Algav saade kirjutamata memuaare sisaldab seekord mälestusi auruvedurite ajast. Aeg kihutab ja kuidagi märkamatult on meist minevikku jäänud suitsu pahvivad vedurid, klassi vagunid, Nõgiste nägudega mehed sirutama nõela läbi veduriakna. Minule tundmatu ametivend usutlemas tundmatuks jäävat vedurijuhti Balti jaamas arvatavasti veidi vähem kui poolsada aastat tagasi. Heliplaat. Tere õhtust, härra vedurijuht. Kuhu sõit läheb? Läheb Valka. Millal loodate filme jõuda? Õhtaks kell 10 20. No siis on jõulupidanud, räägime mööda ja mööda küll, ega ei saa jõulupidama minna, siis tuleb veel vedur varustada ja kui see saab ära pandud võtab veel üks poolteist tundi aega, siis alles saab minna. Kellelt umbes koju, pääsete kellaga. Kell 24. Eesti raadioarhiiv pakub endalegi üllatavalt vähe märksõna all auruvedurijuht vaid mõni minut aastate eest aetud jutu selle kaduva nüüd kadunud elukutse esindajatega. Kitsas tee rajati selle tee Ehides insenere, Baskeevitsoleti võitja, poolakas ja minu isa Jüri sander eide, seda teed siit Tallinna poolt läks otsaga välja ja Viljandi poolt tulid pasta ja mu oma isa käest olin küsimis, kuramus. Nii kõver on käinud ja see oli eraldi paruni parunil. Käisid ja vaata, see peab hismi nõue ligidalt läbi tulema. Et mitte tahimine kaugele ei lähe, aga väga ligidale ka ei või. Et tahm ja tuhk, see rikub kõik minu naiste naiste tütred riided ära. Nüüd tuli teed teha ümberküngaste muidugi rahasummad olid ka väiksed keskivaator ei olnud ja läbinud mägede kaevamiseks, niikuinii tehakse otsetee ja võeti kätte Adime nurka, kus sai osa, on saia kiiremini. Vaat siis ansambel hakkas varsti peale seda, kui nad ei olnud valmis, hakkaski sõitma. Mina olen sündinud raudteejaama lähedal või elanud kogu aeg, lapsepõlv on seal olnud küll vahepeal karjas olin, aga ikka niisuguse koha valisin kagusse ikka vaatasid vedurid juba lapsest saadik Mulansi Tungult. No vot, mul oli samasugune asi seal, Kohila teemeister. Ja kui ma sinise vilede kära saatel, siis loomulikult see vedur jäi verd. Läksid Mõisakülas ja olin juba. Vedas tuli sõita ka veel nii, et ei olnud. Aga nägin, palju au ja vett tuli siis umbes uku pumpasid järjest ja kui sajud sai otsa teemias seisnud jaamade vaheline au tehtud ja nisus käevarre jämedust, ümmargused puud olid ehkuni madalad, haavad teinekord aia niitsin, ise tegid ukse, lahtitundja panid ukse kinni, loomulikult tuldi kooli. Ime ajasid augu üles, pumpasid vett, nii kaua, vesi sai otsa, pumpasid au allapoole, kohe kukkus, puudub küte, oli mets, on ka midagi ja Sainka ronitud ära nüüd otsa. Et ei hakka töös ja sai teise, nii nagu see jaamad olid, pumpa ise tuli veduriga pumbata, oli pumbamajades niisugune puisumeetri nimetatakse. Vedur andis aurasid, pumpas ülesse paaki ja sai vett laastud tendents. Ja olid niisugust. Ilmad olid talveaeg, eriti oli vilets. Läksime Türile meie rohkem Tallinnasse sõitnud Türinajat 12 tunni sain kodus puhkus ja uuesti jälle hüüda, päevad muudkui sõidad, manomeeter vedurist. Laas. Palun katased vett katva pinnavee alammäär, mis on lubatud ja kõrgem. Kõrin käis natud kaini, pumbati seal sõita ja me avame, arvasime, et masinates ja masin kolmveerand pool klaasi selle omanik laadi, kuni kolmveerand võistkonnas oli teelõigu mingisugust võetud puidu Kareni hoopis ahjutäis ja laialivedu NK 41 kolmveerand puid sisse korraga. Siis oli balti jaama siis ei jäta ja siis sai, taipasid millegipärast läbi Tariva rõngad maha, põlenud uuesti