arvan, et ühel hetkel, et me telepordi ennast ühest kohast teise, ma arvan, et seal on võimalik ühel hetkel taga, aga jah, minu jaoks minu jaoks on kõige olulisem nagu tunda armastust kogu aeg. Et see minu jaoks, kui ma olen nagu teadlik siis ma tunnen armastust. Kuidas sinna teadlikkuse teele jõuda, et sa oled rääkinud korduvalt tänagi just mainisid seda, et sa püüad olla oled, tegeleb teadlikult sellega, et olla näiteks oma tunnete ja mõtete valitseja. Et kuidas, kuidas seda teha, et jutuks jube hea on ju jaajaa, valitsen oma tundeid, mõtteid tegelikult ikka mingi Mankimain möllab peas, keegi tuleb, ütle midagi, emotsioonid lahvatavad, löövad üle pea, et kuidas sa sellega tegeleda. Mis siis ongi see, et sa oled, et sa jälgid seda, et sa loomulikult see, et sa jõuad selle pideva, püsiva armastustunde, nii, ma arvan, et minu eesmärk selles elus on jõuda. Et aga, ja kas ma jõuan, et kas on võimalik, aga, aga mulle küll tundub nagu, et mida rohkem sa oma tundeid ja mõtteid jälgid ja oled teadlik sellest, et okei, et on küll siin, mingid lained löövad pea peal kokku, aga et mina olen nende valitseja kõik asjad, mida sa nagu pidevalt teed, treenid slaavia järjest lihtsamaks ja lihtsamaks, lihtsamaks, lihtsamaks. Nüüd juba, kui ma näen, et mul tuleb hirm või et ma hakkan ilgelt mingeid, oi, hakkan siin ilgelt planeerima, nagu mul oleks mingit kontrolli, on ju, siis ma juba vaatan, et siis ma juba nagu naeran või nii, et et see on treenitav ja see on valik, eelkõige son valik. Kui me seda valikut ei tee, siis me lihtsalt jääme nagu väga paljust ilma. Aga hirm, see on teine põnev teema, eriti justkui mõelda armastuse hirm Meyertuaalses maailmas. Nad on kaks sellist poolust. Palju on räägitud ka sellest, et kuidas siis hirmuga tegeleda, kuidas seda ületada, valitseda, hakkama saada, et mis nippe sina kasutad hirmuga hakkama saamiseks? No ma üritan nagu lihtsalt endaga selles mõttes nagu siis sellist mõistukõnet pidada, kui ma näen, et tunnen ära, et minus on hirm. Et okei, et kuidas see tunne mind teenib, miks see on vajalik, kas on vajalik, kui ta vajalik ei ole siis kui see ei ole edasiviiv jõud, siis selles mõttes, et ma nagu ei suru seda alla, aga, aga ma, ma aktsepteerin, et okei, et minus on selline tunne, aga miks ta on. Ja, ja mis nagu missiooni ta täidab, et tegelikult okei, ta hoiab mind tagasi, et mul ei ole seda, mul ei ole seda tunnet vaja võtta enda sisse. Räägime natuke veel sinust noorena, et mis sa rääkisid praegu oma lapsepõlve kohta, sellest oled sa rääkinud ka oma intervjuudes seda väljendanud ka endal loomingus, et kuidas sa, eritus teismelisena vaevlesid tohutu maailma valu käes eksistentsiaalne äng kuskile otsa rääkinud, et sa üritasid isegi enesetapu. Kuskilt ma lugesin, ma ei tea, kas inglisekeelset meediast, et sealhulgas oli või on Pipulaarsuseks, mis on hästi kurnav, see kõik on karm ja raske, väsitav, et nüüd sa tundud olevat nii-öelda omadega mäel, et kui ma kuulan sind, särav, rahulik, selline positiivne sul on nagu mingi selgus tekkinud, et kuhu suunas liikuda teadlikkuse teel sammud, et kui sa mõtled praegu tagasi nende teismeliste peale, kes praegu on selles maailma valus äng, eksistentsiaalne kriis, kes ma olen, miks ma olen, kuidas olla, kuidas sellega kõigega nagu toime tulla, et mis sa soovitad neile, et kuidas sellest kõigest paremini välja tulla, välja kasvada? Noh, ma üritan rääkida näiteks sinder näiteks hästi palju noortega niimoodi täitsa südamest südamesse, siis ma ei teagi ausalt öeldes, mis, mis nõu ma endale annaksin, sellepärast et ega tegelikult ju väljakutsed kasvatavad sind inimesena. Ja kui ma saaksin aega tagasi keerata, Ma ei usu, et midagi teistmoodi teeksin. Selles mõttes raskused, õpetavad kaastunnet. Et minul oli ilmselt see äng just sellepärast, et ma teadsin, et kuskil on, midagi on, aga mul ei olnud nagu seda kellegi käest küsida, et see oli ikkagi hästi väike linn ja inimesed ei huvitunud seal enesearendamisest. Ja mul oli nii palju küsimusi ja mul ei olnud nagu kellelegagi arutleda ja ma ei teadnudki, kas üldse kuskil maailmas keegi leidub, kellega arutada. Et aga tundus, see maailm tundus tollel ajal nagunii väike, ma, ma tundsin, et ma absoluutselt ei kuulu. Noh, ma tõesti, ma tundsin, et ma oleks nagu mingist kuskilt teiselt planeedilt täiesti. Et et minu jaoks nagu see reaalsus oli nii nii teistsugune kui see, mis, mis nagu minu arust oleks võinud olla kas või see, kuidas inimesed 11 kohtlevad kõik sellised asjad, et, et jah, et just see, et ma teen selle valiku, olla õnnelik ja annan endast parima ja toon valgust nagu enda elusse teiste eludesse teadlikult kogu aeg. Et ma ei teagi nagu, mis ausalt öeldes, ega ma ei tea, ma ei tea, mis sina annaksid. Sinu juttu kuulates. Mul torkas esimesena pähe, et, et leida ikkagi mõttekaaslane, et tänapäeval on see väga lihtne ja kuna on, elame samal ajal need täpselt, et sa leia ikkagi inimene, kellega sul on mingi kokkupuutepunkt, mingi sarnasus? Jah, mõttekaaslane. Et see võib-olla aitaks. Ma ei tea päris ammu teismeline olnud raamatut jah, et ja et ühel hetkel tegelikult suureks abiks, ma arvan, oli ka see, et see on sul õigus. Et ühel hetkel Mul hakkasid sõbrad tekkima, need ei olnud Elvast, et meil olid kõik sõbrad, et üks oli Saaremaalt, üks oli Viljandist, kes kust iganes ja siis me saime kokku, siis me lugesime Ekart tollet kuulasime Sigur Rossi. Et see on siis on kergem, kui on keegi, kellega on ühesugune mõtlemine. Vot seda ma olen öelnud küll oma tiinekatele, kes mul on niimoodi kirjutanud sellises maailma valused, kes usub seda, et hinged ise valivad endale pere, kes ei usu mis iganes, eks. Aga see sünnin nagu sellesse keskkonda ja see on tegelikult asjad, mis seal on valesti, on nende inimeste kogemuste summa ja kõik asjad, mis seal on õigesti nende inimeste kogemuste summa, sünnid põhimõtteliselt sinna ja esimesed 15 eluaastat sinu arvamused on sinu vanemate omad ja siis ühel hetkel võib-olla see, see erinevus nagu lihtsalt nii terav. Kui sul hakkavad oma mõtted, siis sa pead nagu aru saama pubekana, sellest, et ega sul saavad vanematega kooselatud aastat varsti läbi ja siis on sul kõik võimalused olemas, et minna elu oma reaalsus täpselt selline, et see ikkagi nagu, milline minu reaalsus on olla enam erinevam kui see, mis, mis reaalsuse olid minu vanemad endale loonud. Ja siin ei ole nagu, et üks on parem või halvem või mis iganes, vaid see on lihtsalt erinev. Mine tea, võib-olla mina loon oma lastele sellise kodu, nagu mina tahaksin, nendel on sellega probleem, et me tihtipeale nagu teeme sõpradega sellele nalja, et et võib-olla tulevad raamatupidajad ja, ja vihkavad oma vanemaid ja ütlevad, et kuradi hipid. Et tahavad hoopis mingisugust teistsugust keskkonda, et me ei tea nagu vaata mis rolle, Me mängimegi siis elus ja mis õppetunnid meil nagu üksteisele on plaanitud, et kõik need dünaamikat on nagu päris huvitavad. Olles kogu selle möllu sees, show business i karussell, et kuidas ennast tasakaalus hoiad, kuidas sa säilitad meelerahu, kas sa mediteerid, millega sa hoiad seda nii-öelda isiklikku ja välist ja kõike seda tasakaalus? No mul on selles mõttes. Mingid lemmikud asjad, näiteks tegelen vabastava hingamisega. Ma tegelen joogaga, ma käin matkamas. Mullen riikit õppinud selles mõttes, et ma kunagi tahan kindlasti olla reiki meister ja sellega tõsiselt tegeleda. Jah, seda ma tahtlikult jälgin, et see sobis, nii et see on ikkagi illusioon. Ja see, need rollid, et, et ma olen selline artist ja meeldib luua seda karakterit, sest see ei ole võlts karakter, et see on ka osa minust, et et mul on tõesti päevi, kus ma lähen, ma lähen nende suurte platvormidega toidupoodi, sest mul lihtsalt on selline tuju nagu et see ei ole mingi selline tehislik, lukk või mis iganes, et see ongi lihtsalt osa minust. Mulle meeldib mänguliselt elada. Aga üle jäänud on see poliitika, promohooned, Punase vaiba asjad, kõik niisugused asjad on tegelikult nagu noh ma selles mõttes ikkagi Joy on hästi selgelt enda jaoks need piirid paigas, see on ikkagi illusioon ja see ei ole päris see, mida inimesed arvavad, et ma sellesse ei usu, eksju ma enda kohta neid uudiseid ei loe, neid kommentaare ei loe, et see on lihtsalt minu töö, et see käib sellega kaasas. Et mina teen muusikat, ma ärkan hommikul üles, hakkan kirjutama. Ja ma arvan, et oluline osa nagu sellest ongi lihtsalt, et ma ikkagi olen hästi seal loomingus pidevalt sees ja siis see, kas kas kellelegi meeldib või ei meeldi või niimoodi, et sealt edasi, et see ei ole nagu minu mure. Et ma üritan nagu hästi olla sellele sellel loomingulainel kogu aeg. Üritan olla õnnelik. Me võiksimegi vahepeal muusikat kuulata, et kui sa mainisid enne, et sinu elu üks sellisemaid olulisemaid lemmikbänd Sigurusse, et äkki kuulaks mõneloosigurvasid. Ma tahaks kuulata ükstapuha mis lugu Anthoidud albumilt. Muidugi räägime täna ka muusikast, millel on teatavasti inimesele väga, väga, väga suur mõju. Muusika loob meeleolu, tema võnke vibratsioonid mõjutavad meid nii emotsionaalselt kui füüsiliselt, et kuidas sinul seal loomeprotsessiga on, et kus see muusika täpselt tuleb, kuidas ta ilmneb kust ja millest sa saad inspiratsiooni, et kuidas see kõik siis üks hetk tuleb läbi sinu vormub loominguks. Ma arvan, et laulud näiteks on juba kõik olemas ja aeg ma usun, et ei ole lineaarne, et kõik on juba olemas, kõik on juba kuskilt tekkinud ja on ikkagi nagu väga-väga maagilisi hetki olnud ja paljudel laulu kirjutajatel Nad räägivad. Kindlasti on olnud, et see laul tulebki nagu kahe minutiga ja sina seda ei kirjutagi, et sõnad on juba olemas, viis on juba olemas, kõik on juba olemas, juba eksisteerib. Sul lihtsalt vedas, et saalid selles kohas universumis, et sa said nagu selle laulu tõmmata siia dimensiooni. Aga loomulikult selleks, et neid maagilisi hetki juhtuks, tuleb nagu pidevalt kohal olla. Ja siis see maagiline hetk ikkagi tuleb nagu suhteliselt harva. Noh, mingis mõttes on see laulukirjutamine ikkagi oskusi, mida sa ikkagi aastaid treenid. Siis kui see laul tuleb, mida sina ei kirjuta, siis see on nagu kingitus minu jaoks, mina mõtlen seda enda jaoks niimoodi, et see on nagu kingitus selle tehtud töö eest. Et see, kes iganes