Oskar Loorits ja Eesti rahvaluule arhiivi rajaja sünnist möödub üle 90 aastat ja kuigi me oleme Oskar Loorits aga seoses rääkinud juba päris paljudest asjadest, kõige enamast konverentsist, mis pühendati tema sünniaastapäevale ei ole olnud juttu Oskar Luts lauritsa enda uurimustest. Ja me püüame seda lünka täna parandada. Stuudios on Mare Kõiva ja täna tuleb juttu naaritsa Liivi huvist öelda, et mul on olnud üks suurepärane õpetaja ja see oli Paul Ariste, kes jäädvustas oma kogude lindistuste üleskirjutuste üliõpilasMotkade kaudu. Kaduva Vadja rahva ajaloo ja tema eluolu. Ja ma olen olnud üks teine õpetaja, keda me pole ise kunagi näinud. Küll aga olen lugenud õige palju tema raamatuid ja seal Oskar Loorits. Ja temagi on teinud meile ühe kingituse. Ta on alates 20.-st eluaastast käinud Liivi rannas kogunud sealt liivlaste jutte, usundit, vanasõnu ja mõistatusi, kõike, mis liivi rahvast saatis, tema igav päevases elus. Sellest me täna natukene püüaksime aimu saada, milline see liivi rahvapärimus on. Aga veel enne tahaksin kõnelda sellest niisugusest ideoloogilisest variandist mis saadab Oscarile Mooritsa, Liivi käikusid juba 1920. aastal kohe peale esimest korda Lauri Kettusega Liivi rannas käimist on ta kirjutanud kaks artiklit Postimehe hommikulisasse. Ja nimelt pildikesi liiv, lastest ja Lääne-Liivimaast. Ja see niisugune liivi keskne huvi ja abiliiv lastele on jätkunud läbi aastate. Vaadakem natukene seda, mis on siis tema sulest ilmunud liivlaste kohta ja liivlaste heaks. Nii on ta kirjutanud üsna palju kaastöid, viide liivi lugemiku, need on õhukesed raamatud, mis Eesti ja kolme hõimuvendade abiga remonti välja, et liiv lastel oleks, kust õpetada oma lapsi lugema. Ta on sinna kirjutanud ka homoluuletusi. Üks neist on näiteks Liivet uut luud ehk liivlaste hõimuülistuslaul. Ja kohe algusest peale ongi hakkab ta valgustama küsimusi. Kuidas liiv lastel üldse oleks võimalik jääda püsima eriti suure rahva keskel ning on õige palju valgustanud liivlaste oma probleeme ja liivi hõimupäevasündmusi. Sellist pealkirja kannab üks tema 23. aastal ilmunud artikleid. Üsna palju on ta püüdnud publitseerida populaarsemaid liivi jutte ja laule meie päevalehtedes, aga selle kõrval on ta valgustanud tõesti igav tähtsamat sündmust, mis Liivi rannas on sündinud. Veenda 25. aastal kirjutanud liivikeelse trükitud paberi ajaloost paber tähendab liivis raamatut samuti esimesest liivlaste laulupeost, samuti sellest, kui 25. aastal. Liivi laulukoor käis esinemas Eestis juba 1926. aastal, niisiis 20 kuueaastaselt sai Oskar Loorits Sa kaante vahele rahvusvahelisse käibesse läinud liivi muinasjuttude muistendivariantide kataloog mis on ilmunud ülemaailmselt hästi tuntud FSC sarjas. Tema doktoritöögi kujunes liivi rahvaainest ja selleks sai Liivi rahva usund mille esimesed kolm köidet ilmusid ajavahemikus 26.