Nähtavasti Eesti rahvakalendriväljaande kuues köide ilmus trükist. Ja seepärast peaks olema paras aeg nüüd kadripäeva peatüki raadiosaates tutvustada. Muidugi tuleb juttu kadrisantidest ja kadi pulmas, aga ega esivanemate vaimuvara sellega ei piirdu. Sellega kombestikku kuulub veel üsna omapärast karjandus, maagiat elavast kasutusest on see viimaste aastakümnete kestel küll ära kadunud. Kirjeldusi siinkohal tutvustada jõua. Pigem jõuab juttu teha sellest, mis aga põhi on sellel või teisel uskuma, sel kombel muiste olnud ja kuidas seda seletada nähtustega teistel rahvastel Kadrip, laeva või Katrina päeva nimetus tuleneb Lääne-Euroopas õigigi populaarse naispühaku Katariina nimest. Ja legendi järgi on 25. november pühakuks kuulutatud Neitsi Katariina märtrisurma mälestuspäev. Aasta on 306 või siis ka 307. Teda on kujutatud varasest keskajast peale pühapiltidel koos mingi esemega. See võib olla mõõk, raamat, palm, piinaratas või välk. Ja 15.-st sajandist on ta saanud mitmete elualade kaitsepühakuks kirurgid selle mõõga ja pärast filosoofid raamatu pärast õppurid, käsitöölised, ratas või piinaratas siis pühaku tunnustusena näib olevat olnud soodustavaks teguriks, et Katariinast sai tõllas seppade, Möldrite käärid, teritajate ketrajate kaitsepühak. Läheme kehtis ketras ja keelt ka niisamuti nagu meil, eestlastel, aga algselt pole meil tegemist otselaenuga läänest, kaitsekeelt saab põhjenduse kohalike uskumuste alusel. Nagu mardipäev märgib kadripäevgi talve saabumist, aga eestlastel on selles suhtes vähem oluline. Sakslaste kadripäevale lisab samuti kui andrisse päevale tähtsust lähedal asuv uue kirikuaasta algus. Ja seetõttu nendel koondub kadripäevale veel tuleviku ennustamist, nagu on aastavahetusel. Euroopa maadest laiemalt levinud ühisjoon on ehk naispühakule pühendatud päevast ajendatud neidude suurem ettevõtlikkus igasuguste sügistalviste kooskäimiste organiseerimisel. Kristise pilve, keda raadiokuulaja tunneb saatesarja, laula, laula kese ühe kaastöötajana. Tema on täheldanud liivlaste kadripäeva tähistamise SUVI keskendumist just noortevahelistele suhetele, nii nagu on lääne ja idapoolsetel rahvastel kui võrreldes punast ega siis nende kombestik hõlmab eeskätt elatusalasid, nimelt karjakasvatust ja lätlastel on põhiliselt lambakasvatus. Venelastel on Katariina pühakuna samuti tuntud ja kadripäev. Ja kuupäev on 24., kuid teiste lähedal asuvate tähtpäevade kõrvalt on väheoluline ja samasuguse otsustuse võib teha ka vadjalaste kohta. Kokkuvõttes on kadripäev nii nagu marti päägistlastel märksa kombestikurikkam kui teistel ümberkaudsetele rahvastele. Ja sageli rõhutatakse arhiiviteadetes nende tähtpäevad ühetaolisust just sandis käimise seisukohalt. Aga erijooni on siingi Läänemaal näiteks osa kadrist käivad päeva ajal enamasti kadripäeval või sellele järgnevatel kuid ka sellele eelnevatel õhtul perest peresse käijatest erinesid need mitmeti. Näiteks see, et käiakse olid ainult naised, kellel ei olnudki talu ja käidi enamasti üksi ja lähema ümbruse peredes. Maskeering ei olnud samuti kuigi mitmekesine ja andisid, mida saadi toiduaineid või linad, villad ei jagatud teistega, need jäid oma tarbeks ja eriti Muhu saarelt, aga mujalt ka. On teateid hooneksmaskeerimisest, nii nagu jõuluhaneks käimisel tõmmati, selleks puuks