täispuit laeni täis. Ja ikkagi nihkunud Tanja, raske tee Tallinna Ülemiste jaama Tallinnas, mis meil 20, kolmandal kõrgemal ja rongi üles plaan jälle minna, siis tuli teine perre Madis juuri panna ja siis veel elektronivabrik mägede tuli veel juurde panna. Kui palju on läinud metsa, palju siit Nuubinud, tule, mida see uuesti väikene suuginidel mees mahub, vaevalt siis, kui palju on varandamised sisse loobitud. Meenutab elupõline raudtee lane, Eesti raudtee, üks vanemaid veterane, Herbert Juske. Ju seda vahemalt tassivad Tallinna tehnikakooli. See, mis praeguse müüris pannibeline koolon ja sattusin sinna, ma kaks korda käisin seal eksamil. Aga palju neid soovijaid oli ja siis esimesel aastal eksami tegin ära, aga ma jäin 35.-ks järjekorras ja siis aga vastu võeti siia kooli 33 ja mind saadeti Taškenti. Aga Varblase idas mul Taškenti minna. Ja siis jäi seekord minemata ja olin siis, läksin hoopis Tartusse kaubanduskooli. Aga see passinud ikasse kaubanduskooli asi. Mis aastal teist SAISis tehnika tänava koolipoiss 11. aastal 1911 911 ja lõpetasin eetilise 14. siis pidi olema kaks aastat praktikas. Mis eriala seal sai õppida, siis nemad ei, koolis ei jagune ära. Aga. Silja loole liiklemisalale, aga mina läksin teealale. Lavale, olen truuks jäänud kogu mitu aastat. Õpe kestis praegu tehnikakoolis kolm aastat ja kaks aastat praktika aasta kokku viis autot. Õieti minu töö algas raudteel juba mitte peale kooli lõpetamist, vaid juba kooliajal. Sellepärast et ma suveti töötasin. Sepa isa oli Tapa raudteesepp. Ma töötasin suvel isa juures peale lööjala. Labidas oli. Esiteks minust sai ainult Tapa jaoskonnatehnik. Alustasin seal tööd remonditöölisena ja siis viidi varsti kohe mõne Kubašvini tehnikuks ja pandi ehitusele või kui te olete tapal mööda, siis Tapa jaamas suure jaama selle jaama ehitusel olin ma siis tehnikuna järelevalvaja. Praeguse Tapa jaama ehituse ajal olite teie ehitustööde järelevalvaja, mis jama on ühel osal, sest teda tehti osade kaupa, mina olin selle osa, mis, kui te lähete, siis festival on ja siis ja allun veel. Tunnel ka on, mis oli kavas toodete inimesi pärast raudtee tunnelist läbi käima, aga see tunnel ei ole realiseerinud. Mis oli teie esimene töö siis raudtee pealt? Päris esimene töö, kui te saite oma kangi ja kirka või kangi ja labidaga siin ei saa rahuldustbrigaadis ja esimehed. Privaatsed. 12 liiprid pidi vahetama päevas sisse kaks päeva normelise haka. Vanade liiprid vahetus. Kuigi esimene mälestus Tartu poole minna seal kõveritisele kõveriku peal, vahetasime need esimesed liiprid, puitliiprid ja tüüblid. Ja siis pärast pöörame, vahetus oli sõrmevahed. Rööpad olid samasugused kui praegu või teistsugused olid umbes 24 kilogrammi meeter. Leibritega ja vaata siis näide. Raske töö, need ajame jõuagi tüügiga. Nendel peavadki olema masinad mis tahes. Mitteliivad ja see oled sa labidaga, võtad, ta ei võta midagi, labida. Ta muidugi. Te olete siis nii viimase aja tehnika uudistega ja raudteeuudistega ikka kursis jälgite pidevalt? No liidus ma olen nagu siis ka kõigi, mis välismaal toimub, kuidagi ajast ei või maha jääda. Minu huvitav see asi emaga eriti on raamatut, mis selle kõigi välismaa raudteetöö kohta on kõik andmed kui ka hästi läheme nüüd sellesse meie jaoks nii kaugesse minevikku uuesti tagasi, kui puhkes esimene maailmasõda, kas see tõi mingisuguseid muudatusi raudteetöös? No me ju suurt muudatust sellepärast et mind võeti 15. aastal võeti meie ilmasõtta. Mina