-st 28. aastani. Aga selle kõrval on ta jõudnud välja anda eesti keeles Liivi muistendeid. Mitmes väljaandes. Analüüsida nende rahva etümoloogiat 29. aastal 21. aastal vaadelnud eesti ja liivi kalurite sõnakeelde ja salakeelt. Rahvusvahelisse käibesse on läinud tema saksakeelsed artiklid sünnist ja surmast liivi rahvaluules. Nüüd on ilmunud 1932. aastal. Tuletagem meelde, et samal aastal, kui tal ilmus ka eesti rahvausundit maailmavaade, mida me võime lugeda koos tema Eestisse folks tihtungi ja mitologiga üheks parimaks populaarseks eesti rahvaluule tutvustuseks üldse. Kui nüüd jätta vahele terve rida kolmekümnendaid aastaid, võime lihtsalt öelda summa summarum, et igal aastal on tema sulest ilmunud mitu artiklit lühemat või pikemat käsitlust liivi ainest siis 35.-st aastast algavad murelikud artiklid kus väga erinevates keeltes kirjutatakse liivi rahva kokku, varisemisest võimalustest üldse edasi eksisteerida. Sellised artiklid on tal ilmunud kahel korral, soome keeles ka Poola keeles ja saksa keeles. Kas enne seda üldse mingit vihjet liivi rahva võimalikule kaebumisele lauritsa kirjatöödes ei ole? See on niisuguse kõrval probleemine olemas, aga enamasti on neis artiklites siiski olemas selline. Geno ja positiivne joon. Ma arvan, et seda niisugust pessimismi süvendas esimeste suurte liivi rahva heaks ette võetud aktsioonide nurjaminek. Koolitati ju Eesti ja Soome rahadega välja liivikeelseid esimesi õpetajaid. Liivimaal hakkas ilmuma popule tarneajalehte liivli. Buddy sai toetust, hõimuvendadelt. Ilmusid esimesed liivi keelekogumikud ungari keeles ja liivi rahvas, et tema kultuuririkkus ja mitmekülgsus sai tuntuks mitte ainult meie oma hõimule, vaid ilmsesti ka väljaspoole. Ja siin ongi Loorits rõhutanud seda aspekti, et kuigi see rahvas on arvult väike oma 20 aastase noore mehe reisipäevikus, ütleb ta, et et kui ta läks koos Lauri Egiptusega esimest korda liivlaste juurde, siis oli tal natukene kõhe minna. Sest ta mõtles kogu aeg sellele, et professor Kettunen on pidanud järjest olema hääbuvate sugu rahvaste saatjaks. Ta on olnud neid, kes fikseerib nende viimaseid niisuguseid hingetõmbeid ja viimaseid vaimuvälgatusi. Ta on ka öelnud, et imekombel on Lauri Kettunen ise pääsenud Punase terrorihaardest. No et sellel teel peab olema väga suurt mehisust, et ka tema ise tundis esimese käigu ajal väga suurt sisemist kõhedust mõeldes, milline võib olla inimese tunne, kui ta läheb ühe hääbuva mõne 1000 liikmelise rahva juurde. Tähendab ta ikka tajus seda juba juba siis ka see hiljem nagu leevendus võib-olla kõigi nende niisuguste meeste, liivi, laulupidude ja õpetajate koolitamise kõige muuga see leevendus tundus, et on olemas võimalus paremale tulevikule ja õieti kriipsu peale tõmbaski sellele. Läti rahvuspoliitika, kui ametlikult oldi nõus tunnustama ja abistama liivlasi. Ja samal ajal nagu Loorits ise on suure kibedusega kirjutanud oli võimalik see, et liivlastele nende laulupeo ajal loeti paberilt maha sõnad, et nüüdseks On olemas tugev Latvia, mille koosseisuga liivlased kuuluvad ja mille seaduste ja riigikeelega liivlased peavad arvestama. Tuleme tagasi veel nende aktsioonide juurde, mis tehti liivlaste jaoks. Sa ütlesid siin enne, et need nurjusid. No mil viisil? Selles oli ka suurel määral süüd mitte liivlastel, vaid selsamal Läti riigi poliitikal. Pole ilmselt vale öelda, et Eesti vabariigi rahvuspoliitika oli omal ajal maailma eesrindlikumaid ja et Läti rahvuspoliitika erines sellest üpris tublisti. Nimelt need samad Liivi kooli õpetajad loonud palgale. Neile organiseeriti tasu kooli õpetuse eest Eestimaalt ja kui nad ka said väga palju