tavaliselt suur rätik üle. Kui naisterahvas seda Hanetigi üldiselt mardi- ja kadriõhtusel Haneksmaskeerimisel erinevust ei ole kasutati ülespidi karvaga kasukat õlgi voodilinapatju suur leid. Kirjanduse andmetel on tehtud see hani õlgedest ja sulgedest käituti peredes niimoodi lapsi loetamast lugemist küsimas, siis humal nimetati seda Santamis kommet ka hanede käimiseks. Ja siis, kui pererahvast piitsutati, siis hanede andmine ja sissetulemis juurde kuulub ka hanemoodi häälitsemine kiigaga. Ja huvitav on see, et ainult Muhumaalt on teateid ka, kes esmakordselt aneks läks, see testiti kaevu kogu peale tõstetud ülesse antidele natuginaapisis ja see oli siis nagu vastuvõtmine Martis või kadrisängis käijate peresse. Tänapäeval, kui me vaatame Martide kaadrite välimust, siis ega siin vahet küll suurt midagi ei ole, aga varem on olnud, teen kadrimaskeeringu, see ei ole kuigivõrd olnud taotlust näidata ennast koleda navi mustana rohmakana ei välimusega käitumisviisi poolest. Ja seetõttu siin niisuguseid loomamaskid nagu karu või sokk, kui kohtab vähem kui markide hulgas. Ja rõhutatud on ikka naiselikkus, olgu mees- või naissoost isikud ikka eelistatavalt rõivastatakse naisterahvast, eks, ja eriti Lääne-Eesti teadetes on öeldud, et kaadrid on puhtad ja valged. Et kadrid on ilusad, ilusaks rõivastamis allu mõeldus, orienteerumist moodsaks peetavale linlikule moele siis pandi valge hame selga, jalg jalga, valged sukad või alus püksid voodilina ümber akna kaartinaid kasutati siis eelistatud on laiali värvilised kübarad, loorid, piitsid, Volongid, tuttik, lindid, lehvid igasuguseid paberi ja riideribad, suured helmed ja seda, et oleks pikka aega nüüd ette valmistatud või spetsiaalset kostüümi tehtud on juhtunud just kadrirõiva puhul. Ja valgesse rõivastumise üheks ajendiks võiks olla kontrast markide tumedale rõivale, aga see ei tarvitse olla ainuke põhjus. Nimelt otsustav ei ole ilmselt helmed. Kadride valge rõivas tähendaks lund. Valgesse rõivastumist tuleb piirkonniti etega, teistel tähtpäevadel, näiteks paastumaarjapäeval, Tartumaal või Viljandimaal, Võrumaal. Ja Viljandimaa hingesandid on samuti valge tulnud Saaremaa Luutsid. Lutsi päev on 13. detsember ja ega välistatud ei ole, et siin on kunagine seos surnutekultusega, aga ega seda kindlalt öelda kaisa valge jaga. Punane värv on olnud esindatud liivlaste kadril juba varemast kihistuses ja vastlaSantidel. Aga siingi ei oska ütelda, millest just täpselt tuleneb. Perekonnana esinemine pole olnud tingimata nõutav, aga see on kõige üldisem. Kui vaadata Teid, kui Martide season juhtivuse mardiisa, siis Kadide seas on kõige olulisemaks peetud kadriema või kadrinoorikud. Ja siis enamus grupist kujutab tavaliselt endast kadi lapsi, neid siis padi. Etenduses käsutatakse ja nende tarvis palutakse andisid ja pereema roll osutub sobivaks ka õlgedest või kaltsudest meisterdatud kadrititele andite küsimiseks. Pruudiks ja peigmeheks rõivastumine on üldisem kui laulatus. Stseeni mahamängimine, enamasti noorpaar astus ette või ehitas oma soolohiljem juba järelpeo ajal. See, mida nimetatakse-Läänemaal kadi pulmaks ja näiteks Saaremaa noormehed panid toime kadri noorikute parastamisi. Noorikud võisid muidugi olla samuti noormehed, nii nagu pulmades. Silmitsemine, kella helistamine, laulu