ei saanudki rohkem olla, kui praktika üks aasta pärast tagasi tulles sain ja kõik läbi. Kus teie tehnikapataljon paiknes Leningrad tookordses Petrogradis? Noh, aga see oli ju tagalas, vähemalt ellujäämine oli kindel, seal. Proua, ma. Te käisite siis niiviisi rindel seal lõhkamistöid tegemas, areenidel? Gallo rindel. Ja ma sattusin selleks ajaks Leningrad. Ja siis elada üksinda revolutsiooni, kõik kohtumist läbi, elasin kõik Leningradis, kõik need Petrogradis nägite revolutsiooni algusest peale sellest asjast peale, kui naised lükkasid trammid ringi. Kõik ei läinud, siis püüdsin. On ta 72. aastal 1008. Veidi osalte saab aga väga hea kõneleja. Väga andekas, andekas naen, andekas naine. Ja huvitav ka. See oli sündmusrikas aeg. Igatahes oli väga huvitav aeg, mäletan seda, mäletan seda, kui mul oli ema. Käisime mööda Leningradi, otsisime need seal pööningutel, olivad need ühtelugu, need, need linnavahid oldi ennast ära peitnud ja sealt Lasivad jäädavaid tähendab kardavoid. Naersime Karlova poisid seal pööningul taga, ronisime siis tule vastu ja siis mäletan nagu praegu kiirabiprospekt lennulise Egamenostovski prospekt ja siis Noh, siis olin ise ka soldatite, komitees oli sort. Seal oli palju sellega igal luht tegema, sest ma mäletan tollel kevadel hästi, mäletan sest isa käima vaatamas, seal aga näevad vihal. Neemel oli jää peal ja isa ei saanud tagasi linakirjastatud patud käia, ei lubatud käia, ma ei saanud enam rongi peale minna, linnas käia ei lubatud ja siis selle komando ülema palusingi nõu, et kuidas ma saaksin rongile. Tema võtab ja saadan vangi saada jaama ja haledalt, mõtlesin püssiga ja läksin. Viisin isa sedasi üle Lihula jõe. Ajalugu ja loen need juhtumid, mis on kirjutanud kõiki mälestusi, mind väga paelunud raamatut huvitav, aga kui rõhutatud sellega, mis naindiumis mälestused kirjutatud. Päris kokku nad ei lähe. Vaat paistab mitte niiviisi, solist niiviisi, kuidas inimene on kusagil võlud ja natukese teistmoodi elatub kokku. Kus siis teie järgmine töökoht raudteel olijale? Meistriks Aegviidu. Aegviidus tee meistriks Rakvere Rakverest inseneriks tee ametisse, teeametist inseneril. Tehnikatoimkonna üle maha ja pärast lõpuks oli tee alaline vabariigis teadlane. Ma töötasin raudteel 60 aastat ja tulin, olles, 18 aastat üle normi teete. Kas te viimastel aegadel olete kasvatanud ka rongiliiklusvahend reisinud kusagil veel praegu nüüd viimased aastatest? Põle. Meie olime muidu väga kole matkalembelised ja me olime iga kord, kui töötasin, siis meil on juba kord, me käisime lastega. Narva pesulugu oli meiega suheldi, aga käisime iga aasta naisega Musta mere ääres ja kolasime kaugele läbi käinud kogu selle Kaukasuse mäed ja kõik need olid ka siis pikad rongisõidud musta mere äärde tagasi. Aga vaadake, meil on sellepärast natukese parem on pikad, rongisõidud on küll, aga mul on auraudtee, lase tunnistus. Raudtee siis mul on antud õigus sõita pehmes vagunis, see sõit on mugav ja nii me oleme siis läbi rannad, kõik need, kus aga vähegi võimalik, Siberis ainult ma pole kaugemal käind, Omskis. Pojapoeg tähendab, neljas neljas põlv, nad nendes laadet ise oleme ka ja ma ei taha olla kaandami, käime ikka liigume ja, ja mul on. Saadik ma olen sporti armastanud ja noorena ma jooksin 10000 meetrit ja siis reki torninud 15 aastat pidevalt. Sündmusi raudteelt Tallinna vabastamise eelõhtul 1944 Voldemar Sanderi mälestustes. Ja nüüd viimased päevad, see oli neljapäeva hommikul, nimede