lätlastest madalamale palgale lõpuks siis piirati väga oluliselt nende tegevust. Nii nagu igati püüti takistada ka Nendesamade, liivi, kooliraamatute ja kõige muu väljaandmist siia juurde. Võib-olla pole üldse ülearune rõhutada, et seesama rahvuspoliitika tegelikult jätkus ka peale sõjajärgsel ajal. No juba esimese maailmasõja aegu paisati liivlased laiali Läti territooriumile ja see mõjub hukutavalt rahvale eriti väikesele rahvale, kui nad haigustega sõdade läbi satuvad võõrterritooriumile või võõrmõjude keskele. Liivlased siiski sellest esimese maailmasõjahoobist toibusid küllaga see sõjaeelne, väga karm poliitika, aga ka sõjajärgne poliitika, kui veel tuletagem meelde, seitsmekümnendatel aastatel oli suuri probleeme liivi rahvale laulude laulmisega või liivi ainese uurimisega, mida peeti millegipärast sama ohtlikuks nagu võib-olla mõne hoopiski kahtlase ja ja halva teema uurimisel. Sa mainisid kolme Liivi rahva usundi köidet, aga on ju olemas ka neljas On olemas, neljas olemas, viies no tegelikult võib-olla enne kui rääkida sellest neljandast ja viiendast tulekski lisada seda, et Oskar Loorits ja nii nagu terve Eesti rahvaluule arhiivi tulemuseks oli et köie viia oma rahvuskultuur ja see aines, mida uuritakse välja suurde maailma, et tõestada teistelegi oma kultuuri vaimuerksust, mitmekesisust ja väärtuslikkust. Nii on ta tutvustanud peale eelnimetatud keelte näiteks ka liivi Valo sõnu. Kogun inglise keeles, inglise keel. Kolmekümnendail aastail ei olnud meil levinud teaduskeelena. Nüüd peale sõda kohe. On Loorits hakanud edasi tegelema nende liivi materjalidega mis jäid tal kolmest esimesest köitest üle. Ja nii ongi ta neljandasse esialgu veel käsikirjalise köitesse koondanud kokku liivi rahvapärimused, mis puudutavad mitmesuguseid vähemaid loodushaldjaid, muuhulgas ka rahakateldega seotud ainese, mitmesugustel loodusnähtuste ja imede-ga seotud uskumustiku ning liivi kolendaariumi ja üleüldse suhtumisel, Piibli ainesesse, piibli pühakutesse ja tegelastest. Seal oleks vist vajalik märkida ka seda, kus loorid sel ajal juba elas. Ja sel ajal oli Loorits juba Rootsi kuningriigi. On ja tegi oma seda oliivirahvausundi kirjutamistööd väga paljude muude pooleli jäänud ettevõtmiste kõrval. Osalt on ilmselt sedagi käsikirju viimistletud suure eesti rahvausundi 1000 seitsmesajaleheküljelise entsüklopeedilise teose valmimise kõrval olemas veel ka viies köide, kuhu on koondatud mitmesugused pärimused õigussuhetest ja liivlaste eetilistest normidest ning kõigest muust mille avaldamist ja millest kõnelemist oskab. Hõõrits ise on pidanud esialgu veel võimatuks. Ja võib-olla nüüd illustreerimiseks ka mõningaid lugusid sellest samast neljandast köitest alustagengi, sellest, mille kohta igal rahval on õige palju pärimusi, nimelt kust inimesed loonud endale oma keele. Inglastel on selline mõiste tulemas läti keele kohta ja nimelt räägitakse, et kui no jumal olevat võtnud suure paja ja sinna seganud kokku kõik maailma keeled siis kutsunud ta kõiki rahvaid nendest keeltest osa saama, tulnudki kõik kohale, ainult lätlane, vaene vend, jäänud hiljaks, selleks ajaks 10.