neid laule siia saadab nagu näeb, et sa oled. Et sa oled iga päev ilusti trennis ja siis annab sulle lõpuks medali või mis iganes. Kas sul on mõni selline laul, mis, mis ongi tõesti täpselt tulnud, Bach. Näiteks ma ei tea, kas sa oled kuulnud ma seda lugu utoopia peal, on see lugu lammi, liimi, see tuli niimoodi, et produtsentide oli selline väike klaverijupp mängitud, siis mõtlesin, et okei, et pange see nagu luubiks. Tõmmake selliseid hästi pikaks, kordab ja siis ma läksin sinna sinna mikrofoni taha ja siis ta tuli nagu otsast lõpuni ja mul seda olnud päris mitme lauluga. Et need on sellised maagilised hetked. Praegu sa töötad kolmanda albumi kallal, kui seda utoopiat pidada nii-öelda terveks albumiks. Jah, aga ega ma ei teagi lihtsalt öeldes, kas nagu albumid on üldsegi teema selles mõttes, et see tundub minu jaoks juba nagu selline vana mudel, ma olen veevalaja ka, nii et ma tahan teha kogu aeg seda, mis nagu juba järgmine asi on, et albumeid juba tunduvalt minu jaoks nagu veidike selline. Ma ise ei taha kuulata enam 10 lugu häältartistilt. Et minu arust selline neli-viis lugu korraga on nagu päris hea. Ma tegelikult hakkasin kirjutama juba mitu kuud tagasi. Ma kirjutan iga päev, mul on kodus stuudiuma, lindistan ise oma vokaalid töötleni sama vokaalid. Ma teen seda kogu aeg ja mul on, ma arvan, mingi neli-viis lugu küll valmis, mida ma tahaksin juba välja anda. Et eks siis paistab, et, et selles mõttes muusikaäris on ka, et see selleks, et üldse muusikat välja anda, kui sul on mingi plaadifirma väga keeruline protsess, et näiteks minu see utoopia plaat oli valmis juba eelmise aasta märtsis ja siis ühe artisti jaoks nagu oodata aasta aega või kauem, et see plaat lõpuks välja tuleb. Sama oli esimese plaadiga, siis mul juba uued tuuled, mul on juba uued mõtted, juba uued asjad, mida ma tahaks öelda, on ju. Tegelikult on minu unistus olla ikkagi nagu iseseisev artist. Ma juba pikemat aega aastaid teen kõike nagunii ise. Et plaadifirma New jaoks on pigem selline segav faktor. Põhimõtteliselt ei, ma ei soovita kellegile plaadilepinguid teha praeguses maailmas. Samas ja kõik noored artistid pürgivad selle poole. Ohma sain Universal'iga lepingu vao, nüüd avanevad uksed. Nüüd saan tuuled, tegelikult neil on raha, nemad investeerivad, neil on promomasinad. Nüüd hakkab kõik tööle. Noh, see on asi, mille nimel aastaid-aastaid töötatakse. Aga jah, tegelikult see ei ole enam niimoodi, et see võib-olla olin niimoodi 10 15 aastat tagasi, et et kui ei olnud internetti ja selles mõttes, et ikkagi plaadifirma otsustatud, näed, meil on artist, nüüd me paneme siia miljon dollarit taha raadiotesse raadiod olid kinni makstud. Ja olen seda lugu nagu kuskilt muud moodi kui ainult selle plaadi pealt. Ja siis noh, need kulutused olid ikkagi ka meeletud, et mäletan, et et minu esimese plaadi tegemise ajal näiteks ikkagi meie plaadi from Bosqulutisel täpselt niimoodi. Ja nagu oleks kaheksakümnendad, et Ma elasin New Yorgis penthouse'i, siis kahe magamistoaga penthouse'i, siis üks suur sein oli seal klaasist 25. korrusel. Kogu New Yorgi vaade. Et selles mõttes ma olin 18, elasin seal üksinda. Jah, aga sellest ju kõik unistavadki feimi kuulsuste rikkus ja, ja, ja, ja nüüd ma vaatan tagasi, mõtlen, et issand, kui mõttetu kulutus oli, et ma oleksin võinud selle eest teha kaks musavideod tegelikult, ega see, see mõtlemine, et nüüd keegi tuleb ja annab ja teeb sulle midagi ära, see on hästi vana aja mõtlemine, et see tegelikult ei ole üldsegi enam niimoodi, et plaadifirma võib-olla murrab läbi, noh, üks kaks artisti aastas omamoodi internetis ise oma magamistoast samamoodi üks, kaks artisti aastast, kes saavad nagu mega edu, sul on täpselt sama palju võimalusi oma magamistoas seda teha, kui suure plaadifirmaga ja suur plaadifirma ilmselt hoiab sind tagasi ta tsenseeri peks, kõik, mis sa tahad öelda seal mitte midagi teha ei või. Asja, mis sa tahad teha, 1015 inimest peab allkirja andma, mis võtab kolm nädalat. Kas või, ja ma teen oma plaadikaane niimoodi, et see on ideaalne. Täpselt nii nagu peab olema, kõik on ära disainitud, siis antakse mingi praktikandi kätte tell siia mingi Facebooki, see hommikul lähen vaatama. Ma olen välja lõigatud mingile x taustale pandud selles mõttes, et nagu, et noh, et kõik asjad, mis ma nagu tegin, mis oli nagu hästi lihtsalt nad kuidagi on suutnud nagu metsa keerata. Et nendega on pigem olnud nagu selline sõda, et nagu aastaid nad aidanud mind tegelikult ei ole, aga mis on ka nüüd jällegi tagasi vaadates väga positiivne, sellepärast et see on nüüd andnud minule sellise väe visuaalid, muusika, promo nagu, et ma teen kõik ise. Kui praegu Viljandi plaadifirmabossid juhuslikult kuulaks seda intervjuud, kas need konnalest tänamatu plika, et meie oleme teda hoidnud, poputanud, töötanud tema kallal ja nüüd ta räägib sihukest juttu. Ei, tegelikult nad ei ole selles mõttes, nad teavad ise ka, et, et tegelikult nad ei ole, et ma olen ikkagi sinna mitu korda sisse marssinud nagu üleni mustas nahas endale kõrgus, et laske mul minna, et ma ei taha olla selle plaadifirmal ja nad ei ole mind kunagi minna lasknud. Jah, et enamus artist ikkagi seda oma plaadifirma alt ära saada, ega seal tegelikult ikka ei saa, aga mina vist saanud. Sellepärast et mul on üks inimene, kellel on nii palju võimu, et me oleme üsna lähedal sellele et see on eesmärk ja saada iseseisvaks, räägiks praegu küll, kui me siin muusika teemal oleme rääkinud. Sellisest musatööstuses, sest et praegu hästi kuum teema on vandenõud. Et see on kuidagi saanud selliseks eriti heaks kuumaks teemaks, et sellel naerdakse sel teemal paranoia tsetakse, kolmanda jätab see ulmeraskuste kõrval täiesti külmaks. Ajalugu ju näitab, et mitte alati pole päris kõik nii, nagu massidele serveeritakse üks üks selliseid valdkondi ongi ju muusika ja meelelahutustööstus massiivne, nii suure mõjuga kogu maailmale. Eriti just selle telgitaguseid ja nööritõmbajad, et sina kui Insider olles seal sees ja Observeerinud seda näinud, kuidas käib sinu või kõikide teistega, kes ümber on töö. Et äkki sa oskad rääkida, et kuidas seal need skeemid üldiselt käivad, et millised on need reeglid, ettekirjutused seal põgusalt, mainisid, eks ju, plaadifirmaga suhteid, aga üldiselt, et kuidas need asjad toimivad, et kes saab edukaks ja mis hinnaga. No ausalt öeldes, minul ei ole niimoodi keegi lähenenud, et meni ta teeme kindlaks, et sul on edu, et sa nüüd hakkad mingit saatanat teenima, et selles mõttes ma ei tea, kas see päriselt eksisteerib või ei eksisteeri. Loomulikult ärgem olgem naiivsed, et loomulikult on mingisugune protsent inimesi väga väike protsent maailmas, kes kontrollib meelelahutust ja kes kontrollib meediat ja kes kontrollib ravimitööstust. Trollid, mis iganes ala ka toidutööstuses USA-s on väga palju, näiteks mürgitatakse inimesi toiduga. Et see geneetiliselt toidumuundamine, kõik need asjad, eks ju, et noh, toiduallergiat 1996 tutvustati USAs neid geneetiliselt muundatud toiduaineid ja peale seda siis on inimestel igasuguseid toiduallergiad. Noh, inimestel on raske lapsi saada, mis on loomulikult ka rahvastiku kontroll, eks nad kõik on selles mõttes, et ega mul loomulikult kõige kontrollitakse. Aga Ma arvan, et paranoiasse laskumine on kõige hullem asi, mida me saame teha. Endale see reaalsus, ära vaata, kaheksa tundi telekat selles mõttes, et keegi ei sunni sind seda meediat tarbima. Vali enda vani enda reaalsus ja anna nii palju valgust ja armastust, kui sina saad, eks ole, teadlik märka, mida sa endale suhu paned. Noh, kõik selline asi, et seal on ikkagi inimese enda valik, et loomulikult on keegi, kes seda kõike kontrollib, aga selles mõttes sinul on ikkagi võim seda, kas tarbida või mitte tarbida, et inimesed annavad hästi palju väge ära, eks hakkavad oi et mida me siis teha saame, ega ei saagi midagi teha, aga sa võid valida, mitte olla osa sellest Kas on võimalik kõige selle sees tõesti siis nii-öelda olla vaba noh, ütleme oletame, et kui ma just ei ela metsas, ei toitu ainult oma majapidamisest ja elan sellist mõnusat erakuelu, et kui ma olen ikkagi sunnitud või tavasellises ühiskonnas elama, töötama-õppima tegutsema, et et kuidas seal siis olla vaba sellest kõigest, et üks on muidugi see, et ma teen neid teadlikke valikuid, näiteks toite, mingid muud asjad, aga üldiselt Mina usun, et saab olla vaba. Mul oli selline äratundmine eriti suur, eelmine kuu vist oli meil Maale kõige lähem täiskuu 25 aasta jooksul ja siis me käisime asjadest suure inimeste kambaga 50 inimest matkal ühe ühe jõe peal, viis tundi Los Angelesest väljas. Ja siis mul oli hästi suur selline äratundmine mõtteliselt inimeste ehitatud maailmas need reeglid, vaata et siis see teadvus või hästi, paljud inimesed usuvad mingit ühte asja, siis on nagu see kollektiivne teadvus, onju et praegu on nagu hästi see välimus, raha, edu nagu kõik sellised ütlesid, et, et seal niimoodi niimoodi maaga nagu üheks sulandudes poriseid lamades tundus kogu see asi veel nagu eriti absurdne. Et jah, et ma olen Los Angeleses, aga aga enamus asju minu jaoks ikkagi on seal nagu absurdi, et ma ei tunne ennast reaalsuse osana tihtipeale. Ja siis ma sain aru, et okei, et kui ma tahan nagu maailmas niimoodi nagu tavamõistes hakkama saada see, kus ma inimestega suhtlen ja kõik need reeglid on ju, et ma mängin, selles mõttes ma tegin enda jaoks otsesed, et ma mängin nende reeglite järgi täpselt nii palju, kui mul ellujäämiseks siis on vaja. Aga edasi selles mõttes, et, et, et ma ikkagi ennast nagu maha ei müü. Et ma tean teadlikult mängin mingit asjadega, sest et mulle meeldib elada enda majas. Mulle meeldib oma stuudio, ma tahan kvaliteetset toitu tarbida. Ma tahan reisida kõik need asjad, aga ka edasi sealt, et selles mõttes, et ma ei ole selle ori. Jah, mõni kibestunud või eluraskustes vaevlev kuulaja võib mõelda, et jutuks hea küll, eks mis sul viga oled, kõva popstaar, raha voolab, elad oma majas, tarbid ökotoitu, aga tavainimene, tema peab rassima kogu aeg tööl käima. Saavad hakkama, et rahateema on ju teine põnev teema. Nii, aga see ei ole tegelikult ju niimoodi ka selles mõttes, et et jah, et sa vaata ajalehes seal punasel vaibal tõesti mingi tore popstaariga