ja pillimängu osa ei ole Kadridel erinev. Siiski on kadrietendus tervelt ikkagi vähem väljapeetud kui mardietendus ukse taga laulmist ja sissetulekuks loo küsimist tuleb väheneda. Kadri tembud pere õuel on tagasihoidlikumad, mõistuküsimused on vähemvärvikad või siis imiteeritakse, näiteks kui on küsitud, kui kaugelt kadrid tulnud vastanduvat need report sitta veskite Tulluvad sea Mollyga ja poole vaaknaga üleskirjutusi Kihnu saarelt tehtud 60 aastat tagasi praeguse rahvaluuleprofessori Eduard Laugaste poolt. Isegi järje ja pererahva Virkuse kontrollimisel ja laste loetamisel on Kadritunnet vähem aktiivsed. Aga üks käitumise erijoon on Kadri, teil ometi nii nagu vanasena ilutsid üleb luuaga, käib lutsi päeva kohta. See võib väljendada tähtpäeva ilmastikuolusid. Et lutsi pühib luuaga lund ja üksiti ta võib-olla Saaremaal Luutsideks maskeeritud tegevus lutsitule tulevad, luuad on seljas. Aga niisamuti on kadripäevaga seoses samasugune ütlus. Kadri kuseb selles mõttes kahetähenduslik. Niisugusest Kadriks maskeeritud embustanud jääbki üle maa ja seda, et kadrid luua, peale pissivad, võib-olla on siis joosta kadi sulaga on mainitud ka varasemas kirjanduses. Ja maagilise eesmärgi kohta võib ütelda, et kadrilaulus võivad ette tulla nagu pulmalaul olude siiski niisuguseid värsid. Et see toiming mõjub soodustavalt kapsakasvule, näiteks kuu gaasikud kusevad sinna kapsast kasuvad on Lõuna-Eesti laulus Hiiumaalt ja Läänemaalt mõned teated, et sellel puhul pritsiti juuresolijatele vett. Ja siingi võib-olla ülekanne mingist riituslikust tegevusest. Muidu veel seda, et naispühakule kuulumise tõttu on vesine nii Eesti kui teiste rahvaste arvamises mitte ainult kadripäev, vaid samuti ka näiteks Mareta päev, 13. juuli või õnnepäev, 26. juuli, heinapäevad mõlemad. Ja eks Kadri kaheksid ilmadki on Eestimaal nii sula ja külma vaheldumisega ja see on vast omakorda soodustanud sellesisuliste vanasõnade küsimist rahvasuus läbi aegade rahvaluulekogujaid üles kirjutises on sagedasti märgitud, et mardi- ja kadrilaulul ei ole muud vahet peale selle, et lauldi, laske sisse mardisandid või laske sisse kadrisandid või siis Läti mardilaulus värsi lõpul marki ja Katri laulus Sis Katri. Praegu on ülemaa ühesugune Martti Katri refrään kui me näiteks kuulame seda, kuidas Tallinna saatuse väljakul on laotud siis ikkagi kipub see refrään tulema väga. Herbert Tampere uurimuse järgi on plaaniliste mardi- ja kadriviiski levik ikkagi lõunaeestiline nähtus. Siis mõnes piirkonnas on olnud nii refrääniga kui refräänita viisid ja Segala on Saaremaa k. Läänute põhimõtteliselt sarnasuse määrab juba nende ühesugune tähendus. Vahe on peamiselt selles, et Martitektoodeti põlluja Kadidelt karjaõnne vastavalt siis kujuneski õnnistamise saatus, sõnade rõhuasetus Kadride puhul enam karjale. Aga olenevalt sellest, et kaadid kujutasid endast naisi, on kadrilaulus just küsinud nüüd rohkem naiste käsitööks vajaminevat. Kadrieviitrib Kadri kuudrip, Kadri Viidrip, lillasid, kurid kuue lõngasida või öeldakse, et miks ta neid siis tahab. Kadrikkide ketrama ei hoolikoki sekkuma ja Kadri dast vaprast vaeva palka. Ja Andid palumisel on kadriema võrreldes Martidega rohkem kui mardi ise hooles oma laste kehavate pärast. Ja siis rõhutab seda ka oma pöördumistes öeldakse Kadid nõudsid