-ga juba katel tühjaks kraabitud. Nii et ainus natukene vahtu on jäänud katla külge. Ja kui siis lätlane on tükk aega mängunud ja palunud endalegi jumala käest keelt jagaja visanud seda vahtu, vaht on kukkunud aga osalt lätlase huultelt maha lipp lätlat lätt ja nii ongi lätlased saanud liivlaste arvates endale oma läti keele. Tuli üks teine lugu sellest, kuidas kurama tekkis, kui jumal lõi maailma, siis ta ütles kuradile, kurat oli siis tema kõige parem ingel. Mine ja võta seda kolm kokku, mis sa siin saad? Selles lahtises ruumis ja kurat mõtelnud misse küll on, ma pean peitma natukene seda ära. Kuid ta oli paljas tunutel taskuid, nüüd ta mõtles. Kuhu kohta ta pangu, selle pistad nina täis ja suutäis seda tolmu. Kui nüüd oli suutäis ja nina täis. Ta jooksis jumala juurde ja jumal ütles lasta külvaku see mööda maailma mööda tuult laiali, siis kasvab maa. Jumal ütles laskasva kuja jäägu roheliseks haljaks. Nüüd hakkas kuradil ka kasvama, suus ja ninas. Ta jooksis jumala juurest ära ja ei tahtnud näidata, et temal on varastatud minu täis. Ja need tombud kukkusid tal välja suust ja ninast. Mao kasvas iseendast, kuid kujunes tombud, kukkusid seal kasvavad künkad, sellest tulid künkad. Kurat, hirmsasti jooksise higistades. Vaata selle hädaga puhastas kaela ümbert seda higi, kuid käed olid tolmuga ja need hakkasid kah kasvama kaela ümber, kuhu ta käed külge pani, seal hakkas kasvama. Nüüd ta näeb, et hääd ei ole ta juukseid, mis ta veel võib. Ita kusi ja higi juhatajal jooksis, ta jäi kurama rannikule seisma ja mõtles, mida nüüd teha, kõikjal ümber kasvatama. Ta katsus visata ära kaela päält ja see õnnestus kah. Ta viskas nagu rangid kaelast ära ja sellest nüüd tuli välja kurama koolkond ka nina ja kõik see rand ja kaardi pääl paistab just nagu rongid kaela pääle kinni pandud vanasti ja see on see kuradima kuramu, Kuremu, see on varastatud maa. Meie ja liivlaste rahvapärimuses on tegelikult üsna palju sarnast. Oskar Loorits ise on rõhutanud saarlaste mõju liivlaste juturepertuaarile kombestikule. Ometi on siin ühte kui teist erinevat, me võime näiteks kohe näha sirvides Loorits liivi rahvausundit, et ebatavaliselt populaarne on liivlaste juures libahundimotiiv, kusjuures väga sagedasti libahundiks Meil on libahundimotiiv sellega võrreldes võrdlemisi tagasihoidlik. Samuti on hoopis teised aktsendid ka näiteks kuradi või ka ütleme mitmesugustel surnutekultusega seotud tähtpäevadel Need erinevusi või siis ka saarlaste mõju võime näha mitmete tähtpäevade juures ja võib-olla nüüd veidi sellest, kuidas käidi Liivimaal vastlapäeval ringi, vastlapäeval meie tüdrukud lähevad, riietuvad kuis keegi oskab ennast maskeerida vanastinud, tõmmanud meeste, pluusid tähele ja pannud punase rihma number ja vedanud valged kleidid selga ja siis läinud tükis ühtekokku tantsima. Mõni on riietunud pruudiks pärjad, pääs ja õmmeldud valgele kleidile punaseid ja rohelisi, paberiribasid ukse tako lauldud laulu. Kui vanasti mingit vastlaid, siis riietati üks pisike plika poisikeserõivastesse ja teda kutsuti pöialpoisiks veegol puu, aga neli tüdrukut olid suured võrguvedajad vada viiedaid ja see väike hoidus nende nelja juurde vastlaõhtu. Siis oli tüdrukuid lubatud viimast korda enne paastu tantsida. Mindi sinna ilusasti õmmeldud särkidega. Sel õhtul käisid ümber ka käkk Annika tüdruk, kuid kes olid endid