Ana narhimigotad, hoidun. Ei, ta oli imede meeli. Tere, hea esivanemate vaimuvara kuulaja. Täna on siin meie stuudios Tartu Ülikooli õppejõud Paul hagu ja meie tänane teema on setu Kirmased. Üldiselt on ju nõndaviisi, et inimesed, kes ei ole Setumaalt pärit ja need, kes ei ole ka folklooriga tegelenud sageli ei tea isegi seda, mida see sõna Kirmas tähendab. Ja võib-olla on seda kuskilt kuuldud ja võib-olla seda kuuldut ka natukene teistmoodi. Seda nimetataksegi vahel Kirmaskiks. Nii et alustame siis päris sellest mõiste lahtiseletamisest. Kuidas seda sõna õieti on välja vaja öelda ja mis asi see Kirmas siis on? Nagu kõige rahvajutuga on niiviisi, et võib kasutada ühte ja teistpidi. Mina olen Setumaalt pärit ja ma olen ise ütelnud üks kord Kirmas, teinekord Kirmask ja kumbki ei ole vale ja kumbki on õige ka üldse. Kuidas see nimi Setumaale on jõudnud? Veidikene kummaline tõepoolest, sest see tuleb ju saksa nimetusest Kirhmesse. Ja setud ei ole saksa usku ega saksa võimu all suurt üldse olnud, ainult nagu venelaste poole peale alati jäänud ja praegugi muiste kui külasid õnnetuseks sinna jäänud. Vot ei tea, kuidas see sõna on tulnud, aga nii visioon. Igatahes setud kasutavad seda nimetust Kirmas või Kirmask, Kirmaskid, Kirmased kütteks küla pidu, aga parem oleks äkki öelda külade vahelise peo nimetuseks. Eestil on sellele loomulikult vasted olemas, mitte väga täpselt, aga täiesti olemas need Lahemaal kuulsad praegu kuulsad teod, need on ka omad Kirmaalsed ja mujal on Tartumat rallannese Tralla meil ka Kirmas mõnes mõttes oma nägu on kahtlemata Kirmastel olemas, aga see sõltub juba sellest, et seda peavad setod. Kirmase pidamise kohta võiks nentida, et sinna tuleb noorus ilmtingimata kokku ja ei tule mitte ühest külas, siis ei ole see mingisugune Kirmas. Sinna käib kokku ikka mitu küla, mitukümmend küla ja ma mäletan üsna ilusasti, kuidas paljud noored on rääkinud vanad oma noorusest, rääkinud kuidas sai lausa rahulikult mindud Kirmasele 20 versta jala ja tagasi tulnud 20 versta jana, sest hommikul pidi tööl olema, aga Kirmasse oli noh näiteks pühapäeva õhtul või pühapäeva päeval hommikul tuli tööd teha, ega siis magada ei saanud, aga see polnud tähtis. See oli pikk pidu, eks ole, pikk pidu ja Mul on muidugi mälestused ja teadmised, et ütleme, 40 aasta vanusest ajast ehk hägused ja praegusi firmasid oskaks kirjeldada. Aga päris vanasid materjali järgi, mida kuulda on vanematelt inimestelt võin kirjeldada ka. Vanasti oli Kirmasega niiviisi, et see algas päevasel ajal peale kuskil ühe-kahe paiku, kui hakkasid juba kokku tulema. Kirmase küla oli kindlasti teada ja need olid erinevatel aegadel eri kohtades eri külades, Kirmased omaette süsteem, kena on olemas. Aga jääme mingi ühekkimase juurde, sinna tuli rahvas siis juba päevasel ajal. Kas see koht oli kiige juures kuskil või see oli igas külas traditsioonile, kuhu kokku käidi, näiteks võis olla tõepoolest kiige juures, aga siis olid need Kirmased, mis käisid kiikumise ajalisi lihavõtteaega, lihavõttejärel. Aga mõnes teises kohas võis olla mingisugune karjamaa, kopp, Bel või külaväljak ja väga sageli võis olla, et see oli üsna ligidal kultuslikule hoonele Chassonale päris selle juures ei saanud teha, aga veidikene kaugemal küll. Üks ilus kirjeldus Kirma, sest on juba möödunud sajandist, see on Mihkel Veske käis 1875 Meeksi Kirmasel ja tahan seda saksa keeles kirjutanud sidrun, pärite ver, Celeron, Esmishenkes, Elsa ja seal on väga kena ja mis mulle eriti meeldib, on seal, tema kirjeldab missuguse üllatuse või imestuse osaliseks ta sai, kui nägi, kuidas ühekorraga olid laulmas ja tantsimas, sest laul