kuupäev, kas oli 20 21. Ma tulin reisirongiga Haapsalust ja vahatamine saksa meestel, püssid seljas, ronitud sellestki tippu, seal korraldajaid idioodi tipud ja ülemad ja muisugus leidnud imelik hakkab. Ja siis kapotile rikka, but ja nüüd on kõik läbi, nemad peavad ära minema. Saksamaale. Tulge kaasa. Ei, minul on Eestimaal sündinud ja siia ma suren ka, kui tarvis on. Et Sander ka mõnda tuleb ja siis ei ole siin mitmel aastal liigudel rongid. Ma käisin Keilas alati Voosele omale puuviljakartulid ja porgandid juurvilja ja see päev võtsin ka sealt kapist koti ja sõitsime Keilasse. Anitaarsel õmbles minema Keila ja meil on kõik ära läinud ja ma ei saa mitte midagi. Ja siis ma sain sealt suurte seiklustega tagasi. Nõmmele üks kord hunnik paleed. See on niisugune asi, juba kütti ladu, mis praegu seal viljakombinaati oli, sakslaste toiduladusid, pandi põlema. Nõme jäämas ja hiiu kõrgumis helistab, selline korraldasid, neljandal on laskemoona rong, katsuge ära viia, et ma sain nii palju aru, et rong hästi põlvkonna. Noh, me olime seal, mina olin siis seal oli teisi, juhtis ikkagi seal linnas teil tulnud ära nõmmepoisid. Mika vedur oli seal ESC rullimaniver, vedur võib esineda peale. Pani volikokku ja Saxo juhiga juure alt, kuhu ma ütlesin, see on ransi, Lockmaneerime Medule, see teeksin manöövrit. Tihti oleme rongiga sõitma. Mõtlesin. Käia ma hakkasin ära tõmbama, ma sain jaamast mööda, kiirendasin kiirust, lisasin taipas ja seal ma vaatan aknast välja, tulistab, kuramus access tagant. Mõtlesin peas on kuidas, no lase minus, mind sõidab ühelgi juhul. Aga selja taga oli laskemoona rong lõhka lõpuni, seal olid 250 kilosed 500 kilusid pommi, siia väiksemaid, lubame siis peale seda lõhkeaineid seal sees igal juhul. Noh, sõitsin siis alla niikaua. Vaata siin järvel pidama, aga ta ei ole pidurisi, see oli õhuvolikogu kinni pannud küllaga põld kraani lahti, rongis õhku. Mis nõiding, teed, aken vastav, auran, rattake ringi, veduri tagurpidi järve jama korralisarapoli seal karjub visaist naljas rüüti. Vedal rongidele kohinal järele, mid kalade ees nagu vana kasuka varrukast. No siis Saisid Tondilt kaimatuga läbi, enne toimib aga kesika mõjumine, liiva rabasin, vahelemisem sain ja siis sain tondid, olime pool rongi, tõmbasid üle seisukohast. Siis sain pidama. Sisasin järve jaanuar tagasi ja siis järve korraldismis, kus panna missid lõhkemuud või siis lükkasin surnuaia vahel, seal võiks taga proteesi pea, tiibelt jäi mändide vahel nyt, ei paistnud välja. Mõtlesime selle rongi, sinna, oleks rongi nõmmele sena jäänud ja põlema pandud, ma ei tea, mis õnnest Prifis praegu midagi järele mul maatasa olnud. Järgmine peatus on raudtee, lase kodus raudtee ääres Karl kuri. Rongituledki minek, kostab siin hästi. Jah, see, kus ta pärast sinu maja väriseb. Suured, rasked need paekivi rongile. Mis tunne pensionäridel seda kuulata, kas niisugune kodune tunne või kahjutunne või kui need rasked lähevad, nii et maja väriseb. Kahju. Et maja ära. Aga mingeid mälestusi ja ära anda õieti oli niimoodi, et kui ta, kui ta nüüd auruvedurite seisis, kuidagimoodi ei olnud see asi niisugused, rongid olid kergemad ja, aga nüüd on trumbid on raskemad ja siis nüüd koormuse issand, kõrvutame nüüd kaunist joonis tegigi. Vappub käes. Kaugel raudtee ansid, meetrit 100 või ei tule, ei tule, nii palju. Viskus. Mis juhus viis teid tööle raudteele? Omal ajal. Ja palju sellest nüüd aega tagasi on? Rehkendada praegune 81, eks