ehtinud, nagu keegi oskas nende hulgas, üks oli kiirna, seal oli peerust minu käes kiir olla nagu mingi suure hirmsa linnu nimi millega kohe sisse tulles hakkas Maxima vastu seinu prussakaid korjama. Teine amet, mees oli ketraja, tüdruk kedervars käes, bakla munal kaenlas, see ronis sisse tulles ahjupingile, hakkas ketrama, kusjuures kohe jäi tukkuma ja kukkus lõpuks pingilt kolinal maha. Teised pidid siis minema teda üles tõstma. Ülejäänud käkonikad laulsid ja tegid muud nalja. Tuhaõhtul tulid kolm poissi, ühel oli pott käes, ühel punane puust buss, ühel tuhakott. Neid kutsutakse kõhu lõikajateks. Laugud Leigid. Nad tulevad tuppa, tõmbavad tüdrukuid pikali pingile maha ja kontrollivad, kas nad on kammeljaid söönud, lõikavad neil kõhud lõhki puu bussiga, siis võtavad kõhust liha välja ja panevad. Meil jäid sisse. Siis üks õmbled kinni, teine riputab tuhka pähele. Kolmas vala kohtupudelist, siis lastakse tüdruk lahti ja võetakse teisel kõht lõhki. Metuusalen Mattoosel teid nõgesevarrest Haida aida ise endale ümber jumala läinud mööda ja küsinud temalt, miks sa sellist haide teed, ta ütelnud, ma pean homme surema, ma ei taha muile Maide jätta siis jumal ütelnud, ärgu ükski inimene teadku oma surmatundi. Mispärast saarlastele rinnad lahti ja venelastel särk pükside seest väljas. Kui inimesed tegid Paabeli torni, jumalale ei meeldinud, siis ta tuli ja segas inimestel hääle ära. Nii et nad üksteisest aru midagi ei võinud saada. Saarlane, ilma algusest juba on olnud amet mees toonud selleks selleks meistriks, nõnda võiks ütelda. Aga venelane, see on musta töö tegija olnud ilma algusest. Saarlane pöörise venelane tõi talle juurde materjali. Tartlane laskis tuua vett, venelane tõi Telliskivi, see ei saanud aru enam, mis saarlane ütles. Ta ainult mõtles, et midagi on vaja tuua. Saarlane sai vihaseks, haaras venelasest kinni ja tõmbas venelasel särgi pükste seest välja. Kuid venelane haaras Marlasel rindu ja tõmbas seal tükis vatid valla kuni nahani rinna pääl. Jumal nägi seda ja ütles Lassist eile nad nõnda jäägu. Ja sellest ajast saadik saarlasena rinnad lahti, see tähendab paljad kui ka oleks üheksa vatti seljas ja venelane läheb särk pükstest väljas ja nõnda on. Kas nii ei ole nii, see on õige. Üks, teine lugu räägib Läti koolmeistrist Liivi rannas. Hiire Meister, Taalberg, seesama, kes Läti vabariigi ajal veel koolis õpetanud ja pärastanud. No enne ei sure, kui liivi keel, siit rannikult on kadunud vihand Liirlasi juba tsaariajal ja kiusanud tigedalt Liivil lapsi, kes pole osanud soravalt läti keelt harjutanud ja karistanud neid ihunuhtlusega, sõimanud lollideks hobuse keele kõneleja, eks, ja seadnud eeskujuks Lätistunud lapsi. Biitrik külas, kiidetud kord üht last, kellest Taalberg, ütle, no vot, et see õpib nii hästi nagu neelaks kõik raamatud. Teine poiss kuulnud kiitust ja mõtelnud endamisi oma halba edasijõudmist. Aha nüüd ma tean küll, kuidas saab targaks. Vot siis ja neelnudki lätikeelsest raamatust alla selle lehe, mis pidanud homseks pähe tuupima ilma sisust midagi, teadnuks teisel päeval Taalberg küsinud kurjustades poissi, kuid see pole midagi mõistnud vastata. Tige koolmeister, kahju rõõmutsenud vihaselt. Jah. Kas midagi välja ei tule? Mitte ei tule