käis pööra jooksmisega, see oli pisut liikumist ka. 80 kuni 100 neidu. See oli kindlasti vägev koor ja sellist mina ei ole juhtunud nägema, aga hiljem ka kuulma. Aga see juhib sinna, mida Kirmasel tehti. Kõigepealt, see oli noorte jaoks noorte lõbutsemine. Ja väga kesksel kohal oli seal ilmtingimata laos. Võiks arvata, et hästi ammu, kui lõõtsa Setumaal ei olnud, võib-olla siis kandle järgi tantsiti, aga enne võiks ütelda, tants käis laulu järgi, laul mängulaulud ja nendega tantsiti. Hilisemal ajal on kindlasti lõõtsa järgi tantsitud. Aga see kindlasti pidi vahelduma, kogu aeg tantsida ei jõua ja siis neiud olid need, kes enamasti vanasti laulsid ja mis poistele pakkus. Lõbu oli vaadata, kes see meeldima hakanud kab poisid käisid kindlasti selle pärast. Aga muidugi ainuüksi kõrval siis ta ei saanud ja selle pärast poisid olid tantsimas ka väljas. See oli noorte jaoks, aga munade jaoks tähendas see midagi ka vanade jaoks, tähendas see, et tuldi tama, mida noored teevad ja siis ei saanud vait olla, sest siis oli igav. Oma laul kõlas ka. Nüüd pöördun oma mälestuste juurde tagasi, ma olen käinud noorpõlves uusvada külas Peetri päeva Kirmasel ja mäletan sellest, et Kirmasel üsna oluline oli, kes jõudis kogu aeg terve selle pool päeva seal ära olla, mindi vahepeal kas sugulaste juurde või tuttavate juurde peredesse. Kui Kirmase päev külas oli, siis enamasti langes kokku setude külades olevate küladega naasnikega ja siis selleks ajaks küla pered kutsusid oma lähemad ja kaugemad sugulased sinna ja siis seal söödi seal lõbutseti, seal joodi viina ka, et tuju tuleks. Ja siis vahepeal oli, käidi Kirmast vaatamas, kui igavaks läks, mindi oma tallu õue peale või tuppa sisse. Söödi, joodi Jamendi uuesti. Aga Kirmasele on ju ka alati söödud joodud toit on ju ka sinna toodud. See on veidikene uuendava, mida nüüd, kui sugulasi, hõimu enam küla peale kokku ei kutsuta, kui külas ei ole nii palju talusid, et saaks kokku selle Kirmas rahva siis võtavad naised ja noored sööki-jooki kaasa küll varasemal ajal sellist üldist Kirmasel söömist joomist, et oli laud välja pandud või oli maha pandud, toidud ei olnud. Need toidud käisid mujal ja taludesse Kirmasel ikkagi põhiasi oli mittesöömine, mitte joomine, aga tantsimine, mängimine. No ja sinna Kirmusele tuldi siis ennast ka näitama, nagu ma aru saan, kas kõik olid rahvariietes? Mina mäletan sellest peetripäeva Kirmasest, et siis kõik enam ei olnud nii, nagu setus läks, meeste riietus liiga vara moest ära. Sajandi alguses väisenen kurdab seda. Nii, enamasti firma seal ei olnud, kes kindlasti Kirmasel käisid rahvariietes, olid neiud ja naised kogu oma iluga siin oma iluga. Kui mujale kõlbas minna veel, et oli ainult sõlge paar seda hõbeehet kaelas, siis Kirmasele, mida rohkem, seda uhkem. Seal oli seda kõlinad siis küll. See oma iseloomu eripära setu Kirmasele teeb, et kui tüdrukud kargasid, siis ei olnud trumme vaja. Trummide osa täitis hõbes elava sõle vastu kõlksu hõbe keedid. Ja see andis rütmi juurde. Setu kargusele. Kuna on üldse see Kirmase traditsioon me siin ennem mikrofoni avamist ka paari sõnaga rääkisime ta vist lausa ikka mitmesaja aasta vanune ei ole. Kirmose nime all ei pruugi see nii vana olla. Aga kui kõrvale võtad venelaste kuule, nii et ilmselt ei ole ka väga hilised ja setud, kui mitte selle nime all, siis noorus koos on käinud lõbutsemas või väga kaugele tagasi ulatuda, aga jääme selle Kirmas juurde siis Kirmase nime all on vähemasti möödunud sajandi keskpaigast peale seda nimetatud tuleks nihutada kindlasti ettepoole kas selle nime all või kuidagi teisiti, kuid seda kooskäimist varemgi pidanud ja kestnud