tegelikult, et sa ikkagi suudaksid nagu mingil tasemel asja teha selles mõttes, et mul ühtegi vaba päeva ei ole. Ma töötan kogu aeg, ma teen hommikul silmad lahti, ma hakkan töötama. Ma töötan nii kaua, kuni ma enam ei jõua üleval olla, et selles mõttes ja teisel pool maakera oma perest, et need ohvrid ja see veri ja pisarad ja ja need tagasilöögid ja noh, ma kirjutan lugusid, ütleme, et ma kirjutan 20 ja võib-olla üks lugu neist läheb. Praegu öeldakse mulle 10 korda ei et võib-olla keskmine inimene ei suudakski nagunii palju selles mõttes, et see on ikkagi väga-väga raske eluga. Et ega siin ühtegi asja nagu ilma ohvrit toomata ei saa, et kõik kõik nagu, mis sa saad positiivse külje pealt, ega see on kõigel on nagu ju see varjupool täpselt sama moodi, et et eks see ongi see illusioon, misse meedia loob, et kellelgi on nagunii hästi, tegelikult tegelikult on ju kõigil raske, aga aga lihtsalt erinevat moodi raske. Korra veel. Muusikatööstusesse tagasi astudes, et kui me räägime sellest, et kes kontrollib maailma ja missage enda, kellelegi on, et mis on varjatud motiivid tegelikult eesmärgid mõne tegelase või tegevuse taga, et siis üks selline elevust ja spekulatsioone tekitav teema on näiteks popstaaride poolt massidesse paisatavate sõnumid ja sümboolika. Et hästi lihtne on välja toodud näiteks Rihannateleidikaagat, nende puhul on räägitud sellest, et nende videotes kasvatav sümboolika on tegelikult väidet siis meie maailma valitsevate illuminaatide salaagenda inimeste alateadlikuks koteerimisega. Et sina, kes sa kasutad oma loomingus ka väga palju sellist fantastilist, muinasjutulist, Süreaalset sümboolikat, visuaali, mis sa arvad sellest teemast? See absurd selles mõttes, et ma olen näinud neid lehti, ma olen neid lugenud, et seal ei anna, seisab jalad harkis, siis on joonistanud sinna kolm vaheline, kontrollib sind. Aga ega sellised põhimõtteliselt enamus popstaare ei ega see ei anna enda videosid, ise ei tee. Selles mõttes, et et see on natuke nagu ülepaisutatud teema, tundub mulle. Ja, ja siis on ka see, et, et kas, kui ma tean näiteks mulle mind väga huvitavad sümbolid, mind huvitavad taimed, kivid, mis iganes. Et kas siis, kui ma neist tean, kas, kas ma siis ilmtingimata tahan neid kasutada pahaga? Ma tahan inimesi inspireerida, jah, ma tean nendest sümbolitest. Tõesti, ma pean valima teadlikkuse ja headuse vahel. Kas mul ei või olla teadlikkus ja headust selles mõttes, et mina olen ikkagi nagu valguse teener? Jah, et ma arvan, et see on veidi ülepaisutatud, et kui ma neid näen, siis ega enamus popstaare ilmuvad sinna video Sutile kohale ja teevad selle töö ära, et et ega nad ei ole seal seotud, mis seal on või kuidas video üldsegi välja näeb või mis iganes, et see tavaliselt on ikka ikka keegi teine teeb ja ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea, kas ma sellesse usun. Ja mis siis on, okei, keegi näitab sulle kolmnurka ja no mis siis on? Jah, seal on palju räägitud. Just sellest, et kasutatud just nimelt neid igasuguseid satanism Silm on, et selles mõttes noh sümbolid, selle ka ju keegi andis kunagisele tähenduse tihtipeale tegelikult sa hakkad vaatama, et eks ju, mina kasutan hästi palju liblikaid, mis on näiteks transformatsiooni sümbol. Eks ju, et ma tulen oma kestast välja ja ja ma tulen välja pimedusest ja lendan, eks ju, et tegelikult kui sa hakkad uurima nende sümbolite kohta, ma ei tea, miks sellest on nagunii suur poleemika tehtud, tegelikult kui sa sügavuti hakkad uurima, siis enamus sümbolitele on ikkagi siiski väga positiivne tähendus. Kas või kõikenägev silm. Et see ei ole ju tegelikult seal, ei ole nagu seda negatiivsust üldsegi, et ma tegelikult Ma arvan, et, et kogu see iluminaadi teema on, on just väljamõeldud veel omakorda kellelegi poolt, et hoida inimesi hirmu all. Sest et kui sa tekitad inimestes sellise poleemika hirmu jah, jah, sa tekitad inimestes hirmu, siis nad jällegi ei suuda selgelt mõelda. Et see võib täiesti olla loodud veel kellegi poolt. Nagu, et vaadake, et teisaldasin teadlikult tegelikult majame teid hirmu nagu. Ma arvan, et seal läheb ikka sügavuti see asi jah, aga. Kõikide vandenõude uurijate unistused jõuda lõpuks selle püramiidide püramiidide tippu, et saada teada, kes on siis bosside boss, et kellele annavad aru siis illuminaadid alati keegi ju raporteerib veelgi kõige kõrgemale, eks. Et noh, ma ei tea, mina midagi. Aga mis siis, mis siis, kui me teada saame, mis siis on? Suurt osa ühiskonnast juhib just see raha ja võim ja selline asi, et okei, saame teada, kellel siis kõige rohkem raha on nagu, mis siis minu reaalsuses ei tee ja tegelikult see on jällegi nagu minu arust mõttetult kulutatud energiat, et mine pane see energia, mina armastan kedagi või pane see loomingusse või tee nagu midagi, teen midagi kasulikku selle energiaga ära, ära anna ma nagu väge sellele. Sinu jutust jääb mulje, et maailma maagiline müstiline pool on sulle, mitte ainult, et pole võõras, vaid on vägagi tuttav. Oled sellega juba ammu tegelenud, uurinud nagu rääkisid, et oled juba teismeeast esoteerikahuviline, et kunagi rääkisime ka sellest. Mäletan meie ammust vestlust, et kristallid. Ja see andis mulle selle musta sellest suitsukvarts, mis mulle hullult meeldis ja mul kadus kuskile ära, noh, järelikult ta pidi edasi, oli ka ju siis järelikult keegi leidis, aga ma mäletan, kui sa mulle andsid, mul vist kaks õhtut, käisin sellega lihtsalt nagu ringi, mulle õudselt meeldis kivi. Aga räägi natuke kristallidest, et mis nad sulle annavad, kuidas sa nendega suhtled, mis mõju neil sul on, milleks või kuidas sa neid kasutad? Selles mõttes? Ütles, et ega ma nagu väga-väga suur kristallimaagia ei ole mul mingeid raamatuid, on mul mingid kristall, on näiteks väga, meeldib roosa kvarts, ta on selline hästi pehme, rahustav energia. Et eks me siis ikkagi talletanud mingisugune informatsioon. Me ei tea ju, et me üritame mõista kõiki teisi liike ja loodust ja loomi ja puid ja taimi, mis iganes ta ka meile ikkagi ei ole veel võimet neid lõpuni mõista. Mul on ka selliseid kristalle, mul on üks kristall, mis mulle kingiti, milles ma tean, on hästi suur informatsioon ja vägi, aga näiteks see kristall ei ole mulle veel ennast avanud minule endale kingituse niimoodi, et ma läksin ükskord stuudiosse ja ma ja ma kohe nägin seda kristalli ja ma võtsin ja ma kõndisin sellega päev ringi ja seal oli tegelikult see päev, kui me kirjutasime Skype, Skype. Ja see produtsent andis mulle seal, ütles, et võta endale see ja ma annan ise ka täpselt niimoodi kingitusi inimestele, et et see on ilmselt veidi nagu treening, et sa ei ole nagu asjadesse takerdunud. Et kui kellelegi meeldib, siis ma annan ära, olen isegi niimoodi andnud, et ta sulle meeldib mu kott, okei, palun Nende asjad kilekotti võtta, on ju? Jah, et tema andis mulle tookord niimoodi selle kristalli. Ma ootan, et keegi astuks minu majja sisse ja tal oleks selle kristalliga samasugune ühendus nagu minul oli. Et ma ootan seda inimest, kellele see kristall kuulub järgmisena või ma ei tea või, või on määratud, et ta mul avaneb, aga siiamaani ei ole mulle avanenud. Milliseid selliseid maagilise abivahendeid sa veel kasutada oma elus või, või ka loomingus või lihtsalt niisama tegevustes või milliseid esoteerilised tehnikaid? No mulle näiteks meeldib väga lugeda kaarte, milliseid mul on, mul on erinevaid kaarte, mul on selliseid nagu lastekaarte korralikud armsad kaardid. Aga ühel mu lemmikut kaardid on näiteks alistatud Krauli tehtud, need taro kaardid, mida ta tegi 13 aastat ühe kunstnikuga. Ja peale seda, kui need kaardid valmis said, said mõlemad surma. Nendest kaartides on nagu hästi palju väge. Ja nad on hästi ausad. Noh, eks need asjad on rohkem nagu kõik sellised rohkem nagu lõbu pärast. Ma usun, et põhiline selles mõttes, et kõik on ju tegelikult sul enda sees juba olemas. Et need on rohkem. Mulle meeldib, kui mind ümbritseb, elan sellises vanas templis, ma leidsin endale ühe vana templi. Tegelikult on see vana templi meditatsiooniruum, 100 aasta vanune meditatsiooniruum ja seal on mul sees näiteks täiesti vana altar, originaalaltar mis on ehitatud ka niimoodi täpselt, et et itta ja siis ma saan seal altari sisse teha, enda uksed lahti vaadata, kuidas päike loojub läände, et selles mõttes ma elan nagu templi, jah, ma elangi templist. Sinu huvide ja sellise maailmavaate juures väga, väga mõnus. Aga rääkisid enne reikist, kuidas sellega on, et mis sind reiki juures võlub, kas sa kasutad seda enda peal teiste peal? Ütlesid, et tahaksid kunagi saada reiki meistriks, et miks just streiki? Sest et see lihtsalt töötab, et minu jaoks töötab. Põhimõtteliselt on ainult esimene aste tehtud, et mulle ei meeldinud see õpetaja, kelle juures ma käisin. Et alati selle spirituaalsuse ka eriti Los Angeleses, kus on nagu kõik sellised pseudospirituaalselt nagu, et et selle spiritit reaalsusega on alati see, et, et seal on nagu hästi selline õrn piir, et mingi asi on nagu päris ja siis sa näed, et mingi asi on kaera-businessiks kätte läinud. Et kui ma näen, et asi on nagu veits businessiks kätte läinud, et siis loomulikult ma usun nagu energiavahetusse, et raha on energiavorm, eks ju. Et keegi mind õpetab manna talle midagi vastu ja see võiks siis olla ükstapuha mis, võib-olla ka raha. Et ma selle peale nagu halvasti vaata, kui ravitseja küsib raha või mingit sellist asja, et loomulikult mina lähen tööle, panen energiat, ma saan raha sealt vastu, mis on energiavorm ja siis ma annan sellele. Tema annab mulle energiat, mina olen talle energiat ükstapuha, mis vormis seal. Meil on. Jah, Los Angeleses on hästi palju seda, noh, see on hästi suur äri seal. Kõik need usuusundid, kabala ja kõik siuksed asjad on nagu hästi suur äri. Tahaksin leida endale tõeliselt hea riiki õpetaja ja rohkem tõsiselt sellega tegeleda, et ma tegelikult lava pealt üritan nagu ka hästi palju valgust suunata. Ja kui ma kirjutan muusikat, siis. Ma üritan teadlikult ka sinna hästi palju valgust panna, et kui ma nagu midagi ei projekteeri, siis ma siis minu jaoks nagu see, see mõte on nagu raisku läinud. Et ma üritan nagu kõike laadida kogu aeg. Aga kuidas see protsess toimub, kui sa püüad kirjeldada, mis sinu sees sel ajal