toiduainete asemel rohkem villu. Ja see niisugune ütlemine käidi villu ajamas kehtibki just kadrisantide kohta rohkem. Ja andide andmisel püüti seda siis ka rohkem arvestada. Söögiga Meil on antud nii markidele kui Kadridele ühtemoodi. Läänesaartel on rohkem vorstid ja käkid. Öeldakse, et martsab makkia kaadri, saad käkki. Siis on veel oad, herned, klid. Lõuna-Eestis on kõige rohkem karaskit Mulgimaal kuked-kanad ja need ei tarvitsenud olla valmis küpsetatud või siis niisama kaasand, isegi ilusat. Kukene. Ma idaosas on oad, herned, hästi sagedane mardi- ja kadriant samuti. Ja kombekirjeldustes on tavaliselt loetletud, mida sandis käijatele kaasa anti, aga ei selgu, kas ühe pereannid pidid olema võimalikult mitmekesised. Nagu märgitakse, et igast kraamist natuke okei. See oleks ootuspärane näiteks villade, villaste esemete annetamist, käitud lambaõnne tagatiseks. Aga arhiiviteated on niisugusest ajast, kus sanditamis kombe maagiline tähendus juba kaob ära ja siiski tundub, et ka varasematel aegadel ei ole andide mitmegi esituste oluliseks p vaid antimis kellelgi anda oli. Liha on antud mattidele Kadritele mõlematele, aga teateid nimet lambalihaandmisest, Kadri-Ann on enam, siin on seos kadri küll hammaste pühakuga, küll ilmne. Karistused Kadridelt peredes, kus neid sisse ei lastud, on samasuguseid kummartidelt ja ka rohkem Lõuna-Eestist. Tare uksed või harvemini lahutame Jaidukesed kassiti, puuvirn või seamoll, kivihunnik, ader või jääke, sõidu või põllud, vahend võidi tirida hoone katusele või puuriida otsa või keerati lihtsalt treigi kummuli lisaks kätepuutuvate asjade ümberpaigutamist. Teil olid siis veel niisuguseid karistusviisid nagu korstna kinnitoppimine, linaluude puistamine kaevu? No see oli küll päris hull tegu. Omade laudast välja laskmine. Kaadrite järelpeod on ülemaaline komme, aga Põhja-Eestis on need olnud rohkem simmani taolised noorte kooskäimised, aga Lõuna-Eesti kombekirjeldustest selgub, et sagedamini on oluliseks peetud rikkalikku lauda ja kohale tulid need ka, kes siis andis, ei käinud. See tingis põhjalikumad ettevalmistused. Kadri Anniki olid antud niisuguse arvestusega, et siit jätkuks Sobiks hiljem lauale panna. Ja õlu oli muidugi järelpeo korraldamisel nii mardi kui kadrikombestikus ühtviisi oluline. Venemaa Kadri pulmade ettevalmistust, siis ilmneb juba naispere innukas osavõtt. Kui naisterahvast siis andis käimine kombeks olnudki, siis seda agaramad oldi järelpeo korraldamises. Need kaadrid läksid jälle kõik kokku ja sealt need perenaised seal tehti siis kõik need söögid, kõik need asjad, öeldakse Nask. Pulmad, kandik tuleb kadripulmas rohkem ette kui mardi pulmas. Üles tõmmati pulmalipp, näiteks Kihnus ja siis omas rollis olid pulmaamet, mehed, pruuttüdrukud, käed isamees ja kõik. Ja teinekord on läbi mängitud kosjaskäik, sõit, pruudi koju, laulatus, noorpaari saunaviimine ja kõik niisugused asjad. Ja niisugune pulm võis kesta mitu päeva. Ühes teates Kirblast on osavõtjate arv öeldud olevat 60 70 ringis. Ja siis niisugune ütlus mardi-kadri käes märgidki siis nii kadripäeva saabumist kui ka humoristliku põhjendust pulmade pidamiseks kadripulma jaoks andisid koguvaid Kadri Simson eraldamaks lisaelatist hankivatest annetuste kogu eest nimetusest, pulma, Kadrideks. Tänapäeval on kadis käimine