on see umbes viimase sõjani teise maailmasõjani, normaalsel kujul. Selle pika aja jooksul on setudele huvita Kirmaste süsteem välja kujunenud, mis võiks ütelda, on lausa märkimisväärne. Setumaa on veidikene suur selle jaoks, et ühest otsast teise firma seal käia, enam-vähem on niiviisi, Kirmaste süsteem täidab põhja, Setumaa täidab Lõuna-Setumaa. Oblasti osas on oma süsteem ja teisel pool on oma süsteem. Aga see algab juba kevadest peale, kui vähegi väljas saab lõbutseda ja sügisel peaaegu et lume tulekuni. Kõige esimene minu teada Kirmas oli Maasenizza laupäeval uusvada külas Maasenid. See on aste, eestlastel, Vaslad seitse nädalat enne lihavõtteid ja selle aegu on küll lumi maas. Ma ei kujuta hästi, et kas see oli juust väljas lume peale, see võis ka kuskil rehes või mõnes muus ruumis olla, aga sel ajal, kui algas peale kohe järgmisel päeval Macinitsa pühapäeval oli tiir Hanna külas on need lähestikku õlad ja need on lähestikku suhteliselt lähestikku küladega kaks kilomeetritki ei ole vahet. Aga siis tuleb väikene vahe vahepeal, mida igal pool setus on peetud, sest siis oli lihavõttebaas seitse nädalate, sel ajal, kui lõbutseda ei võinud, seal nagu kuskil ei olnud firmasid, aga siis lihavõtte aegu algas uuesti Kirmaalsed Tobrova külas oli liha praegu Kirmas. Siis nädal pärast seda setud nimetavad seda kas väikene liha, Võõde või kõlla pühapäev. Vaat siis mina tean, et uusvada külas oli Dirmas. Venemaaossa jäävas lükova külas oli Kernag Ilmar Kirmas ja teepuu kitsa külas. See on nüüd Värskast juba põhja poole, seal oli Kirmas ja siis hakkab tulema. Kaks nädalat pärast lihavõtet oli Sandra külas kolm nädalat pärast lihavõtet Korohkuva külas neli nädalat pärast lihavõtet kuutsina külas. Viis nädalat pärast seda oli Molinika Kirmas. Need on üksteisest liha võtta, sellest sõltuvad ja pühapäevasel päeval aga omavahel pani veel nii-ütelda kinnistunud tähtpäevale kinnistunud rahvakalender jüripäev, mida peeti Kindla kuupäevaga seoses, see on 23. aprill, aga uue kalendri järgi oleks hoopis kuues mai. Siis peeti Kirmast Värskas. Jaga bankewitsas. Nigula päev. See on kas 22. mai uue kalendri järgi vana järgi, üheksas mai siis oli Kirmas helby külas ja Taeluva külas ja siis hakkab lihavõttesse Need ajad jälle see vana süsteemi kasutama. Ristipäeval seal 40 päeva pärast lihavõtteid oli paadis kokakülas Petseri ligidal Kirmas suvistepühi. See on seitsmes pühapäev pärast lihavõtet oli mokra külas luhamaal Kirmas ja venelased tu külas rada ajal. Üks nädala pärast Suvistet olid Ruba Kirmas, kaks nädalat pärast Suvistet oli Vilo Kirmas kolm nädalat pärast huvid, Suvistet oli botaloa Kirmas. Nüüd liigume selle süsteemi peale jälle kindla kuupäevaga jaanipäev. Väga tähtis pidu. Kuna Meeksisse setulite Miikse sinna jaanikivile niikuinii kokku käidi, siis oli samas külaskak hirmas. Edasi tuli peetripäev 12. juulil uue kalendri järgi. Kirmased olid siis uusvadast Värskas ja Sabelina küla silla pääl. Siis tuli päätnitsa reede, see oli reedene päev enne jakapäeva, siis oli suur kirikupidu Saatse rinnas ja seal oli õhtupoolikul kiirmaas. Edasi tuli jakapäeva hilja päev, see on 20. juulil uue kalendri järgi teisel augustil vene külas leeveedis käsitletud koosis firmast pidamas. Aga jaga päeva teisel päeval seal siis kolmandal augustil oli Unga vitsamäel Kirmas. Edasi tuli paasapäev, uue kalendri järgi on see 19. august ja see on Obinitsa kirikutäht. Päev. Käidi kirikus, käidi surnuaial söömas joomas, aga õhtul umbes neljast mindi Obinitsa külla ja peeti põhjalik Kirmas maa. Järgmisel päeval ei ole Obinitsas kaugel lepafirmas ja ma ei saa jätta märkimata, et lepa Germasson see Kirmas Setumaale, mis on järgi pidavalt püsinud kuni praeguse ajani välja ja sel aastal on seda kaabitud. Maarjapäeval. 