toimub? Lihtsalt kas ma tunnen armastust või ma ei tunne. Või kui mul on näiteks mõni selline laul, et noh, mingi selline sõnum, et et mingi mingi väega sõnum või et siis ma üritan nagu, et minu sees on see tunne ja siis see hääl või see vibratsioonsisest ma sinna lindile võtan, mis oli ka tegelikult naljakas asi, siis on nähtamatu asi on ju, ega me ei saa siin midagi tõestada. Aga minu peas on see nagu, et et kui ma ikkagi nagu ei laadised asja ära, siis, siis ta on nagu elutu. Et sa paned sinna oma energia, me teame, mis energia kas on minu või mis iganes, aga et ma üritan, ma ikkagi palun, et et voolaks sealt läbi. Kas sul on ka mõni oma selline kindel rituaal, mida sa kasutad, et näiteks ma ei tea enda väestamiseks meele rahustamiseks või, või ka näiteks enne lavale minekut? Näiteks enne lavale minekut ma palvetan et läbi minu jõuaks inimesteni nii palju valgust kui võimalik, et nad läheksid sealt ära ja nad oleksid nagu laetud. Ja siis, kui ma ei tunne seda energiat nagu läbi enda voolamas, minu jaoks on see suu nagu läinud ka halvasti et vahel, aga vahel ei saagi sellest keegi teine aru, et lool tuli ja kõik oli nagu okei, aga selles mõttes, et kui minu jaoks ei ole seda energia asja seal toimunud, siis minu jaoks kas ei ole nagu päriselt korda läinud. Aga kelle poole sa palvetad? Ei tea, kelle poole mingi suurem asi, sest et siit me jõuamegi mingi valge ja mingi valge ja suur. Valge suur. Kas on jumal, mis on jumal, kes on jumal, milline on sinu suhe jumalasse loojasse? See ongi, et vaata nendel et mis nimega sa tahad seda kutsuda ja siis eriti absurdne on ju see, et erinevad inimesed kutsuvad erineva nimega ja siis nad veel kaklevad ja tapavad selle nimel, et mis nimega seda siis tegelikult pead kutsuma. Jah, mina kutsun teda jumalaks, aga tihtipeale see inimesi ajab segadusse, kui ma ütlen jumal, sest et ma ei ole kristlane ja minu jaoks see organiseeritud religioon ei ole minu jaoks. Aga ma ei vaata sellega nagu viltu, kui kedagi see tõesti teeb paremaks inimeseks. Jah, et minu jaoks on ta Hiiumaal või valgus, armastus, puhas armastuse energia. Räägimegi armastusest, et sa oled seda täna korduvalt rõhutanud, et see on sinu jaoks oluline, sa püüad olla armastus sinu jaoks, jumala ongi armastus. Et kui ma mõtlen tagasi sinu sellisele muusikalisele arengu teele, eks, et sinu esimene debüüt Album seal surnud täpselt ja neli aastat hiljem, kui see debüütalbum lavistajaid ilmus tulid välja megahitiga army of love armastus armee, ehk siis justkui oled väljunud sellest, et armastan suruma olnud, oled tõusnud armastuse sammastele jalgele ja moodustanud lausa armee ehk siis sul on seda väge, et minna seda armastuse teed edasi, et mis asi see armastus on sinu jaoks? Ma ei tea, aga see on jah, ma ei tea, mis on armastus, armastuse tunne, ma arvan, minu jaoks ongi see, et sa oled nagu täiesti ühenduses algallikaga või jumalaga see tunne, et sa oled täiesti teel, sa oled täiesti õigel teel nagu. Ja sa tunned, et sul on mõistmist, Sa mõistad kõike ja kõiki sulle ja sa ei anna hinnanguid, sest sa näed, kui sügavuti tegelikult asjad lähevad, et see ei ole nagu mingi kolm teereaalsus, et seal on iga inimene, ütleme, kes tänaval kõnnib, purjuspeaga kakerdab, sa näed, et ta ei saa, võib-olla ei armastanud teda. Või et mis iganes, et kõigel on nagu põhjus ja kõik läheb hästi sügavuti. Tihtipeale mul on tegelikult isegi raske elada, sest et ma ei saa vaadata lihtsalt minu jaoks ei ole asjad nagu lihtsalt, mis pealispind on, et ma olen ruumis kellelegiga, ma tunnen nagu kõike, mida tunneb. Et vahel on, see on lihtsalt nagunii. See on ülevoolav, see tunne, miski ja nii nagu paistab, lihtsalt pealispinna. Kas seda armastuse tunnet, seda universaalset armastuse tunnet, mis on su südames, mis kiirgab välja saab kuidagi esile kutsuda, käivitada, et noh, kui inimene lukust ei tunne, aga tahaks tunda, ma ei räägi romantilisest armastusest praegu. Kuidas teha, mis ta võiks teha, mis sa soovitad? Mind näiteks hästi palju vabastav hingamine, et ma leidsin selle enda jaoks mingi poolteist aastat tagasi ja, ja peale seda ma hakkasin märkama, et palju vähem on hirmu. Et see on selline asi, aga eelkõige tegelikult ikkagi on see sinu valik. Et kui sa näed, et sind juhib hirm, mitte armastus, siis sa siis sa hakkad lihtsalt ennast seda mustrit muutma. Ja alguses on see raske ja see läheb järjest kergemaks, kergemaks, kergemaks. Eks minu nõuanded ja see, kuidas mina näen, maailm on ju ka lihtsalt 26 eluaastat minu kogemuste summat, et see on lihtsalt minu tõde. Et ega kellelgi ei ole absoluutseid vastaseid ja üleüldse ikkagi igaüks peaks püüdlema just omad väe, pooled, mis temale sobib ja mida tema mõtleb ja kuidas tema kõige paremini suudab enda potentsiaali realiseerida avada jah. Et mis nagu kellelegi. Et tihtipeale ma tunnen ennast ausalt, isegi tobedalt, kui ma mingeid intervjuusid ja asju annan või välja ütlen selles mõttes, et see on ainult minu teda. Jah, aga täna me tahamegi kuulda sinu tõde, sinu maailmapilti, et selleks ma sind külla kutsusin. Ma arvan, et selle saate kuulaja peaks olema nii avatud küll, et ta ei võta ühtegi külalist nagu totaalse usu kuulutamisena või või mingisuguse ultimatiivse tõena. Et selle saate eesmärk on avardada inimeste maailmapilti, et nad saaks aru, mõistaks kui palju on erinevaid võimalusi seda maailma tajuda. Aga armastusest rääkides, siis kas armastus päästab maailma ja kui, siis kuidas? No vaata, maailma ma selles mõttes me ei tea selles mõttes, et me oleme hästi enesekeskne liik, et me arvame, et kui me ütleme, et maailm on minu vastu siis me tegelikult mõtleme kolm inimest Facebookis, ütles halvasti et me oleme tegelikult ju noh, me ei tea, mis tõde on meie rassi kohta, aga me oleme ju ainult 40000 aastat vana. Et maailmas on tuhandeid kümneid tuhandeid sadu tuhandeid liike, kes on tegelikult kes samamoodi omavahel suhtlevad, kellel on samamoodi oma reaalsus oma lugu, mõned neist on miljoneid aastaid vanad. Et me oleme hästi enesekeskne rass, et me tegelikult vaata, kuidas me maailma kohtleme, hästi omakasupüüdlikult praegu veel. Et lihtsalt võtame, arvame, et me võime siin puid maha raiuda, et me võime siin loomisi ja, ja noh, ma ei saa midagi öelda, sest ma ise söön liha samamoodi. Aga selles suhtes jah, et armastus päästab maailma maailm ei vaja päästmist, maailmal on kõik väga hästi. Sest et kui meil on siin jääajad, meil on siin maavärinad ikkagi selles mõttes loodus on ikkagi võimas. Et tuleb siin üks väike põge ja ongi kogu meie rass läinud, et selles mõttes maailm, see on ikkagi nagu suurem kui meie. Kas armastus päästab inimesi, armastust? Kindlasti päästab inimesi. Ma usun, et armastus on kõige-kõige võimsam energia kõige kõige suurem jõud. Asi näiteks mind on ennast niimoodi hoidnud. Mul on hästi vedanud, et alati on keegi, kes on nagu uskunud. Et kui ma olengi niimoodi muusikat teinud, no kas või üks inimene, kes on uskunud. Tihtipeale see üks, üks asi, mis, eks inimene ütleb nagu hoiaksin pikka aega. Nagu teel, armastus on ikkagi väga-väga võimas, et armastusega öeldud sõnad on noh, võivad päästa, päästa elu võivad ikkagi kellelegi elu täiesti muuta. Et ütleme, keegi postkontoritööline, tal on plaan, et ta läheb, tapab ennast pärast tööd ära ja sa naeratad talle. Ja ta ei tee seda. Kuidas on lood sinu elus romantilise armastusega hästi. Mis on õnneliku suhte saladus? Kas keegi oli Facebooki postitanud, et et sa vaadet on ilus lill, siis ära mine seda lille maha lõikama, vaid lase tal kasvada, nii nagu temagi. Et kui sa selle lille maha lõikad, siis see lill sureb. Et armastus ei saa olla romantiline, armastus, omakasupüüdlik, et seal, kui sa kedagi armastad, sa pead olema nagu. Esiteks sa ei saagi kedagi päriselt armastada, kui sa ennast ei armasta. Et nagu minu jaoks suhtesse see armastatu ei saa olla nagu mingi sinu tühja koha täita. Jah, et minu jaoks minu armastatu on nagu lisa. Et mul on juba väga hea kook, aga näed, tema on seal vahukoor koogi peal. Et aga kui seda vahekord ei ole, siis see kook ikkagi nagu on päris okei. Et selles mõttes, et see on. Ma usun nagu hästi palju vabadusse. Ma ei taha nagu takistada selle teise inimese eluteed üldse, et kas et kui ta tahabki olla kellegi teisega koos või leida kedagi teist, ta leiab, et armub ja ta on õnnelik, siis miks mädalaste keelakse? Selles mõttes armukadedus sihukesed asjad, et kunagi oli küll minu jaoks nagu väga-väga suur nagu ma olin hästi armukade, kontrolliv, selline, ja nii edasi, et ma saan aru, et nagu ei täielik vabadus ja ka näiteks monogaamia, et ma usun monogaamia, mina tahan olla munaga homses suhtes. Sellepärast, et keegi kardab, et keegi petab, lihtsalt ei taha olla kellegi teisega ja loodetavasti teine inimene. Ta on üks huvitav teema, mida saaksid edasi punuda, on mehed ja naised mõnusalt romantilisest suhtest edasi liikudes, et ma lugesin, et 2011. aastal tehtud tabelis nimetati sind Eesti üheks mõjukamaks naiseks 100 mõjukama naise hulka loeti sind siis, et aga minu küsimus on hoopis selline. Mida tähendab sinu jaoks naiseks olemine, mis on naiselikkus, mis on naise vägi? Sellest on viimasel ajal väga palju Eestis vähemalt räägitud, arutletud workshopis, kursused, naised käivad ja avastavad oma väge, mis on naiselikkus. Tead, mina ei tea, sellepärast et minul on olnud sellised naised peres, kes toidavad üheksa last üksinda ära, see mees on seal nagu niisama. Et mina olen alati mõelnud, et mina selline munadega naine ei taha olla, et mina tahan selline naine olla, kes on sellise mehega koos, kes ikkagi teeb otsuseid ja mina tahaks väga olla sellise sellise mehe naine, aga vot mina ei tea, minul ei ole sellist meest tulnud, et mina ikkagi vedurijuht ja mees on vagun. Ja ma ei tea, miks seal, aga siis samas me hakkame nagu tagasi vaatame, et külamehed olid kogu aeg sõjas. Siis ega tegelikult oligi see naine ikkagi nagu hästi tugev, et mina lugesin mingit sellist raamatut, kus siis räägiti, et siis et ma olin endale selle mehe välja, ma valin endale need geenid välja. Ja teen selle lapsega, aga ikkagi nagu tegelikult teeb see naine ikkagi selle lapse endale. Ma ei tea, mis see tõde on, ma ennast ei pea nagu väga naiselikuks naiseks