ole. Oli uus saada tol korral juus salati tol korral töö tegemisega oli kuidas oli. Alguses asusid. Remontides lahutus seitse, mis seal tehti, kõiki said laeva mootori alguses töötasin seal seal hirmus raskeks läksid, see ei olnud enam, ei puhkepäevi, midagi, iidolid järsk laevama, lae sisse, mootor lekkima, ükskõik, valmistatakse köidavad. Ja siis oli bioossenna raudtee, sai tol korral tehti ja ütleme, need tehased olid siin need vagunite siis sädet, vedurite, kõik need niisugused moderniseerimisest ja need kihtreid masseerida ja joonistada, paika panna, vaatamas käia, kuidas välja tuleb ja. Mis on teie konstri veeritust liikunud Eesti raudteel omal ajal? Tuledas omnibussid, peamiselt olid seal raske, ma tulin sinna. 37. aasta hakati neid projekteerimine tegema. See ei tähenda mitte mina üksi, ei saa seal, kus on kollektiivne töö, kaks tükki, neid liikus rohkem liikunud siin puhtal kujul. Mootorid olid välismaalt Yasse puhtal Sist konstrueeris, ehitati siis teise Eesti sõitsin ja missuguste jaamade vahetusel rööbasomnibuss sõitis, tema viimaselt sõitis Türi-Tamsalu vaena. See ei olnud vist kauaks, sest sõja ajal hävisid, sõja läbisid ja missuguses olukorras Eesti raudtee tuli sõjast välja. Mis siin oli? Ei noh, siin suurt ei olnud midagi. Vedurit vedureid ei olnud, vedurid olid lõhutud. Vaguneid võika koorma polnud ja ei tea neid. Igatahes. Haigus oli teine kui meie oma on 1520 400 tonni siis 1435. Vagunite järel siis paar kolme. No neid rohkem, pangaarve on palju kui praegu ja rahvast oli küllaltki vedada, seal ikkagi natuke 800 eksponaadi järele. Oskan ütelda, neid peaks neid järele vaatama muidugi. Muidugi edasi. Kas teil on sõiduplaanid alles kõik? Ei, ma andsin ära tuhanded raudteemuuseumi lõhus. Sõidaksid, need sõidab, mul olid küll neid olemas, aga kes oli omale rajal sõiduplaanide koostaja nihklemis ametis olid seal välja Otsoni. Sruus oli pärast sõda. Aga teie varudest, vedurite sõiduajad ja niuksed asjad alles täna välja ja sõidujad jaama toovad sõidu ajal näiteks niukseid palju. Olenevalt vedurivõimsusest ja vagunisoni kaalust. Ajad said siis minu käest, siis panid graafiku peale, said sõidul kants. Kuidas seda on võimalik välja arvestada, seda sõiduaega sõidavad, see on lihtne, tähendab, on, mis lähteandmed siin on? Noh, seal on. Võimsus vagunis takistuste profiil, lahendada diferentsiaalvõrrand ja siis haiged, graafiliselt tehakse mitte nüüd enam-vähem täpselt kümnendiku täpsusega saab sõiduajad kätte saanud ja seda arvestada, no siis pärast Purigi muidugi tuleb, kas siis natuke juurde kuskilt natuke maha aednikkonds. Ümbrikutäpsusega, see tähendab kümnendikku minuti täpsusega kümnendik minuti täpsusega saab nii, kümnendik minutit on siis kuus sekundit või, või kuidas ja. Kas see on mõeldav, et rongid ka nii täpselt sõitma pannakse? Ei ole, see on muidugi tuleb ümardada, ümardada ikkagi nii, et bass alla ülespoole. Ta enam-vähem ikka andmeid, eriti eriti on need tärminid Sult mootorrongid, need on üsna täpselt saab arvestada auruvedurite ka muidu koledad kütannieszonyust, sõjad. Teinekord tikub mööda minema vedurijuhist vedurist muidugi teame faktor seal sosinal. Kas on häid vedurijuhte ja halbu vedurijuhte appinjasse või küsiksime kas seal häid vedu, juhte ja veel paremaid vedurijuhte, et kedagi mitte solvata? Jah, on küll olla, heidan paremaid ja, ja siis, kui on sõiduarvestus olemas, siis pannakse paberi peale ja tuleb sellest sõiduplaan välja. Kui me vaataksime nüüd Eesti raudteede kaarti, mis osas on need sõiduarvestused, teie koostatud kogu vabariik ikka? Vabariigikogu sõidu ajal kogu vabariigis on minu tehtud juba siis 45.