28. augustil oli Kirma spetseri ligidal, Petseri klooster on ju selle päevaga väga tihedasti seotud ristikäik ümber Petseri kloostri ja käiakse matusepeal, aga kasside korrus oli sel ajal kui suur Kirmas. 29. augustil oli jälle Petserligida suure puravitsa kahjuks ei ole enam külagi järgi jäänud, sest sinna keraamikatehas on need maad ära söönud. Aga sel ajal oli suure puravitsas Kirmas ja minu teada viimane Kirmas vist Setumaal oli lindora laat, mida peeti Setumaa ja Eestimaa piirile Simuna päev, 28. oktoober ja siis laada aeg lindraska Kirmas. See lõpetas Kirmaste hooaja. Ja ma kuulasin seda nimekirjas oli üsna pikk mulje on selline minul, kes ma Setumaal Kirmasel üldse pole käinud, et pidu oli peootsas, aga see on nüüd võimalik, et mõni ägedam piduline tegi kogu selle ringi kaasa. Väga kahtlen, et nii vaba inimene oli, kes kõiki neid pidusid saaks kaasa teha, aga enam-vähem oli seal niiviisi. Kirmasele mindi kokku tõepoolest ligematest küladest ilmtingimata, kes haigele külalisi, sugulasi oli see kaugematest küladest ka. Aga kuna Setumaal noori piisavalt palju oli, siis igale Kirmasele siiski noori ja vanu jätkus. Siit nimekirjast tuleb kokku umbes 30 Kirmase koht 30 Kirmast aastas. Kui palju nendest nüüd praeguseks järele jäänud? Ja kas oli nüüd vahepeal ka selline auk, kus setomaal ei olnud ühtegi Kirmast? Kui aasta suhtes ütelda ühe aasta lõikes siis suvisel ajal kolme nädalat küll ei läinud, et ühtegi firmast ei olnud. Aga kui minevikku tagasi minna, siis vahepeal õnnetuseks oli see periood, kus kohal Setumaal jah, peaaegu ei olnud ühtegi Kirmast, mis aastal need olid? Pärast sõda võiks ütelda, kuni 50.-te aastate lõpuni isegi kuuekümnendatel aastatel firmasid oli, aga siis pärast seda tuli niiviisi kuni ütleme kolm aastat tagasi, kus uuesti hakati Kirmasid kasutusele võtma, see vahe oli kuskil maa, see ei olnud minu teada ainus Kirmas, mis järjekestvalt on kõik need aastad suutnud mingil määral vähemasti vastu pidada. Noorus, kas kuigivõrd on kokku kogunud iga aasta oli lepa Kirmas paasapäeva aegu selle kõrval on mõningaid teisi firmasid, kus kohal suhteliselt kaua püsis näiteks oma mälestustest. Mina mäletan selliseid asju, et on olnud Kirmas üsna kaua Obinitsas, enne kui ta ära kadus. Uusvadast peetripäeva Kirmas üsna kaua püsis Meeks, siis on püsinud suhteliselt kaua, aga minut mälestustega ei tasu tervet Setumaad ta, sellepärast olen hoopis selle juurde, mis praegu, kus võiks Kirmaseid leida juba mainitud lepa Kirmas, mis iga aasta hoolimata sellest, et ei pruugi sattuda pühapäevale, on ilusasti ära peetud viimastel aastatel tänu sellele, et setu leelonaised on ka appi tulnud kohalikud naised ka on see rahvariietes, mida igal pool ei juhtu, aga mõningaid asju on taastatud ja lust on ütelda. Et sellest aastast, millal algab lihavõtteKirmas Tobroovas möödunud aastal tänu võru laulu naistele ja Anne linnupuu ettevõtmisele sai väga vägev. Kirmas jüripäeva Kirmas kaks aastat tänavusega kokku on korralikult tehtud, see on Värskas, seal Värskas ja sinna nendel Kirmast sellele on nüüd kokku kogunenud tunduvalt rohkem möödunud aastal, kus ma korralikult tuning hirmasel mäletan, et selle platsi peal oli korraga laulmas neli viis koori, seda juhtub praegusel ajal harva. Siis edasi. Sel aastal taastati moka külas luhamaal suvistepühi Kirmas. Peetri päeva Kirmas Uusva taas nagu oleks peaaegu juba olnud. Ja tuleb meelde mõlas. Kaks aastat Kirmas juba olnud ja järsku neid külasid veel, mis mulle kohe meelde ei tule. Väga