selles mõttes, et et aga noh jah, et siis ongi, et mis see naiselikkus siis on, ma arvan, et meie maailmas on naiselikkus ka näiteks maha surutud see naise vägi on maha surutud, et tegelikult noh, me oleme ju selle liigi edasikandjad, et ma vaatan ka plaadifirmas on on minust alasid taheti teha sellist nagu nõrka kiisukest. Et seal on poiste suurte poiste mängud ja, ja nad tahavad, et nendel naistel nagu ei oleks seda väge niimoodi. See on põnev, need meeste ja naiste mängud maailmas laiemalt. See, mis sa rääkisid veduriks olemisest, et mõneti see laieneb maailma teistpidi, praegu tundub justkui olevat meeste maailm, kõik on väga ratsionaalne. Mae matšerlik, dominantne seal on, kellel ikkagi. Kes on kõige väiksem noks, on see kõige rohkem sõdu, alustab? Tundub niimoodi, et jah, et tegelikult nüüd, kui ma hakkan niimoodi mõtlema selle peale, siis ma vaatan, et näiteks meelelahutusäris on küll ikkagi nagu väikeste poiste need mängud ja seda ego on hästi palju, siis nad kõik solvuvad. Ja siis neil on palju raha ja suured mänguasjad ja siis nad mängivad mänge seal omavahel. Et ma arvan, et kui rohkem naisi oleks nagu suurtel positsioonidel, siis ilmselt oleksid need asjad rohkem nagu südame järgi aetud. Aeg on ka tulemas, sest see aeg on olnud ju kasvõi meie enda taarausk. Et oli ju väga selline, et emake maa praegu loen hästi lahedat raamatut, mis on kirjastus valgusesaar poolt, mille ma leidsin Pärnus juhuslikult, ja mul on väga hea meel, et ma leidsin selle raamat ja see ongi nagu selle suure jumalanna raamat. Et kuidas läbi aegade tegelikult on neid vanades kultuurides hästi seda naist austatud ja et tema siis naissoost. Et läbi naise sünnib siia maailma kõik. Jah, see on huvitav praegu tegelikult on üsna põnevad ajad, et kui me enne rääkisime sellest, et naised käivad ja otsivad ennast, võtavad oma väge tagasi, et ilmselt see hakkab mõnes mõttes siis millalgi ma loodan ka ühiskonnas ilmnema, et tekib mingi selline tasakaalustatuma kuidagi. Kui palju seda, et selles mõttes, et ikkagi maailmas hoitakse seda naist ikkagi praegu hästi niimoodi piirides ärakeset. Tegelikult noh, vaatad neid Pealkiri naisteajakirjades, onju, et beebikilod kadunud kahe kuuga. Mis seal vahet on, mitme kuuga need mul need beebikilod kaovad, ma täidan oma püha missiooni. Et selles mõttes see on nagu hästi absurd, et see on, see naine on selliseks nagu objektiks tehtud, et hästi paljud asjad tunduvad hästi haiged. Aga milline on tõeliselt mehelik mees, kui me räägime väärtustest päris sügavatest püsiväärtustes, milline on mehelik mees? Noh, kunagi oli ju niimoodi, et mees käis toitu hankimas metsas, mees pidi olema tugev. Kelle peale sai loota, kes tõi perele toitu. Ja siis naine oli siis eks see, kes seda koobast hoidiskist neid lapsi hoidis. Ma ei tea, need rollid on ju meil nagunii, aga noh, samas Eestis ma vaatan, on näiteks teistsugused rollid ka kui USAs. Et Eestis ikkagi mehed nõusid ei pese, usas küll, pesevad ja pesu ja ise tõmbab tolmuimejaga oma aega, mina ei ole seal mingit koduori. Et, et Eestis tunduvad isegi olevat rohkem need soorollid. Ja, ja siin ma vaatan ka naised näiteks loodavat meeste peale, et mees teenib rohkem ka näiteks USAs, mina ei tea küll, et oleks nii, et eesti sõbrannad ma vaatan, et nemad mõtlevad niimoodi, aga üks ameerika naine ikkagi läheb ja teenib ise endale selle raha ja teeb ise karjääri. Mis, ma ei tea, kas noh, jällegi, kas mingi on, kes, kes on üldse õige või vale või lihtsalt on huvitav vaadata, kuidas nad, kuidas need rollid jagunevad ja mis kellelegi sobib ka, näiteks. Et minu mees on näiteks hästi emotsionaalne. Ta on palju rohkem emotsionaalne kui mina, ta tahab rääkida. Nüüd on tunda, et me oleme ühenduses, mina selles mõttes võin vabalt kaks päeva teha muusikat, nii et mul on telefon väljas ja et ei ole vaja suhelda. Kui Eesti teemat käsitleda, siis viimati põhjustas kerget furoori sinu Delfi intervjuus öeldud lause, et sa muretsed eestlaste vaimse tervise pärast, et mis meil siis viga on ja mida teha, et meie rahvas oleks vaimselt. Tervem see oli jälle niimoodi kontekstist välja võetud, eks ju. Et see ei olnud ju tegelikult see, mida ma ütlesin. Eks see vaimne tervis selles mõttes, et see võib-olla oli veidi vale sõna, et rohkem nagu see spirit manuaalne tervist siis et just see, et enda piire laiendada. Aga see on jällegi minu reaalsuseks 10 inimest, keda mina siin tunnen, ega ma ei saa siis terve riigi inimeste kohta teha järeldusi, et see on ainult minu vaatevinklist ja, ja minu oma kogemuse läbi, et tegelikult jällegi meediat ei tasu nagu väga tõsiselt võtta. Aga mulle tundub, et kui ma näiteks käin siin tööd tegemas kontserte, mis iganes tundub, et loomingulisust siin on, on need, siin on üks asi, mis puudu jääb, on see tööeetika. Ma vaatan, et ajakirjanikel tihti on ebaadekvaatsed, ei tea, kuidas asjad käivad, mine palun internetist loe õpil täienda ennast reisi siis jah, vaatan, et nagu hästi palju tehakse niimoodi, et poolikult, aga mitte päriselt. Et selles mõttes, et kui ma näen, kuidas USAs ikkagi inimesed teevad meelelahutuses hommikustes teinud tööd ja nagu noh, kui sügavuti minnakse, siis Eestis ei minda ikkagi niimoodi. Et Ma arvan, et see on üks asi, mis puudu on, et see tööeetika on puudu ja suur asi, mis on puudu, mille kohta käis ka tegelikult minu kommentaar on see, et on, inimesed, on, tundub jällegi ei taha kedagi solvata, see on minu eks minu kogemuste summa. Et noh, need piirid on nagu hästi tugevad, et usutakse, et ei ole võimalik. Aga tegelikult on, et kõik on ju enda mõtlemises kinni. Et usutakse, et on piirid, tegelikult ei ole neid Ja kuidas selleni jõuda, et sa usud, et kõik on võimalik, kui sa oled eluaeg uskunud teisiti, kuidas seda oma uskumussüsteemi, mis on, ma ei tea, aastakümnete pikkusel sissetallatud rada, tohutu harjumuse jõud, kuidas seda muuta? Ma ei tea, kas see peab ikkagi inimese enda seest tulema. Ja kõik algab ka sellest otsusest, et ma näen enda neid Limiteerivaid mõte, et iga kord, kui ma mõtlen, et ma ei oska, ma ei suuda, ma ei saa. Siis ma märkan seda mõtet, et näed, minus on selline mõttes hoiab mind tagasi. Miks minus on selline mõte, kas keegi ütles mulle kunagi, kas mu ema ütles mulle, kas mu isa ütles mulle, kas mu õpetaja ütles mulle, miks see on ja siis aru saada, et aga see mõte tegelikult ei ole mulle kasuks ega abiks teel, et ma sellele mõttele, et ei miks ma ei saa, muidugi saan. Miks ta ei peaks saama? Üks asi, mille üle eestlased virisevad, on see, et eestlased kogu aeg virisevad ja vinguvad, et mida sellega teha. No siis ongi, tuleb lihtsalt muuta, et jah, ma loen hästi palju seda, et jah, et meil ei ole, meil ei tule, aga palun tee, ma olen selle kohta päris palju öelnud ka, et mida need, mõned inimesed jällegi siin solvuvad, aga siis on, et kui sulle ei meeldi presidendiproua kleit, siis palun hakka õmblema, kes sind tagasi hoiab? Õppi moekunstniku, sa näed, kui viga näed laita, siis mine aita. Tegelikult ongi nagu, et lahe oleks, kui oleks rohkem sellist nägu, et okei, teeme mis on valesti, teeme, et nagu sellele probleemile, vaata energia läheb probleemi peale, kui tegelikult energia peaks minema lahenduse peale, kus on lahendus endas üritan näiteks seda hästi palju treenida, kui ma näen, et siin on, ma ei tea, et siin ei ole siin siin ei tule või mis iganes, siis on nagu, et okei, ma ei hakka siin mingist seda, selle probleemi sees marineerima, et kus on lahendus ja siis jällegi see on jällegi selline valik, et mida rohkem Ma endasse treenin, seda kergemaks läheb, kuni see saab nagu täiesti loomulikuks minu osaks, et ma ei annagi mingile probleemile energiatest. Kuidas endale paksu nahka kasvatada, et artistina saju hindad seda, et mida sa teed, mida sa õigeks pead, sa jälgid oma põhimõtteid, oma maailmavaadet loominguliselt, alati on neid, kes kritiseerivad, kiruvad, kommenteerivad, et enamasti mõeldakse küll, et ah ükskõik, et ma, ma ei lase ennast sellest heidutada. Tegelikult see ikka läheb inimesele hinge, teeb haiget, et kuidas sina sellega hakkama saada, et mida suurem on tuntus, seda suurem on lisaks toetajatele ka ju vastasleer, eks. Kes tahab sind kogu aeg maha teha ja solvata mürgi kipp pritsida? Ta vist enne mainisid, et sa ei loe näiteks kommentaare. Ma ei loe enda kohta uudiseid ka uudiseid ka üldse mitte. Et ma loen küll neid eesti lehti ja neid mind väga huvitab ja ma elan Eesti artistidele väga kaasa ja vaatan eesti telesaateid internetist, vahel ja nii edasi. Aga jah, et kui ma näen sinu kohta, on uudis tehtud siis mazda lahti tee. Et loomulikult, kui te kunagi kuulete, kui inimesed kuulavad mõnda avaliku elu tegelast suure kaarega rääkimas, kuidas seda üldse ei huvita, loomulikult teeb see haiget, kui sinu kohta öeldakse halvasti. Eriti kui sa tead, et see ei ole tõsi. Aga siis ma kaitsengi ennast niimoodi, et ma lihtsalt ei loe ja siin tuleb no jälle mängu see, millest ma enne rääkisin, see, et, et see on illusioon. See on minu töö, see on minu roll selles elus. Aga tegelikult on see ainult ju pinnavirvendus. Sügaval on ju hoopis mingi teine osa, mis on ühendatud kõikide inimestega ja kõigega. Et ma üritangi olla nagu selles hästi palju just selles loomingu energias ja siis mida sealt keegi edasi arvab, et see ei ole. Ma ei hakka sellele hirmule jällegi andma nagu voli, et siis mul lähevad loominguliselt kraanid kinni ja et jah, et mitte ei võta endale seda rolli nagu väga tõsiselt, mida sa mängid siin kiigel, tuletõrje, gene, õpetaja olen muusik, see on see, mida ma teen selles elus, et et tegelikult vahet ei ole, kas ma teeniks maa või ma sellega ei teeniks raha või mis iganes, et ma teeksin seda ikkagi, sest ma ei suuda ilma muusikat kirjutamata eladagi nädal aega kirjutama täiesti närvid läbi, nagu et see on lihtsalt see, mida mina tulin siia tegema. Seekord see roll on, on 10 protsenti minust. Et see, mida teised näevad, mida teised arvavad, mis imidž mis iganes seal 90 protsenti minu elust on ikkagi nagu, nagu see sellel vaimsel teel. Sa oled öelnud, et USA on nagu üks suurkorporatsioon hiidfirma. Et Eestis elu on palju inimlikum ja siin on su juured, on su kodumaa, siin on mõnus looduskeskkond. Et miks sa koju tagasi ei