välja, moneelasin küll eile terve lehekülje alla. Ühine eesti rahvakalendriga õieti Lõuna-Eesti traditsiooniga on ka lindude äratamise komme. Lihavõtete ajal. Teil on, kui hingeloomadel on leitud otsest seost surnutekultuse ja teise ilmaga. Aga nii on siis Liivi rannal tehtud, et lihavõtte hommikul mindi mõnda künka otsa, lauldi Chitsioon, linnukesed, Tseegio linnukesed. Nüüd on teie aeg üles tõusta, lihavad lestad meie merre, lahjad lestad suurde merre. Džiitšooczyczio. Viiu linnud laulavad, see tähendabki linnulauluhäält. Samas oli ema üks vanem naine, kellel oli väike kott kaelas ja ülejäänud olid siis lapsed, kes pidid laulma. Ja kuusk oli künka otsa kaasa viidud, kotis oli, mida olinit küpsetatud, mõni kak. No ei andnud kotist kellelegi süüa, see oli selline vigur või ebausk. See kõik jagati lindudele ja seda kuuske kutsutud lindude kuuseks, lindud kuuse lihavõtte hommikul siis öeldakse, et päike tantsivad siis temal on hea meel kah, et päästja on tõusnud üles ta siis hüppab nii üles-alla nagu hõljuks. Kes lihavõtte hommikul näeb, et päike tõustes tantsib seal õnnis kogu oma hea ja mõtted, mis ta päikese tantsides mõtleb, täituvad ja kui poiss näeb seda, siis esimene tüdruk, keda ta sel hommikul kohtab, saab tema naiseks. Ja tüdrukul vastupidi. See on selline uskumuse komme, mis on ka eestlastel tuntud. Kas need muistendid ja lood, mis me nüüd praegu lugesime, on pärit nüüd Liivi rahva usundi neljandast köitest, mida meil trükis ei ole. Ja sealt nad on, meie mõtlesime, et oleks üpris kulunud oluline jätta see seeria. Nüüdseks on ju Oskar Loorits aukartus, et liivlased peavad lahkuma ajaloo teenilt tõeks saamas ja ma arvan, et nii Oskar Loorits Ale kui ka liivi rahva pärimustele tõeliseks niisuguseks momendiks võikski olla Oskar Loorits. Muistendivalimik usundi valimikke väljaandmine. Kas keegi on Oskar Loorits kõrval teinud veel samavõrra monumentaalseid tööd Liiulastest? Liivi rannikul on käidud kogumas nii varem kui hiljem. Ja tegelikult Ma usun, et sama monumentaalne kogumik on aastate jooksul kokku kantud Ülikooli õppejõudude eeskätt Eduard vääri, aga ka Tiit-Rein, Viitso ja mitmete nooremate uurijate ning üliõpilaste poolt. Nemad on käinud neis samades paikades. Kolmas ja peab veel ütlema, et liivlased mäletavad Oskar Loorits siiani. Teda kutsuti kahekümnendatel aastatel hooldabe. Selle pseudonüümi all avaldas ta mõned oma luuletused ja nüüdseks on üliõpilased talletanud terve rea pärimusi, voolda pääst, sellest, kuidas ta istus ja vanade inimeste käest kirjutas üles kõiksuguseid lugusid, nii. Vot kui valeti vaata alati pärinud ka seda, et, et tõesti nii arvate, kas te tõesti usute, kas see on võimalik? Ja oleks tõesti hädavajalik need nii neljas kui viies köide taastrükki toimetada? Kaugel see asi praegu on? Me saime nõusoleku Oskar Loorits vanemalt tütrelt saida nutilt, kes on päranduse valdaja. Soome Kirjallisuuden Seura abiga on meil nüüd olemas koopia nii Ilmar Talve ümber trükitud käsikirjast kui ka Oskar Loorits end algkäsikirjast. Praeguseks oleme me jõudnud neljanda köite lüüa arvutisse ja loeme usinasti selle korrektuuri. Tahaksime väga loota, et äkki veel sel aastal on võimalik huvilistel näha liivi rahvausundit oma kodusel raamatu laual riiulil.