kohati üldisem kui Martis käimine, aga suurema hea nelja kuni neljateistaastast, kes andis käijate hulgas, on nii poiste kui tüdrukute rühmi käiakse mardi- ja kadrimõlemates siis tuleb järgmine vanus nii 15 17 aastat. Siin käivad põhiliselt tüdrukud, enamasti kaadris andis ja siis veel vanem, iga on segagrupid, käiakse rohkem kaadris, andis ja linnas külastatakse ka toiduainete, kauplusi, restorane, kultuurimaju ühiselamuid sõidetakse liinibussiga, vähemalt Tartu linnas juhtub niimoodi. Koolis organiseeritud kadrikarnevali. Teil on olulisem rollimäng, aga kui on kultuurimajandis organiseeritud kadriõhtut, siis rohkem seltskonnatants ja tänapäeval linna koolide õpilaste eriti uus linnaosade õpilaste maskeering on muidugi vähem vanapärane kui maa või agulikoolide õpilastel. Linnakoolides on ikka kauboid, robotid ja Pipi Pikksukk, Punamütsike saabastega kask ja eitysitaatisid või ametmehi või loomamaskid on vähem. Ja no enam-vähem ühtviisi võib kohata neid kuradid ja näitasid ja kauneid daamisid. Ehkki Püha Katariina piinaratas meenutab vokiratast, see ei ole vist ainuke põhjus, miks teda Saksamaal ketrustööliste kaitsepühakuks on peetud. 16. sajandi lõpus kujunes kadripäevast majanduskalendri tähtpäev. Naistevälist tööd lõppesid, oli aeg lambaid niit alustada tööga ketrustubades. Eestis on Katariinal pühendatud viis kihelkonnakirikut ning vähemalt viis kabelit, nagu ütleb Lauri Vahtre. Vanas kirjanduses on nimetatud samuti, et Katariina on olnud lammaste patroon. Eestlastel ja Võnnu kiriku seitsmeteistkümnenda sajandi protokollis öeldakse, et eestlaste lambajumal Katarina teda austatakse, teenit takse. Jumal ta sellepärast veel pole. Ja Eestis Kompanii töö keldrisse või ka villase töö seisukohalt tähenduslik mitte üksi kadripäevaga mardipäev samuti peale keelu kadripäeval lambaid niita, mille kohta on teateid põliselt? Tartumaalt on Lõuna-Eestis niitmiskeelt just mardi- ja kadripäeva vahel öeldakse kahe sandi vahel muidu Santlid villa ära. Karksist on keelu põhjendus sama, mis lätis, et lambad lähevad kirikusse ja ei tohi sel puhul alasti olla. Aga Lüganuse teatis on see kahe tähtajavahemik just sobiv, et siis kasvavad kirjud talled. Siin on aluseks niisugune uskumised, kirjud loomad sigivad hästi. Või siis on mõnelt poolt teateid ka, et kadi päev on just see lambaniidu õige päev. Kadriniit tuleb teha nii, et kelle kodukandis on niimoodi olnud, et just sellel päeval tohib kadi päeval tohib lammast niita, siis tehtagu seda aga julgesti edasi. Oledki vahetus seoses on lambaõnne taotlemine veel toitlusega, näiteks Mulgimaal söödi kanaliha lambalaudas ja luud maeti sõnnikusse siin ilmse ohvritoiminguga tegemist. Mõnel pool on veel niimoodi olnud, et kariloomi aimatakse järele hüplemisega niimoodi nagu umbes lambad hüppaksid. Ja ohvis. Maja tunnuseid paistab leiduvat ka kirjeldustes lambaliha valmistamisest, toiduks näiteks Vändras, helmes, Põlvas, Räpinal ja paljast liha on soovitatud näiteks Karksi süüa, et siis lambad lähevad hästi korda. Ja samasugune eesmärk on olnud Viljandi ja Tartu Virumaa tangupudru söömisel. Enamus pärimusteateid jutustab, sellest, öeldakse kohe otse, ära süüakse lambalaudas pudru vaagna alla pannakse lõngakera siin Väike-Maarjas, putru viiakse üksteisele, nii on olnud Torma kihelkonnas. Nagu