koli. Mulle lihtsalt meeldib olla ümbritsetud näiteks oma ala parimatest. Mulle meeldib Los Angeleses, et, et ma saan minna ükstapuha mis aeg, ükstapuha kellega stuudiosse teha koos kunsti. Ja mu elu ikkagi selles mõttes on seal, et mu tiim on seal väga lähedased sõbrad, praeguseks on seal mu kodu selles mõttes, et ma olen leidnud endale täpselt sellise unistuste kodu. Et ilm on hea võimalus, et need valikud, kui ma tahan head tai toitu, mul on see kaks minutit majast, kui ma tahan head india toitu, mul on seal kaks minutit, kui ma tahan head sushit, mul on see kaks minutit selles mõttes, et nagu need võimalused on lõputud Eestis ikkagi selles mõttes elu on nagu valik on veidi rohkem piiratud nagu Los Angelesse. Tundub, et ikkagi tulevad need inimesed kokku, kes usuvad, et kõik on võimalik. Ja mulle meeldib olla ümbritsetud sellistest inimestest. Sest ma ei taha olla alati ainuke, kes usub, et kõik on võimalik. Ma tahan, et mulle seda keegi vahel ütleks. Kui oluline on sulle ümbritsevate inimeste toetus? Ma olen õppinud ilma selleta hakkama saama, et ma praeguseks tunnen näiteks artistina, et ega mul ei ole enam seda vaja, et keegi kätt hoiaks. Julgustaks, et ma tean, et ma saan hakkama selles mõttes, et mul on üldsegi viimased paar kuud. Mul on hästi vähe olnud üldsegi hirmu. Ma tean, et ma saan alati hakkama. Kui ma ei saa laulda, siis ma saan muusikat kirjutada, kui ma ei saa muusikat kirjutades, ma teen meiki. Kui ma isa meiki teha, siis ma saan sellel juukseid teha. Kui ma seda ei saa teha, siis ma teen lavakujundust. Ses mõttes, et ma saan alati hakkama. Oled öelnud, et sinu muusikat mõjutab näiteks paljudele muudele fakteritelega usk inglitesse haldjadesse, et räägin natuke veel maagilisest maailmast, et kes need olendid on, kus nad elavad, mida nad teevad, milline on nende suhe inimesse. Sinuga. Vaatenurgast märkan seda, et mind hästi palju inspireeriv põhuelement vakkinoneer, sir, gravidi oli näiteks oligi kirjutatud nagu hümn õhu elementalitele, kelle nimi on? Nendest ei ole väga palju teada. Aga jah, need seltsid pidid olema sellised nagu pallikesed. Kui inimesel on mõte, siis neil pidid tekkima käed ja nad pidid need mõtted kandma universumisse. Sellised pallikesed muidugi mütoloogias ja niimoodi kujutatakse neid kõigi ilusate pikkade sabadega. Minu unistustes on ikkagi ka sellised graatsiliselt olendid. Ega ma ei tea, mul ei ole selgeltnägija, seda ma ei, ma ei näe, nagu, et ma ei tea, ma ei tea, millised nad välja näevad, aga õhu element on mulle hästi-hästi, hingelähedane. Aga haldjad, inglid rääkinud kaitseinglitest näiteks. Inglitega mul ei olegi tegelikult olnud viimasel ajal väga sügavat suhet, mingi hetk, mu, ma suhtlesin hästi palju inglitega. Kuidas sa suhtlesid nendega? Ma lihtsalt. Lihtsalt palvetasin nende poole ja palusin abi ja siis, kui nad muidugi alati andsid abis, on nii huvitav, et iga kord, kui sa palud abi, sulle tegelikult antakse. See on nii lihtne vahend meile, mis on antud meile kasutada ja kui vähe me seda tegelikult kasutada, ütleme et iga kord, kui ma olen, palun, palun aidake, et see situatsioon laheneks lahenebki nagu imeväel. Ja siis muidugi tänan, ja siis mõtlen, et miks ma seda kogu aeg ära ei kasuta. Kas haldjaid oled näinud? Näinud ühtesid väikseid musti haldjaid, ma ei tea, kuskil nägin neid kunagi kellelegi majas, aga ma usun küll haldjatesse. Ja nüüd ma tahan just minna eesti peale tripima nendesse nagu väega kohtadesse. Mul üks sõbranna, kes väga hästi teab neid kohti, viib meid ja siis mine tea, äkki näen, mis sul on, täitsa veel usud. Noh, ma usun ikkagi väga palju selles mõttes, et kindlasti on super palju erinevaid dimensioone, kus on igasuguseid olendeid. Ega neil ju meie vastu vist väga huvi ei ole meil võib-olla rohkem nende vastu huvi, ma ei tea, nagu ma ütlesin, selles mõttes mul nagu nägija võimet ei ole, et et ma olen näinud tule hingi tulles tantsimas ja see oli hästi-hästi lahe, ootamatu. Ja tuli ei ole tegelikult üldsegi minu element, nii et see oli, et huvitav, et element mulle niimoodi ennast näitas. Sul on artistina selline fantastiline, muinasjutuline visuaalne keel ja välimus, et näiteks viimane, seesama Delfi intervjuu seal oli hästi tore Ükssarviku sarv ehteks peas, et üks härg on eriliseks pinnuks silmas skeptikutele, et kes sellesse mütilisse olendisse uskujaid mitte, peavad vahest lausa poole arulisteks. Mis suhe sul üks Arvikatega on, kes nad täpselt on, mis energiat nad kannavad? Minu jaoks on see lihtsalt nagu visuaalne asi ja loomulikult ka see, et eks, et me usume, et, aga võib-olla me ei tea, kas ta on päriselt olemas, samamoodi ka muusika ju. Me usume, ega me ei tea, kas on olemas, sest on ju nähtamat asisem, vibratsioon, ükssarvikud ja Pegasused ja, aga jah, paljud inimesed õudsad, need nad ikkagi olid olemas, eks ju. Ja et nad on ka nagu mingisugune kehastus. Ma ei tea, põhimõtteliselt, ma ei tea üksarvikatest väga palju. Ma olen lugenud ära kõik, eks siis ma saan seal googlist lugeda ja mul mingeid raamatuid on, aga selles mõttes on mul nagu isiklikku suhet nendega ei ole, et see on pigem selline visuaalne ja skeptikud ütlevad, et noh, see on üldsegi nii tobe, üldsegi selles mõttes kellegi teise tõde ei ole mõtet elada, et olegi täpselt ma parem oleks ulgu igav. Kuidas oma visuaalset maailma lood, et kust see sul tuleb, see inspiratsioon, sel looming, need visioonid sa paned ta kokku, see on täiesti omaette muinasjutumaailm. Visuaalid on ka, ma ei tea, nagu ausalt öeldes, kuidas need tulevad. Et nad vahel tulevad samamoodi kui ma ikkagi selles mõttes ma teen nagu joonised ja tihtipeale, kui ma hakkan tegema kostüüme, siis see kostüüm nagu teeb ennast ise valmis. Et ma, mul isegi ei ole ideed nagu, mida ma teen, mul mingeid materjalid on nagu. Ja siis ma hakkan otsast tegema nii kaua, kuni ta on valmis. Et ta juba tegelikult on kuskil valmis, aga siis ma toon ta lihtsalt siia reaalsusesse siia dimensiooni. Vahel siis ma joonistan sketše, selle järgi teen, aga tavaliselt ma ikkagi hakkan nagu otsast tegema, siis ta ise loob ennast. Milline on sinu arvates see multidimensionaalne maailm, et kui sa viitad, et siit dimensioonid sealt dimensioonist mida see tähendab, kuidas seda mõista? Ma ei tea, kuidas seda mõista, lihtsalt noh, ma usun, et kõik on juba olemas, kõik juba eksisteerib, kõige olulisem on, et su nagu su olemas ja see mõte oleks avatud, et sa saaksid võtta informatsiooni vastu, et sulle nagu sa oled antenniga sinna tuunid sinna sisse ja siis sa saad selle informatsiooni ja tihtipeale on huvitav vaadata paljudel loomingulistel inimestel on ka näiteks üheaegselt ühesugused ideed. Et ju siis nagu midagi on õhus nagu mingi kuskilt mingi mingi värav, mingi asi on avatud nagu täpselt sellel hetkel. Et on huvitav vaadata näiteks trendaja selliseid asju. Kas sa oled unenägija ja vahepeal ma ei näinud üldse unesid, aga siis nüüd ma olen jälle hakanud unesid nägema ja tegelikult mu vanaema-vanaemal on suur ettenägemisvõime unes. Et tema on näinud, unesid ja tihtipeale Noorema nägin ka, nagu, et mul oli hästi palju visioone. Aga praeguseks on need uned vaibunud. Oled sa mõelnud, äkki saab kuidagi seda võimet unes ettenägemise võimet või teadliku unenägemise võimet arendada? Kindlasti. Saab jah, aga mida aeg edasi, seda vähem ma tegelikult tahan ette teada ja ka visualiseerimiseks on seesamasugune asi, et ma ei taha tulevikus olla, ma tahan, et kogu mu energia oleks kohal kogu aeg, et ma nagu selgeltnägijate juures niimoodi, et ma ei taha käia, et me ei taha teada, tahan olla kohal. Ja see visualiseerimise, kes oli mul selline noh, mul oli ühel hetkel nagu selline äratundmine, et ei, et aga siis mu osa minu energiast on kuskil teises kohas temban olla siin siin ja praegu, nagu ütleb tulla treenin seda ka hästi, et ma ma käin matkamas kõrgete mägede peal ja ma treenin seda, et ma ei vaataks, et kui kaugele on mäetipp, vaid et ma vaataksin ainult iseenda ette. See on lahe endaga nagu teha sellist tööd, et et vahel ma käin nagu tund aega iga päev ja oma treeningseda, et ma olen kohal täiesti kohal. Milliseid selliseid enesearenduspraktikaid veel kasutud? Enne mainisite joogat? Joogat teen veits niimoodi vahelduva eduga ja, ja see oli tegelikult huvitav, et Los Angeleses on meil hästi palju niukseid, tasuta joogatunde isegi niimoodi, et lähed kanjonisse ja istud seal palmi all, päike paistab tasuta joogatund, selles mõttes on nagu see hästi lahe koht elamiseks, et seal on palju ilusat loodust ja nii oli on ju ka suht meeldinud kogu aeg, aga ma ei ole talt temast nagu seda täislaksu saanud, mulle väga meeldib. Mis on hingamisega koos. No et niimoodi ühes nina sõrmes teisest sõrmest kõik need hingamised. See on ilmselt selles, et mul on õhu elemendiga hästi suur lähedus millegipärast, et kõik need hingamised ja ma kirjutan õhust hästi palju muusikat ja et see on millegipärast on nagu ma olen hästi ühenduses selle elemendiga. Ja siis oli niimoodi, et ma läksin kuskile reisile, joogamatt kaasas, aga ma olin unustanud maha oma mingi selle jooga siidi, mille järgi ma tegin. Ja siis ma hakkasin lihtsalt ise tegema ja vot see oli esimest korda, kui ma sain nagu täielikult kaifi sellest joobest. Mul ei olnudki mingit võtta, et ma tegin täpselt nii, ma tundsin, et aa siit kohast oleks nagu mõnus venitada, käin ütel siit kohast, sealt kohast nagu ja niimoodi, et me võisime sõpradega nagu täiesti tunde seda teha igaüks täiesti nagu oma keha, tunnetades et see oli päris huvitav, et tegelikult ikkagi kõige suurem õpetaja on sinu enda sees. Aga muidugi on väga kasulik need algtõed nagu endale selgeks teha. Jah, et sa ei tee endale liiga ei no kui me räägime veel müstilisest maailmas, siis üks ülipõnev teema on maaväline mõistuslik elu, et selle otsingud on käinud aastatuhandeid. Viimased aastakümned on sellega tegeletud ka nii-öelda meetodite abil seti näiteks prioriks töötherestel intelligents on aastakümneid üritanud saada mingit maavälise mõistusliku elu signaali, et mis sina arvad sellest, kas universumis on veel teisi kosmilisi, rasse, intelligentseid, tsivilisatsioone? Muidugi on. Ja kas või meie nagu see vajadus kõige sure ja seletamatu järele on nii suur, et me tegelikult