-st aastast alates tseniga või? Senikaua kui ma pensionile, et ühest küljest, siis Tallinnast Nonii, teisest küljest Tallinnast, Virtsuni lõunasse, Tallinnast Valgale palgale ja kõik jaamavahed täitja jaamast jaamani jaamast. Supakas. Saaresse sõideti nende järel igatahes pärast sõda, rongid liikusid siiski vist aeglasemalt. Sel ajal sai ju Tartust Tallinna ja Tallinnast Tartuski reisirongiga sõita tundi kuus või selle ümber. Sõir taas toimumisest ei lubanud sõita kiiremini. Tee oli ainult taastuvad. D paranes teie balanssi ja ja ikkagi need 100 kilomeetrine tunnikiirus üle selle ei mindud. Püüaksid meenutada eredamaid mälestusi nendest pikkadest aastatest aastakümnetest, mis te olete raudteemees olnud. Veelgi erakordsed on nii, kui ta tuli näiteks mootorvedurid, uued, tulid siia, see oli erakordne juba, see oli testiks proovisõidud ja kõik, kuidas, kuidas töötab ja ja niiti peamine vedurite pargi vahetus, see oli erakordne härrasid, minul oli minu tegite kõige raskemaks sealt uuesti arvestate juust ja pargi vahetus, see tähendab, kui tulid uut tüüpi vedurid. Alguses Miroidiood, voo, veduri tooleedu kaod, OV idu, modeed, vood olid auruvedureid. No eks see oli, olid need isegi vist kuskil nii sajandivahetuse konstruktsioon või enne seda oli. Lülitasid suuremaks kiiremaks Sistusid teed, Nedeedeed olid õieti niit saksa trofeed. Siis sattus tulema mootor, vedas. Jälle uued ümberarvestus, jäätinoi lõigu vedru seeria. Lehmettanist oli. Ega selliseid juhuseid ei esinenud, et hiljem vedurid õiendama tulid, et võimatu sõita sellega ehtivali, neid ka vedurijuhtidega. Nii-öelda arusaamad selles mõttes ja see on võimalik, see on läinud. Kui sõita, vaatasin, issand annab teha, et kas on võimatu või ei ole ja tegite proovisõidu kaasa ikka ikka alati sõites. Tegin kaas, enne kui nad lapsi põhimõte oli ikka selles, et maksimaalne välja võtta, sellest ka apelsini ikka maksimaalne. Kas Eesti raudtee reedel on mõni teie poolt sõitmata kilomeeter? Ei ole vist küll? Ei tea, et oleks olnud ükskõik mis suurest Tallinnast välja sõita, ükskõik, mis suunas treidini kitsad, mõtlesime laiale ringile, mis palju kordi. Kas oli huvitav töö? Huvitav veel küll ja täitsa rahul. Sarnast tööd tehes? Ugno töö siiski. Auruveduri. Olid massiivsed osas? Jah, sellepärast on tema ei ole, vaata ema ei purunenud. Ja tema juures ta käik oli vaikne ja ajutise suitsega. Ja see kõik oli nii rohkem, võib-olla sellepärast, et me olime harjunud töötama. Ja kui näituseks on see elektrisüsteem ja nii palju kui mina muidugist teda, ma ei tunne, et nad on, see, aga juhtub ikka vahest ka niisugused hädad, niuksed, väiksed viperused tiivalt ajab teele kohe. Aga auruvedurid ikka seda ei juhtunud, sellepärast online. Teine pool ei ole, läksid ikka edasi siinide nonii, jahutajaid aru ma olen näinud, siin juba Kohilas istus väikene tüdruk, läks katki ja kogu aga auruveduriga kas või kraavis, need sulatab lund alla ja ENRD ja ikka läks edasi rong. Voored, pull, soojene, mati buti järjest ära virutanud ja saaginud neid neemel ja igavik oleme läinud. Mille poolt Te olete auruveduri või mootor või turbo siiski mootor On ikka mootor ikka, ta oli ka noorsoovigade ökonoom, taine prahti, auruveduri hakkab, ei ole tal suitsu ega midagi, inimestel kergem ühtlasi ja inimesed.