mainitud on Kiislik on söödud, tormas lambaliha tangupudruga Viru-Nigulas siis soolaga keedetud herneid või ube, kama või kama, pallisid Kodaverest. Siis mitmel korral on märgitud, et sel puhul joodi õlut. Simunas ja koguni anti kõigepealt loomadele, siis lähevad need korda. Ja neid kirjeldusi iseloomustab tarbetähenduse rõhutamine isegi siis, kui teemaks on külanoote tembutamised laudas. Ja kogu see karedus maagiline tegevus on ikka kadripäeval, mitte Kadri eelõhtul ja kadrilaupäevastesse sandis. Käijatesse puutub võrdlemisi vähe. Virumaal kuulub laudas tangupudru söömise juurde jällegi kariloomade matkimine, matkitakse oinaste puksimist veiste puskinist näiteks pannakse kas endi hulgast isegi kütke ja siis teised kaevavad teda siis lastaks veel kukerpalli põhu peal, siis söödetakse üksteise otsa hunnikusse, see on see niinimetatud seavirna tegemine siis ja laiusin on seda päeva ennast kadripäeva nimetatud lambapäevaks. Ilmateate järgi söödi sel päeval lammast pudru. Põhja-Tartumaal ongi kadripäeval mäegi misse või määmise päev, sellepärast et sel päeval käidi teises peres mängimas mängijat, klantsi ja tanguputru kaasanti näite. Need olid toored ube, kaalikad, kanepiseemned ja hilisemal ajal siis õunu kompvekke. Selle sajandi algul lapsena mängimas käinute mälestuse järgi on mindud teistesse oma küla peredesse hommikul päeval ukse taga või tuppa astumisel tehti siis lambahäält. Ja käijateks olid ennem naised ja lapsed kui mehed. Täiskasvanud käisid, üksime paaristiku, lapsed käisid grupina. Ja siis nägijate soo või arvu või rõivavärvi järgi ennustati järgmiseks aastaks. Kas oinas tallesid, hüüti, tallesid kaksikuid või musti kirjusid valgeid. Näiteks üks niisugune tekst veel Kodaverest mäesime ja kui perenaine välja tuli, nägi poisikesi, ütles, et meie õnn ei taha, me tahame uttelambid. Siis anti meile Sukrite Hernide kaalikid ja mida meile anti, muidugi leiame, poisikesed ei saanud ja kui poisikestel ei antud, siis poisikesed jooksid minema ja ütlesid, et vana vainu aiataha talletada järgi muidugi oli perenaistel siis pahameel ajasid veel neid taga, aga meil oli hea meel. Ma järgi võiti teha selles piirkonnas samuti teiste koduloomadega lindude hääli ka ja seda enamasti laudas, vahest aidas ka, kui perenaine kutsus mängijad teistelt rahvastelt näiteks soomlaste kadripäeva kohta teada palju samasugust nii idapoolsest Soomest, Ingeri maalt, olgu see siis lambaliha söömine laudas. Siin on veel loitsusõnu öeldud lammaste õnneks. Või siis pudru ja õllepakkumine kariloomadele. Ja Triulu näib olevat ohvrijoogina sama tähendusega, mis karjane taotlusel, Ida-Eestis aga kadripäev päeva tähistamisel isegi soomlastel olulisem kui meil. Lätlastele kaadris käimine omane ei ole, aga ühistun jälle karjanduse valdkonnas, kadripäev oli loomade püha, keedeti Tru, et lambad hästi edenesid ja ei, kehtis samuti lambaniitmise ketruse keeld samuti ka Ida-Eestis on külaliste tulek lambaõnnega seoses näiteks külalise mütsiga Hambaid vihtuda, siis sünnivad kaksikud talled. Liivlaste kohta on teada, et lambapea söödi kadripäeval selleks, et lambad ei teeniksid siiski lammast päevana nii linlastele kui lätlastele olulisem kadripäevast üheksa päeva võrra hilisem Barbara päev siin neljas detsember, meil on sellest päevast ainult nimetus teada. Aga