tore on see, et nüüd kui ei oska noorus laulda ja kui vanad tantsud Kirmasele hästi rokk ei sobi. Kui vanad tantsud ei ole noorus veel ära õppinud, tunnevad Kirmaste vastu huvi vanad naised ja nende laulmisega saab Kirmas veidikenegi vanaaegset nägu. Ma tahtsingi siit sellest vastusest tulenevalt küsida seda, et kuidas nüüd nendesse uutesse taastatud Kirmastesse inimesed ise suhtuvad, kas see on loomulik asi nende jaoks nende setude jaoks, kes elavad nendes külades? V on sellel selline natuke kunstlik maik, mann. Kirmast ei ole suutnud keegi teha niiviisi, et vägisi vaen, sellepärast loomulik maik on sellel kindlasti man olemas. Iseasi on see, kuidas vanad inimesed, kes oma noorusest nii-ütelda ehtsaid Kirmaseid, mäletad kuidas nemad hindavad nende arvates ja taga paljust puudu, aga siin tuleks veidikene siis seletada, mis funktsioon, mis tähtsus oli Kirmasele vanasti ja mis praegu vanasti kõigepealt muidugi noorte kokkusaamise kohta oli, tänapäeval seda enam ei ole, noored saavad mujal palju rohkem kokku. See on üks väga vähestest võimalustest. Ainult selle peale lootma peaks. Vanasti oli vanemate jaoks võimalus vaadata, mida noorus teeb ja veidi ise lõbutseda, ka tänapäeval on välja kujunenud niiviisi, et see Kirmas ongi rohkem nagu vanade lõbutsemise koht, nemad hoiavad seda oma lauludega tantsimisega Kirmast üleval. Aga vanas Kirmases oli igalühel mingisugune võimalus lusti saada. Kui keegi tuli Kirmast vaatama ja arvas, et ainult kõrvalt vaatab ja siis tal igav ei ole. Kui keegi praegu arvaks, et niiviisi see asi käis. Ma ütlen vale ka vanasti oli Kirmasesse lusti tunda siis, kui see kindlasti kaasa läinud. Ja praegusel juhul ka, kui sa ei tantsi, kui sa ei laula, siis on sul lihtsalt igav. Ehk need poisid ei ole armastanud eriti palju tantsida ka vanal ajal, nii nagu praegugi, see on aga igatahes vähemasti laulnud, nad on küll varasemal ajal ja sealt tuleb see kurb maine, mida setude kohta on olnud Kirmastel bussitamised. Kunagi see ei ole ainuüksi setude eripärane küla taprusi on Eestis ka olnud, kas just noorte olemistega nii palju, aga soomlased oma bussi mängitamistega on ka külapidudel olnud? Ju vist on see suletud külaühiskonnas mingi agressiooni väljendamise võimalus kah olnud ja isegi tänapäeva Kirmastel võib-olla triidu võidakse kiskuda Ta mitte küll enam nugadega õnneks ka firmas on nii mitmefunktsionaalne, et isegi neid ülesandeid ta on täitnud. Aga seal jätkus kahtlemata siis ka teistele sugulased, tuttavad saivad kokku, rääkisid omavahel, tuletasid meelde möödunud aegu ja kõigile jätkus tegevust. Kuidas Kirmas Dylan selle viinavõtmisega lood olnud inimesed, kes on sattunud juhuslikult setu Kirmasele, on öelnud, et seal on üsna palju võetud, kuidas sellega on tegelikult. Veidikene kurb lugu jah, et selline maine setude pidude kohta on jäänud, aga eks ta oma külje pealt on veidikene tõsigi laulu juurde ei pea ju ilmtingimata viin käima, viina juurde käib sagedamini laul, aga teiselt poolt, et on see lugu siiski niiviisi, et laul ei taha hästi tulla täiesti kuiva suuga, seda väidab eesti regivärsse, seda ütlevad setud ka. Ja kõrvaltvaatajale võib jääda tõesti mulje, et liiga palju seda joomist on. Aga ma kardan, et see on viimaste aastate Nõukogude Liit kool, mitte seda, et varasemal ajal seda liiga palju on joodud, siis viina nii palju ei tarvitatud, siis sai õllega lõbus olla ja tuju tuli laulust juurde, mitte joomisest nagu kõik asjad käivad maha. Niiviisi on selle Kirmase traditsiooni puhul maha käinud ka joogikultuur. No selle jutuga me tänase saatega lõpetame. Stuudios oli Tartu Ülikooli õppejõud Paul, hagu jääme kuulmiseni.