ei märkagi seda, et meil on sügavad ookeanipõhjad veel näiteks täiesti avastamata ja neid elukaid, kes meil seal elab, need näevad ikka väga kihvt välja. Meil on maadel tuhandeid-tuhandeid liike, keda me veel ei ole avastanud kellelt meil oleks väga palju õppida ja loomulikult ega meie maa vähemalt mina usun küll, et ta noh, see meie reaalsus, meie planeet, mis iganes, see on ikka väga väike väike kild kogu sellest asjast. Aga miks me ei ole saanud nendega kontakti, kui nad on olemas, kui neid on nii palju, nii palju erinevaid kogu universumis. Ma ei tea, kas me oleme loodusega, me ei ole oma planeedilgi siin kontakti veel loonud, et ikkagi lõikame puid maha. Et me ei ole loonud isegi oma taimedega oma loomadega seda kontakti, milleks meil tegelikult oleks potentsiaal. Mul on vahel niimoodi loomadega mul huvitav kontakt ühe kassiga ja ma läksin ühele perele külla ja neil oli selline kass. Kass on väga sõbralik, seevastu, et talle ei meeldi tavaliselt inimesed. Lõpuks olime me selle kassiga köögi põrandal koos niimoodi kolmandad silmad vastakuti ja lamasime mingi 10 minutit. Vahetasime energiat. Et nagu et sellist kontakti meil tegelikult meil ei ole isegi oma planeedi liikidega veel loodud, et võib-olla me ei ole valmiski. Jah, sellest on ka räägitud, et selle kohta on üks huvitav, väga intrigeeriv termin, kosmiline embargo ei oska veel omavahel suhelda ja mis räägibki sellest, et noh, me ei ole valmis, et enne, kui me ei saa nii-öelda kodus asju korda tehtud, ei olegi meil võimalik selliseks suurejooneliseks kosmiliseks ykspansiooniks nagu Me unistame Ja mõtle, noh, inimesed nüüd, kui sa tegelikult mõtlema hakkad, siis inimesedki, kuidas, kuidas meil on üldsegi sõjad nagu, kui ma näen, et meil on mingi kaitsevägi või noh, hästi palju oma usas lendab mingi, siis ma näen, et kogu aeg on need lennujaamad täis sõdureid. Mida, miks, et kaitsta teiste inimeste eest, no meil on oma rassis veel nii, meil ei ole, inimesed ei oska üldsegi tegelikult vägivallata veel suheldagi, et noh, meil on ikka veel väga palju tööd teha. Aga võtamegi ette järgmise teema, milleks on tulevikuvisioonid, et sinu viimane EP ehk minialbum kannab ime utoopia läbi filosoofia ajaloo on see sõna tähistanud ideaalühiskonda. Või võimatut või või nad ei ole otsustanud, kas see tähendab, et, et see on ideaalühiskond või see on võimatu ühiskond. Et milline oleks sinu nägemuse kohalt ideaalne kohaselt, ideaalne maailm, milline võiks olla see, kui me nüüd unistame fantaseerime, laseme kõik vabaks. Milline võiks olla see ideaalne maailm, kus me elaksime, siis ma ei tea, kas, kas juba 50 või 100 500 aasta pärast või 1000 aasta pärast. Ideaalne inimkond oleks selline, kus ego ei eksisteeriks minu jaoks. Et kui inimesed elaksid armastuse seisundis, saaks hästi lahedaid asju teha tehnoloogiat, kõiki asju arendame. Et ego on probleem. Aga kuidas selle probleemiga tegeleda, mis lahendused võiks olla, et sellest egost saada siis üle või täiesti lahti? No see on valik, et sa hakkad seda endas treenima, et sa näed, et kas, et kas see on hirmuenergia või see on armastuse energia, kõik asjad, mis tuleb hirmuenergiast, et sa et sa jälgid seda, et sa ei lase hirmuenergial ennast valitseda. Ja ega me midagi muud teha ei saagi, kui armastad ennast, armasta ligimest. Ürita olla nii hea, kui sa suudad olla nagu, ega muud ei ole teha. Et sa hakkad muretsema, sellepärast siis jälle läheb kõik nagu allamäge. Jah, ego on üks väga kaval vidin, mis on ikkagi väga suureks komistuskiviks paljudele vaimsel teel kulgejatele, et kuidas sul enda egoga suhted on tänaseks? Loomulikult on ka minule ka nagu kõigil inimestel aga et see ongi see, et ma ikkagi teenin seda, et, et kui keegi mulle ütleb, et vaata, Kerli, siin sa teed niimoodi, et siin on, võitsid mu ego muidugi tahab öelda, et ei ei ole, õigus, ei ole lõigus. Ärge seda, et aa näed, et, et miks sa ei saa, miks ei saa seda informatsiooni võtta niimoodi vastu, et sa et tegelikult see on kingitus, kui keegi sulle ütleb, et sa teed midagi valesti, et ma olen sellele ma üritan, ma treenin ennast loomulikult mul mingi hääl karjub sees, kes tahab nii-öelda või, või mis iganes, aga siis aga siis on see teine hääl nagu järjest järjest tugevam, et ta, et aitäh, et sa mulle ütled, et tõesti mul on selline probleem, et vaat seda, et ma olen näiteks mina olen veidi äkiline. Et kui mu sõbrad mulle seda ütlema, et siis ma ütlen aitäh, et sa mulle seda ütled, et ma saan sellega tööd teha, ma saan kasvada. Loomulikult mu ego kisendab sees. Aga vaata, teed, tahaks vaielda, aga siis ongi see, et selline pidev treening, et jah, et mul ei pea olema õigus, miks minul olema õiges kõik sellised asjad see ongi lihtsalt see, et ega see on, ma ei tea, kas see on, kas on ühe elutöö või on see mitme elutöö või, või mis iganes see on, aga see on see, et sa oled vähemalt teadlik, et sa ei ole selle ohver. Kuidas nende eludega eludevahelise aja ruumi ja kohaga on, et mis on inimese hing, kuidas see hinge teekond kulgeb üldse maailmas universumis läbi elude, mis sina arvad sellest, et sa oled pidevalt viitanud eelmistele eludele, et see näitab, et sa usud reinkarnatsiooni seda, et inimesel on hing, mis kulgeb läbi erinevate elude, et räägi natuke sellest lähemalt. Jah, öeldes, ma ei tea, kas see on see, et meil on kõigil sees selline hing, mis siis kogu aeg valib nagu, mis on selline väike osakene sellest suurest. Et ja siis kas see väike osakene siis käib mööda erinevaid kehasid või lähme me sinna suurde tagasi. Kas üldse on selline asi nagu ühe inimese hing ja kas see tükk on kogu aeg sama, mis nagu liigub kehast kehasse või läheb see sinna suurde tagasi, siis veel seguneb omavahel ja siis kas on, kuidas on selles mõttes, et ega me ei tea seda. Aga minule hästi meeldivat on üks kirjanik ja Eestis ausalt öeldes ma leidsin tema esimesed raamatud. Ja ta nimi on Mike niuhti ja ta on hüpnoterapeut ja tema hüpnatiseeristan usas on ta väga palju inimesi välja koolitanud, ongi selline hüpnoteraapia viis nagu et et viia inimesi tagasi eludevahelisse ellu ja siis kõik hinged, tuhanded-tuhanded, inimesed, keda tantsis ütlementiseerinud, kellest on neid raamatuid kirjutanud, räägivad, kuidas nad valivad seal oma elusid, kuidas nendel hingedel on samamoodi lasteaiad, koolid, grupid, siis, kes sünnivad koos, mängivad erinevaid rolle üksteise eludes, kuidas mõni hing on hästi ambitsioonikas näiteks hing, kes valib endale vägivaldse lapsepõlve, see võrdub seitsme elu ja õppetundidega. Et see on hästi ambitsioonikas, et need, kes valivad raskeid elusid, on hästi ambitsioonikad. Siis sul on õpetajad. Enesetapp on kõige hullem asi, mis sa teha saad. Põhimõtteliselt, kui sa ennast ära tapad, sa lähed kohe taga, siis on nagu klassikursust kordama, see on nagu ülim fail. Tema raamatuid, nagu mul on hästi meeldinud lugeda, aga noh jällegi, ega me ju ei tea. Kas sa oled ise. Mingit analoogset praktikat happed sessiooni läbi teinud, kas sa oled näiteks tundnud huvi välja uurinud, kes ma olin eelmises elus, et kui sa rääkisid oma lapsepõlvest, et juba varases nooruses seal kolme-nelja vastaselt tekkisid sul mõtted või tunded, et äkki sa oled eelmises elus näiteks mõne autoõnnetuse läbi elanud, et kas sa oled proovinud seda kuidagi välja uurida, kasvõi sellesama mingi hüpnoteraapiasessiooniga? Ja ma olen seda tahtnud väga teha. Et ma lähitulevikus seda kindlasti teen. Ja kunagi ma 10 aastat tagasi leidsin tema raamatuid, aga tema üldsegi alla alla kolmekümneaastasi inimesi ta vist üldsegi ei hüpnotiseeri. Et nüüd ta on välja koolitanud õpetajaid, kelle kohta ma olen uurinud. Kindlasti lasen seda teha, aga enne sinna eludevahelisse ellu minemist on seal vaja teha üks mis iganes hüpnessants, nii et see on võib-olla siis eelmine elu või mis iganes, mis iganes oleks rohkem, aga ma tahaks nagu areneda, mul on hästi suur tung areneda. Tahaks teada, mida ma teen, mis mind veel tagasi hoiab, mida ma saaksin paremini teha. Äkki leian seletuse mõnele asjale, munale, hirmule, mõnele valikule selles mõttes kui enesearengu mõttes mitte uudishimu. Nii väga. Sulle pole kindlasti mitte võõrad ka Aasia maailmalt, mis väga ilmekalt sinu loomingus kajastuvad, et paljud teavad näiteks sinu laulu tyyparti Tim Burtoni filmist Alice Imedemaal. Et Alisson Ta tuntud psühhedeelne seiklejaid, kuidas sul endal nende teemadega lood on, et kas sa oled käinud võlumaailmades või kas sa oled proovinud mingeid muutunud teadvuse seisundeid esile kutsuvaid, kas vahendeid või meetodeid ja kui, siis milliseid kogemusi sa oled saanud? Põhimõtteliselt on üks taim, mida ma tarbin aastas nagu rituaal sel eesmärgil ja siis me lähemegi sõpradega kõrbesse eest väga, väga lähedasse kohta ja me nagu palume sellel taimel siis näidata endale vaid see on, see on selline üks kord aastas üks asi, mida ma teen ja selle taimehing on väga-väga võimas, iga kord on ta ikkagi mind nagu noh, korralikult nagu läbi raputanud. Teine kord oli, olin ma selle taimega ja nagu väga üks, mis oli minu jaoks üllatav. Iga kord ma varem olen saanud nagu mingi hästi uue perspektiivi ja seekord ma olin selle taimega hästi üks, et kõik, mida see taim mulle ütles, ma nagu juba teadsin ja tundsin, et see nii lahe. Kes jälgivad, sinu tegemised, jäävad ka sellist kogukonda nagu muun, children, kuu, lapsed, et sa ise kannad vahest esinedes kolme täppimide kutsud muud marks ehk kuumärgid ja oled öelnud, et teie motoks on integritti, lavend, juunity, kas eesti keeles siis terviklikkus, armastuse ühtsus? Intsee küüdi on pigem nagu eneseväärikus seal nagu julgus elada oma tõde. Kes need kuu lapsed siis on, kas nad on ühtlasi ka indigo kristallilapsed või mis tegelased on, millega nad tegelevad, kuhu nad pürgivad? Tegelikult ma alustasin kuu lapsi enne seda, kui mul esimene plaat üldse välja tuli ja see oli mais Peissis ja ma hakkasin blogima nagu, sest siis ma veel tundsin, et armastus on surnud ja ma ei kuule ja mis iganes maksin hästi palju blogima nagu sellest, et vaadake, kuidas siin on ja miks see nii on ja mis iganes, nagu et meedia ja kõik selline asi nagu hästi hakkasin enda jaoks nagu lahti harutama ja siis ma tegin seda avalikult. Ja siis tundus hästi hästi palju nagu noori tundsid