liivi, läti rahvakalendris on see üsna tähtis majanduskalendri tähtpäev. Siin on mitmeid naiste töökeelde ka näiteks liitlastel ketrusõmblemine, kudumine, askeldamine, jahvatamine, lätlastele, õmblemine, nõelumine ja liivlased on käinud, varas andis ka. Ja karjused pidid sellel päeval kükakil karglema näidud samuti ja liivi sanditajate Parbonite ühisjoonida. Rääkijatega on külaskäik tähtpäeval tähendab täpselt kadripäeval rõivavärvi märgi tulevaste tallede varvete arvamine lammaste matkimine, rääkimise jalgade trambutamisega ja tõenäoliselt on Kadri ja Barbara päevane koondunud kadripäeva kombestikus nüüd kulmineerunud sammaste pühajooned ja need tunduvad olevat balti läänemeresoome aluspõhjalt. Kusjuures see kohalik omapära on ilmselt ka pikaaegse iseseisva uuringu tulemus. Ja võib olla, et algusest peale on selle kombe kunagine levikuala olnud just idapoolne meilsisida. Eestiline. Koduste tööde keeld või lubatavus seostub samuti lambaõnnega keelu. Põhjendused on erinevad, aga mõte on üsna ühesuunaline, et lambad jääksid pimedaks, veegaksid Luukama, pea hakkab ringi käima. See on niisugune pöörlemistõbi lammastel. Ühesõnaga et lambaõnn kaoks ära. Mina enda halvenemisest teateid pole, aga naiste keelatud töödest on nimetatud Ketlust vähem varrastel kudumist, nõelumist, õmblemist, kangakudumist sõlmimist, öeldakse, et lammaste jalgadele kasvaksid sõlme taolised munad ja nendest keeldudest Ketluse keelt on teiste rahvastega kõige tuld. Siis lõpuks selle mõni sõna ilmainetest, ilm ainete poolest on kadripäev mardipäeva analoog. Erinevus on võib-olla ennete populaarsuses tähepildist Linnutee või sõel või suur vanker. Olenevat ilma- ja saagi ended, osalt kirjanduse mõjulised. Aga mida tasuks vaadata Kadri harpi, Kadri rist, nii nagu Läänemaa rannikualal on vaadatud või hiiu või Muhumaal on jälgitud Linnutee heledust, see on siis hargnemiskohast taevaserva lõunapoolse taevaserva poole. Ta läheb siis Linnutee nagu kaheks ja edasi vaadates linnud ei tähendab nagu lumevaest talve. Ja möödunud aastal ma just vaatasin, imestasin, et see on lause must ja ei uskunud, aga tuli just nii, et pärast kolmekuningapäeva läks trummi päris ära. Rumal on sõela tähtede Helendamist peetud lume peatse mahatuleku märgiks, aga eeloleva kevade ilma- ja saagi ette arvamine nüüd kaugemale on mardipäevaga võrreldes kadripäeval üsna juhuslik. Laske sisse kadrisandi k tri santi, laske seedee kaadrisandiga atri santi, kaadreiulgeid, külme, ETVga. Triisa anti Peeemmerteerima toot saada vaatri santi piisoosipasopaga tri saan tee laadilaneeli. No niirikus loodageerija ta tri isa tee saadu Reekud niideeki kaatri sa anti äärnatusse ja Audesega atri santi lisades tauste linki. Perenaine linnu geenega tri, ta anti Ta laudi, Arto aasa ka atri santi puudu liidu paadi s k tri, sa anti Cheulate tuul, kaatri santi, peer to teenistus seest, aga tri anti luua joodaarte. Aga arteri santi, kui ole Peeerritoobeestussennaga tri, saan tee, võetan muule naa päästa aga atri. Eriti kui mu lõhnade hääldaga Triisa anti. Taara kuue aasta eest ta atri santi, piiskanzee, liilia, õnne, ka tri isa anti kahel käel kaar ja ennega atri. Kui sai ta, ma juhate ka tri isa, anti karaskondambrendaati pääl ta atri santi kaadrida. HK nali ja ka trikookon käänadannustenuga arteri sajandit.