nagu suurt ühendust selle sellega ja siis meil tekkisid see diskussioon ja siis ja siis nagu ta on niimoodi, kas on nagu aeg edasi. Aga vahepeal nagu olin ma nagunii pettunud selles muusikaäris ja kõiges selles, et vahepeal ma nagu jätsin selle blogimise järele ja siis need kuulapsed nagu olid lihtsalt. Aga nüüd ma jällegi tunnen, et, et vau, et kunagi 16 aastaselt, mida mul oleks vaja kuulda, on olnud. Et nüüd ma olen nagu jälle hakanud rohkem rohkem rohkem ennast avama. Spirituaalselt ühel hetkel ma tundsin nagu, et et kunagi ma tahtsin nagu sellest hästi palju rääkida ja arutada ja siis muutus nagunii loomulikuks osaks minust, et ma ei tahtnud, nagu seda mulle on, seda vaja kogu aeg nagu arutada. Et seesama, et, et oinad, et kus ma siis nutsin, sõin hommikul, sõin seda lõunal sõitsid õhtul siin seda, et selles mõttes nagunii loomulikuks osaks ma ei tahtnud, nagu mul ei olnud nagu vaja seda avada või seda arutada. Aga nüüd ma tunnen, et vau, et tegelikult see üks asi, mis sa ütled, võib kellelegi päeva ja kelleltki elu isegi nii palju muuta, et nüüd ma olen jälle hakanud nagu rohkem. Et sul on võimalus olla nende tugiisik, näiteks teismeliste tugiisik, kes suudavad samastuda sinu tolleaegsete kogemustega, et sa saad neid võib-olla kuidagi edasi viia, neile valgustada. Jah, minu missioon ongi tuua valgust ja mul oli ka ükskord visioon, nagu ma tean täpselt nagu, et noh, hingedel on erinevad need eesmärgid ja ma nägin väga täpselt, et oli selline energiavõrk ja seal olid noh, see oli kuldne ja osad osad olid seal mustad ja ma nägin, mis ma seal hingedemaailmas tegin, vahetasin neid, puhastasin neid musti osasid ja ma vahetasin kuldsete vastu. Et see on see nagu, mida mina pean tegema. Ja kui ma seda ei tee, siis tunnen ma ennast ka nagu täiesti teelt ära. Et kui ma olen selles missioonis sees, et tuua seda valgust ja armastust, siis ma tunnen, et ma olen õigel teel välja neid kuu laps on, kui suur see kogukond on? No need on ikka, on. Ma arvan, et tuhandeid ikkagi on neid ja peale kontserti tegelikult on hästi lahe, kui sa räägid mõne kaheksateistaastase inimesega juttu ja ta on näiteks puhta veeaktivist. Et tundub küll, et neid uusi lapsi juba tuleb peale, neil on hästi suur teadvus ja seda on lahe näha, et minu põlvkond on see indigopõlvkond, eks arvatakse, et meie oleme rohkem sellised. Noh, me pidime nagu selle puhastustöö ära tegema, me olime see, kes sellele õpetajale pakki näitas ja siis nemad saa, et nemad saaksid tulla siis juba sellisesse maailma, kus on juba selliseid inimesi, kellel nii palju armastust. Ehk siis kristallilapsed ja sellest on räägitud, et peale indigu lapsi siis on kristallilapsed tulemas juba hästi palju, sa vaatad Youtube'is isegi videosid, et jube hästi, paljud lapsed, kes sünnivad, mäletavad oma eelmisi elusid ja ja räägivad jumalast ja isegi kui nende vanemad ja lustlikud nad räägivad. Aga mis sa arvad, kuhu see edasi areneb, mis sellest saab, kui ütleme, inimene oma teadvusega teadvuses areneb, nii et ta mäletab oma eelmisi elusid, tuleb, sünnib puhas armastus, teadlikkus. Kuidas see kõik areneb, ma ei tea? Ei tea, aga, aga mõtlen, kui imeline paik võiks olla maailm, kui oleks selline lihtsalt armastusenergia ja ma ei tea üldse, mis potentsiaali, nime siis võiksime jõuda, et mis areng siin võiks toimuda kõigest, et see võiks olla imeline. Kas sa jälgid oma elus tegutsemises karma seadust ehk siis printsiipi, et mida külvad, seda lõikad. Jah, aga ma ei mõtle selle peale nagu niimoodi, et et nüüd ma teen siin, et sa, et siis saab kuskilt midagi hästi head tagasi. Et see on ikkagi see, et, et, et kas on armastusenergia, võisin hirmu energia, kas on valgus. Siis on pimedus, kui märkan, et see, mida ma tahan teha või öelda või midagi, et see ei ole valgusega täidetud, siis ma ikkagi üritan sellest olla, loomulikult kogu aeg ei õnnestu, eks ju. Et see on, meil ongi see suur töö, eks me sünnime siia kehadesse ka ju noh seal on mingi mõte, mingi asi, mida on vaja õppida, mis iganes, et et neid, kes olid ikkagi täiesti teadlikud, täiesti vabad, on maailmas protsentuaalselt suhteliselt vähe, ma arvan. Aga see ongi see, et ma lihtsalt ei tee teisele seda, mida ma ei taha, et, et mulle tehakse. No ma ei mõtle selle peale, sest ma tunnen füüsiliselt ära kehas kas on armastuse tegu, kas on armastuse sõna või, või see ei ole, et kas sul on füüsiliselt raske olla, kui seal hirmutundest? Sa räägid? Palju sellest, et armastuse, energia, hirmu, energia noh, nii-öelda pimeduse valguseks, et see on meie reaalne maailm, aga mis sa arvad, kas on võimalik ja kas üldse peabki seda duaalsus kuidagi ületada, et mulle meeldis väga, kui mul käis saates tantraõpetaja Swami Vivekanandas rassaati, tema rääkis sellise mõtte, et me näeme maailma reaalselt mindi ühte poolt teistpoolt noh, öö ja päev mees ja naine, pimedus, valgus ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Et tema eesmärk on näha seda münti, kuidas jõuda selleni, et näha seda minti, et kõik lihtsalt on aktsepteerib kõike. Ja seega nagu ületada see duaalsus lõputu duaalsus, mis meid igal pool ümbritseb. Niukest temal siis ongi tema oma teadvuses siis veel, et jah, sellest duaalsest seal meeleks, teine, kõrgem aste. Et selles mõttes, et jah, et ega ma midagi nagu alla ei suru. Tõde, maailm kas või see, kuidas loodus eksisteerib, eks, et selles ei ole hea või halb või mis iganes sellised on. Aga minule on see toiminud siiamaani niimoodi, et et valid armastus ei tea, mis sealt edasi tuleb, eks näis. Jah, kui mõelda sinu sellise mineviku peale, mida sa oled ka tänases saates kirjeldanud alates lapsepõlvest, kus kui me räägime duaalsest maailmast, ikkagi tundus sinus domineerivat selline pimeduse printsiip ja praeguse kannad sellist valguse, armastuse energiat. Võib-olla see ongi see teekond. Kui ma olin näiteks, olin seal sellel kanuumatkal, mida ma nägin, siis ma tegelikult nägin ka, et kui oli väljas, kui oli öö ja see kuu tuli välja, siis see ei olnud pimedasse teistmoodi valgus. Et see siis sul on nagu selline täiesti ekstaas, nagu kõik ongi üks ja ja noh, see on see, et sa ei anna hinnanguid, eksis täielik, lihtsalt oled, et see naine, kellest sa rääkisid, et tema ütles, et tema tee ongi olnud ainult seal ta on selle valiku selles elus. Ta on ainult vaimse kasvamise teel, eks siis nagu kõik, mida tema teeb, tema teadvus on, on kõrgem ka. Mis on see lõppeesmärk, kuhu sa tahad jõuda, et kui sa kõnnid oma seda rada, sinu teekond? Võin müüa miljon plaati. Tahan palju kingi. Kingade peale ma ei tulnudki, et, et kui sa tegeled omaenesearenguga sammudele vaimsel teel oled armastus, kuhu sa tahad jõuda, mis on seal kõige see lõppeesmärk, et. Minu jaoks praegu vangi minu põhieesmärk on nagu olla täiesti teadlik olla 100 protsenti armastuse, energia ja algallikaga nagu ühenduses olla küll inimese kehas, aga olla täielik rahu, täielik armastus, täielik mõistmine. Et see on see, mille nimel mina teen enda kallal tööd. Lõpusirgele ja iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet, kus ma kõikidelt saatekülalistelt küsin viis küsimust, nii et samad küsimused tulevad ka sulle ja esimene neist on, mis on elu. Et olla õnnelik mida ootad homselt, kuhu ja kuidas edasi? Ma ei ootagi mitte midagi, ma olen kohal siin ja praegu ja annan enda parima. Alati. Ja siis see, mis on homne, see on juba nii nagu olema peab, et ma ei saa universumile, väike kärbes siin erilisi ettekirjutusi teha. Aga inimkonnana, no mina olen selles mõttes inimkonna üks osa, et mina no me oleme siin rääkinud juba kaks tundi. Midemastusest ja valgust ja mussi. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik valiku inimene tegema valiku, et olla õnnelik? Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Tere tulemast. Või nii, on või on? Me oleme avatud ja me ei, me ei soovi teile halba. Väike kõrvalküsimus, et mis sa arvad, et kuidas meie reageeriksime, kui lähiajal teatatakse, et jah on olemas maaväline mõistuslik, elu, kontakt on loodud, nüüd me oleme lihtsalt, et me oleme ainult üks liige terves suures kosmilises peres. Mis sa arvad, kuidas kogu planeeti kogu inimkonda mõjutaks? No ma ei tea, oleneb, jah, see on päris huvitav teema, et ma ei tea, kas me suudaksime lihtsalt olla ja seda vastu võtta, seda tervitada või kas me tahaksime neid teise liigi esindajaid panna näiteks puuri, sest keegi saaks sealt ju raha teenida, et kõik tulevad vaatama. Et kas me oleme selleks üldsegi valmis, ma ei tea, kas praegu on vist liiga palju ahnust. Võib-olla on teise liigi esindajad Miidupis puuri pannud. Sest me oleme ohtlikud nii endale kui kõigile teistele. Ei tea? Jah, ma ei tea. Jah, selles mõttes on see kandiline Ongi lahendaseerimis mater ongi lahe, et me ei tea ja me ei peagi teadma. Sest kui me peaksime teadma, siis me teaksime. Viimane küsimus on, mida soovitad inimesel lisaks uurida? Näiteks ma arvan, et võiks vaadata hästi palju dokumentaale. Et hästi palju on häid igasuguseid dokumentaalfilme ongi, et see, et see meedia, doi käitumine, kõik see nagu mida usutakse olevat reaalsus, sellepärast et paljud inimesed on nagu teinud kollektiivse otsused, see on reaalsus, need on need reeglid siin. Et sa ei ole kellegi teise tõde, vaid sallad, enda tõde, ühtib sellega, mis on paljude teiste inimeste teda siis ilmselt sul on lihtsam elada. Aga et jah, et otsijenda tõde. Ja need, keda huvitavad sinu tegemised, saavad jälgida sind aadressidelt Kerli Music dot. Com ja Facebook punkt com kaldkriips Kerli. Jah, põhiliselt Facebookis, et seal ma käin, ma loen ise kirju, kirjutage mulle. Ma tavaliselt kirjutan vastu Twitter, Facebook põhiliselt. Suur tänu sulle, Kerli kõiv meiega oma mõtteid maailmavaateid kogemusi jagasid ja muidugi tänud teile, kallid raadiokuulajad, et meiega kaasa kulgesite. Meenutan, et leiate hallo kosmos küberpesade kollektsiooni aadressilt hallo, kosmos, poee. Seal on viidad raadio kahe kodulehel asuvasse saadete arhiivifoorumisse, mis ootab teie mõtteid ja arvamusi ning operatiivsem uudisvoo jälgimiseks. Minge kosmonautide klubisse Facebook'is ja portaalis alkeemia. E kohtumiseni taas nädala pärast. Sealsamal sagedusel kell kaks ja raadio kaks. Seniks aga olge õnnelikud ja armastage.